Sõja ülevaade: 1679. päev – venemaa on suurendamas sõjalisi kulutusi
Avaldatud: 29 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. september 2026:
venemaa on väga tugevalt suurendamas enda sõjalisi kulutusi järgmisel aastal, all punkti kaupa pikemalt suundumustest sektorite kaupa.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunas.
2. Ukraina rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunas.
3. Kursk: muutustega.
4. Harkiv: muutustega.
5. Kupjansk-Kreminna: muutustega.
6. Siversk: muutusteta aga…
7. Bahmut: muutusteta aga…
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutustega.
10. Herson: muutusteta.
11. Kütusekriis ronib Moskvale lähemale.
12. Peterburi võimud kärbivad sotsiaalkulutusi ja suurendavad väljamakseid Ukraina sõjas osalejatele.
13. Ulatuslike võltsimiste tõttu pole venemaa keskvalimiskomisjon suutnud ka nädal pärast hääletust avaldada „valimiste” täielikke tulemusi.
Lühidalt on viimaste päevade muster päris selge kaugmaarünnakutes: venemaa kaugmaarünnakutes paistab praegu silma Ukraina linnade, side- ja andmetaristu ning logistika intensiivne ründamine, millega kaasnevad märkimisväärsed tsiviilohvrid. Ukraina löögid on samal ajal koondunud rohkem venemaa nafta- ja kaitsetööstusele, droonidega seotud rajatistele ning sõjalisele logistikale. Seda viimast suunda tasub jälgida, sest üksikute rafineerimistehaste tabamisest on kampaania liikunud olukorda, kus venemaal on naftatöötlemine Rystadi hinnangul langenud umbes kolmandiku võrra alla hooajalise normi.
See teeb järgmised paar nädalat huvitavaks just venemaa kütusevarustuse seisukohalt: kui Ukraina suudab juba rivist väljas või vähendatud võimsusega rafineerimistehaste remondi ajal uusi suuri tehaseid tabada, võib mõju hakata kuhjuma, mitte piirduda üksikute ajutiste seisakutega.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 213 lahingukokkupõrget ehk siis kevad-suvi-sügis pealetung jätkus tugevatel tuuridel ning keskmiselt tõusnud soomuse kasutus hallis alas või selle lähistel näitab pisu võimalusi, et vene kindralite tahe kiirendada edenemise protsessi mõnedes lõikudes on kasvava ning oodata võib mingeid väiksemaid kas taktikalisi muutusi või siis sarnaselt juba mõnedele sektoritele hakatakse survet avaldama arohkem ka seni pasiivsemates lõikudes sidumaks maksimaalselt Ukraina üksusi, et Ukraina omadel ei jaguks hea väljaõppega reserve igale pool. Sektoriti enam-vähem sama mis varasemalt.
Eile korraldas vastane 86 õhurünnakut, mille käigus heideti 253 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 9883 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2415 korral, neist 32 korral mitmikraketiheitjatest. Millegi pärast oli eile suur vene poole erineva tehnika kaotuste arv aga vaatab edasi, kas tegu ühekordse anomaaliaga.
1. Kui võtta 27.–29. september 2026 ja jätta kõrvale väiksemad taktikalised löögid, on viimaste päevade kaugmaarünnakutes silma paistnud järgmised tabamused.
Kõige raskem päev oli 28. september. venemaa droonirünnakutes hukkus üle Ukraina vähemalt üheksa inimest ja vigastada sai üle 80. Kiievi kesklinnas tabati Ukraina Riikliku Teaduste Akadeemia hoonet, kus hukkus kaks inimest ja vigastada sai 24.
Dnipros tabati ärikeskust, kus hukkus kolm ja vigastada sai 19 inimest. Samal päeval tabas venemaa Harkivis elamut, kus sai vigastada vähemalt 22 inimest, nende seas kuus last. Samuti sai löögi Ukrtelecomi telekommunikatsioonitaristu. Teenused jäid ettevõtte teatel siiski toimima.
