Sõja ülevaade: 1672. päev - rindel nii ja naa

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 22. september 2026:

ikka nii ja naa ehk siis kuskil ok ja kuskil mitte.

1. venemaa rünnakud Ukraina vastu

2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaa vastu

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: ei teagi täpsemalt aga vist hästi.

6. Siversk: Ukraina seis jätkab paranemist.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas seni enam-vähem.

8. Donetsk: Dobropiljas vist vene poole kand tugevalt maas.

9. Lõunarinne: vist muutusteta rindejoones.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa võttis kasutusele oma viimase suure naftamaardla.

Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti kokku 248 lahingukokkupõrget. Isikkoosseisu kaotuste suur langus sinna varsema keskmise aknti üle pika aja ei ole veel piisavalt hea märk arvamaks, et vene poole tempo langeb või neil juba on rohkem raskusi soldatite reastamisega edasi saatmiseks. Ühe või kahepäevane anomaalia lihtsalt võib olla halbade asjaolude kokkulangevus või miskit enamat uuesti koondada püütakse. Eile aga lisaks väikestele jala või kergliikuritel liikuvatele gruppidele oli ka mõne soomuse jõudmine halli alasse, aga eks eluiga seal neil lühike. Põhiliselt neid lahingutaksodena siiski jalaväelaste liigutamiseks pikkemate vahemaade taha kasutatakse.

Eile korraldas vastane 87 õhurünnakut, mille käigus heitis alla 305 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 9647 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja vägede positsioone 2795 korral. Enam-vähem kõike keskmiselt. Nagu ikka, tihedam Harkivi, Ukraina tööstuslinnade komplekti ja lõunarinde idalõigus.

1. venemaa rünnakud Ukraina vastu

22. septembri öösel korraldas Venemaa ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnakud tabasid muu hulgas Kiievit ja Dnipropetrovski oblastit.

Kiiev

Dniprovski linnaosas sai tabamuse viiekorruseline elamu. Süttis kelder, purunes osa esimesest korrusest ja kahjustada sai fassaad. Päästjad evakueerisid 15 inimest. Vigastada sai neli inimest, kellest kolm viidi haiglasse. Darnõtsja linnaosas puhkes tulekahju eramaja territooriumil.

Dnipro, Krõvõi Rih ja Pavlohrad

venemaa kasutas Dnipropetrovski oblasti vastu droone ja ballistilisi rakette. Rünnakute sihtmärgiks olid muu hulgas ettevõtted. Teatati tulekahjudest ja vigastatutest. Krõvõi Rihi võimud kinnitasid ballistiliste rakettide rünnakut.

Tšernihivi oblast

venemaa rünnak naaberoblastis asuvale energiaobjektile jättis Tšernihivi oblastis elektrita ligikaudu 100 000 inimest.

21. septembri jooksul hukkus venemaa rünnakutes Ukraina piirkondlike võimude andmetel vähemalt viis inimest. Reutersi teatel sai Lozovas droonirünnakus surma üks inimene ja kolm vigastada, Nikopolis hukkus autojuht ning Mõkolajivi oblastis kolmeaastane laps. Donetski oblastis teatati kahest hukkunust, sealhulgas ühest Kramatorskis.

Eelmise, 20.–21. septembri öö rünnakus kasutas venemaa 172 drooni ja droonraketti. Ukraina õhuväe andmetel hävitati või suruti elektroonilise sõjapidamisega maha 148 õhusihtmärki. Tabamusi registreeriti 14 asukohas.

2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaa vastu

Orjoli oblast – Tsimbulova droonibaas

Ukraina ründas Venemaa droonibaasi ligikaudu 175 kilomeetri kaugusel rindejoonest. 21. septembril avaldatud geolokeeritud satelliidipildid näitavad kahjustusi droonide hoidmiseks kasutatud punkrites ja angaarides.

Belgorodi oblast – Starõi Hutori piirkond

Ukraina kindralstaabi teatel rünnati vene sõjaväelaste koondumiskohta. Rünnak toimus 20. septembril või ööl vastu 21. septembrit. Võimalike kaotuste kohta ei ole kinnitatud andmeid.

