Advokaat annab nõu, mida korterit ostes silmas pidada
Avaldatud: 10 aprill, 2025
Andres Kivi. Foto: Hedman Korteri ostmine või kinnisvarasse investeeringu tegemine on otsus, kus emotsioonide asemel tuleb tegutseda kaalutletult. Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi tõdes, et viimasel ajal on suurenenud nii pettunud ostjate kui ka müüjate arv ning tõi välja levinud komistuskivid.
Vandeadvokaadi sõnul aitab kinnisvara ostmisel vältida hilisemaid probleeme põhjalik eeltöö ja teadlik lähenemine. „Ühelt poolt on nii ostjad kui ka müüjad on oma õigustest ja kohustustest täna rohkem teadlikud, kuid teiselt poolt ei saa kahjuks välistada, et üks tehingu pool võib teise teadmatust oma huvides ära kasutada,” nentis Andres Kivi ning rõhutas, et hilisemad vaidlused võivad tähendada märkimisväärset aja- ja rahakulu.
Enne ostuotsuse tegemist tasub ostjal kindlasti kontrollida, kas korter on vormistatud korteriomandi või kaasomandi osana. „Ostjal tasub arvestada, et kaasomandis olev asi kuulub mitmele isikule ühiselt ning tuleb esmalt veenduda, kas kõik kaasomandiga seotud kokkulepped on korrektselt notariaalselt vormistatud,” hoiatas Kivi.
Kaasomandi osa müümisel on teistel kaasomanikel ostueesõigus müüdud kaasomandiosale, mis tähendab, et teine kaasomanik võib kahe kuu jooksul asuda ostja asemele samadel tingimustel. Seega peab ostja ostueesõigusega arvestama või sõlmima teiste kaasomanikega ostueesõigusest loobumise notariaalse kokkuleppe.
Teiseks soovitas Hedmani vandeadvokaat veenduda, kas näiteks keldriboks või parkimiskoht kuulub korteri juurde. „Üldjuhul on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandis olevaid ühispindu vastavalt kokkulepitud reeglitele, kuid vaid kõikide korteriomanike juuresolekul notariaalselt vormistatud kasutuskord jääb kehtima ka tulevaste korteriomanike suhtes,” tõi Kivi välja.
Korteriomanike üldkoosolekul tehtud otsused ei pruugi uuele omanikule kehtida. „Kui ühispindade kasutamise osas on kujunenud välja notariaalselt vormistamata tava, et teatud inimene kasutab teatud keldriboksi, siis juriidilise õigusena varem kujunenud tava uuele omanikule üle ei lähe,” nentis Kivi.
Enne ostutehingu sõlmimist tasub ostjal ebameeldivate üllatuste vältimiseks vaadata, kas majanduskulusid jagatakse vastavalt korteri pindade suurustele või teiste põhimõtete järgi ning otsustada, kas need tunduvad mõistlikud ja õiglased.
Kui omanik müüb majanduskulude võlgnevustega korteri, tasub ostjal olla ettevaatlik, sest korteriühistu võib temalt nõuda võlgnevuse tasumist. „Lepingueelsete läbirääkimiste käigus oleks mõistlik pärida, kas korteriga tulevad kaasa ka võlgnevused ning leppida kokku võlgnevuste võrra müügihinna vähendamises või ostuhinna osalises ülekandes otse korteriühistule,” soovitas Kivi.
Nii ostja kui ka müüja peaksid teadma, et müüja peab ostjat teavitama korteri puudustest ning korteri üleandmisel teostatava ülevaatuse käigus ei eeldata varjatud puuduste olemasolu tuvastamist ostja poolt. Puuduseks võib olla näiteks katkine tehnoseade, häirivad lõhnad või helid, häiriva lühimajutusteenuse osutamine naabrite poolt või korteriühistu liikmete suured võlgnevused korteriühistu ees.
„Kui ostja aktsepteerib talle teadaolevad puudused, ei oma müüja nende ilmnemisel lepingulist vastutust. Vastasel juhul võib aga ostja olulise puuduse avastamisel vähemalt kolme aasta jooksul esitada müüjale kahju hüvitamise nõude, hinna alandamise või taganemisavalduse,” ütles Kivi.
Korteri spetsiifiliseks puuduseks võivad olla ka teatud korrektselt vormistamata ümberehitustööd. Sellist korterit võib tulevikus olla keeruline müüa ning pangalaenuga ostmisel võib pank tehingu finantseerimisest loobuda.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
