Ajaloolane: vastupanuvõitluse päev on oluline kui meeldetuletus okupatsioonivastasest võitlusest
Avaldatud: 22 september, 2020Täna 22. septembril vastupanuvõitluse päeval korraldab Eesti Mälu Instituut Patarei vanglas mälestusürituse, mis on pühendatud kõigile, kes võitlesid sõna ja teoga okupatsioonivõimude vastu eesmärgiga taastada Eesti iseseisvus ja vabadus. Vabaduse väljakul Tallinnas on avatud näitus Punaarmee terrorist Eestis aastail 1944-1945.
“Vastupanuvõitluse päevaga austame nende Eesti valitsuse liikmete mälestust, kes iseenda eluga riskides deklareerisid Eesti Vabariigi iseseisvust, kui septembris 1944 Saksa väed olid Tallinnast lahkunud ja Nõukogude omad ei olnud siia veel kohale jõudnud. Rahvusvahelise õiguse kohaselt oli Otto Tiefi valitsus kõigiti legitiimne, Eesti ei astunud ise vabatahtlikult Nõukogude Liitu, vaid okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Paraku peame seda aeg-ajalt rahvusvahelisele üldsusele selgitama ning sellepärast on vajalik ka vastupanuvõitluse päeva tähistamine,” ütles Eesti Mälu Instituudi vanemteadur, ajaloodoktor Peeter Kaasik.
Üritus kutsetega. Kogunemine on Patarei Linnahalli-poolses hoovis.
Patarei vanglast käisid Nõukogude okupatsiooni ajal läbi tuhanded poliitilised vangid, kelle seas oli ka erinevate vastupanuorganisatsioonide liikmeid ja toetajaid.
22.-26. septembrini saab Tallinnas Vabaduse väljakul tutvuda Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös valminud näitusega “Saabus “Vabastaja””. Kõrvutades ajaloolisi dokumente ideoloogiliste plakatitega annab näitus ülevaate absurdsest konfliktist tegelikkuse ja propaganda vahel, tuues nõukoguliku vabastaja-müüdi taustal näiteid Punaarmee terrorist taasokupeeritud Eestis aastail 1944–1945. 22. septembril 1944 jõudsid Nõukogude väed Saksa vägedest maha jäetud Tallinnasse, kust varahommikul olid põgenenud ka viimased Eesti valitsuse liikmed. Algas teine Nõukogude okupatsioon. Tuhanded Eesti inimesed põgenesid metsadesse, neist paljud alustasid relvastatud vastupanu.