Kindlustus: Parklas parema käe reeglile lootnud autojuht jäi õnnetuses ise süüdi

Foto: Balcia

Ülemiste keskuse parklas parkimiskohalt sõitu alustanud autojuht eeldas, et parema käe reeglit järgides on tal liiklemiseks eesõigus, kuid uurimise tulemusena jäi ta liiklusõnnetuse põhjustamises hoopis ise süüdi. Balcia kahjukäsitluse juht Karl Lumi selgitab, mida peaks parklas liigeldes silmas pidama, et ise mitte õnnetusi põhjustada.

Kaubanduskeskuste, kontorite ja muude avalike parkimisplatside liikluskorraldus näeb enamasti ette, et seal liigeldes tuleb jälgida parema käe reeglit, kus eesõigus on paremalt tuleval autojuhil. Lumi sõnul ei ole paljud autojuhid sellega kursis, mis põhjustab praktiliselt igapäevaselt parklates liiklusõnnetusi. Teine kategooria on juhid, kes on parema käe reegliga küll kursis, ent võtavad seda kui absoluutset eesõigust, mis võib õnnetuses hoopis nemad süüdi jätta.

„Hiljuti käis Balcia kindlustuse laualt läbi juhtum, kus Ülemiste keskuse parklas alustas autojuht parkimiskohalt sõitu ning ei andnud vasakult lähenevale sõidukile teed, arvates, et parema käe reegel annab eesõiguse talle. Tegelikkuses see nii ei ole, sest sõitu alustades tuleb veenduda manöövri ohutuses ja teed anda kõikidele liiklejatele,” kommenteeris Lumi. „Parkla on liiklusseaduse mõistes sõidukite parkimiseks ettenähtud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad.”

Liiklusseaduse paragrahv 33 lg 2 p 8 sätestab, et autojuht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seetõttu lasub ohutuse tagamine autojuhil, kes asub parkimiskohalt välja manööverdama ning siirdub parkimiskohti ühendavale teeosale. Suuremates parklates võib tekkida ekslikult mulje, et laiem teeosa annab eesõiguse, kuid see ei ole nii.

„Ka politsei praktika on sarnaseid juhtumeid lahendades olnud samasugune, et parkivate sõidukite ridade vahel liikujal on keeruline ette näha, millal üks või teine sõiduk parkimiskohalt stardib. Küll on aga parkimiskohalt startijal võimalik enne sõidu alustamist näha, kas vasakult või paremalt kedagi läheneb või mitte ning ohutult parkimiskohalt välja sõita,” selgitas Lumi.

„Parklad on Eestis ühed kõige liiklusohtlikumad kohad, seetõttu soovitan parklates liigeldes hoida tähelepanu maksimaalsena ning sõitu alustada ainult siis, kui lapsed on tagaistmel turvarihmaga kenasti kinnitatud, telefon käest ära pandud ning enne sõidu alustamist on juht sajaprotsendiliselt veendunud, et on ohutu liiklema asuda,” lisas Lumi.

Balcia statistika kinnitab, et sügisel suureneb auto kaskojuhtumite arv sügisel keskeltläbi 10% võrra. Inimesed on suvepuhkuselt tagasi, sõidutavad lapsi kooli ja trenni ning ostlevad õhtuti kaubanduskeskustes, mis tähendab, et liikluskoormus linnades on võrreldes suvega suurem. Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt on tänavu esimese kuue kuuga kindlustusjuhtumite arv olnud 12% suurem kui eelmisel aastal samal ajal ning sügisperiood on alles ees.

„Ülemiste parklas juhtunu näitab, et liiklusõnnetus võib tekkida ka esmapilgul süütust olukorrast ning väikesel kiirusel, kus juhid võivad tõlgendada situatsiooni erinevalt. Selleks, et enda vara kaitsta, on mõistlik sõlmida kaskokindlustus, mis aitab sarnastele olukordadele ka muudel juhtudel, nagu metsloomaga kokkupõrke korral. Sügisene põdrajahi hooaeg on kohe algamas ning ulukite tekitatud kahju võib ulatuda tuhandetesse eurodesse,” lausus Lumi. „2026. aasta esimesel poolaastal oli keskmine liikluskahju suurus 2400 eurot.“

FOTOD: Ülemiste keskuse parklas toimunud õnnetus, kus valge auto asus parkimiskohalt välja sõitma ning ei andnud teed hallile sõidukile. Pooled kokkulepet ei saavutanud ning pärast kindlustuslepitaja menetlust jäi õnnetuses süüdi just valge auto juht.