Tähelepanuväärne oli ka löök Jahodõni piiripunkti lähistel Poola piiri ääres. vene droon tabas Ukraina territooriumi umbes kahe kilomeetri kaugusel Poola Dorohuski piiripunktist; Poola õhuruumi see Poola kaitseministri sõnul ei sisenenud.
27. septembril tabati Kiievis Kyivstari peakontorit ning venemaa väitis, et ründas samal päeval ka Kiievi andmekeskusi. venemaa kaitseministeeriumi väitel tabati lisaks logistikasõlmi Kiievi ja Odessa oblastis, kahte drooniladu Mõkolajivis, mereväebaasi ja piirivalveteenistuse juhtimispunkte ning sõjalisi ladusid Kilija sadamas. Samuti väitis Moskva, et tabas Odessasse suundunud kaubalaevu. Reuters ei suutnud neid venemaa väiteid sõltumatult kontrollida.
2. 27.–28. septembri ööl toimus omakorda üsna ulatuslik Ukraina kaugmaarünnak. Zelenski sõnul tabati kahte venemaa kaitsetööstusettevõtet Tuula ja Voroneži oblastis.
Samuti rünnati Kaluuga ja Orjoli oblastis objekte, mida Ukraina väitel kasutatakse Ukraina-vastaste droonirünnakute korraldamiseks.
Energiataristu poolel oli üks olulisemaid tabamusi Edelveis-95 naftabaas Krasnodari krais, kus puhkes suur tulekahju. Ukraina teatas lisaks teistest venemaa naftataristu vastu suunatud operatsioonidest samas piirkonnas.
Brjanski oblastis sai droonirünnakus kahjustada raudteesild, mille osa varises kokku ja põhjustas kaubarongi vagunite rööbastelt väljumise. See on sõjaliselt huvitavam sihtmärk kui lihtsalt järjekordne tööstusobjekt, sest Ukraina on üha enam rünnanud venemaa sõjaväe logistikat.
Zelenski teatel tabati lisaks vene vägesid Brjanski oblastis ning üht sihtmärki Mustal merel, kuid viimase kohta pole seni piisavalt üksikasju.
Kui võtta juurde 26. september, on oluline ka Ilski naftatöötlemistehas Krasnodari krais. Ukraina kindralstaap kinnitas selle tabamist ja tehases puhkes tulekahju, Ukraina droonitootja Fire Point väitis, et tehas peatas rünnaku järel töö.
Okupeeritud Donetsk: 26.–27. septembril tabati vene vägede rajatist, kus hoiustati ja valmistati ette ründedroone ning kust neid välja saadeti. See on eriti oluline, sest Donetsk ise on üks venemaa Ukraina-vastaste kauglöökide stardipiirkondi.
Okupeeritud Luhanski oblast: tabati kahte laskemoonaladu Krepjanskes ja Luhanskis ning logistika- ja varustusladu Rovenkõs. ISW hinnangul asuvad need objektid umbes 105–125 km rindejoonest, mistõttu kuuluvad need juba Ukraina sügavamate tagalalöökide kampaaniasse.
Okupeeritud Donetski oblast: Novoamvrosiivskes tabati kütuse- ja määrdeainete ladu.
27.–28. september: Ukraina teatas uuest löökide seeriast. Mariupolis tabati vene vägede remondiüksust, Makijivkas ja Ustõnivkas laskemoonaladusid ning Nikolskes vene vägede materiaal-tehnilise varustuse ja logistika ladu. Okupeeritud Zaporižja oblastis Võnohradivkas tabati vene drooniüksuse maapealset juhtimispunkti ja ajutist paiknemiskohta.
3. Kursk: venemaa suurem aktiivsus sektoris on jätkuvalt suunatud Ukraina piiri lähedaste külade suunal ning tegevused vist kipuvad jagunema kaheks, esmalt ongi need lipuga lehvitamised ja tagasi aga tiheneb ka paiksemaks jäämise katseid ning eks mitmeid külasid on nende kontrolli all juba kuid. Kuna piir on selles piirkonnas pikk, siis sellega kahjuks seotakse päris tuntaval hulgal Ukraina üksusi ning lisaks asub sellele suunal piisavalt vene väge, et üritatada miskit enamat, millele siiski suuri edulootusi läbimurde saavutamiseks ei paneks.
