Sõja ülevaade: 1640. päev - Ukraina rindelinna kaotus kipub üha kiiremalt lähenema

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. august 2026:

murekohti rindel ikka on ning Kostjantõnivka kaotus kipub üha kiiremalt lähenema.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Kõikse palavam vast Krimmis.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: olukorra halvenemine kipub kiirenema.

8. Donetsk: Ukraina üritab olukorda muuta.

9. Lõunarinne: Orihivi suund muret teeb.

10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis rahandusministeeriumil päästa piirkondlikke eelarveid.

12. kreml teatas, et ei kavatse loobuda lepingutest NATO ja EL-iga.

13. venemaa Keskpanga reservides olev kullavaru langes kuue aasta madalaimale tasemele.

14. „Maša ja Karu”.

15. Kütusekriis jõudis Peterburgi.

16. Lühiuudised

Zelenski ütles, et viimases kombineeritud rünnakus peatati umbes 90% venemaa tiibrakettidest, samas kui ballistiliste rakettide vastane kaitse toimis oluliselt halvemini. Ta ütles, et Ukraina vajab rohkem Patriot rakette ja rõhutas, et Kiiev on valmis neid ostma, mitte kingitusi küsima. Zelenski kutsus partnereid, eriti USA-d üles tegema vajalikke poliitilisi otsuseid, öeldes, et ainult nemad saavad pakkuda Ukrainale vajalikke vahendeid.

Ukraina korruptsioonivastane politsei (NABU) ja korruptsioonivastane prokuratuur (SAPO) avaldasid „Forrest Gumpi” operatsioonist uusi salvestisi, milles uurijad väidavad ulatuslikku ettevõtete haaranguskeemi. SAPO prokurör loetles operatsioonis mainitud praeguseid ja endisi ametnikke, seadusandjaid, ärimehi ja pangandustegelasi. Korruptsioonivastaste asutuste avaldatud piltidel on näha mitu kotti, mis on täidetud Ukraina grivna rahatähtede kimpudega.

Kui vene pool saatis öösel teele 135 Shahed-tüüpi ründedrooni, siis Ukraina omad vastasid 330-ga, mille sees ka mõni kiirem elukas oli ehk jätkuvalt suudab Ukraina olla suuremaarvulisem ja mõjusam kui vene pool. Küll on pisu muutunud vene pool sihtmärke ehk hakanud ründama ka Ukraina toiduladusid. Loodan, et Ukraina hakkab pisu enam tegema „peegeldusi” ja ründama vene taristut selliselt, mis avaldaks sarnast mõju nagu Ukrainale üritab vene pool teha ehk siis elektri- ja kaugkütte taristu tabamine enne talve oleks ok.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 238 lahingukokkupõrget. Koos kõrgete isikkoosseisu kaotustega loeb seda ikka vene poole kevad-suvise pealetungi jätkumiseks ja tundub, et sarnane surve läheb automaatselt üle sügisesse. Selline tihe nn uuristamine väikeste gruppidega kipub tooma mitmes lõigus vene poolele edenemisi, aga õnneks mitte läbimurdeid. Jätkuvalt arvamusel (arvatavalt koos Ukraina väejuhatusega), et pigem hoida isikkoosseisu kui maad, sest selline vene poole kulumine kogu Ukraina vallutamiseks pole jätkusuutlik just vene poolele ning Ukraina ressursside nappus pole mitte vähe tähtsal kohal selliste otsuste tegemiseks.

Surve enam-vähem sarnane lõiguti varasemate päevadega, vaid Kupjanski suunal algas tihedam konveier uuesti surumist nii vene piiri lähistel sektori põhjalõigus ning Kupjanski linna kandis.

Eile sooritas agressor ühe raketirünnaku, kasutas ballistilist trajektoori mööda sihtmärki sisenevaid rakette ja 44 õhu-, maapealset ja merepõhist tiibraketti, sooritas 87 õhurünnakut 278 juhitava õhupommiga, ründas 10 821 kamikaze-drooni ning sooritas 3077 kaudtulelasku.

Jätkuvalt on väga kõrged vene poole kaudtule ja muu tagalatoetuse elemendi tabamised ning üha raskem on vene poolel hoida rinde läheduses nii varusid kui isikkoosseisu ning igasugune varustuse ja isikkoosseisu liigutamine on ka üha keerulisem.

