Advokaat selgitab: mida tähendab Riigikohtu otsus võlaandmete avaldamise kohta
Avaldatud: 2 veebruar, 2026
Kaire Sepper. Foto: Hedman Riigikohus tegi äsja väga olulise lahendi, mis puudutab paljusid Eesti inimesi. Nimelt selgitas Riigikohus, et aegunud võlgade andmeid tohib avaldada vaid erandjuhul. Mida see tähendab ning mida peaks tegema inimesed, kelle aegunud maksehäired on täna avalikud, selgitas advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper.
Eestis on täna mitu maksehäireregistrit, kust leiab infot inimeste maksehäirete kohta ning neid haldavad eraettevõtted, kes jagavad võlainfot raha eest ja oma ärihuvides. „Mõnes maksehäireregistris on maksehäireid 130 000 inimese kohta ning see info võib nende elu tugevalt mõjutada. Näiteks võib see tähendada raskusi laenu või järelmaksu saamisega, probleeme uue töökoha või üürikorteri leidmisel,” kirjeldas advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper.
Paljud avaldatud maksehäired on aga aegunud ning siiani valitses praktika, et aegunud nõue, näiteks vana parkimistrahvi kohta võis infot avaldada.
„Riigikohus lükkas uue lahendiga sellise arusaama ümber ning asus seisukohale, et maksehäirete avaldamine maksehäireregistrites peab tuginema õigustatud huvile. See tähendab, et kui võlanõue on aegunud ja võlgnik on sellele tuginenud, ei kaalu kolmandate isikute huvi teada saada isiku makseajaloo kohta enam üles inimese õigust privaatsusele,” tõi Sepper välja.
Advokaat juhtis tähelepanu, et paljudel endistel võlgnikel on näiteks nooruses või majanduskriiside ajal tekkinud nõuded, mis on tänaseks rahuldatud. „Paljud endised võlgnikud on täna edukad ettevõtjad ja spetsialistid ning aegunud võlg ei peegelda enam adekvaatselt inimese praegust maksevõimet,” märkis Sepper.
Riigikohus rõhutas, et aegunud nõuete avaldamine maksehäirena ei täida oma peamist eesmärki hinnata inimese usaldusväärsust krediidivõtjana, vaid võib kujutada endast ebaseaduslikku survet, mida seadus sel viisil ei luba.
Riigikohus selgitas, et võlgnikul tuleb oma vastuväites välja tuua konkreetsed asjaolud, miks on tema andmete avaldamine ülemäärane.
Näiteks, milliseid negatiivseid tagajärgi aegunud maksehäirete avaldamine kaasa toob, kui inimesel on raskusi laenu, uue töökoha või üürikorteri saamisel. „Seda ei pea tõendama, vaid piisab sellest, kui selline oht on olemas. Maksehäireregistri pidajal on omakorda kohustus võlgnikule kokkuvõtlikult, lihtsalt ja arusaadavalt selgitada, millist teavet peab võlgnik vastuväite põhjendamiseks esitama,” rõhutas Hedmani advokaat.
Siiski tuleb silmas pidada, et automaatselt ei hakata aegunud võlgade ja maksehäirete kohta infot kustutama. Selleks peavad inimesed ise aktiivsed olema.
Mida peaksid tegema inimesed, kelle osas on avaldatud aegunud maksehäired?
-
Kontrollige oma andmeid. Selgitage välja, kas ja millised registrid teie kohta on maksehäireid avaldanud ning kas need võivad olla aegunud.
-
Esitage aegumise vastuväide. Teavitage võlausaldajat ja registripidajat (nt Creditinfo), et kasutate oma õigust tugineda nõude aegumisele.
-
Nõudke andmete kustutamist. Esitage registripidajale ametlik taotlus maksehäire kustutamiseks, viidates Riigikohtu seisukohale, et aegunud ja vaidlustatud nõude avaldamine riivab ülemääraselt teie põhiõigusi.
-
Pöörduge Andmekaitse Inspektsiooni või advokaadi poole. Kui registripidaja keeldub andmeid kustutamast, esitage kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. AKI saab Riigikohtu juhiste kohaselt kohustada registripidajat ebaseaduslikku avaldamist lõpetama.
Kaire Sepper tõi välja, et Riigikohtu seisukoht on äärmiselt tervitatav, eriti arvestades kogu juriidilist segadust täitmisregistri ümber. „Nimelt nägi tänagi kehtiv seadus juba üle kahe aasta tagasi ette, et täitemenetluses olevate võlgade kohta on info avalik ühtse riikliku täitmisregistri kaudu. Täitmisregister ei ole aga tänaseni tööle hakanud,” juhtis ta tähelepanu.
Nüüd leidis Justiits- ja digiministeerium, et täitemenetluste kohta jagatav info on inimeste põhiõigusi rikkuv. „Kuigi võlainfo avaldamiseks on seaduslikud alused olemas ja seetõttu saavad ka maksehäireregistrid neid avaldada. Nüüd kinnitas ka Riigikohus, et maksehäire andmete avaldamine teenib muuhulgas avaliku huvi eesmärki, sest aitab maksehäire andmete saamisest huvitatud krediidiandjatel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet,” juhtis Sepper tähelepanu ning lisas, et viimane on kaudselt ka võlgniku enda huvides, et ta ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi. „Seega jääb arusaamatuks ministeeriumi arvamus, et võlainfo avaldamine täitmisregistris oleks ebaseaduslik või võlgnike eraelu puutumatust liialt rikkunud,” nentis ta.
Seega oli Sepperi sõnul olukord, kus riik leidis, et tema ei tohi isikute võlainfot avaldada, kuid eraettevõtted müüsid ja müüvad oma maksehäireregistrites inimeste võlainfot raha eest igapäevaselt. Nüüd aga kinnitas ka Riigikohus, et tegemist on lubatud tegevusega: (Maksehäireregistritel on) esiplaanil ja domineeriv selgelt üksnes äriline huvi: rahuldada turunõudlust maksekäitumist puudutavate andmete saamiseks ja teenida ise seeläbi tulu. „Ärilist huvi on Euroopa Kohus korduvalt pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist õigustavaks huviks. Seda enam jääb arusaamatuks ministeeriumi seisukoht, et täitemenetluste info avaldamine rikuks võlgnike põhiõigusi,” lisas advokaat.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
