Läti piiril Valgevenega käib sõda migrantidega - seal läks peaaegu tulistamiseks, Läti sõdurid taganesid - migrante on saanud surma

Läti-Valgevene piir. Pilt: Seim

Eesti piirivalvurid lebavad murul ja nende varustus kuivab kõrval. Pärast lühikest puhkust asuvad nad taas patrullima Läti ja Valgevene piiril. Hiljuti saadeti siia ka Leedu ametnikke.

„Tööd on palju. Ainuüksi täna hommikul pidasime kinni kaheksa inimest, kes ületasid piiri ebaseaduslikult,” ütleb Silene piirivalvepunkti ülem Arturs Pupins, sõites mööda metsateed vaid paar aastat tagasi rajatud piirdeaia suunas, vahendab lrt.lt.

Läti seisab nüüd silmitsi samasuguse rändesurvega, mida kogesid Leedu ja Poola 2021. aastal. Balti riigid ja Brüssel on kirjeldanud olukorda kui Minski koordineeritud kampaaniat, mida viiakse ellu Moskva toetusel.

Kuid tavapäraste piiriületuskatsete seas juhtus esmaspäeval midagi tõsisemat. Pärast 20-liikmelise migrantide rühma piirile toomist pildusid kolm inimsmugeldajat sündmuskohale saabunud Läti sõdureid kividega. Üks maskis meestest võttis lõpuks välja püstolit meenutava eseme ja ähvardas tulistada.

Läti sõdurid taganesid ja migrandid pöördusid tagasi Valgevenesse. Juhtum on aga tekitanud ametnikes muret võimalike ohtude pärast.

„Oleme hoiatanud ohvitsere, et nad oleksid valvsad ja ennekõike seaksid esikohale omaenda turvalisuse. Kui nad näevad relvastatud inimesi, peavad nad taanduma turvalisse kohta ja valmistuma rünnakuks,” ütles Pupins.

Juhtum oli ajal, mil NATO riikide luureagentuurid ning Euroopa ja USA ametnikud on hoiatanud Venemaa ja Valgevene võimaliku rünnaku eest Balti riikide vastu.

Kuna Kreml on Ukrainas kinni, võivad sellised intsidendid – olgu need siis droonide või piiril asuvate tuvastamata relvastatud isikutega – olla viis tähelepanu kõrvale juhtimiseks, Kiievit toetavate riikide hirmutamiseks või NATO kollektiivkaitse läve proovilepanekuks.

„Olukord piiril on alati ohtlik. Ei tea kunagi, kes on aia taga – kas migrant või maskeerunud sõdur teiselt poolt,” räägib Pupins. „See võib olla provokatsioon või olukorra teravnemine, kuid see on vaid minu arvamus,” lisab ta.

Lähedalasuvas Daugavpilsis asuvas piirivalve peakorteris näitavad ametnikud migrantide telefonidest leitud fotosid. Ühel neist on kujutatud Valgevene sõjaväelasi metsas koos migrantidega.

Allikas: Läti piirivalve

Varem on Läti piirivalvurid jaganud fotosid, millel on näha migrante sõjaväeautodes. „Oleme droonide abil tuvastanud ka nende laagreid,” räägib vanempiirivalvur Vladimirs Šersts, näidates täiendavaid videokaadreid sellest, kuidas Valgevene sõjaväelased migrante saadavad või nendega koos kõnnivad.

Samuti kasvab taristule tekitatud kahju. Läti piirivalvurite sõnul on nad ainuüksi tänavu registreerinud 10 juhtumit, kus on kahjustatud elektrijaotuskappe, ja 11 juhtumit, kus on rikutud kaameraid. Lisaks on kümmekond kaamerat ja andurit lihtsalt varastatud.

„Reageerisime igale juhtumile, kuid neil õnnestus kaamerat hoidev post maha murda vaid pooleteise minutiga. Piiril on võimatu hoida pidevat piirivalvurite rivi,” sõnab Daugavpilsi piirivalveüksuse juht Valdis Jukšs.

Migrantide poolt TikToki üles laaditud videotest on näha inimsmugeldajaid, kes räägivad araabia ja kurdi keelt. Ametnike sõnul arvatakse, et vähemalt mõnel neist isikutest on sidemed organiseeritud kuritegevusega.

Läti piirivalvurid aga väidavad, et piirangutega piirialal tegutsemine oleks võimatu ilma Valgevene ametnike teadmise või otsese abita. „Arvan, et seda koordineeritakse Valgevene poolt. See ei ole normaalne, et inimesed saavad vabalt piki tara kõndida,” lausub Pupins.

Alates 2021. aastast on Läti ametnikud tagasi saatnud 52 184 inimest. Veel 1143 inimest lubati riiki niinimetatud humanitaarsetel põhjustel, kuna nad vajasid meditsiinilist või muud abi.

Ametnikud märgivad siiski, et peaaegu kõik need juhtumid olid 2023. aastal, mil enamik piiriületust üritanutest olid lastega pered. Praegu on enamik tulijatest noored mehed ning riiki lubatakse – ja peetakse kinni – vaid mõnikümmend inimest aastas.

„Leedulased andsid meile aega valmistuda,” ütleb Daugavpilsi piirivalve juht Jukšs. Ta lisab, et Läti seisab praegu silmitsi suurima ebaseadusliku rände vooga alates ajast, mil Leedu ja Poola kandsid 2021. aastal kriisi raskuspunkti.

Geopoliitika ja kuritegelike võrgustike taga on aga inimesed, kes põgenevad sõja või vaesuse eest ja saabuvad peaaegu igast maailmajaost. Mõned neist ka surevad, kuid täpne arv pole teada.

„Eile [kolmapäeval] leidsime Lätist mehe, kes vajas arstiabi. Ta viidi haiglasse, kuid suri täna hommikul. Ta oli 42-aastane,” ütleb Jukšs.

Inimõigusorganisatsioonid on varem kritiseerinud Lätit selle eest, et valitsusvälistele organisatsioonidele ja meediale on piirile pääs suuresti piiratud. Rahvusvahelistes raportites on samuti kajastatud väiteid migrantidevastase vägivalla kohta.

Sõltumatu järelevalveta on ebaselge, kas vägivaldsed vahejuhtumid on üksikjuhtumid või süsteemsed.

„Meile laekub mitmesuguseid päringuid inimeste kohta, kes võivad viibida piirialal, ja me vastame neile alati. Näiteks saime kirja eile surnud Bangladeshi mehe kohta ja vastame sellele,” ütleb Jukšs.

„Kui kontrollisime surnud mehe dokumente, selgus, et tal oli Valgevene tööviisa,” lisab ta.