Advokaat selgitab, millal tekib koondamisega seoses vanemahüvitise vähenemise oht
Avaldatud: 26 november, 2025Töötajate koondamisest on viimasel ajal teatanud mitmed ettevõtted ja asutused ning nii mõnelgi juhul on töökoha kaotus puudutanud ka vanemapuhkusel olevaid lapsevanemaid. Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitab, millistel juhtudel võib vanemapuhkusel olevat töötajat koondada ning millega peab arvestama, et vanemahüvitis ei väheneks.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitas, et vanemapuhkusel olevat töötajat saab koondada ainult tööandja pankroti korral või likvideerimise tõttu. „Koondamisteate saamisel peab vanemapuhkusel viibiv töötaja arvestama, et sõltuvalt koondamise põhjusest ja hüvitise suurusest võib veel 2025. aastal koondamishüvitise saamine mõjutada tema vanemahüvitise suurust,” ütles Tael-Same.
Koondamishüvitise mõju vanemahüvitisele sõltub koondamise põhjusest. Reeglina peab tööandja maksma koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid lisanduda võivad teisedki tasud ja hüvitised.
Kui vanemahüvitise saaja koondatakse, sest tööandja läheb pankrotti, maksab töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ehk pankrotihüvitist. „Selle hüvitise saamine ei vähenda vanemahüvitist ega eelda vanemahüvitise saamise peatamist,” selgitas Tael-Same.
Töötukassa poolt makstavate hüvitiste suurus sõltub saamata jäänud tasu liigist.
Näiteks enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist teenitud töötasu hüvitatakse töötajale kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Saamata puhkusetasu hüvitatakse kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses ning töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised hüvitatakse kuni kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kusjuures kumbki hüvitis ei tohi aga ületada üht Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Ülalmainitud hüvitiste ehk pankrotihüvitise saamine vanemahüvitist ei mõjuta. Selle saamisest ei pea sotsiaalkindlustusametit ka teavitama, sest info liigub maksu- ja tolliameti kaudu.
Tähelepanelik peab aga vanemapuhkusel olev töötaja olema siis, kui tööandja likvideerib oma tegevuse ning maksab koondamishüvitise ise.
„Sellisel juhul loetakse koondamishüvitist ja teisi lepingu ülesütlemisega seotud hüvitisi töiseks tuluks. See tähendab, et olenevalt hüvitiste suurustest ja maksmise ajast võib tekkida vanemahüvitise vähendamise risk,” nentis Tael-Same.
Vanemahüvitist ei vähendata, kui töine tulu ei ole suurem kui lubatud töötasu määr ehk sel aastal 2632,55 eurot. Kui töine tulu ületab lubatud määra, vähendatakse vanemahüvitist vastavalt teenitud summa suurusele.
Vanemahüvitise vähendamise vältimiseks ei tohi vanem ülesütlemise hüvitiste saamise kuule planeerida mitte ühtegi vanemahüvitise päeva. „Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses tuleb vanemahüvitise päevad ümber planeerida,” soovitas Kristel Tael-Same ning tuletas meelde, et vanemahüvitise peatamine pikendab ka hüvitispäevade kasutamise perioodi.
Hedmani advokaat tõi välja, et 1. jaanuarist rakendub perehüvitiste seaduse muudatus, mis teeb vanemapuhkusel olevate lastevanemate elu lihtsamaks. Muudatus võimaldab kõigil jagatava ja lapsendaja vanemahüvitise saajatel teenida vanemahüvitise saamise ajal piiramatut tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta. „Vanemahüvitist enam ei vähendata ning see annab kahtlemata lastevanematele suurema kindlustunde ning paindlikkuse töö ja pereelu ühildamisel. Kaob ära ka vanemahüvitise peatamise vajadus seoses koondamishüvitise saamisega,” ütles Tael-Same.









