Advokaat selgitab: mida teha, kui ärisaladus ei ole enam saladus?
Avaldatud: 22 jaanuar, 2025
Kristel Tael-Same. Foto: Mardo Männimägi Tööandja võib töötajalt nõuda ärisaladuse hoidmist ning töötajaga kokku leppida leppetrahvis kohustuse rikkumise puhuks. Mida peab töötaja kohustuse täitmisest teadma ja mida saab tööandja rikkumise korral teha, selgitas advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same.
Möödunud nädalal jõudis lõpliku kohtuotsuseni juhtum, kus konkurendi juurde tööle läinud töötaja oli oma isiklikule e-postile saatnud endise tööandja ärisaladusi sisaldanud dokumente. Kohtu hinnangul ei olnud dokumentide saatmine tööülesannete täitmiseks vajalik ning seega leidis kohus, et töötaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust ning tal tuleb endisele tööandjale maksta ligi 17 000 eurot leppetrahvi.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same kommenteeris, et läbimõtlemata käitumine ja korrektselt vormistamata dokumendid võivad oluliselt kahjustada nii töötaja kui tööandja huve.
Mis on ärisaladus?
Ärisaladuseks saab olla info, mis ei ole üldteada või valdkonna spetsialistidele kergesti kättesaadav, millel on kaubanduslik väärtus ning mille salajas hoidmiseks on võetud asjakohaseid meetmeid. „Igasugune konfidentsiaalseks kuulutatud info ei kvalifitseeru alati ärisaladuseks ning ärisaladusega kaitstuks ei saa määrata lihtsalt kogu tööga seotud teavet,” selgitas Tael-Same.
Et töötaja suhtes kehtiks ärisaladuse hoidmise kohustus, peab tööandja määrama ja töötajale teatavaks tegema, millist teavet ärisaladuseks peetakse. „Seda tuleks teha võimalikult selgelt ning vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,” soovitas Tael-Same ning täpsustas, et ärisaladusena käsitletav info peab olema töötajale lojaalsuskohustusest ja hoolsuse määrast tulenevalt selgelt äratuntav. Samuti võib seda määrata kategooriate kaupa nt töölepingus, töökorralduse reeglites või mõnes muus dokumendis.
Näiteks võivad ettevõtte ärisaladuseks olla juhtimissüsteemi dokumendid, äri- ja tootmisprotsesside kirjeldused, tulemustasu süsteemid, kliendinimekirjad, hinnastrateegiad, retseptid jms. Teabe kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu võib seisneda näiteks selles, et see annab konkurentsieelise, mis teabe teatavaks saamisega väärtuse kaotab.
Ärisaladusele ligipääsu tuleb tööandjal ka piirata, kasutades näiteks salasõnu, krüpteerimist, lukustatud dokumendikappe vms, võimaldades juurdepääsu ainult nendele töötajatele, kellel seda tööülesannete täitmiseks vaja. Töösuhte lõppedes tuleb sulgeda muuhulgas ka töötaja ligipääsud tööandja IT-süsteemidele.
Heidutusmeetmena saab tööandja ärisaladuse rikkumise ärahoidmiseks kasutada leppetrahvi, kui töötaja ja tööandja on leppetrahvis ning selle suuruses omavahel kirjalikult kokku leppinud. „Samas mistahes lihtsalt konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumise puhuks töölepingu seadus leppetrahvis kokku leppida ei võimalda ehk selline leppetrahvi kokkulepe oleks tühine. Küll aga saab tööandja mõlemal juhul nõuda rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist,” rõhutas Kristel Tael-Same.
Mida teha, kui töötaja on rikkunud ärisaladuse või konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust?
Esmalt tuleks tööandjal pöörduda otse töötaja poole ning nõuda rikkumise lõpetamist. Kohtu kaudu on võimalik taotleda ka ärisaladuse viivitamatut kaitset läbi hagi tagamise.
Ärisaladuse või konfidentsiaalse teabe salajas hoidmise kohustuse rikkumine annab tööandjale õiguse töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda. „Olenevalt asjaoludest ei pruugi selleks olla vaja ka töötaja eelnevat hoiatamist ja korduvat rikkumist,” ütles Tael-Same.
Tööandja saab töötajalt nõuda ka rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. „Tavaliselt töötajad selliseid kahjunõudeid vabatahtlikult ei täida ja tööandjal tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse,” tõdes Hedmani advokaat ning lisas, et ka leppetrahvi nõudega tuleb tööandjal enamasti töövaidlusorgani poole pöörduda. Seejuures tuleb tööandjal arvestada, et töötaja võib kohtus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist ning kahju puudumine võib leppetrahvi nõude ka välistada.
Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral, salastatud info kasutamisel või avaldamisel võib tööandja pöörduda ka politsei poole. Ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine või avaldamine, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, on karistatav rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
