AMETLIK: talv jäi tänavu pea kogu Eestis taevasse
Avaldatud: 20 märts, 2017
Klimaatiline talv jäi suures osas Eestis tänavu olemata, kuna püsiv lumikate tekkis vaid Kirde-Eestis. Enamikus Eestis oli detsembrist märtsini kõigest klimaatilise eeltalvega, teatas keskkonnaagentuur.
Meteoroloogiline talv, mis kestab 1. detsembrist märtsini, oli normist veidi soojem ja kuivem. Ka päikest oli näha normist pisut enam.
Kõige külmem talvekuu oli veebruar (Eesti keskmise õhutemperatuuriga -2,5 kraadi) ja kõige soojem kuu detsember (Eesti keskmise õhutemperatuuriga +0,6kraadi).
Kirde-Eestis algas talv 2. jaanuaril, mil tekkis püsiv lumikate, mis lagunes märtsi esimestel päevadel. Mujal Eestis oli tegemist klimaatilise eeltalvega, sest püsivat lumikatet sel talvel ei tekkinud.
Talve keskmine õhutemperatuur oli -1,3 kraadi (norm -3,3), mis oli soojuse poolest 12.-13. kohal alates talvest 1961/1962.
Kõige päikeselisem kuu oli veebruari, kui Eestis oli keskmisena päikest näha 71,3 tundi (norm 61,2 tundi). Päikest kogu talve jooksul oli Eestis keskmisena 117,2 tundi (norm 112,2 tundi).
Talve kõige, kõige
Kõige paksem lumikate mõõdeti 4. detsembril Jõhvis – 19 cm, samas paistis Jõhvis talvekuudel ka kõige vähem päikest. Narva oli selle talve kõige kuivem koht. Kõige külmem oli talve keskmisena tänavu Väike-Maarjas, kus keskmine õhutemperatuur oli -2,7 kraadi.
Talve kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti aga 7. jaanuaril Võrus, kui termomeeter näitas -25 kraadi. Talve kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti 26. detsembril Valgas – +8,6 kraadi.
Kõige sajusem koht oli talve jooksul Viljandi, kus sadas 120 mm sademeid (norm 166 mm). Kõige rohkem päikest paistis talvel Roomassaares (142,7 tundi) ja keskmiselt kõige soojem koht oli Vilsandi (+0,9 kraadi).
Lõunaeestlane
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
