Sõja ülevaade: 1634. päev - kallis on vene poolele see „mitte millegi eest”

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 15. august 2026:

rindejoones muutusi ei tuvastanud ja kallis on vene poolele see „mitte millegi eest”.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Samara ja Krimm.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Guardian: kreml loodab mobilisatsiooniga kaasnevate suurte riskide tõttu lepingulisele värbamisele.

12. kremli peamine riigipank ennustas venemaa lüüasaamist majanduslikus kurnamissõjas lääneriikidega.

13. „Langes nagu kivi.” Pärast lavrovi avaldusi kukkus venemaa aktsiaturg rekordiliselt madalale.

14. Lühiuudised

vene sõjaväeallikad väidavad, et vene väed on Dnipropetrovski oblastist reservvägede puudumise tõttu lahkunud. Allikas süüdistab venemaa peastaapi ja rühmitust Vostok, väites, et reservväed suunati Donetskisse, samal ajal kui uute lepinguliste sõdurite värbamine väheneb.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 233 lahingukokkupõrget. Koos kõrgete isikkoosseisu kaotustega on näha kevad-suvise pealetungi jätkumist. Mis on hakanud suundumisi ilmestama, on kasvav päevade arv, kus vene pool ei suuda edeneda. Jah, tuleb päevi, kus saadakse keskmisest pikemalt edasi aga üldsuundumusena pole kasvanud kaotused toonud edenemisi kiirenemist vaid pigem aeglustumist.

Sektoriti: Sumõ suunal väike surve, tihe ikka Harkivi suunal tahtega edeneda mitte häirida aga uute sillapeade loomisega nirusti ning suurima kaotamise taastamist pole ka toimunud. Kupianski linnas kipub kasvama vene poole kontroll ja tõsteti järjest ka seal edasi saadetavate gruppide arvu. Lõmani suunal on vene pool kuidagi mitu päeva järjest juba üllatavalt mannetu. Mujal Ukraina tööstuslinna komplekti suunal väga kõrge surve säilis aga paneb imestama, et enda varasem prognoos, et Kostjantõnivka suudab vene pool augusti kuu jooksul enda kontorlli alla saada, peab nihutama vist septembrisse. Jah, Donetski sektori põhjaosa pikem kombits võib Kostjantõnivka linna kaotust kiirendada. Lõunarindel on tuntavalt vene poole surve langenud ja süüdlaseks peab Ukraina edukat tapja- ja keskmaadroonide tööd (vt ka sektori infot all).

Eile viis vaenlane läbi 71 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 241 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 626 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3042 kaudtulelasku, millest 36-s kasutati mitmikaketisüsteeme. Liugpommide arv tuntavalt langes, vast ühepäevane anomaalia. Muus osas viimase aja keskmine. Jätkuvalt on vene pool hädas kogu oma tehnika kaotamisega. Kui Ukraina suudab veelgi tõsta keskmaadroonide arvu kuni 100km, siis kipub arvama, et rinne hakkab väga-väga ära jahtuma ning hakkab Ukraina omadele tekkima rohkem võimalusi edeneda…

1. Dnipropetrovski oblastis hukkus vene okupatsiooniarmee rünnaku tagajärjel kortermaja pihta 3-kuune poiss ja 11 inimest sai vigastada, sealhulgas 5- ja 12-aastased lapsed.

venelased sooritasid Zaporižjas droonirünnaku kaubanduskeskusele ja tööstusettevõttele.

Viimase 24 tunni jooksul sai Hersoni oblastis toimunud venemaa rünnakutes vigastada 28 inimest, sealhulgas laps.

2. venemaa on peatanud toornafta ekspordi Šešharise terminalist Novorossiiski sadamas Mustal merel, teatas Reuters 14. augustil kolmele tööstusallikale viidates. Uudis järgnes ulatuslikule Ukraina droonirünnakule Novorossiiski vastu 12. augusti öösel.

Kohalike allikate sõnul on 470 MW võimsusega Balaklava soojuselektrijaam (Krimmi poolsaar) ametlikult teenistusest kõrvaldatud. Sevastoopolis on nüüdseks alles vaid mobiilne gaasiturbiinelektrijaam võimsusega 129 MW, mis töötab diiselkütusel. Vähemalt üks selle jaama kuuest seadmest on rünnakute tagajärjel juba teenistusest kõrvaldatud.

Ukraina väed ründasid venemaa Savasleika lennuväebaasi, kus hoitakse Kinžali ballistiliste rakettide väljalaskmiseks võimelisi hävitajaid MiG-31, teatasid seirekanalid ööl vastu 15. augustit.

