Algas Eesti-Soome kolmanda elektrikaabli Estlink 3 ühenduste planeerimine
Avaldatud: 5 september, 2025
Allikas: MKM Sel nädalal tehti algust Estlink 3 Eesti maismaaosa ühenduste planeerimistegevustega, mis toovad võimsama kõrgepingevõrgu Tallinna piirkonda ja uued ühendused Läänemaale.
„Algatatud on kaks eriplaneeringut, mis valmistavad meid ette tulevikus rajatava Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse jaoks,” rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Täiendav ühendus Soomega tugevdab Eesti energiajulgeolekut, andes muu hulgas parema kaitse võimalike kaablirünnakute korral. Lisaks suurendab see varustuskindlust, võimaldab efektiivsemat energiatransporti ning tähendab lõpuks tarbijale odavamat elektrihinda, soodustades nii ka uusi tööstus- ja tootmisettevõtmisi,” märkis ta.
Ühenduse jaoks on esmalt vaja tõsta olemasoleva võrgu võimsust. Tallinna elektriühenduste tugevdamiseks kavandatakse eriplaneeringuga Rae valda Ülemiste järve lähedale uus kõrgepingealajaam ning Harjumaale 330 kV elektriliinid jm taristu. „Suurem ülekandevõimsus leevendab tänast ülekande puudujääki, eriti Tallinna piirkonnas, kus elektri tarbimine kasvab, võimaldades tulevikus võrku liita uusi tarbijaid ja tootmisi. Samuti lubab see suuremate elektrimahtude liigutamist Eesti ida- ja lääneosa vahel,” selgitas projektijuht, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Alan Rood.
Täpsemalt: riigiplaneering.ee/estlink3-tallinna-vork
Koos kõrgepingevõrgu tugevdamisega kavandatakse teise eriplaneeringuga Läänemaale 330 kV liin ja taristuehitised, et Estlinki merekaabel oleks võimalik Aulepa lähedal rannikul võrku ühendada. „Plaanime elektriühendust, mis on võimeline üle kandma kogu Estlink 3 võimsust ja võimaldab tulevikus täiendavaid võrguarenguid Lääne-Eestis,” kinnitas Elering AS-i projektijuht Brenda Pent. Vajalik trass planeeritakse tema sõnul õhuliinina, kuna õhuliini rikked on kergemini leitavad ja kiiresti kõrvaldatavad.
Täpsemalt: riigiplaneering.ee/estlink3-rehemae-aulepa
Planeeringualad on ulatuslikud ja trassivalikuid algusetapis veel ei tehta. Kust täpsemalt liinid kulgema hakkavad, selgub planeerimise ja uuringute käigus. Võimalusel eelistatakse juba olemasolevaid trassikoridore (õhuliinid, Rail Balticu raudtee jms), ent tehakse ka parendustöid. „Eleringi huvi on lisaks uue ühenduse loomisele optimeerida ka olemasolevat võrku, mis võib mõnes kohas tähendada vanade elektriliinide viimist uuele trassile. Näiteks kaalume seda Luige alevikus Kiili vallas,” tõi Pent välja.
Protsessis pannakse suurt rõhku kaasamisele – planeerimine on avalik ja kaasa rääkima ning ettepanekuid esitama on oodatud kõik huvilised, eriti puudutatud maaomanikud, keda hoitakse arengutega kursis.
Planeeringute koostamine võtab eeldatavalt aega kuni kaks aastat. Tänu äsja jõustunud planeerimisseaduse muudatustele toimub see efektiivsemalt, kuna protsess on lihtsustunud ja ekspertidel huvigruppide kaasamiseks vabamad käed. Tegevusi koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, konsultant on Skepast&Puhkim OÜ.
Eesti-Soome kolmas mereühendus plaanitakse rajada 2035. aastaks.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
