Advokaat selgitab: millal vastutab juht kahju eest isiklikult?
Avaldatud: 25 aprill, 2025
Andres Kivi. Foto: Hedman Nii ühemehe firmat kui ka suurettevõtet juhtides peab juhatuse liige olema lojaalne ja hoolas ning arvestama, et hoolsuskohustuse rikkumisel võib talle järgneda isiklik vastutus. Advokaat selgitab, kus jookseb piir mõistliku äririski võtmise ja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.
Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi selgitas, et juhatuse liikme kohustused ja nende täitmise standardid tulenevad üldjuhul seadusest. „Kui juhatuse liige sõlmib ametisse astudes ühinguga ka juhatuse liikme lepingu, laienevad talle lisaks ka lepingus kirjutatud kohustused või lepingus ette nähtud kõrgem hoolsusstandard. Kui aga lepingut eraldi dokumendina ei vormistata, tekib käsundilaadne võlasuhe ning kohustused ja nende täitmise standard tulenevad äriseadustikust ja võlaõigusseadusest,” ütles Kivi.
Juhatuse liikme põhikohustusteks on ühingu juhtimine, selle esindamine ja toimivana hoidmine, sealhulgas igapäevaste äriotsuste tegemine, uute ärivõimaluste loomine ning raamatupidamise ja maksuarvestuse juhtimine.
Seadus eeldab, et juhatuse liige täidab oma kohustusi vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning ühingu huvides ehk isiklikke või mõne kolmanda isiku huvisid silmas pidamata.
Hedmani vandeadvokaat tõi samuti välja, et juhatuse liikmelt eeldatakse, et ta ei võta põhjendamatuid riske. Ka kohtupraktikas on olnud juhtumeid, kui kohus on pidanud kõrge riskiga tehinguid juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks, millega kaasnes juhatuse liikme isiklik vastutus. „Näiteks võib hoolsuskohustuse rikkumiseks vahel pidada tagatiseta laenude andmist või ebausaldusväärsetelt teenusepakkujatelt põhjendamatult kõrge hinnaga teenuse tellimist. Hoolsuskohustuse rikkumiseks võib pidada ka seda, kui juhatuse liige ei tee toiminguid ühingu võlgnikult võlgade sissenõudmiseks,” tõi Andres Kivi näiteid.
Hoolikat käitumist ei saa aga siiski võrdsustada majanduslikult kõige kasutoovama tegevusega, kuid oluline on, et juhatuse liige on igas konkreetses olukorras rakendanud optimaalseid abinõusid heas usus ja parima teadmise juures. „Hinnates seda, kas juhatuse liige on käitunud hoolsalt, tuleb vastata küsimusele, kas sarnases olukorras tegutsev juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus oli ühingu parimates huvides,” täiendas Kivi.
Isiklik vastutus võib juhatuse liikmele järgneda, kui hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisest on ettevõttele või ühingule tekkinud varaline kahju. „Oluline on meeles pidada, et kõik juhatuse liikmed vastutavad ühe juhatuse liikme tekitatud kahju eest solidaarselt sõltumata sellest, kas nad olid või ei olnud kohustust rikkunud selle juhatuse liikme hooletusest teadlikud,” tuletas Kivi meelde ning lisas, et juhatuse liikmetelt eeldatakse, et nad on ühingus toimuvast piisavalt informeeritud.
Seadus eeldab samuti, et juhatusse valitud inimene on selles rollis tegutsemiseks pädev ning temalt nõutavast hoolsusstandardist teadlik. Seega ei saa juhatuse liige oma kohustuse rikkumist põhjendada ei teadmiste puudumise ega ka ühingu juhtimise liigse keerukusega.
Kui aga juhatuse liige on ühtlasi ka oma eriala asjatundja, kohaldatakse temale veelgi kõrgemat hoolsusstandardit. See kehtib näiteks juhul, kui juhatuse liikmeks on elukutseline tegevjuht või kui konkreetsele kitsale erialalisele tegevusele orienteeritud ettevõttes on juhatuse liikmeks vastava eriala spetsialist ehk audiitor audiitorühingutes või advokaat advokaadibüroos.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