1. 20. augusti jooksul tulistasid vene väed Kiievit erinevat tüüpi relvadega. Õhtul said Holossijivski rajoonis tabamuse ärikeskus ja mitteelamud. Ööpäeva jooksul hukkus kokku 17 inimest. Võimude teatel süttis Holossijivski rajoonis vaenlase rünnaku tagajärjel ärikeskus. Vitali Klõtško (Kiievi linnapea) teatas, et hoonest leiti üks hukkunud ja kaks vigastatut. Teadaolevalt kukkusid hoonele drooni rusud. Politsei täpsustas, et hukkunud mees oli 50-aastane.

Hiljem teatas Klõtško, et pärastlõunal rünnati pealinnas tegelikult esimest korda viimaste kuude jooksul sihilikult kriitilise taristu objekti. Kuumaveevarustuses võib tekkida katkestusi Desnjanskõi ja Dniprovski rajooni osades.

Kell 21.01 sai teatavaks, et Holossijivski rajooni mitteelamupiirkonnast leiti veel üks hukkunud inimene.

21. augusti öösel ründasid vaenlase droonid Harkivi oblastis Lebjažje küla, põhjustades tulekahjusid eramajades, tappes neli inimest ja vigastades mitut. Lisaks teatati viie eramu süttimisest, kolm hävisid, 20 eramut ja kolm kõrvalhoonet said kahjustada.

21. augusti öösel sooritasid venemaa väed Sumõle droonirünnaku, mille tagajärjel puhkes kahekorruselises elamus tulekahju ja kaks inimest said vigastada.

2. Üleeile sai kuus kaubalaeva Mustal merel tabamusi.

Eile öösel tabatud Nižnekamski naftatöötlemistehas (u 1200 km Ukraina piirist) jätkas põlemist.

Ajutiselt okupeeritud Krimmis kostsid 21. augusti öösel plahvatused. Poolsaare mõnes piirkonnas katkes elektrivarustus.

Kohalike elanike teatel kostis Simferoopolis rida plahvatusi. Umbes 20 minuti jooksul toimus Simferoopolis üle 15 plahvatuse.

Lisaks märgati eredaid sähvatusi Tavritšeskaja soojuselektrijaama piirkonnas.

Samuti teatati reaktiivdroonide lendamisest Simferoopoli kohal soojuselektrijaama suunas.

Pärast seda katkes partisanide teatel elektrivarustus Sevastoopolis, Džankois ja Simferoopolis.

Hiljem kadus elekter ka Kertšis.

Permi krais oli täna hommikul droonirünnaku pärast Bolšoje Savino lennujaam peatanud lennukite maandumise ja väljumise. Permis kõlasid sireenid ja mõnes piirkonnas oli kuulda valju plahvatust.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: vene väed ei ole endiselt suutnud Kostjantõnivkat täielikult vallutada. Selle asemel ründavad nad läänest Družkivka suunas, püüdes positsiooni tiivalt ümber haarata ja sundida Ukraina vägesid taanduma.

Kahjuks hakkab see üha enam õnnestuma ja eilseks sai vene pool tugevalt kanna maha seni tugevalt kaitstud Mõkolaipilja külas.

Kaardilt vastu vaatav olukord on päris niru ning koosmõjus sealt ida poole jääva pika vene poole kombitsaga mitte ainult ei kaotata päris suur maa-ala, vaid kiirendatakse oluliselt Kostjantõnivka langemist.

8. Donetsk: Ukraina üritab päästa olukorda Dobrobilja suunal ja tundub, et võib-olla vähemalt ajutiselt see toimib ning võimalik, et vene pool võib kaotada mitmeid eesmisi possasid Tšernivka küla kandis ja võib-olla vabaneks võimalus uuesti kand maha saada Bilõtske linnas vähendamaks vene poole survet siit lõigust. Bilõtkse linn on lihtsalt väga hea vene üksuste koondumise koht enne nende rünnakule-infiltreerumisele saatmise alana.

9. Lõunarinne: vist muutusteta rindejoones.

Sektori idalõigus on seni selgusteta jooksev seis ehk mis selle vene poole erinevates külades lippudega vehkimise tagajärg on.