4. Harkiv: aktiivsem vene poole tegevus jätkub suunaga Harkivi poole ja ikka nende kahe suurema linnale põhja suunast läheneva maantee piirkonnas. Jätkuvalt arvamusel, et vene poolel on suuremaid raskusi jõgede ületusega, sestap see surve raskuspunkti nihkumine toimuski. Ühes uues külas (Tokarivka) seal vene pool kanna maha sai, kas nad ka täna elus eip tea aga tuld ja tõrva sinna kanti läks ning aktiivsust pisu enam on hakanud näitama ka Ukraina omad ning tundub, et seal lähedal Hoptivka külas (suurem ja seal palju tööstushooneid) on sees kord Ukraina omad kord vene pool.
Ka siin sektoris veel ei pööraks liialt tähelepanu päris kaugele jõudnud lipudega vehkivatele soldatitele.
5. Kupjansk-Kreminna: kui Kupjanski kandis senised vene poole tegevused pole enam edenemisi toonud ja enamus jõupingutust on lõinud soldatite saatmises Kupianskisse nende mingi arvu seal hoidmise nimel siis aktiivsemalt on ette võetud sealt põhja pool vene piiri ülesel tegevusel ning kaugem koht, kus vist tugevamalt hetkel kand maha saadi, on Dovzanka küla, mille kaugus piirist on isegi 12 km ning tundub, et kuna Vovtšanski kandi katsed suruda sügavamale toetamaks Kupianski suuna Ukraina ühendusteede läbilõikamiseks ning ümberpiiramise ohu tõstmiseks, siis nüüdseks joonistub see soov uues piirkonnas ning siit suunalt edenemine võib toetada korraga nii Harkivi kui Kupjanski suunda. Juba on suurem ohtlikus just Vovtšanski suunal näha, kus edenemine tooks kaasa suurema alade kaotuse Ukraina poolt aga nii mustades toonides siiski olukorda veel ei vaataks.
Lõmani suunal on jätkuvalt hästi. Eks enda lugejad on siiski saanud aimu juba varasemalt operatsioonist Vivaldi (pole küll seda sõna kasutanud) ning tänase seisuga uusi muutusi polegi selles lõigus tuvastanud ning jätkuvalt arvamusel, et siin poole Zerebetsi jõge võõib veel vene soldateid metsades leiduda aga tundub, et enamus on kas hukkunud või vangi võetud. Vangi võetude numbrid kõiguvad tublisti aga võimalik, et alates suvest võib see olla kuni 200 soldatit ning viimase hüppega u 40. Tegu päris tugeva tulemusega, sest nii suurt hulka soldateid tavaliselt lühikese aja jooksul väikeses piirkonnas ei tabata.
Kas Ukrainal võib selles suunas veel miskit suurem plaan olla… ei kipu uskuma, aga Ukraina on üllatusvõimeline. Jõed seavad siin siiski tugeva takistuse ning suuremate jõududega nende ületamine võib-olla Ukraina omadele liialt kulukas. Küll on juba saavutatud tugev efekt vähendamaks survet Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal.
6. Siversk: veel ei teeks rindejoone muutusi aga uuesti on hakanud vene poole infiltreerujad kaugele jõudma ning eks kui Lõmani suunalt ei õnnestu siis vast sealt kandis enam jõude siia kanti abiks tuuakse.
7. Bahmut: uuesti on hakanud märgid näitama, et Ukraina kohalolu Kostjantõnivka linnas on vähenemas ning üha lihtsamini jõuavad soldatid linnast põhja pool oleva kahel pool suurt maanteed oleva asulani ning raskusi on ka linnast ida ja kirde poole jäävate possade hoidmisega.
