Kagu-Eesti kriisiseminaril rõhutati kohalike omavalitsuste võtmerolli kriisideks valmistumisel

Pilt: Päästeamet

15. oktoobril toimus päästeameti ja SA Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel Vastseliina rahvamajas Kagu-Eesti kriisiseminar „Nähtamatu valmisolek”, mis tõi kokku kohalike omavalitsuste juhid, kriisikoordinaatorid, riigiasutuste, koostööpartnerite ja elutähtsate teenuste osutajate esindajad. Seminaril arutati, kuidas tagada kogukondade toimepidevus ja tugevdada kriisivalmidust ajal, mil julgeolekuohud muutuvad üha mitmekesisemaks ning kriiside ennetamine ja lahendamine eeldab senisest tihedamat koostööd.

Seminari ettekannetes ja aruteludes käsitleti riigi kriisiplaneerimist, kohalike omavalitsuste ülesandeid, muutunud julgeolekukeskkonna mõju, digiriigi toimepidevust ning uute tehnoloogiate kasutamise võimalusi kriisijuhtimises. Ühiselt tõdeti, et kriisivalmidus ei seisne üksnes plaanides ja ressurssides, vaid eelkõige toimivates koostöövõrgustikes, selges vastutuse jaotuses ning kogukondade kaasamises.

Riigikantselei esindaja Annes Kalle andis ülevaate Eesti kriisiplaneerimise põhimõtetest ning nende seostest kohaliku tasandi kriisiülesannetega. Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja ja julgeolekuekspert Erkki Koort keskendus julgeolekukeskkonna muutustele, rõhutades, et kohalikel omavalitsustel tuleb olla valmis nii tavapärasteks hädaolukordadeks kui ka hübriidohtudest tulenevateks kriisideks.

„Laiapindse riigikaitse üks olulisemaid alustalasid on koostöö. Kriisi ajal ei ole aega hakata suhteid looma, need peavad olema üles ehitatud juba varem. Mida tugevam on omavalitsuste, riigiasutuste ja partnerite vaheline koostöö igapäevaselt, seda parem on valmisolek keeruliste olukordade lahendamiseks,” ütles Koort.

Seminaril kõneldi ka piiriäärse piirkonna eripäradest ning sellest, kuidas muutunud julgeolekuolukord mõjutab kohalikke kogukondi. Lisaks käsitleti digiriigi toimepidevust ning tehisintellekti kasutusvõimalusi, mis võivad tulevikus toetada kriisijuhtimist ja otsustusprotsesse.

Olulisel kohal olid praktilised kogemused kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse arendamisel. Aruteludes toodi esile kogukondade kaasamise, vabatahtlike rakendamise, toimivate teavituslahenduste ning regulaarsete õppuste tähtsus. Ühe peamise järeldusena rõhutati, et tõhus kriisijuhtimine algab ammu enne kriisi tekkimist.

Päeva lõpetas Riigikogu liige Mati Raidma, kes andis ülevaate 1. oktoobril 2026 jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest (KORKS). Seadus koondas varasema kriisireguleerimise ühtseks tervikuks ning täpsustas riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte ülesandeid kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel.

„Kriisides saadakse hakkama eelkõige tänu inimestele. Lahendajate tegelikuks mootoriks on tahe, algatusvõime ja soov panustada,” tõi Raidma välja. Seadused, plaanid ja ressursid on vajalikud, kuid ilma koostööta neist üksi ei piisa.

Kagu-Eesti kriisiseminari traditsioon sai alguse pärast 2019. aastal piirkonda tabanud ulatuslikku tormi ja sellele järgnenud pikaajalisi elektrikatkestusi. Päästeamet korraldab seminari koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega, et hoida kriisivalmiduse teemad fookuses, jagada häid praktikaid ning tugevdada piirkonna omavalitsuste, asutuste ja kogukondade valmisolekut erinevateks kriisideks.

„Kriisideks valmisolek ei sünni üksnes kriisiplaanidest. Sama oluline on see, et kohalikud omavalitsused, riigiasutused, ettevõtted ja kogukonnad üksteist tunneksid ning oskaksid vajaduse korral kiiresti koostööd teha. Selliste seminaride eesmärk ongi neid sidemeid tugevdada,” kirjeldas Kagu-Eesti kriisiseminari päästeameti poolne korraldaja lõuna päästekeskuse kriisibüroo nõunik Mailis Koger.

Seminarisarja eesmärk on tuua kokku erinevad osapooled, et jagada kogemusi, arutada kriisivalmidusega seotud väljakutseid ning tugevdada Kagu-Eesti valmisolekut nii hädaolukordadeks kui ka julgeolekukriisideks.