Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaire Sepper. Foto: Hedman
Vastupidiselt levinud arvamusele ei pea võlgniku käest võla kättesaamiseks alati pöörduma hagiga kohtusse. Võlanõudja jaoks on kiire ja soodne võimalus kasutada maksekäsu kiirmenetlust, kuid võlgniku jaoks võib see kaasa tuua mitmeid probleeme.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper selgitas, et maksekäsu kiirmenetlus on kiire ja efektiivne võimalus võlgnikult võla kättesaamiseks. „Kohtuistungit sellisel juhul ei toimu ning nagu nimigi ütleb lahendab kohus nõudeid kiiresti. Mugav on seegi, et võlanõudja ei pea maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitama ühtegi tõendit ning riigilõiv on hagimenetlusest oluliselt väiksem,” loetles Sepper maksekäsu kiirmenetluse eeliseid.
Kui võlgnevuse summa on alla 8000 euro ning tuleneb lepingust või esitatud arvest, tuleb maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks esitada avaldus. Avaldusse tuleb märkida kes ja kui palju on võlgu ning viidata arvele või lepingule. Kui võlgnik vastu ei vaidle, siis kohus nõude ka üldiselt rahuldab. Näiteks ainuüksi möödunud aastal esitati kohtusse maksekäsu kiirmenetlusi avaldusi kokku 47 381 ehk rohkem kui 180 avaldust iga tööpäeva kohta. Peaaegu pooled maksekäsud tehti tarbijakrediidi nõuetes.
Maksekäsk kuulub kohesele täitmisele ning sellega saab pöörduda koheselt kohtutäituri poole.
Hedmani advokaat nentis, et maksekäsu kiirmenetluse probleemiks on aga see, et kohus nõude aluseks olevaid dokumente ega nõude suuruse alust ei kontrolli. Samuti ei kontrollita kõrvalnõuete arvestusi. „Töötasin aastaid kohtutäituri büroos, kus maksekäske igapäevaselt täitsime. Võlgnikega suheldes tuli hiljem paraku tihti välja, et näiteks sellistes viivistes või leppetrahvides ei olnud pooled enne kokku leppinud või et osa nõudest oli juba varasemalt rahuldatud või välja toodud kõrvalnõuded olid hoopis alusetud,” tõi Sepper näiteid oma praktikast. Inimesed ei tahtnud tema sõnul vastu vaielda, kuna osa nõudest oli õige ning kardeti ka õigusnõustaja poole pöördumist.
Kui maksekäsk on välja antud, tuleb võlgnikul selle vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, mis tähendab juba arvestatavat aja- ja rahakulu.
Seega tasub võlgnikul maksekäsu kiirmenetluse puhul olla aktiivne ja oma õigustest teadlik, et alusetutele nõuetele koheselt vastu vaielda, kui nõutakse alusetuid summasid. „Praktikas ei ole võlgnikud alati enda õigustega kursis ning väga tihti jäetakse lootma, et kohus kontrollib nõude aluseks olevaid dokumente ja summasid. Maksekäsu kiirmenetluses seda aga ei tehta,” rõhutas Sepper.
Vastu vaidlemiseks ei pea võlgnik esitama põhjalikku ja argumenteeritud vastuväidet ning selleks ei pea ta võtma ka esindajat. „Piisab, kui öelda, et ei olda nõudega nõus. Maksekäsu kiirmenetlus seega lõpeb või liigub edasi kohtusse hagimenetluseks,” selgitas Hedmani advokaat. Hagimenetluses peab aga võla sissenõudja esitama kohtule hindamiseks kõik nõude aluseks olevad dokumendid ja täpse nõude arvestuse. Kohus peab omakorda hindama, kas nõue ja selle suurus on põhjendatud. „Kahjuks tuleb tunnistada, et ka tagaseljaotsuste puhul seda vahel ei tehta,” lisas Sepper.
Kui täitedokument on juba antud kohtutäiturile täitmiseks, on siiski veel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Nii Riigikohtust kui Euroopa Kohtust on tulnud lahendeid, mis kinnitavad, et kui maksekäsu menetluses või varasemas hagimenetluses ei ole kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja krediidikulukuse määra, siis on võimalik tunnistada sundtäitmine lubamatuks. „Uute lahendite valguses saavad kohtud nüüd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid menetleda. Seega isegi, kui nõue on juba kohtutäituri käes, on võimalik seda vaidlustada. Soovitan võlgnikel seda teha,” ütles Sepper.
Kokkuvõttes peab võlgnik olema oma õigustest teadlik ja nende realiseerimisel aktiivne. Vastasel juhul võib tulemus olla ebaõiglane ning võlgnik on kohustatud tasuma palju suuremaid summasid, kui tegelik ja seaduslik nõue on. Alusetutele ja ebamõistlikult kõrgetele kõrvalnõuetele tuleb alati vastu vaielda, sest probleemi vältimine teeb selle vaid suuremaks.
Advokaadibüroo Hedman on spetsialiseerunud äri- ja ühinguõigusele ning toetab oma kliente investeeringute kaasamisel, osanike- ja aktsionärisuhete korraldamises, tehnoloogiaõiguses, ühinemistel ja ülevõtmistel, äriühingute piiriülestel liikumistel, IT-õiguses, andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes ning erinevates vaidlustes.

Viimased uudised