8. Donetsk: jooksvalt tundub, et Ukraina omad on suutnud stabiliseerida olukorra Dobropilja kandis, kuigi vene konveier töötab tihedalt ning üha enam märke näitab, et vene pool proovib võib-olla tõsta survet korraga pikaml rindelõigus saavutamaks efekti, et Ukraina omadel ei jätkuks võimalust kuhugi ressursse koondada.
9. Lõunarinne: mure kohaks ikka Orihivi kant, kus Ukraina ametlik info nagu üldse tugevat vene poole survet ei näita aga blogijateni jõudvad infokillud teist pilti näitavad ning hetkel veel ei näe olukorra paranemise märke, pigem halvenemist ning eks Ukriana omad peavad jälle kuskilt lisajõude leidma olukorra muutmiseks.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: Moskva lähedal asuvad venemaa piirkonnad võivad kujuneda kütusekriisi uueks epitsentriks pärast Ukraina rünnakute seeriat pealinna varustavatele olulistele naftatöötlemistehastele.
Nädalaga 19.–25. septembrini halvenes kütuseolukord järsult Kalugas, näitavad teenuse GdeBenz andmed, mida analüüsis majandusteadlane Janis Kluge. Umbes 300 000 elanikuga linnas on suletud 40% tanklatest, kuigi veel nädal varem müüs ligi 80% tanklatest bensiini tõrgeteta ja järjekordadeta. Igas viiendas tanklas on tekkinud järjekorrad ning on registreeritud juhtumeid, kus bensiini ootas üle 100 auto.
23. septembrist taastas Kaluga oblast tankimise paaris- ja paaritutel kuupäevadel sõltuvalt auto registreerimisnumbri esimesest numbrist. Kluge sõnul on „stressi märke” näha ka Tulas ja Rjazanis, kus 40% tanklatest kas pole bensiini või tuleb selle saamiseks järjekorras seista. Olukord on halvenenud ka Vladimiris.
Septembris peatasid pärast droonirünnakuid tootmise kolm pealinnaregiooni varustavat olulist naftatöötlemistehast: 6. septembril Rjazani naftatöötlemistehas, 17. septembril Jaroslavnefteorgsintez ning 20. septembril Gazprom Neftile kuuluv Moskva naftatöötlemistehas.
Miljonilinnadest on GdeBenzi andmetel kütuse kättesaadavus kõige halvem Nižni Novgorodis. Linnas asuv Lukoili NORSI naftatöötlemistehas sattus 26. augustil rünnaku alla ja peatas tootmise. Reutersi allikate andmetel töötab tehas praegu vähendatud võimsusega.
Peterburis, kus kuu alguses tekkisid tanklates kilomeetrite pikkused järjekorrad pärast rünnakut Leningradi oblastis Kirišis asuvale olulisele naftatöötlemistehasele, on bensiiniprobleemid lahenenud. 25. septembri seisuga oli linnas avatud üle 80% tanklatest ning need töötasid ilma järjekordadeta.
Kokku peatas septembris Ukraina rünnakute tõttu töö kaheksa venemaa naftatöötlemistehast. Lisaks Moskva lähedal asuvatele tehastele lõpetasid nafta töötlemise Lukoilile kuuluv Permnefteorgsintez (PermNOS), Rosneftile kuuluv Kuibõševi naftatöötlemistehas, Novošahtinski naftatoodete tehas ning samuti Sõzrani ja Saratovi naftatöötlemistehased.
Rystad Energy hinnangul on nafta töötlemise maht venemaal langenud kahe aastakümne madalaimale tasemele — ligikaudu 4 miljoni barrelini ööpäevas, mis on kolmandiku võrra alla hooajalise tavataseme.
