Advokaat: pärandiga seotud küsimused tasub lahendada eluajal
Avaldatud: 29 jaanuar, 2025
Kaire Sepper. Foto: Hedman Tänapäeval on inimestel palju erinevaid varasid, mida omatakse üle maailma füüsilistes ja virtuaalsetes vormides ning kasvanud on ka kärgperede hulk, mis teeb pärimise võrreldes varasemaga palju keerulisemaks. Eriti hoolikas tuleb aga olla siis, kui pärijate seas on võlglasi, tõi välja advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper.
Paljudes Eesti peredes ei ole kombeks rääkida varadest ega kohustustest, mida tulevikus lähedastele jäetakse. Advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper tõi oma praktikale tuginedes välja, et selgeks rääkimata ebamugavad küsimused ei kao ega muutu ajaga lihtsamaks. ”Olen oma praktikas korduvalt näinud olukordi, kui selgeks rääkimata küsimused tekitavad pärijatele ebameeldivaid üllatusi ning pärandvara jagamisel satutakse konfliktsesse olukorda,” ütles Sepper.
Eriliselt hoolas tasub tema sõnul olla siis, kui pärijate seas on võlglasi, et perekonna vara ei satuks kohtutäituri haamri alla. Näiteks hetkel on kohtutäiturite enampakkumistel müügis 44 pärandvara mõttelist osa. „Kohtutäiturid on müünud sadu mõttelisi osasid päranditest ning see näitab ilmekalt, et kui varaga seotud küsimused on eluajal läbimõtlemata, võib tulevikus hakata kohtutäitur pärandit kolmandatele isikutele müüma,” rõhutas Sepper.
Pärandisse kuuluvad nii inimese varad kui ka kohustused ehk laenud, pangakontod, pensionifondid ja ettevõtete osad ning ka investeeringud, sh üürikinnisvara. Samuti kuuluvad pärandatava vara hulka ka virtuaalsed varad nagu näiteks krüptovaluuta.
Advokaat soovitas muu hulgas ka läbi mõelda, kuidas pärijad oma pärandi kätte saavad.
Maja, Eesti pangakonto ja hoovis seisva autoga on asjad selged. Samas krüptorahakotist või investeerimisplatvormi kaudu tehtud investeeringust ei pruugi aga lähedased teadagi, rääkimata ligipääsukoodidest ja salasõnadest. „Näiteks meedias on räägitud Eesti pankurist, kelle krüptorahakotis on 764 miljoni euro eest krüptovara, kuid paroolid on kadunud ning varale puudub ligipääs,” tõi Sepper välja ekstreemse näite.
Pärijatele kättesaadavalt tasuks säilitada info välismaa pangakontode kohta, sealhulgas ka Soome ja Leedu pankades. „Eesti notar saadab päringud Eesti pankadele, kuid välismaal asuva vara kohta ta infot suure tõenäosusega ei leia,” möönis Sepper.
Kui pere on aga ostnud kinnisvara Hispaaniasse või Taisse, tasub samuti läbi mõelda, kuidas neis riikides pärimismenetlus käib ning milliseid samme ja kes seal pärimiseks astuma peab.
Ettevõtjate peredes soovitas aga Hedmani advokaat selgeks teha, kas pärijad soovivad ettevõtlusega tegeleda ja millist rolli nad selles endal näevad. „Eriti põhjalikult tasub läbi mõelda, kuidas ettevõte edasi toimib, kui selle osanikeks saavad alaealised lapsed. Näiteks on alaealistel vaja tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut, seega võivad keerulisse olukorda sattuda nii ettevõte kui ka alaealised lapsed ja nende esindaja. Eriti keeruliseks muutub olukord, kui alaealisi lapsi on mitmest kooselust või kui pärijate hulgas on võlgnikke, kelle osas käib täitemenetlus,” tõi Kaire Sepper näiteid ning soovitas sellisel juhul kaaluda abikaasadel näiteks vastastikuse testamendi tegemist.
Seadusjärgne pärimine
Testamenti puudumisel pärivad sugulased seaduse järgi ehk esmalt pärivad lapsed ja abikaasa. Kui pärandajal ei ole lapsi, pärivad vanemad, kelle järel läheb pärimisjärjekord üle õdedele ja vendadele. Kui inimesel on abikaasa, pärib tema osa varast, kuid osa varast võib edasi liikuda ka pärandaja vanematele. „Ehk võib juhtuda, et lahkunud abikaasa vara tuleb hakata jagama ämma ja äiaga ning ka nende võimalike lastega,” rõhutas Sepper.
Kui notar määrab pärimismenetluses ära pärijad ning nendele kuuluva pärandi osa, võivad sellega probleemid alles alata. Nimelt tuleb pärijatel hakata jagama pärandvara, kuhu kuuluvad nii õigused kui kohustused. Kui pärijate hulgas on võlglasi, võib kohtutäitur arestida võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandist ja selle enampakkumisel maha müüa. Siis tuleb hakata pärandvara jagama hoopis võõraste isikutega.
„Kui pärijad omavahel kokkuleppele ei saa, jagab vara kohus. Seega võib juhtuda, et üks pärija peab maksma teistele hüvitist või pannakse pärand pärijate vahel enampakkumisele või avalikule enampakkumisele ning raha jagatakse vastavalt pärandi osa suurusele,” tõi Kaire Sepper näiteid pärandi jagamisest.
Pärimine testamendi alusel
Eelnevat arvesse võttes soovitas advokaat teha testament, kus saab määrata täpselt, mis vara kellele jääb. „Kui vara täpselt ei jagune ning on näiteks teada, et olemasolevat kinnistut keegi endale ei soovi, on võimalik teha korraldusi selle müügiks ja raha jagamiseks pärijate vahel,” soovitas Sepper.
Advokaat rõhutas, et pärandiga seotud teemad tasub igal juhul lähedaste ringis teemana üles võtta, et pereliikmed oleks teadlikud, millised on pere varad ning millised on pärijate soovid vara jagamise osas. Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui pärijate ringis on võlglasi, kelle osa pärandist võib kohtutäitur tulevikus enampakkumisele panna. Vajadusel saab pöörduda ka õigusnõustaja poole, kellega keerulisemad küsimused arutada ja selgeks teha.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