Küll on jooksvalt halvenemas olukord Orihivi linnast kagu pool, kus vene pool järjest suurendab survet ning konveier nii üle lagedate kui varjatult metsa-võsa ribasid pidi väikesi gruppe edasi saadab.

ATESH teatel teatas venemaa 64. üksiku motoriseeritud laskurbrigaadi staabis tegutsev agent, et brigaadi ülem polkovnik dmitri šabajev sai 19. augustil haavata, kui ta kontrollis üht üksuse juhtimispunkti Zaporižja oblastis Huljaipole lähistel. šabajev evakueeriti ning tema seisundit täpsustatakse. ATESH on varem väitnud, et brigaad kõrvaldab teenistujaid, kes seavad korraldused kahtluse alla või keelduvad enesetapjalikest rünnakutest.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: Kuni valitsus otsib raha, et täita föderaaleelarve puudujääki, mis on jõudnud 6,5 triljoni rublani, andis putin valitsusele korralduse tasakaalustada ka piirkondade eelarved. Nende stabiilsus on sealhulgas föderaalvalitsuse ja rahandusministeeriumi otsene vastutus, teatas putin.

Vastutus on tõsine: rahandusminister anton siluanovi hinnangul ulatub piirkondlike eelarvete kogupuudujääk tänavu 1,9 triljoni rublani (19 miljardi euroni). Paljusid piirkondi koormavad võlad, mille kogumaht on siluanovi sõnul praegu 3,3 triljonit rubla ehk 17% nende enda tuludest. Ligikaudu kaks kolmandikku piirkondade võlast moodustavad minimaalse intressimääraga eelarvelaenud, kuid ülejäänud, turutingimustel võetud võla pealt tuleb maksta suuri intresse.

Kõige keerulisemas eelarveolukorras olevatele piirkondadele käskis putin eraldada 100 miljardit rubla (1 miljard eurot). Peamine viis piirkondi toetada olukorras, kus ka valitsusel endal napib raha, on aga kustutada osa nende föderaaleelarve ees olevast võlast või lükata selle tagasimaksmine edasi.

Aasta algusest on 76 piirkonnale kustutatud 518 miljardit rubla eelarvelaene, mille tulemusena on koguvõlg vähenenud 115 miljardi rubla võrra, teatas siluanov. Eelarve ees olevast võlast võib kustutada kaks kolmandikku ning ülejäänu tagasimaksmine lükatakse edasi. Ligikaudu 100 miljardi rubla ulatuses laenude tagasimaksmine on lükatud sellelt aastalt 2030. aastasse ning sama tehakse ka järgnevatel aastatel. Kolmandiku laenude tagasimaksmine eelarvele lükatakse ajavahemikult 2027–2029 edasi aastatesse 2031–2033. siluanovi sõnul vabastab see piirkondadele kolme aasta jooksul ligi 300 miljardit rubla.

Sellise toetuse varjukülg on see, et suurema osa vabanevatest vahenditest suunavad piirkonnad sõjale –siluanovi sõnul sõjaväelaste perede toetamiseks ning erisõjalise operatsiooniga seotud kuludeks. Minister täpsustas, et piirkondadele andeks antud 517 miljardist rublast läheb selleks üle 300 miljardi.

Piirkondade kanda jääb ka lepinguliste sõjaväelaste värbamise koormus. Majandusteadlase Janis Kluge arvutuste kohaselt kasvas keskmine summa, mida piirkonnad peavad lepingu sõlmimise eest makstavatele boonustele kulutama, aastaga 30%, ulatudes 1,8–1,9 miljoni rublani. Piirkondlike eelarvete andmete põhjal hindab ta teises kvartalis sõlmitud lepingute arvuks 93 000, mis tähendab kogukuluks 167 miljardit rubla.

venemaa Teaduste Akadeemia Rahvamajanduse Prognoosimise Instituudi hinnangul kasvasid piirkondade kulutused riiklikule julgeolekule jaanuaris–aprillis 36%. Lisaks sellele kasvasid mitteintressikuludest märgatavalt vaid kulutused elamu- ja kommunaalmajandusele – 17% võrra; paljudel juhtudel on see eelarvelaenude kustutamise tingimus. Samal ajal vähenesid kulutused rahvamajandusele ja tervishoiule, märgivad teadlased, ning intressikulud kasvasid aastaga 2,4 korda.

