Analüüs: Ukraina sõda näitab, et Lääs vajab suures koguses palju odavamat relvastust
Avaldatud: 23 veebruar, 2025
Kuvatõmmis. Ukraina sõda on näidanud, et suurte pikaleveninud konfliktide vastu võitlemine nõuab enamat kui oivalisi relvi. See nõuab hulgi odavaid relvi.
Lääs on juba pikka aega seadnud prioriteediks kõige kallimate ja keerukamate relvade väljatöötamise ja kasutuselevõtu, kuid NATO praegused ja endised ametnikud ütlesid, et selleks, et astuda vastu sarnastele rivaalidele nagu Venemaa või Hiina, on vaja ka odavaid, ühekordseid relvi, mida saab kiiresti valmistada, vahendab Business Insider.
Gabrielius Landsbergis, kes kuni eelmise aasta lõpuni oli Venemaa naabruses asuva NATO liitlase Leedu välisminister, kirjeldas Ukraina sõda kui üht „suurt kogust”. Ja selles on olulisi õppetunde.
Ta ütles Business Insiderile, et kuigi Lääs on keskendunud uutele relvadele, mille tootmine on kallis ja aeganõudev, siis venelased „ehitavad midagi, mis on odav, ühekordne ja kiire”.
Rootsi kaitseminister Pål Jonson ütles BI-le, et USA ja Euroopa „maadlevad” kuludega. Ta ütles, et osa probleemist on aastakümneid kestnud alainvesteerimine relvadesse.
Ebapiisav ja ebajärjekindel nõudlus põhjustab sageli ebaefektiivset tootmist, pingestab kaitsetööstust ja põhjustab kulude kasvu. Aja jooksul õõnestatakse tööstusvõimsust, mis põhjustab mahajäämust ja puudujääke.
Tellides rohkem, „ootame ka ühikuhinna langust”, ütles Jonson.
Selles kõiges on tasakaal, nagu NATO peasekretär Mark Rutte eelmisel kuul soovitas. Ta ütles, et „kiirus on põhiolemus, mitte täiuslikkus”. Rutte ütles, et see on „kiiruse ja piisava kvaliteedi õige koostoime saavutamine”.
Suure intensiivsusega konfliktid jahvatavad mehi ja materjale, nõudes armeedelt kvantiteeti, mitte ainult kvaliteeti. Odavam relvastus on mänginud suurt rolli Ukrainas, kus odavad droonid on hävitanud miljoneid väärt relvasüsteeme. Venemaa on võtnud kasutusele ka sellised relvad nagu odavad droonid, uitav laskemoon ja liugpommid, reserveerides keerukama täppisjuhitava laskemoona kõrgema väärtusega sihtmärkide jaoks.
See ei tähenda, et keerukatel süsteemidel pole väärtust. Ukraina on kiitnud Ameerikas toodetud Patrioti süsteemi selle võime eest peatada relvi, mida ükski teine õhutõrjesüsteem ei suuda, kuid neid relvi on vähe, nende valmistamine võtab kuni kaks aastat ja püüdurraketid maksavad umbes 4 miljonit dollarit tükk.
See ei ole relv odavate droonide alla tulistamiseks.
Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles BI-le, et Lääs vajab palju suuremaid koguseid odavaid relvi, et tulla toime Venemaa ja Hiina ohtudega. Ta ütles, et see on „üks õppetundidest” Ukrainast, mis suudab toota kulutõhusaid relvi ja isegi saavutada võimeid, mis on võrreldavad kallite Lääne süsteemidega.
Venemaa kaitseministeeriumi juhtkond on varem praalinud, et „meie relvad on sadu kordi odavamad kui süsteemid, mida meie vastu kasutatakse”.
Hiinal on samuti suur odava relvastuse arsenal. Üksainus raketituli USA mereväe või Vaikse ookeani peamiste eelpostide vastu võib nõuda tõrjumiseks kümneid, kui mitte sadu miljoneid dollareid.