Ukraina kindralstaap teatas 21. septembril, et viimaste rünnakute järel on rivist väljas üle 45% venemaa naftatöötlemisvõimsusest. See on Ukraina sõjaväe hinnang, mitte sõltumatult kinnitatud näitaja. Reuters on eraldi kinnitanud Moskva tehase töö seiskumise tööstusallikate põhjal.

Ukraina rünnakud okupeeritud aladel

Okupeeritud Donetski oblast – Pikuzõ

Ukraina kindralstaabi teatel tabati vene Kasta-2E2 radarit, mis on mõeldud madalal lendavate õhusihtmärkide avastamiseks. Rünnak toimus 20. septembril või ööl vastu 21. septembrit.

Okupeeritud Zaporižja oblast – Polohõ

Ukraina 7. korpuse teatel korraldati õhurünnakud nelja silla vastu Polohõ lähistel, ligikaudu 26 kilomeetri kaugusel rindejoonest. Ukraina sõjaväe hinnangul raskendab see vene vägede, rasketehnika ja laskemoona liikumist Orihivi suunal.

Okupeeritud Hersoni oblast – Uškalka

21. septembril avaldatud geolokeeritud kaadrid näitavad Ukraina õhurünnakut väidetava vene välikomandopunkti vastu Kahhovka veehoidla lõunakaldal.

Liugpommid ja rindelähedased õhurünnakud

Kramatorsk: Evakuatsioonipunkti, lasteaeda ja õppehoonet kahjustanud kahe liugpommi rünnak toimus 20. septembril. Vigastada sai kaks inimest. Seevastu 21. septembril sai Kramatorskis uues rünnakus surma üks inimene.

Donetski oblasti politsei teatel kasutati 20. septembril Kramatorski vastu muu hulgas kolme KAB-250 pommi. Samal päeval heideti Novodonetskele neli KAB-250 pommi, mis kahjustasid üheksat kortermaja ja kaht õppeasutust

3. Kursk: rindejoones muutusteta, hetkel tundub, et suurem surve on kontrollitava ala laiendamisse üle vene piiri Sumõst kagus. Põhjuseks arvab hetkel pigem Ukraina üksuste tugevam sidumine kui soov jõuda kaugemale sügavusse ning kipun arvama, et pigem võidakse soovida seda nn sillapead laiendada piiriga paralleelselt. Kui aga siia lisanduks üksusi, siis pole ka võimatu soov kaugemale jõuda ehk siis pilku peab peal hoidma.

4. Harkiv: vist kahes kohas põhiline vene aktiivsus jätkus, üks koht ikka harkivi poole suunduvad kaks maanteed põhja suunalt ja teine Vovtšanski linnast (Vovtša jõe lõunakaldal olevast osast) infiltreejujate väljasaatmine sillapea laiendamiseks maastikul linnas lõunas. Mujal ei kipu enam jõeületused nii lihtsalt minema.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kant jätkuvalt suht objektiivsete uudiste vaene ning Lõmani kandi kõiki Ukraina rõõmuhõiskeid veel nii optimistlikult ei võtaks aga nende sammhaaval edenemist saab kinnitada ja mõned infokillud annavad aimu, et eriüksused võivad toimetada ka juba Zerebetsi jõe idakaldal…

6. Siversk: no on seis parem, tundub, et siingi sammhaaval halli ala Siverski Donetsi-Donbass kanalist lääne pool Ukraina omad vähendavad.

7. Bahmut: vene kaudtulelöökide järgi on vist mõni Ukraina võitleja Kostjantõnivkas lausa päris kaugel linnas toimetamas, mis annab aimu, et vene pool ei suuda jätkuvalt omada kontrolli isegi poole linna üle.

8. Donetsk: nii hästi siin sektoris siiski ei lähe ja tundub, et Dobropilja linnas on vene üksused püsivamalt kanna maha saanud ning linna suunas töötab tihe konveier päris laial alal.

Lisaks olen maha maganud juba mitmeid päevi tagasi toimunud vene poole edenemise Pokrovskist loode suunal, kus jõuti vähemalt korraks (võib-olla kauemaks) kand maha saada Hulive külas.

