Statistikaamet: Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juulis 10 protsenti

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2026. aasta juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3 protsenti ja import 2 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. „Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu,” põhjendas analüütik.

„Varem imporditud kauba uuesti eksportimine ehk reeksport vähenes aastaga 7%, mida mõjutas peamiselt varem sissetoodud mineraalsete kütuste taasväljaveo vähenemine,” lisas Leppmets.

Kõige enam eksporditi juulis elektriseadmeid

Peamised ekspordiartiklid olid juulis elektriseadmed (15% koguekspordist), põllumajandussaadused ja toidukaubad (12%), mehaanilised masinad (10%) ning transpordivahendid (10%). Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 16 miljoni euro võrra (13%) masinate ja mehaaniliste seadmete, sh arvutite väljavedu Eestist. Enim ehk 7 miljoni euro võrra (6%) vähenes metalli ja metalltoodete, sh metallijääkide eksport.

Peamised ekspordipartnerid olid juulis Soome (14% koguekspordist), Läti (12%) ja Leedu (10%). Soome viidi kõige enam elektriseadmeid, Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Leetu transpordivahendeid.

„Eksport Euroopa Liidu riikidesse jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele ning koguekspordi kasv tulenes suurenenud ekspordist kolmandatesse riikidesse (13%),” selgitas Leppmets.

Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (52 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid, sh põlevkivikütteõli. Enim vähenes kaupade eksport Lätti (39 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

Enim kasvas import Hollandist ja vähenes Soomest

Kõige rohkem imporditi juulis elektriseadmeid (14% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning transpordivahendeid (12%). Enim suurenes metalli ja metalltoodete (18 miljoni euro võrra ehk 12%), sh õõnesprofiilide, ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljoni euro võrra ehk 10%), sh väetiste sissevedu Eestisse. Mullusest vähem imporditi mineraalseid tooteid (35 miljonit eurot ehk 18%), sh maagaasi.

Kõige rohkem imporditi kaupa Saksamaalt (11% koguimpordist), Leedust (11%), Soomest (10%) ja Lätist (10%). Saksamaalt toodi enim transpordivahendeid, Leedust ja Soomest mineraalseid tooteid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eelmise aastaga võrreldes suurenes import kõige rohkem Hollandist (31 miljoni euro võrra ehk 31%), kust toodi enam masinaid ja mehaanilisi seadmeid, sh seadmeosasid. Enim kahanes kaupade sissevedu Soomest (50 miljoni euro võrra ehk 20%), kust toodi varasemast vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

**Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2025–2026**
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2025	2026	muutus, %	2025	2026	muutus, %	2025	2026
KOKKU	10 684	11 530	8	13 035	13 854	6	-2351	-2324
jaanuar	1499	1557	4	1849	1797	-3	-350	-240
veebruar	1469	1453	-1	1764	1891	7	-294	-438
märts	1705	1854	9	1973	2093	6	-268	-239
aprill	1577	1805	14	1924	2160	12	-347	-355
mai	1581	1731	9	1868	1970	5	-287	-239
juuni	1438	1673	16	1800	2056	14	-361	-383
juuli	1414	1457	3	1857	1886	2	-444	-430

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuli 2026**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1457	100	3	KOKKU	1886	100	2
EL-27	1070	73	0	EL-27	1553	82	3
Euroala 21 riiki	849	58	0	Euroala 21 riiki	1185	63	1
EL-i välised riigid	387	27	13	EL-i välised riigid	334	18	-4
1. Soome	210	14	10	1. Saksamaa	216	11	0
2. Läti	173	12	-18	2. Leedu	205	11	13
3. Leedu	139	10	7	3. Soome	195	10	-20
4. Saksamaa	119	8	-1	4. Läti	189	10	6
5. Rootsi	107	7	-8	5. Poola	136	7	-1
6. Poola	60	4	-3	6. Holland	131	7	31
7. Holland	59	4	35	7. Rootsi	118	6	14
8. Singapur	56	4	–	8. Hiina	68	4	-22
9. USA	50	3	60	9. Itaalia	61	3	-13
10. Norra	43	3	8	10. Tšehhi	49	3	2

**Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuli 2026**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss
	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot
KOKKU	1457	100	3	1886	100	2	-430
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	181	12	6	245	13	1	-65
Mineraalsed tooted (V)	125	9	-3	161	9	-18	-35
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	92	6	13	179	9	10	-87
Kummi- ja plasttooted (VII)	42	3	7	94	5	4	-52
Puit ja puittooted (IX)	130	9	10	59	3	17	71
Paber ja pabertooted (X)	24	2	-17	26	2	-6	-2
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	27	2	-1	57	3	-2	-30
Metall ja metalltooted (XV)	118	8	-6	168	9	12	-50
Masinad ja mehaanilised seadmed (84)	143	10	13	193	10	4	-50
Elektriseadmed (85)	223	15	-2	262	14	1	-39
Transpordivahendid (XVII)	139	10	0	233	12	-2	-95
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	42	3	15	42	2	13	1
Mitmesugused tööstustooted (XX)	96	6	11	46	3	3	51
Muu	74	5	-3	121	6	6	-46

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.