Piirkonnad ei ole maksude tõstmisest kasu saanud: täiendavad laekumised lähevad föderaaleelarvesse. Piirkondade kaks peamist tuluallikat on ettevõtte tulumaks ja üksikisiku tulumaks. Agentuuri „Ekspert RA” arvutuste järgi kasvasid üksikisiku tulumaksu laekumised esimeses kvartalis 14,9%, samal ajal kui ettevõtte tulumaksu laekumised vähenesid 11,8%. Samal ajal palgakasv aeglustub ning koos sellega ka üksikisiku tulumaksu laekumine.

Majandusteadlane Vjatšeslav Širjajev nimetab võlgade kustutamist varjatud maksejõuetuseks: „Sisuliselt ei suuda piirkonnad oma võlgu tasuda ja keskus annab need neile andeks. See tähendab suutmatust kohustusi teenindada ning Moskva otsust rahast lihtsalt loobuda.”

12. Moscow Times: venemaa ei kavatse denonsseerida kehtivaid lepinguid NATO, Euroopa Liidu, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), kuna loodab kasutada neid vahenditena dialoogiks Läänega. Seda teatas TASS-ile venemaa presidendi täievoliline esindaja riigiduumas garri minh.

Tema sõnul on lepingute lõpetamise vastu vastutavad venemaa ministeeriumid. minh selgitas seda asjaoluga, et dokumendid ei ole oma potentsiaali veel ammendanud. „Need on siiski vahendid suhtlemiseks teiste riikidega. Kui tähele panna, siis nii riigipeal kui ka sergei viktorovitš lavrovil on alati üks ja sama lähenemine: me oleme suhtlemiseks valmis, me ei loobu sellest,” märkis ta.

venemaa–NATO alusakt allkirjastati 1997. aastal ning ELiga sõlmitud partnerlus- ja koostööleping 1994. aastal. venemaa suhted Läänega on samal ajal endiselt äärmiselt pingelised. Ukraina ründamise eelõhtul peatas venemaa oma alalise esinduse töö NATO juures. Samal ajal lõpetati NATO infobüroo ja alliansi sõjalise side missiooni tegevus Moskvas.

Pärast sõja algust lakkas venemaa–NATO nõukogu sisuliselt toimimast: alliansi liikmesriigid teatasid, et nad ei käsitle Moskvat enam partnerina.

putin on korduvalt süüdistanud NATOt selles, et just alliansi tegevus ajendas teda Ukrainasse tungima. „Seda oleks saanud vältida, kui … Ukrainat ei oleks muudetud hävitavaks tööriistaks võõrastes kätes, kui selleks ei oleks kasutatud Põhja-Atlandi allianssi, mis liikus üha lähemale meie piiridele,” ütles ta.

putin on samuti kurtnud Lääne juhtide väidetava pettuse üle, väites, et nad lubasid talle mitte laiendada NATO-t ida poole ning samal ajal relvastasid salaja Ukrainat. Viimase aasta jooksul on ta asetanud Euroopale vastutuse sõja jätkumise ja selle lõpetamisel saavutatud edusammude puudumise eest.

New York Timesi allikate andmetel olevat putin seadnud luureteenistustele ja sõjaväele 2026. aastaks ülesandeks „lõhkuda NATO ja EL seestpoolt”. Ameerika luure hinnangul võib üheks stsenaariumiks olla alliansi valmisoleku proovilepanek liitlaste kaitsmisel – näiteks küberrünnakute, tundmatute relvastatud rühmituste tegevuse või piiratud ulatusega sissetungi kaudu. Teiseks venemaa tegevussuunaks nimetavad lääne luureteenistused Moldova destabiliseerimist. Moldova asub strateegiliselt olulises piirkonnas, piirnedes Ukraina ja Rumeeniaga – viimati nimetatu on nii EL-i kui ka NATO liige.