Seirekanali Exilenova Plus andmetel nähti pärast plahvatusi venemaa Nižni Novgorodi oblastis asuva Savasleika sõjaväelennuvälja piirkonnas tulekahjusid.Veel plahvatusi teatati venemaa linnast Samaara, kusjuures kanal väitis, et rünnaku taga on Ukraina raketid Flamingo. Samaara asub umbes 800 kilomeetri kaugusel Ukraina-vene piirist ja Savasleika lennuväebaas asub Ukrainast umbes 660 kilomeetri kaugusel.

Ukraina Flamingo tiibrakett tabas tõenäoliselt venemaal Samaaras asuvat TsSKB-Progressi tehast. Raketi- ja kosmosekeskus „Progress” (Ракетно-Космический Центр «Прогресс») vastutab Sojuzi rakettide perekonna ehitamise ja käitamise eest , mis on venemaa kosmoseprogrammi peamised kanderaketid.

Igaöine kaugmaadroonide sihtmärk Krimmi poolsaar oli jälle pika nimekirjaga töös.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: Põhja-Kupjanskis olla nüüd umbes 50–100 vene sõdurit, kes vallutasid staadioni lähedal asuva Spartaki piirkonna ja tungivad sealt edasi kesklinna poole. Nende arv näib kasvavat. Mõned vene poole possad on ka linna lõuna kvartalites (Ukraina omad neid paar päeva tagasi töötlesid üle õhu). Ukraina on suurendanud jõupingutusi nende uuesti väljatõrjumiseks aga hetkel paranemismärke ei tuvastanud.

Lõmani suunal ok.

6. Siversk: rindejoones muutusteta.

vene pool jätkas terve sektori ulatuses väikeste gruppide edasi saatmist aga halli ala kasvu Ukraina arvelt ei tuvastanud.

7. Bahmut: rindejoonel muutusteta. Jätkuvalt on surve nii Kostjantõnivka linnas kui selle külgedelt möödumiseks väga-väga kõrge.

8. Donetsk: rindejoones muutusteta.

9. Lõunarinne: rindejoones muutusteta.

Ukraina sõjablogi kanalist: Paistab, et Ukraina väed pole oma rünnakuid Oleksandrivka teljel lõpetanud. Komari piirkonnas paiknevad vene väed väidavad, et Ukraina sabotaaži-luurerühmad sisenevad juba Komari asulasse. Nad väidavad, et Ukraina FPV droonide tõttu on vene poole logistika täielikult nende kontrolli all ning arvukad droonid on sihikule võtnud ka iga sõiduki või ATV.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: kreml ei kavatse esialgu loobuda oma nõudmistest võtta täielikult kontrolli alla venemaa Föderatsiooni põhiseadusesse sisse kirjutatud Ukraina piirkonnad, hoolimata süvenevast inimressursi puudusest ja kasvavatest kaotustest rindel. Kuid nagu teatasid Guardianile kaks Moskvas selle küsimuse arutelude käiguga kursis olevat allikat, ei ole praegu mingeid märke sellest, et putin otsustaks oma vägede täiendamiseks korraldada uue sunniviisilise mobilisatsioonilaine. Ajalehele kinnitas ka üks nimetu kõrge lääneriigi ametnik, et praegu puuduvad igasugused signaalid sellise otsuse tegemisest.

Praegu näib venemaa juhtkond kavatsevat panna võimalikult palju venelasi sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga, selle asemel et riskida uue mobilisatsiooniga, ütlesid kremli seisukohtadega kursis olevad allikad. Seda kinnitab kaudselt teine allikas – venemaa keskosas tegutseva värbamisagentuuri töötaja. Tema ettevõte peab iga kuu leidma 20–30 meest, kes saadetakse sõtta, plaani ületamise eest on ette nähtud boonused ja täitmata jätmise eest trahvid. „Eelmisel aastal oli lihtsam. Nüüd muutub see üha raskemaks,” ütles anonüümseks jääda soovinud allikas.

Sama allikas ütles, et tema organisatsioonis arutatakse samuti võimaliku mobilisatsiooni üle, kuid mingeid korraldusi ega märke uue mobilisatsioonikutse peatsest algusest ei ole seni saadud.

Varem teatas Financial Times teadlikele allikatele viidates, et kreml ja venemaa kaitseministeerium andsid piirkondlikele ametnikele korralduse värvata armeesse lepingulisi sõjaväelasi vastavalt kvootidele, et täita 2026. aastaks kehtestatud 409 000 inimese suurune plaan. FT andmetel on viimastel kuudel piirkondadele avaldatav surve tugevnenud, mida allikad seostavad putini sooviga vältida uut mobilisatsiooni.