9. Lõunarinne: segadust sektri idalõigus ja Huljaipole kandis jagub, kus jätkuvalt neid eesmisi possasid kipub olema kummagi poole omasid risti rästi ehk siis toimekad mõlemad pooled. Orihivi kandis hetkel olukorra paranemise märke pole aga vähemalt rindejoone muutusi ei tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: venemaa alustas pärast mitmeaastaseid viivitusi nafta kommertseksporti Vostok Oili maardlate kompleksist, mis on riigi suurim uus naftaprojekt pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Reutersi teatel alustas Rosneft Severi lahe terminalis nelja jääklassiga eritankeri laadimist, et teele saata esimesed naftapartiid projektist, mis ühendab enam kui 13 maardlat Taimõri poolsaarel ja Ida-Siberis. Maardlate varud ulatuvad ligikaudu 51 miljardi barrelini.

Vostok Oili, mida juhib isiklikult Rosnefti juht igor setšin, tootmispotentsiaaliks on varem hinnatud kaks miljonit barrelit ööpäevas. See moodustab üle 20% venemaa praegusest naftatoodangust. Projekti varud moodustavad ligikaudu viiendiku kõigist venemaa teadaolevatest naftavarudest, mille suurus on Rosnedra andmetel 220 miljardit barrelit.

See teeb Vostok Oili võrreldavaks Nõukogude Liidu aegsete suurte naftaleidudega, näiteks Lääne-Siberis asuva hiiglasliku Samotlori maardlaga, millest sai Nõukogude Liidu naftatööstuse võimsuse üks alustalasid.

venemaal ei ole enam teisi võrreldava ressursibaasiga maardlaid. 2017. aastal müüs Rosnedra viimase suure maardla seni välja jagamata maavaravarude hulgast – Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas asuva Erginskoje maardla, mille varud ulatuvad ligikaudu 100 miljoni tonnini. Ka selle omandas Rosneft.

Järgnevatel aastatel avastatud naftavarud kuulusid valdavalt väikeste ja väga väikeste maardlate kategooriasse.

Reutersi tööstusharu allikate sõnul ekspordib Vostok Oil esialgu vaid 150 000 barrelit naftat ööpäevas, mis jääb märgatavalt alla projekti algsetele ambitsioonidele.

Rosneft loodab suurendada eksporti 2027. aasta teisel poolel 600 000 barrelini ööpäevas ehk 30 miljoni tonnini aastas, kui kasutusele võetakse Pajahha maardlate grupp. 2030. aastaks on eesmärk jõuda miljoni barrelini ööpäevas.

Pärast seda, kui putin teatas 5. septembril ametlikult projekti käivitamisest, laadisid Severi lahes naftapartiid peale Aframax-klassi tanker Akademik Gubkin ja Panamax-klassi alus Valentin Pikul.

Laevade liikumist jälgiva LSEG andmetel ootavad veel kaks Aframax-klassi tankerit, Vladimir Monomahh ja Vladimir Vinogradov, laadimist lähipäevil.

Juba Nõukogude ajal avastatud Vostok Oili arktilised maardlad jäid 1990. aastatel sisuliselt konserveerituks. Projekt sai uue hoo 2019. aastal.

Aasta hiljem liitusid projektiga välisinvestorid BP, Trafigura ja Vitol, kes aga lahkusid Vostok Oilist pärast Ukraina-vastase sõja algust ja lääneriikide sanktsioonide kehtestamist.

See sundis Rosnefti projekti käivitamist mitu aastat edasi lükkama. Esialgsete plaanide kohaselt pidanuks Vostok Oil juba kaks aastat tagasi tootma 25 miljonit tonni naftat aastas ning järgmisel aastal suurendama ekspordi 50 miljoni tonnini.

Projekti käivitamiseks kauples setšin putinilt välja ulatuslikud maksusoodustused kogumahus 2,6 triljonit rubla (26 miljardit eurot).

Reutersi tööstusharu allikad märgivad, et projekti kaugus peamistest keskustest, mida varem peeti selle suurimaks puuduseks, on nüüd muutunud strateegiliseks eeliseks.

Arktiline terminal pakub turvalist ekspordikanalit olukorras, kus sanktsioonid ning rünnakud Musta ja Läänemere sadamate taristule on tegevusriske mitmekordselt suurendanud.

Severi laht asub Ukraina sõja lahingutegevuse piirkonnast tuhandete kilomeetrite kaugusel ning võimaldab Põhja-meretee kaudu otse pääseda Aasia turgudele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.