Aasta esimese kaheksa kuu jooksul tabasid droonirünnakud venemaa naftatöötlemistehaseid keskmiselt kord kolme päeva jooksul. venemaa 32 suurest naftatöötlemistehasest pääses rünnakutest vaid viis, arvutas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA). Kõik need asuvad Ida-Siberis või Kaug-Idas, 3500–6500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
12. Moscow Times: Peterburi võimud saatsid esmaspäeval ekspertiisi 2026. aasta eelarve muutmise seaduse eelnõu, milles tehakse ettepanek kärpida kulutusi haridusele, kapitaalremondile ja pommivarjenditele ning suurendada väljamakseid Ukraina-vastases sõjas osalejatele.
RBC arvutuste kohaselt võidakse linnaeelarve kulusid kokku vähendada 70,2 miljardi rubla (u 731 miljoni euro) võrra, 1,58 triljoni rublani (u 16,45 miljardi euroni). Ametlikult põhjendatakse seda selliste ülesannete rahastamise edasilükkamisega, „mis ei ole esmatähtsad”. Samal ajal peaksid linna eelarvetulud tänavu suurenema 9,8 miljardi rubla (u 102 miljoni euro) võrra, 1,472 triljoni rublani (u 15,33 miljardi euroni).
Kõige suurem kärbe ootab eelarvevaldkonda „majandus” — selle kulusid vähendatakse 36,7 miljardi rubla (u 382 miljoni euro) võrra.
Transpordisüsteemilt, välja arvatud metroo, sealhulgas maismaatranspordilt ja veeremi soetamiselt, võetakse ära 9 miljardit rubla (u 94 miljonit eurot). Hariduse rahastamist vähendatakse 15,5 miljardi rubla (u 161 miljoni euro) võrra.
Kapitaalremondifondi toetusi vähendatakse 0,5 miljardi rubla (u 5,2 miljoni euro) võrra. Tervishoiukomitee eelarvet kärbitakse 8,5 miljardi rubla (u 88,5 miljoni euro) võrra, sealhulgas vähendatakse polikliinikute rahastamist, nende remondiks mõeldud vahendeid ja nakkushaiguste ennetamise kulusid.
Haridusasutuste kapitaalremondile ja laste puhkuse korraldamisele mõeldud kulutusi võidakse vähendada 13 miljardi rubla (u 135 miljoni euro) võrra. Elamu- ja kommunaalmajanduse kulusid kärbitakse 6,8 miljardi rubla (u 70,8 miljoni euro) võrra, peamiselt taskukohase eluaseme programmi arvelt.
Samal ajal suurendab linn Ukraina-vastases sõjas osalejatele ja nende peredele tehtavaid väljamakseid 6,4 miljardi rubla (u 66,6 miljoni euro) võrra, teatas Peterburi linnavalitsus.
Lisaks kavatsetakse eraldada täiendavad 4,8 miljardit rubla (u 50,0 miljonit eurot) avaliku sektori töötajate palkadeks ning veel 1,6 miljardit rubla (u 16,7 miljonit eurot) soodusravimite rahastamiseks.
Eelnõu kohaselt vähendatakse linnaruumi heakorrastamise investeeringuid 2,3 miljardi rubla (u 24,0 miljoni euro) võrra. Kütuse- ja energiakompleksi kulusid kärbitakse 2,7 miljardi rubla (u 28,1 miljoni euro), teede remondikulusid 1,9 miljardi rubla (u 19,8 miljoni euro), automatiseerimisvahendite ja tarkvara ostmist 1,2 miljardi rubla (u 12,5 miljoni euro) ning keskkonnakaitse kulusid 1,1 miljardi rubla (u 11,5 miljoni euro) võrra.
Lisaks kavatsetakse Fontanka andmetel ligi miljardi rubla (u 10,4 miljoni euro) võrra kärpida tsiviilkaitse kaitserajatiste kontrollimiseks ja remondiks mõeldud rahastust.
RBC arvutuste kohaselt võivad kärped puudutada ka kultuuri ja filmindust, mille rahastamist plaanitakse vähendada 4,8 miljardi rubla (u 50,0 miljoni euro) võrra. Samal ajal otsustati suurendada kontserdiorganisatsioonidele makstavaid toetusi 254 miljoni rubla (u 2,64 miljoni euro) võrra ning Lenfilm võib saada 298 miljonit rubla (u 3,10 miljonit eurot) aktsiakapitali suurendamiseks.