13. venemaa Keskpanga kullavaru jätkab kiiret vähenemist ning tänavu 1. augusti seisuga langes see 73,2 miljoni troiuntsini ehk 2,28 tuhande tonnini, kirjutab Bloomberg. See on enam kui kuue aasta madalaim tase – alates 2020. aasta jaanuarist. Juulis vähenesid varud 0,2 miljoni untsi võrra ning aasta algusest on need kahanenud ligikaudu 50 tonni võrra. Seitsme kuuga vähenes reservide koosseisu kuuluva kulla väärtus 33,7 miljardi dollari võrra.

Varude vähenemine algas pärast pikka perioodi, mil need kasvasid peaaegu katkematult. venemaa Keskpank oli maailma suurim riiklik kullostja, kuid 2020. aasta alguses peatas ta ostud, meenutab Bloomberg. Keskpanga andmetel ulatus rahvusvahelistes reservides oleva kulla maht 2025. aasta alguseks 75 miljoni troiuntsini. 2025. aasta jooksul näitaja peaaegu ei muutunud, kuid 2026. aastal hakkas see järjepidevalt vähenema: 1. jaanuaril oli reservides 74,8 miljonit untsi, 1. veebruaril 74,5 miljonit, 1. märtsil 74,3 miljonit, 1. aprillil 74,1 miljonit, 1. mail 73,9 miljonit, 1. juunil 73,7 miljonit, 1. juulil 73,4 miljonit ning 1. augustil 73,2 miljonit untsi.

Vähenemine on seotud venemaa Keskpanga operatsioonidega siseturul, mis peegeldavad rahandusministeeriumi tehinguid Rahvusliku Heaolu Fondi (FNB) vahenditega. „Kui nafta- ja gaasitulud jäävad eelarvereegliga ette nähtud tasemest madalamaks või fondi vahendeid suunatakse riigisisestesse investeeringutesse, teeb venemaa Keskpank vastutehinguid likviidsete reservvaradega. Keskpank täidab seejuures mehhanismi tehnilist osa ega tee eraldi otsust katta eelarvepuudujääki kulla müügiga,“”selgitas Freedom Globali analüütik Vladimir Tšernov.

Kuld on osutunud üheks kõige mugavamaks varaks selliste tehingute tegemiseks. Suurem osa sellest hoitakse venemaal ja see jääb Keskpangale kättesaadavaks. Samal ajal on osa valuutareservide kasutamise võimalused piiratud pärast seda, kui välismaal külmutati ligikaudu 300 miljardi dollari väärtuses venemaa varasid. Keskpank ei soovi läbi põletada kõiki allesjäänud jüaanides hoitavaid reserve, kirjutasid varem majandusteadlased Aleksandra Prokopenko ja Aleksandr Koljandr.

Kullavaru vähenemise ulatus on venemaa ajaloos peaaegu pretsedenditu. Maailma Kullavaldkonna Nõukogu andmetel registreeris venemaa Keskpank võrreldava ulatusega varude vähenemise vaid 2002. aastal: siis kahanes kullavaru kuue kuuga 36,1 tonni võrra. Pandeemia ajal olid müügimahud väiksemad – 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta aprillini müüs venemaa Keskpank kokku vaid 7,6 tonni kulda.

14. Uues Ukraina sanktsioonide paketis on üsna ebatavalise sanktsioonide sihtmärgi: populaarse venemaa laste multifilmi „Maša ja Karu”, millel on rahvusvaheline publik.

Määrusega kehtestatakse sanktsioonid viiele venemaa kodanikule ja neljale organisatsioonile, kes on seotud sarja loomise ja levitamisega, sealhulgas stsenaristile, režissöörile ja produtsendile. Meetmed puudutavad ka animatsioonistuudiot Animaccord ning selle asutajat ja tegevjuhti.

Sanktsioonide kohaselt on Animaccordil keelatud Ukrainas meediasisu levitada. Samuti nähakse meetmetega ette, et Ukraina valitsus võib blokeerida „Maša ja Karu” – sealhulgas selle ukraina-, vene- ja ingliskeelsed versioonid – YouTube’is ja muudel platvormidel.

Presidendi kantselei teatel levitab programm laste sisuks maskeerituna venemaa-meelseid narratiive.

