Sõja ülevaade: 1717. päev - venemaa on keskendunud Ukraina elektritootmise ja -võrgu süstemaatilisele hävitamisele enne talve

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06.11.2026:

lühihinnang kahele viimasele ööpäevale.

Esmalt on venemaa keskendunud Ukraina elektritootmise ja -võrgu süstemaatilisele hävitamisele enne talve ning kahjustuste kõrvaldamine ja elektrivarustuse taastamine tundub olevat Ukrainale üha suurem väljakutse. Lisaks on viimaste päevade rünnakud toonud kaasa arvukalt tsiviilohvreid.

Ukraina jätkab nii sõjaliste sihtmärkide tabamist venemaa sügavuses kui ka okupeeritud aladel. Jätkuvad löögid naftatöötlemisrajatiste pihta, viimati Rjazanis ning esialgsetel andmetel Krasnodari krais asuva Afipski naftatöötlemistehase vastu. Lisaks rünnatakse Krimmi energiataristut. Ahjaa, ka järgmine Ozoni ladu sai tabamuse.

Olen endiselt arvamusel, et Ukraina võib hakata peegeldama venemaa senist tegevust ning asub mingil hetkel senisest süsteemsemalt ründama venemaa elektrivõrku. Siis võivad ka venemaa linnad väga külmaks jääda.

Jätkuvalt teeb kurvaks lääneriikide ebapiisav tahe reageerida jõulisemalt venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumistele. Üha pikema inimeste nimekirja sanktsioonide alla panemine ei mõjuta kuigivõrd venemaa sõjamajandust, vaid põhjustab mõnele inimesele eelkõige reisimistõrkeid lääne suunal. Hoopis suuremat mõju oleks vaja avaldada venemaa sõjatööstusele, tehnoloogia kättesaadavusele ja sõjapidamise rahastamisele.

Muide, septembris Itaalias olles kuulsin ikka väga palju vene keelt. Oskan vene keelt ning olen omal ajal 2,5 aastat Nõukogude armees teeninud, mistõttu suudan üldjuhul eristada ka mitmeid piirkondlikke keelelisi iseärasusi. Muidugi on Ukrainaski piirkondi, kus vene keel on väga levinud, ning ainult keele põhjal ei saa kellegi päritolu kindlaks teha. Aga tähelepanek jäi.

Rindest. venemaa hull surumine jätkus ning isikkoosseisu kaotuste hulk näitab päris piltlikult, kui karm see surve on ja kui hoolimatu on vene armee juhtkond. Jah, siin ja seal leiab sammhaaval ka vene poole edenemisi, aga suures pildis on näha, kuidas Ukraina maa hind inimeludes jätkuvalt tõuseb. Uuesti on hakanud kõrgustesse tõusma ka vene poole kaudtulevahendite ja muude tagalatoetusvahendite kaotused.

Kipun arvama, et selliste kaotuste juures võib novembri koguarv ulatuda ehk isegi 60 000 kaotatud sõdurini (surnud ja haavatud). See tähendaks keskmiselt 2000 kaotust ööpäevas ning sellist tempot ei pruugi uute värvatute lisandumine enam katta. Muidugi tuleb arvestada, et osa haavatutest naaseb teenistusse ning avaldatavad kaotuste arvud on hinnangulised.

Jätkuvalt pean suuremaks mureks Ukraina isikkoosseisu ja vahendite kulumist, sest ollakse vähemuses ning värbamisprotsess on neilgi üha keerulisem. Läbimurre on võimalik eelkõige siis, kui kuskil kulub vägi liialt läbi või ei suudeta enam piisavalt kiiresti kaotusi asendada.

Samas peab vene pool intensiivsemates rindelõikudes sellise rünnakutempo hoidmiseks paratamatult koondama juurde nii isikkoosseisu, tehnikat, laskemoona kui ka tagalatoetust. Rinne on pikk ning kõiki suundi ei saa korraga ühtlaselt tugevdada. See tähendab, et kuskil mujal võivad tekkida alamehitatud lõigud või väheneda reservide hulk.

Siit tuleneb ka üks oluline järeldus. Mida rohkem peab vene pool koondama üksusi ja nende tagamist aktiivsetele ründesuundadele, seda suuremaks muutub sõltuvus toimivast logistikast ning seda haavatavamaks võivad muutuda koondatud tagalatoetuse elemendid. See omakorda soosib Ukrainat, kes suudab järjest edukamalt töödelda vene poole rindetagalat. Tegemist on sõjalise loogika põhjal tehtud järeldusega, mitte väitega, et kõik sellised koondumised oleksid juba sõltumatult kinnitatud.

Rahuläbirääkimistele ma hetkel veel erilist tähelepanu ei pööraks, sest venemaa eesmärgid on saavutamata ning jätkuvalt ei näe ma võimalust, et keegi suudaks pakkuda selliseid julgeolekugarantiisid, mis hoiaksid venemaad Ukraina suunal päriselt vaos. Piiratud kokkulepped on muidugi võimalikud, kuid püsiva rahu saavutamiseks sellest ei piisa.

Kokkuvõttes võib venemaa küll rindel sammhaaval edasi liikuda, kuid selle edenemise tegelik strateegiline väärtus sõltub järjest enam sellest, millise hinnaga seda saavutatakse ja kui kaua suudetakse sama tempot hoida. Samal ajal ei tohi unustada, et ka Ukraina vastupidavus ei ole piiramatu. Üha olulisemaks muutub see, kumb pool suudab kauem säilitada väljaõppinud isikkoosseisu, toimiva tagala ja võime oma kaotusi asendada.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.