Sõjaeksperdid on hoiatanud, et USA võib sõjas oma hädavajalike relvade varud kiiresti ammendada, mistõttu on USA uurinud, kuidas ehitada odavamate droonide massi, kuid see on veel pooleli.
Venemaa sissetung Ukrainasse annab suure õppetunni lääneriikidele, kes on aastakümneid võidelnud terroristide ja mässuliste vastu, selle kohta, mis tunne on pidada kaasaegset sõda suurriigiga.
„Me ei ole selleks valmistunud,” ütles Landsbergis ja lisas, et „oleme valmistunud teistsuguseks sõjaks suure täpsusega, kõrgtehnoloogiaga, väga hea eesmärgiga, mis on aga ka väga kulukas”.
Need konfliktid olid vähem nõudlikud. Tema sõnul muutis Venemaa seda ja ukrainlased näevad seda reaalajas.
Sõda Ukrainas on karm ja kurnav võitlus, mis närib läbi laskemoona ja relvastuse. Venemaal nagu Hiinalgi on võitlusse paisata palju inimesi ja tehnikat, mis erineb oluliselt USA ja NATO ülemaailmsest terrorismivastasest sõjast.
Ukrainas võidelnud Ameerika sõjaväeveteran ütles varem BI-le, et sõda erineb teistest nii palju, et mõned Lääne sõdurid on hukkunud, kuna eeldasid, et see on lihtne, ega mõistnud, et nende väljaõpe pole neid selleks sõjaks ette valmistanud.
Ukrainat jälgides muudavad Lääne sõjaväelased mõningaid oma prioriteete, taaselustavad vanu taktikaid, näiteks panevad suuremat rõhku kaevikusõjale, ja uurivad odavate süsteemide, näiteks droonide väärtust, et suurendada oma relvajõude tulevaste sõdade jaoks.
Euroopa liidrid on nõudnud suuremaid kulutusi kaitsele, kuna venelased ähvardavad rünnata sügavamale mandrile ja alustada hübriidsõja rünnakuid NATO vastu.
Landsbergis ütles, et Venemaa on „tõenäoliselt ohtlikum kui kunagi varem. Nii et kui kunagi on aeg mitte rahul olla, siis see on nüüd”. Ta ütles, et Euroopa peab valmistuma, sest „kõige ohtlikum aeg on ees”.
Leedu kaitsekulutused on oma SKT-st ühe suuremad NATO-s ja koos Eestiga on ta lubanud viia selle näitaja 5%-ni, mida on propageerinud USA president Donald Trump, tehes ettepaneku Euroopa kaitsest taanduda.
Sõjapidamise eksperdid ja strateegid ütlesid varem BI-le, et Venemaa sõda näitab, et Euroopa ja USA peavad investeerima suuremasse kogusesse relvadesse, selle asemel et keskenduda vaid väiksemale hulgale kvaliteetsetele relvadele.
Sõjapidamise strateeg, Austraalia armee erukindral Mick Ryan ütles, et „me lihtsalt ei varunud relvi” sellise suure, pikaleveninud konflikti jaoks nagu Ukraina sõda, kuid „ausalt öeldes on Venemaa ja Hiina seda teinud”.
Euroopa kaitsekulutused on hüppeliselt kasvanud, kuigi Euroopa liidrid ja ka NATO juht rõhutasid hiljutisel Müncheni julgeolekukonverentsil, et teha tuleb rohkem.
Taani peaminister Mette Frederiksen hoiatas konverentsil, et Euroopa tootmisprobleemid vajavad kiiret lahendamist, öeldes kogunenud liidritele, et Ukraina suudab sõja ajal toota relvi „kiiremini ja odavamalt” kui mujal Euroopas.
„Meil on probleem, sõbrad, kui sõjas olev riik suudab toota kiiremini kui meie ülejäänud,” ütles ta.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