Samal ajal on venemaa piirkondades intensiivistunud sundvärbamine ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade hulgast. Mehi püütakse haarangute käigus tänavatelt kinni ning sunnitakse jõuga sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga. Selliseid juhtumeid esineb kogu venemaal, kuid eriti terav on olukord Pensa oblastis, kus kohalikud elanikud on juba hakanud koonduma rühmadesse, et värbajatele vastu seista. Sarnaseid juhtumeid on registreeritud ka Omski ja Uljanovski oblastis ning mujal venemaal.

Njah, eks kreml oskab ka üllatada, sestap ei saa kuidagi välistada vajadusel uut mobilisatsioonilainet.

12. Moscow Times: venemaa ei suuda võita konkurentsi „kurnamissõjas”, kui Ukrainat toetab lääneriikide maailm. Seda ütles venemaa peamise riikliku panga VEB,RF-i (punkti asemel koma) ehk Välismajanduspanga peaökonomist Andrei Klepatš Nikitski klubi istungil. VEB,RF rahastab kremli riiklikke projekte ja sellel on „riikliku arengukorporatsiooni” staatus.

Klepatši sõnul kasvavad venemaa majanduse kulud sanktsioonide ja lääneriikide blokaadi tõttu, suurenevad Ukraina rünnakutest sadamatele, taristule, keemiatehastele ja naftatöötlemistehastele tekitatud kahjud ning venemaa jääb tehnoloogilises arengus maailmast üha enam maha.

„Me jääme maha. Me kaotame maailmas nii tehnoloogilise kui ka majandusliku konkurentsi. Ja nagu ma juba ütlesin, ei kaota me seda konkurentsi mitte ainult Hiinale ja USA-le, vaid mõnes mõttes ka Ukrainale. Ukraina majandus on muidugi osaliselt hävitatud ja seal toimub demograafiline katastroof. Kuid Ukraina majandus jääb kõigele vaatamata ellu. Loomulikult saab Ukraina tohutut rahalist abi <…> Sellise toetuse juures moodustavad sõjalised ja muud kulutused peaaegu 50% meie eelarvest,” ütles Klepatš.

„Me ei võida selles kurnamissõjas konkurentsi. Meil on illusioon, et seal kõik variseb kokku. Ei ole kokku varisenud ega varise ka. Meie kulud aga kasvavad,” jätkas Klepatš.

Ta tuletas meelde, et pärast 2023.–2024. aasta sõjamajanduslikku buumi on venemaa majandus tänavu liikunud langusesse, investeeringud on järsult vähenenud ning tsiviiltööstuse harud on langenud majanduslangusse – alates lennutööstusest ja ehitusmaterjalide tootmisest kuni kerge- ja toiduainetööstuseni. Olukorda süvendab venemaa keskpanga äärmiselt range poliitika, mis Klepatši hinnangul vastutab vähemalt poole majanduslanguse eest.

„Konflikt Ukrainas NATO osalusel on kestnud juba kauem kui Suur Isamaasõda ning selle lõppu pole endiselt näha. Mõlemad pooled suurendavad rünnakute intensiivsust, sealhulgas teineteise majanduse vastu. Ukraina relvajõudude rünnakutest meie taristule – sadamatele, nafta- ja gaasitaristule, keemiakompleksidele ja logistikale – tulenevad kaotused kasvavad ning muutuvad juba märgatavaks makromajanduslikuks takistuseks venemaa majanduskasvule,” ütles Klepatš.

USA sanktsioonide karmistamine 2025. aasta lõpus tõi kaasa selle, et India ja Hiina hakkasid vähendama venemaa nafta ostmist, hoolimata kõigist korduvatest avaldustest, et nad sanktsioonidele ei allu, meenutas ta. Arvestades tõenäolist uut sanktsioonide lainet ja Ukraina relvajõudude rünnakutest tulenevaid kasvavaid kaotusi, ei pruugi venemaa majanduse potentsiaalne kasvutempo ületada 1–1,5%.

Klepatši sõnul viib see kõik venemaa paratamatult sotsiaalse kriisini, kusjuures see juhtub ajal, mil keegi seda eriti ei oota.

„Tuletan meelde, et keegi ei oodanud ka Veebruarirevolutsiooni. Lenin kirjutas 1916. aasta detsembris, et me ei ela selleni, kuid juba mõne kuu pärast elas ta selle siiski üle. Ka 1991. aasta olukorrani Nõukogude Liidus jõudsime pikalt ja järjekindlalt ning kõik mõistsid, et liigume kriisi suunas, kuid ei olnud mingit saatuslikku paratamatust, et Nõukogude Liit peab lagunema,” ütles Klepatš.

„Ma usun, et venemaa ei lagune, kuid olen peaaegu kindel, et jõuame sotsiaalse kriisini. Majanduslikult me kokku ei varise, kuid meie mahajäämus kasvab ning sellel on kõik sellest tulenevad tagajärjed,” lõpetas ta.

