Reservohvitserid Meelis Kiili ja Leo Kunnas kandideerivad valimistel Keskerakonna nimekirjas
Avaldatud: 30 september, 2026Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed kindralmajor reservis Meelis Kiili ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas kandideerivad järgmistel riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas. Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul tugevdavad pikaajalise juhtimiskogemusega sõjaväelased erakonna kompetentsi riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas.
„Eesti kaitsevaldkonna probleem ei seisne täna üksnes ühes mürsuhankes või puudulikus arvepidamises. Eelkõige tuleb taastada Eesti inimeste usaldus. Inimesed on pingutanud ja nõustunud sellega, et riigikaitsesse suunatakse 5% SKT-st, sest neile on lubatud, et Eesti kaitsevõime paraneb. Aga julgeoleku piisavat paranemist saabunud ei ole. Küsimus ei ole ainult selles, kui suure protsendi SKT-st me kaitsekuludeks eraldame, vaid selles, mis me selle eest saame. Riiki ei kaitse eelarvereal olev protsent, vaid tegelik kaitsevalmidus, piisavad varud, vajalik relvastus ja väljaõppinud inimesed,” ütles Kõlvart.
„Oleme Meelis Kiili ja Leo Kunnasega riigikaitse olukorda ja tulevikku põhjalikult arutanud. Selle käigus on selgunud, et meie ühised arusaamad ei piirdu üksnes kaitsevaldkonnaga. Kutse ühineda meie meeskonnaga oli selle tõdemuse loogiline jätk,” lisas Kõlvart.
Meelis Kiili sõnul ollakse Keskerakonnaga ühisel arusaamal, et tugeva riigikaitse alustalad on tugev majandus ja sidus ühiskond.
„Tugev majandus loob riigile võime pikaajaliseks vastupanuks ja kaitsevõime ülesehitamiseks. Samal ajal on oluline vähendada lõhestumist ja vastandumist ühiskonnas, et iga inimene tunneks ennast ühiskonna täisväärtusliku osana. Julgeoleku seisukohalt on määrav inimeste lojaalsus Eesti riigile ja valmisolek riiki ühiselt kaitsta,” ütles Kiili. „Kaitsevaldkonna juhtimine vajab strateegilist visiooni ja järjepidevat võimearendust, mille keskmes on riigi tegelikud kaitsevajadused. Näen, et Keskerakonnal on tahe riigikaitset süsteemselt arendada.”
Leo Kunnase sõnul tuleb riigikaitse juhtimises viia võimalikult kiiresti ellu mitu põhimõttelist muudatust.
„Esiteks, kaitseministeeriumi professionaalsust tuleb tõsta, võttes eeskuju Soomest, kus ministeeriumi kõrgemat ametnikkonda iseloomustab tugev sõjaline erialapädevus. Teiseks tuleb kaitseväele tagasi anda lahingupidamiseks vajalikud põhifunktsioonid – personal ja logistika –, allutades Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseressursside Ameti kaitseväe juhatajale. Kolmandaks tuleb arendada Eesti kaitsetööstust ning tuua siia Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide suuremaid kaitsetööstusettevõtteid. Senisest suurem osa kaitsekuludest peab jõudma Eesti kaitsetööstuse kaudu tagasi meie majandusse,” märkis Kunnas.
Lisaks tööle riigikogus hakkavad Kiili ja Kunnas aktiivselt osalema Keskerakonna järgmise valimisperioodi riigikaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamises. Samuti on nad ette valmistanud Eesti riigikaitset ja julgeolekut käsitleva strateegiliste dokumentide sarja, mis sisaldab visiooni, Eesti kaitsmise põhimõtteid ja nende elluviimise programmi.
„Tegemist ei ole üksikute valimislubaduste kogumiga, vaid tervikliku käsitlusega sellest, kuidas tugevdada Eesti sõjalist kaitset, riigi juhtimist ja kriisideks valmisolekut, elanikkonnakaitset, majandus- ja energiajulgeolekut ning ühiskonna kaitsetahet ja sidusust,” kinnitasid Kiili ja Kunnas.
Kindralmajor (reservis) Meelis Kiili oli aastatel 2012–2019 Kaitseliidu ülem. Varem on ta olnud Balti Kaitsekolledži juht ning Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Aastatel 2019–2022 oli Kiili Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa liitlasvägede kõrgema peakorteri (SHAPE) juures. Alates 2023. aastast Riigikogu liige.
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas on juhtinud Kaitseväe Lahingukooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemat Sõjakooli ning Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonda. Samuti on ta Kaitseliidu asutajaliige. Leo Kunnas on ka tunnustatud kirjanik, mitme auhinnatud raamatu ning mängufilmi „1944” stsenaariumi autor. Alates 2019. aastast riigikogu liige.









