Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. oktoober 2026.

Viimase 10 päeva rinde ülevaade

Esmalt vabandused, et rinde kokkuvõtet pole vist juba lausa 10 päeva teinud. Vaba ajaga on olnud üha nirumalt ja vaatab, kas saab kirjutamise konveieri uuesti tööle.

Esmalt, on olulisi nihkeid, mis kerkivad jõuliselt esile, aga sellest edaspidi.

1. Sumõ: jätkuva üllatusega pole siin lõigus suuremaid muutusi tuvastanud. Põhiline vene poole tegevus piirdub piiriüleste tegevustega Sumõst kirdes, läänes ja kagus ning on suudetud hoida enda kontrolli kuni 10 küla ja erinevaid maastikupunkte max 5 km sügavusel üle piiri. Aga viimase kuuga pole see sügavus kasvanud, pigem on lisandunud uusi maastikupunkte erinevates kohtades üle piiri. Murekohti sellega seonduvalt hetkel ei näe ning vene pool pole siia toonud juurde ka uusi üksusi. Arvasin, et võib-olla vene pool teeb siiski pingutusi ja üritab Sumõle lähemale jõuda, et suuta seda veelgi tihedamalt droonide ja kaudtulega mõjutada, aga miskipärast pole seda toimunud. Miks vene pool ei suuda siin tempot tõsta, ei oska küll kindlalt vastata, sest lennundus toetab seda suunda tugevalt, isegi kaudtuleüksused töötavad keskmisest tasemest rohkem aga sellega kiputaksegi palju piirduma. Tahaks kahtlustada, et siin sektoris pole vene poolel siiski piisavalt võimekust ei droonioperaatorite ega jalaväe näol…

2. Harkiv: näeb kasvavat vene poole survet ning enamusel päevadel oli see keskmisest kõrgem.

Harkivi enda suunal tundub, et vene pool pigem üritab jõuda lähemale linnale, et oleks lisaks võimalik linna töödelda odavamate droonide ja kaudtulega aga see pole enam õnnestunud, seni on kõik kaugemale jõudmised läbi infiltreerujate otsa saanud.

Aga väga kõrgele on tõusnud vene poole surve sealt ida pool põhiliselt Vovtšanski kandis ja sealt edasi. Küll pole aga tuvastanud selle aja jooksul uusi pidama jäänud edenemisi ja kipub arvama, et Ukraina suudab paremini kontrollida jõgede jooni. Üksikud väikesed infiltreerujate grupid võivad küll jõuda isegi 10km kaugusele jõest, aga seni pole jõest üle saanud pikemalt ellu jäänud. Tugevaim on vaid vene poole Vovtša jõe lõunakaldale jääv sillapea Vovtšanski linnas, aga läbi selle edasi imbumine on ka pikalt pidama saadud.

3. Kupjansk: esmalt oleksin arvanud, et vene pool siiski koondab Vovtšanski ja Kupjanski vahele rohkemat väge, sest ahvatlus kasvatada senist edu ohuga lõigata läbi Kupianski suuna ühendusteed ning ohustada ka võimaliku ümberpiiramisega Kupjanskist põhjapoolsemaid alasid, siis lisavägede juurde tulekut sinna pole tuvastanud ja olukorda suutis Ukraina ära kasutada ja enamuse kaotatud aladest on nad tagasi enda kontrolli alla saanud.

Keeruline on ikka Kupjanski linnas ja selle ümber. Peale seda kui Ukraina omad said pikemalt kanna maha linnast põhja pool täpselt sellel suunal, kust kaudu enamus infiltreerujaid linna jõudis, on hakanud vene soldatite arv tasapisi linnas kahanema, aga pole näinud märke sellest, et Ukraina omad üritaks jõulisemalt maaväega linna puhastada. Kuna suuremalt jaolt on lõigus olukord kontrolli all, siis pigem elavjõu hoidmiseks kasutataksegi töötlemiseks kaudtuled ja droone.

4. Lõman: tuntav vene poole surve langus ning Ukraina näitab seni pisu paremat aktiivsust ning tundub, et hetkel on põhiline jõupingutus suruda vene üksused Zerebetsi jõe taha, mis annaks oluliselt parema kontrolli võimekuse vene poole tegevuse üle ning võib-olla isegi vabastaks osa Ukraina üksusi sellelt suunalt tänu kahanenud ohule Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal siit kaudu.

Mis aga on kõige huvitavam, erinevate kaartide järgi peaks tugevaks vene poole surveks nagu väge jaguma…

5. Slovjanski-Kramatorsk suund: uuesti on hakanud vene poole infiltreerujad kaugemale jõudma. Kui mõnel varasemal nädalal suutis Ukraina olukorda isegi paremini kontrollida, siis nüüd nii edukalt mitte. Võimalik, et Ukraina omad on pisu jõude suunanud mujale kriitilisematesse lõikudesse. Kas need infiltreerujad siiski pikemalt kanna maha saavad, veel ei tea aga halli ala laienemine on hakanud toimuma Ukraina tagasi sammude tõttu. Veel olukorda siiski muret tekitavaks ei pea.

