Advokaat selgitab, kuidas likvideerida ettevõtet ning mis sellega kaasneb
Avaldatud: 26 august, 2025
Andres Kivi. Foto: Hedman Kui omanik ei soovi enam oma ettevõtet töös hoida, on loogiliseks sammuks selle likvideerimine, kuna ka tegevusetu ettevõtte elus hoidmine maksab raha ja nõuab omanike aega. Advokaat selgitab, millega peab ettevõtte likvideerimisel arvestama ning miks tasub likvideerimise protsess vabatahtlikult ette võtta.
Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi selgitas, et omanikel tasub suhtuda ettevõtte likvideerimisse vastutustundlikult, sest korrektselt läbi viidud protsess hoiab omanike mainet. „Vabatahtliku likvideerimise eesmärgiks on korrektne ja seaduskuulekas käitumine, millega ei kaasne omanikele trahve ega mainekahju. Seevastu ettevõtte hooletusse jätmine või sundlõpetamine võib kahjustada omanike mainet ning kaasa tuua trahve nii ettevõttele kui ka selle juhatusele,” täpsustas Kivi.
Ettevõtte vabatahtlik likvideerimine algab lõpetamise otsuse vastuvõtmisega osanike poolt, millega üldjuhul määratakse ka likvideerija. Ettevõtte likvideerimise otsus tuleb kanda äriregistrisse.
Järgmiseks sammuks on likvideerimise algbilansi koostamine ehk ettevõtte varade tuvastamine, seejärel nende müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. „Kui antud etapil selgub, et ettevõtel ei jätku vara ja vahendeid kõikide nõuete rahuldamiseks, on ettevõtte likvideerija kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse,” rõhutas Kivi.
Kui varad on müüdud ja nõuded rahuldatud, tuleb likvideerijal koostada likvideerimise lõppbilanss ning allesjäänud vara jaotusplaan. Kuigi seadus näeb ette ettevõtte vara müümise, võib Hedmani advokaadi sõnul jätta varad omanike kokkuleppel ka müümata. „Tegemist on levinud praktikaga ning sellisel juhul jagatakse müümata varad ettevõtte omanike vahel, eeldades, et nemad suure tõenäosusega oskavad sellest saada suuremat kasu,” selgitas Andres Kivi.
Vandeadvokaat rõhutas, et ettevõtte likvideerimisel on just varade tuvastamine kriitilise tähtsusega ning keerulisematel juhtudel on üldjuhul põhjendatud ka professionaalse nõustaja kasutamine. „Näiteks on olnud juhtumeid, kui pärast ettevõtte kustutamist leitakse likvideerimismenetluse käigus võõrandamata ja jagamata varad, samuti on juhtunud, et maksukohustus jäi mingil põhjusel korrektselt arvutamata,” tõi Kivi näiteid. Hiljem avastatud vara müügiks või jagamiseks tuleb esitada vastav taotlus kohtule ning algatada täiendav likvideerimine.
Kui vajalikud toimingud on tehtud, läheb ettevõte puhveraja möödumisel äriregistrist kustutamisele ning ettevõtte likvideerimise protsess lõpeb.
Hedmani vandeadvokaat soovitas ettevõtteid mitte unarusse jätta ning vajadusel võtta ette vabatahtliku likvideerimise protsess. „Vabatahtlikku likvideerimist iseloomustavad korrektsus ja läbipaistvus ning seda ei saa võrrelda firmamatjatega, kelle eesmärgiks on äritegevuse konserveerimine ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine, et saavutada ettevõtte sundlõpetamine kohtu poolt. Sundlõpetamise puhul tuleb omanikel lisaks trahvide ja mainekahju riskidega arvestada ka sellega, et ettevõttele kuuluva varaga tehingute tegemine on pärast sundlõpetamist keeruline,” rõhutas Kivi.
Advokaadibüroo Hedman on spetsialiseerunud äri- ja ühinguõigusele ning toetab oma kliente investeeringute kaasamisel, osanike- ja aktsionärisuhete korraldamises, tehnoloogiaõiguses, ühinemistel ja ülevõtmistel, äriühingute piiriülestel liikumistel, IT-õiguses, andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes ning erinevates vaidlustes.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