„Peame venemaa propagandale konkreetselt reageerima, eriti siis, kui see on suunatud lastele ja seda levitatakse suurte rahvusvaheliste platvormide kaudu,” ütles sanktsioonivolinik Vladõslav Vlasjuk.

15. Mitu suurt venemaa naftafirmat on piiranud mootoribensiini müüki Peterburi tanklates, teatab väljaanne Bumaga. Näiteks taastas Gazprom Neft pärast 4. augustil piirangu eemaldamist bensiinimüügil 60-liitrise limiidi ühe ostutšeki kohta, teatas ettevõtte infotelefon. Samuti ei tohi selle tanklavõrgus täita korraga rohkem kui ühte kanistrit. Tatneft kehtestas AI-95 ja AI-92 bensiinile vastavalt 50-liitrise limiidi.

Samal ajal esineb linnas kütusehäireid. Gazprom Nefti kaardi andmetel pole paljudes selle tanklates AI-95 bensiini. Ka teenus GdeBENZ registreerib üksikutes tanklates, sealhulgas Lukoili jaamades, kütusepuudust. Ettevõte tunnistas piirkondlikke häireid, mille põhjuseks on Ukraina rünnakud naftatöötlemistehastele.

Bensiiniprobleemide üle Peterburis kurdavad ka kohalikud autojuhid. „Enamikus tanklates on ainult [AI]-92,“ kirjutas üks neist vestluses. Teine kinnitas, et mitmes tanklas pole AI-95 bensiini. „Gazprom [Neft] ja Lučko [Lukoil] on ikka päris hädas,” märkis ta.

Päev varem kehtestati kütuse müügipiirangud ka Moskvas. Gazprom Neft piiras bensiini ja diislikütuse väljastamist vastavalt 40 liitrini ühe auto kohta, Tatneft aga 50 ja 60 liitrini. AI-95 oli saadaval vaid ühes Neftmagistrali tanklas. Sama marki bensiini, AI-92 ja diislikütust leidus vaid kahes Lukoili tanklas.

Rosnefti infotelefoni töötaja teatas, et ettevõtte kõigis venemaa tanklates kehtib mootoribensiinile 30-liitrine limiit ühe auto kohta. Diislikütusele piirangut ei ole, kuid suurenenud nõudluse tõttu on tanklates ooteaeg pikenenud.

Kütusepuudust Moskvas ja Moskva oblastis täheldati juba eelmisel nädalal. Kohalikud elanikud teatasid bensiinikatkestustest ja järjekordadest Gazpromi, Rosnefti, Neftmagistrali ja Teboili tanklates pärast järjekordset Ukraina rünnakute lainet venemaa naftatöötlemistehastele. Ainuüksi augustis on rivist välja langenud vähemalt neli suurt naftatöötlemistehast.

Kütusekriisi teine laine kogub hoogu mitte ainult Moskvas ja Peterburis, vaid kogu venemaal. GdeBENZ andmetel oli 16. augusti seisuga bensiini või diislikütust saadaval vaid 28,1% riigi tanklatest, nädal varem oli see näitaja 41%.

Viimase nädala jooksul registreeriti kütusepuudust Astrahani, Volgogradi, Irkutski, Tšeljabinski, Orenburgi, Voroneži, Samara, Penza, Saratovi, Lipetski ja Rostovi oblastis ning Tatarstanis.

16. Lühiuudised

venemaa lennukit kahtlustatakse Soome õhuruumi rikkumises Lääne-Soome lahe kohal, teatas Soome kaitseministeerium 20. augustil. Kaitseminister Antti Häkkänen teatas, et Läänemerel toimunud väidetava intsidendi uurimine on käimas. Uurimist juhib Soome piirivalve, kes lubas uurimise edenedes avaldada lisateavet. Lennuki tüübi, õhuruumi rikkumise kestuse ega lennutrajektoori kohta esialgu teavet ei avaldatud.

Varem 20. augustil tõsteti Rumeenias õhku hävituslennukid F-16, et reageerida Mustal merel Neptun Deepi gaasiprojekti lähedal viibinud lõhkeainega varustatud meredroonile. Rumeenia president Nicușor Dan süüdistas intsidendis venemaad ning kirjeldas laiemat sündmustemustrit hübriidsõjana.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.