Ministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin Kõverik märkis, et esimene taotlusvoor tõi positiivse üllatuse. „Saime kinnitust, et murdekeelseid õpetajaid on haridussüsteemis omajagu. Loodetavasti julgustab uus toetusmeede õpetajaid tunde läbi viima murdekeeles,” ütles Kõverik. „Taotlusvoor näitas ka seda, et murdekeelte õpetamine on piirkonniti erinev. Kui võru ja mulgi keeleruumis pakutakse õpilastele rohkem murdekeelset kultuuriõpet, siis seto ja kihnu keeleruumis toimub rohkem murdekeelseid ainetunde.”
Taotlusi esitati võru, seto, mulgi, kihnu, hiiu, saare ja tartu keeleruumidest. Ühtekokku eraldati haridusasutustele toetust ligi 319 tuhat eurot, millest ligikaudu 158 tuhat eurot murdekeelse paigakultuuri õpetamiseks ning 161 tuhat eurot murdekeelseks aineõppeks.
Toetatud asutuste hulgas on lasteaedu ja koole enam-vähem pooleks. Oma piirkonna keelekuju õppega on hõlmatud ligikaudu 2700 lasteaialast ja 7800 õpilast.
Kõige ulatuslikumalt oli taotlusvoorus esindatud võru keeleruum, kus pakutakse murdekeelseid tegevusi kokku 7000 lapsele. Võru keeles viib tegevusi läbi 170 õpetajat, neist pooled lasteaedades. Paljud õpetajad õpetavad võru keeles osalise koormusega. Sellegipoolest viiakse iga nädal koolides läbi kokku 374 tundi võru keeles.
Suuruselt järgmine on seto keeleruum. Setomaa on kaasanud omakeelsesse kultuuriõppesse praktilised kõik piirkonna lapsed – 320 last. Murdekeeles õpetab 60 õpetajat, neist kolmandik lasteaias. Iga nädal toimub koolides 128 setokeelset tundi.
Mulgid pakuvad mulgikeelseid tegevusi ja ainetunde umbes 2200 lapsele. Kihnukeelseid tunde toimub iga nädal 82 ning ka hiidlased on alustanud hiiu keele õppega. Ühtekokku viiakse iga nädal Eesti koolides läbi 600 murdekeelset ainetundi.