13. venemaa aktsiaturg lõpetas reedese kauplemispäeva suurima päevasisese langusega alates 26. septembrist 2022. Moskva börsi indeks kaotas põhisessiooni lõpuks 4,29% ehk turukapitalisatsiooni arvestuses 250 miljardit rubla (2,75 miljardit eurot) ning langes 2136,3 punktini.

Kolmapäevast reedeni langes indeks 8,4%, kaotades kolme päevaga poole kasvust, mida see oli kogunud eelnenud pooleteise kuu jooksul.

„Turg kukkus geopoliitika tõttu,” nendib Freedom Globali analüütik Natalja Miltšakova. venemaa välisminister sergei lavrov välistas reedel taas Ukraina konflikti külmutamise praegusel rindejoonel, väites, et see „tõmbaks kriipsu peale meie vanaisade vägiteole, kes võitsid natsismi”. Samuti ähvardas ta Ukrainat abistavaid lääneriike „hävitamisega” ning Ukraina relvajõudude rünnakutele vastamiseks „rangemate meetoditega”. Samal ajal lükkas venemaa välisministeerium tagasi Ukraina pakutud relvarahu Mustal merel.

Selle tulemusena, kuigi kauplemine algas kerge tõusuga, langes turg keset päeva nagu kivi, märgib Miltšakova. Moskva aja järgi kell 22.42, koos õhtuse kauplemissessiooniga, olid Sberi aktsiad odavnenud 1,4%, Magniti omad 3,2%, Gazpromi omad 4,4%, Lukoili omad 4,8%, Rosnefti omad 5,1% ja Rusali omad 6,5%.

Kevade lõpus ja suve esimesel poolel koges venemaa aktsiaturg pikimat langusperioodi alates 1997. aastast – langus kestis järjest 17 nädalat. Juuni lõpus Moskva börsi indeks küll pöördus tõusule, kuid nüüd sulgevad investorid taas positsioone, mis olid avatud venemaa ja USA suhete paranemise ootuses, nendib Finami strateeg Jaroslav Kabakov.

Investorid ootasid Ameerika läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri visiiti Kiievisse ning seejärel Moskvasse. Donald Trump teatas sellest reisist peaaegu kaks nädalat tagasi, kuid visiit ei ole siiani toimunud. Selle tulemusena on turg taas samas olukorras nagu suure languse alguses, kirjutavad IFC Solidi analüütikud: „Geopoliitilised riskid pole kuhugi kadunud, intressimäär püsib kõrge ning venemaa majanduskasv praktiliselt puudub.”

Alor Brokery analüütiku Andrei Zatsepin hinnangul ei ole praegu näha mingeid põhjuseid aktsiaturu tõusuks: „Ettevaatlikud lootused isegi vihjetele läbirääkimiste algusest konflikti lõpetamiseks on taas kokku varisenud. Vastupidi, jätkuvad rünnakud venemaa taristu vastu viitavad sellele, et föderaaleelarve puudujäägi suurenemise tõenäosus kasvab, mille tagajärjeks on keskpanga baasintressimäära langetamise aeglustumine.”

Pingete püsimine Ukraina konfliktis võib viia Moskva börsi indeksi edasise languseni – kuni aasta madalaima tasemeni 1898 punkti juures, prognoosib Veles Capitali analüütik Jelena Kožuhhova.

14. Lühiuudised

Rumeenia kaitseministeeriumi teatel kukkus Rumeenia Tulcea maakonnas Luncavița lähedal 5 km kaugusel Ukraina piirist alla tundmatu droon. Radar seda ei tuvastanud, kuna see lendas väga madalal kõrgusel. Droon kukkus alla metsasel alal; inimohvritest ega materiaalsest kahjust teateid ei ole.

Ukraina Relvatootjate Nõukogu tegevdirektor Ihor Fedirko ütleb, et augusti keskpaiga seisuga on lepingutega kaetud vaid kuni 25% Ukraina olemasolevast kaitsetootmisvõimsusest. Ta hoiatab, et lepingute sõlmimise paus praegu võib kuue kuu jooksul tekitada reaalse relvatarnete puudujäägi, kuna keerukate kaitsetoodete komponentide, tootmise ja testimise jaoks kulub kuid. Fedirko kutsus kaitseministeeriumi üles tagama konkurentsipõhistele pakkumismenetlustele üleminekul pideva lepingute sõlmimise.

Trump: Kuulutan peagi Hormuzi väina USA territooriumiks.

Ukraina sportlane Oleh Doroštšuk võitis 2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel kõrgushüppe finaalis hõbemedali. Vaatasin kesköösel veel ülekannet.

Kahjuks lubab FIA (Rahvusvaheline autospordiliit) nüüd venelased oma lipu all võistlustele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.