Peterburi võimud põhjendavad kulude kärpimist kõrgete laenukulude, valitsuse ja keskpanga „majanduse plaanipärase jahutamise” poliitika ning vajadusega piirata uute laenude võtmist. mLinna eelarvepuudujääk võib selle tulemusel väheneda varem kavandatud 189 miljardilt rublalt (u 1,97 miljardilt eurolt) 108,8 miljardi rublani (u 1,13 miljardi euroni).
13. Moscow Times: venemaa keskvalimiskomisjon (ЦИК) ei ole siiani avaldanud lõplikke hääletustulemusi 21 venemaa Föderatsiooni subjekti ja nelja okupeeritud Ukraina piirkonna valimisjaoskondadest, ehkki riigiduuma „valimised” lõppesid juba 20. septembril. Sellele juhtis tähelepanu valimisekspert Ivan Šukšin.
Esmaspäeval kella 15 seisuga puudusid täielikult Leningradi oblasti hääletustulemused, samuti nelja 2022. aastal annekteeritud Ukraina territooriumi omad, vahendab Šukšini tähelepanekuid Agentstvo.
Ukrainaga piirnevas Kurski oblastis ei olnud riiklikus automatiseeritud valimissüsteemis GAS Võborõ kuvatud 84% andmetest. Jakuutias puudusid andmed 10% valimisjaoskondade kohta ning Taga-Baikali krais, Karatšai-Tšerkessias ja Tšetšeenias 6% jaoskondade kohta.
Mittetäielikud andmed — puudu 2–5% jaoskondade tulemused — olid esitatud ka Tšeljabinski, Volgogradi, Belgorodi, Kirovi ja Novosibirski oblasti, Kabardi-Balkaaria, Burjaatia, Kamtšatka krai ning Kubani kohta.
Veel kuues piirkonnas, sealhulgas Moskvas ja Moskva oblastis, olid Šukšini analüüsi kohaselt kättesaadavad protokollid 99% valimisjaoskondadest. Murmanski oblastis puuduvad aga andmed erakondade nimekirjade alusel toimunud hääletuse tulemuste kohta.
Valimisanalüütik Roman Udot väitis varem, et andmete õigeaegse avaldamise takistuseks on valimisaktiivsuse ning Ühtse venemaa ja Õiglase venemaa tulemuste võltsimisest tekkinud „kõrvaldamatud matemaatilised vastuolud“.
Tema hinnangul puudusid keskvalimiskomisjoni poolt 27. septembri õhtuks avaldatud jaoskonnakomisjonide protokollidest ligi kuue miljoni valija hääletamisandmed. Šukšin rõhutas, et „valimiste” tulemuste avaldamise viivituste ulatus on pretsedenditu.
„Leningradi oblastis on 19 TIK-i [territoriaalset valimiskomisjoni]. Esitan 19 avaldust eri prokuratuuridele,” ütles ta.
Valimisekspert Boriss Ovtšinnikov täpsustas päev varem, et niinimetatud „DNR-i” ja „LNR-i” ning annekteeritud Zaporižja ja Hersoni oblasti osade kohta on keskvalimiskomisjoni veebilehel avaldatud ainult valimisringkondade koondtulemused, kuid mitte üksikute valimisjaoskondade tulemusi.
18.–20. septembril toimunud valimiste tulemusel sai Ühtne venemaa riigiduuma 450 kohast 349. Teisele kohale tuli venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (KPRF) 37 mandaadiga, järgnesid venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (LDPR) 23 ja Uued Inimesed 19 kohaga.
Õiglane venemaa sai 17 kohta, Rodina ühe ning üksikkandidaadid neli kohta. Keskvalimiskomisjoni teatel pääses riigiduumasse ka 46 Ukraina-vastases sissetungis osalenut.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
