Advokaat selgitab: Mis saab varast ja laenudest lahutuse korral?
Avaldatud: 23 september, 2025
Kaire Sepper. Foto: Hedman Abielu lahutamisel kerkib küsimus, kuidas jagada õiglaselt nii vara kui kohustusi. Lahendusi on mitmeid – vara müük, kohustuste ülevõtmine või hüvitise maksmine, kuid praktikas ei ole haruldased ka juhtumid, kui lahutatud abikaasad jäävad ühisvara ja kohustusi jagama ka peale abielu lõppemist.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper selgitas, et abielu lahutamine ning ühisvara ja ühiste kohustuste jagamine on kaks erinevat küsimust. „Abielu lahutamine ei tähenda ilmtingimata, et ühised varad ja kohustused peavad olema jagatud ning inimesed võivad neid omada ka peale abielu lõppemist. Siin tuleb aga muuhulgas arvestada, et näiteks pärimise korral võib juhtuda nii, et lastel tuleb jagada vara eksabikaasadega,” selgitas Sepper ning soovitas lahutavatel abikaasadel kõigepealt otsustada, kas ja mida soovitakse jagada.
Üldreeglina jaguneb abikaasade ühisvara nende vahel võrdselt ning see hõlmab ka ühiste laenude või liisingute jagamist. Reeglina arvestatakse vara jagades mõlemale abikaasale võrdne osa laenukohustusest. Siiski ei ole iga laen automaatselt jagatav pooleks, vaid oluline on ka see, milleks laenu kasutati.
Näiteks võivad abielu ajal olla võetud kohustused, mis ei ole võetud perekonna huvides. „Kui üks abikaasadest maksab näiteks auto eest liisingut, ta kasutab seda ainuisikuliselt ning antud autot ei kasutata pere huvides, võib liisingut pidada tema enda võetud kohustuseks, mille eest vastutab ta üksinda,” tõi Sepper näite.
Kui aga abikaasad on näiteks ühise kinnisvara soetamise rahastamiseks kasutanud ühe abikaasa abielueelset vara, on lahutuse korral sel abikaasal õigus nõuda oma panuse hüvitamist. Kusjuures hüvitamisel on õigus saada ühise kinnisvara väärtusest selline osa, mis vastab algsele panusele. „Näiteks juhul, kui ühise kinnisvara soetamist rahastati 60% ulatuses ühe abikaasa abielueelsest varast, tuleb sellele abikaasale hüvitada ühisest kinnisvarast 60%, mitte algse panuse rahaline väärtus,” täiendas Sepper.
Varade ja kohustuste jagamisel tuleb lahutavatel abikaasadel sõlmida kokkulepe. Kui kokkulepet ei õnnestu omavahel saavutada, tuleb ühisvara ja kohustuste jagamiseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Seda võib teha samaaegselt abielu lahutamisega või eraldi.
Juhul kui vara ja kohustusi ei õnnestu jagada võrdselt, võib kohus määrata ühele poolele hüvitise omandi kaotuse eest. „Näiteks saab üks abikaasa kinnistu endale ja võtab ka laenu enda kanda ning teisele abikaasale hüvitatakse mingi osa. Reeglina peab selleks olema ka panga nõusolek. Alati on ka võimalus, et kinnisvara müüakse maha, laen tasutakse ning ülejääk jagatakse,” selgitas Sepper ja lisas, et iga vara jagamise küsimus on siiski individuaalne ning enne kokkulepete sõlmimist tasub konsulteerida õigusnõustajaga.
Praktika liigub aga selles suunas, et aina enam valitakse abielludes lahusvara režiim. Põhjusteks ilmselt on, et abiellutakse hilisemas eas, omades lapsi varasematest kooseludest ning abielueelseid varasid. Lisaks on ka ettevõtlusega lihtsam tegeleda, kui abikaasa nõusolekut pole tehinguteks vaja.
Abikaasade vararežiimi saab muuta ka abielu ajal abieluvaralepinguga. Abikaasad võivad omavahel kokku leppida, et koos soetatud vara jääb ühe või teise lahusvaraks või hoopis ühe või teise abikaasa lahusvara loetakse ühisvaraks.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