6. Kostjantõnivka: väga hea näide ülikulukast vene poole operatsioonist, mis seni pole kaasa toonud Kostjantõnivka linna vallutamist, Jah, linnast kirdes on vene pool suutnud uutes kohtades kanna maha saada ja üha paremini suudab kontrollida linnast põhja poole jäävaid logistikakoridore aga mitte piisavalt edukalt, sest viimase 10 päeva info näitab, et Ukraina gruppe on uuesti tihedamalt linnas toimetamas kuni peaaegu kesklinnani.

7. Pokrovsk: hetkel vist suurim murekoht, kus vene poole järjest edeneb Dobropilja linnas ning senise info põhjal on tegu kõige aktiivsema rindelõiguga ehk siis vene poole konveier töötab ülitihedalt ning kipun arvama, et kui muutust ei tule, siis mingil hetkel võib vene pool suuta linna vallutada ja läbi selle oluliselt nõrgendada siinse ja päris laia ala Ukraina kaitset aga läbimurret kindlasti mtte, sest Ukraina kaitse on väga-väga mitmekihiline ning kas vene poolele jätkub elavjõu ressursse veel sarnase tempo hoidmiseks mitme kuu vältel…kui jah, siis eks mujalt peavad lisa tooma, sest nii kiiret üksuste läbikulumist pole mujal täheldanud.

Küll on pisu üllatusega suutnud vene pool jõuda Serhijivka asulasse (jääb Pokrovskist lääne poole), Kas sinna ka kand maha saadakse, veel ei tea.

8. Lõunarinne: ütleks, et olukord on päris ok. Vene pool küll teeb pingutusi ja üritab nii väikeste gruppidega infiltreeruda kui kergliikuritega aga ka mõne maastikusuutlikuma autoga jõuda max kaugele aga ei kipu enam õnnestuma. Isegi Orihivi kandis on olukord tunduvalt paranenud. Eks oma osa on siinse sektori olukorra paranemisel vist üks laiemaid halle alasid (ikka nende avarate laiuvate põldude tõttu) ning Ukraina tihedaim keskmaadroonide töö.

9. Herson: muutusteta, mõni paadi seltskond ikka üritab…

Rinde kokkuvõte

Viimased 10 päeva on näidanud tunduvalt suuremat vene poole kaotuste kasvu isikkoosseisus ehk siis surve on lõiguti väga tugev ning lähenev aastalõpu tähtaeg, milleks vene kindralid lubasid putinile tulemusi, hingab üha enam kuklasse. Kipun arvama, et olenemata ilmadest (ja sügis ka sinna jõudnud koos vihmadega) on aasta lõpuni väga-väga tihe vene poole surve jätkumas. Jah, sa võid küll müüa unistusi tõe pähe aga mitte lõpmatuseni…

Kui saabunud sügisilmad on töönud vene tehnika tabamise arvu languse siis vastukaaluks langeb juba ka maastiku läbitavus ja see toob kõige liikumistele aeglustuse juurde ehk siis igale poole jõudmiseks kulub rohkem aega. Ka kaitseb udu ja vihm rohkem end droonide poolt avastamise eest.

Kipun arvama, et nende mõne kuu jooksul võib vene pool teha ka rühma ja kompanii suuruste üksuste rünnakuid, sest kannatus hakkab katkema. Eks suurim küsimus ongi selleks, kas Ukrainal jätkub ressursse iga vene tehnika ja soldati mõjutamiseks…

Ukraina–Venemaa kaugmaarünnakud 10.–19. oktoober 2026

venemaa rünnakud Ukraina vastu

Rünnakute intensiivsus kasvas.

Peamised sihtmärgid: elektrijaamad, alajaamad, energiataristu ja linnad.

Mõju: 18.–19. oktoobri rünnakud kahjustasid kümneid energiaobjekte ning põhjustasid ulatuslikke elektrikatkestusi.

Ukraina rünnakud venemaa vastu

10. oktoober: tabati Rostovi oblasti naftaterminali ja raudteetaristut.

15. oktoober: jätkusid rünnakud venemaa naftatöötlemistehastele.

17.–18. oktoober: ulatuslik droonirünnak Peterburi ja Leningradi oblasti vastu. Sihtmärkide hulgas olid naftaterminal, elektrialajaam ja logistikataristu.

Peamised sihtmärgid: naftatööstus, kütusevarustus, raudteed ja sõjalist tegevust toetav taristu.

venemaa suurendab survet Ukraina elektrisüsteemile enne talve, kasutades järjest suuremaid droonilaineid ja kombineeritud raketirünnakuid.

Ukraina keskendub venemaa nafta-, energia- ja logistikataristu kahjustamisele, sealhulgas sügaval Venemaa territooriumil.

Hinnang: kaugmaarünnakute intensiivsus tõenäoliselt püsib kõrge. venemaa peamine eesmärk on Ukraina energiavarustuse nõrgestamine, Ukraina oma aga venemaa sõjapidamisvõime ja majanduslike ressursside vähendamine.

Kui senine Valge maja juhtkond jätaks putini suunal soosiva suhtumise, oleks olukord tunduvalt parem…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised