Panga statistika: Juulis puhatakse vaid 30% puhkustest

Margit Pugal. Foto: Kadri Unt

SEB statistika näitab, et inimeste puhkuseharjumused on muutunud. Kui varem olid populaarsed puhkusekuud juuli ja august, siis nüüd on üha olulisemaks puhkusekuuks tõusmas juuni.

„Juuni osakaal on puhkamiseks viimase kuue aasta jooksul mõnevõrra kasvanud. Kui 2019. aastal moodustasid juunis võetud puhkused ligikaudu 12 protsenti kõigist puhkusepäevadest, siis 2026. aastaks on see arv kasvanud 18 protsendini,” rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktori Margit Pugal.

„Andmed kinnitavad, et kuigi juuli on puhkusekuuna jätkuvalt selgelt eelistatud, on suvel puhkamine muutunud hajusamaks. Suvel puhatakse endiselt ligi kaks kolmandikku kõigist puhkusepäevadest, kuid kasutatud puhkusepäevade arv perioodil juunist augustini on ühtlustumas,” ütles Pugal SEB töötajate 2019. kuni 2026. aasta puhkuste analüüsi põhjal.

Pugali sõnul ei ole juuli oma olulisust puhkusekuuna kaotanud, kuid selle tähtsus puhkuste statistikas on ajas vähenenud. „Kui varem koondus juulisse ligi 40 protsenti kõigist puhkustest, siis nüüd puhatakse juulis alla 30 protsendi kõigist puhkuse päevadest.”

„Inimesed ei puhka vähem, küll aga jaotavad oma puhkust teadlikumalt,” ütles Pugal.

Kevadiste puhkuste osakaal on kasvanud

„Lisaks on kasvanud kevadiste puhkuste osakaal. Eriti populaarseteks puhkusekuudeks on muutunud aprill ja mai. Seda mõjutavad suuresti kalendripühad. „Näeme selgelt, et inimesed planeerivad puhkust pühade ümber. Kui kalendrisse tekivad pikemad nädalavahetused, kasutatakse võimalust võtta mõned lisapäevad vabaks ja saada pikem puhkus väiksema päevade arvuga,” selgitas Pugal.

Olulist rolli mängivad ka koolivaheajad. Näiteks 2026. aasta veebruaris algas koguni 36 protsenti kõigist puhkustest koolivaheaja nädalal. „See kinnitab, et perede jaoks on koolikalender üks peamisi puhkuse planeerimise aluseid. Puhkuse ajastamine ei ole juhuslik, vaid väga praktiline otsus,” lisas Pugal.

Puhkused muutuvad järjest lühemaks

Kolmas selge trend SEB näitel on puhkuste lühenemine. Kui 2019. aastal kestis keskmine puhkus ligi 5,6 päeva, siis viimastel aastatel on see langenud alla viie päeva. See viitab sellele, et töötajad eelistavad võtta aasta jooksul mitu lühemat pausi, mitte ühe pika puhkuse. „Töötajad väärtustavad järjest enam regulaarset taastumist. Selle asemel, et puhata kord aastas pikalt, võetakse sagedamini lühemaid puhkusi, mis aitavad paremini hoida töö- ja eraelu tasakaalu,” ütles Pugal.

Pugali hinnangul on puhkuste teadlik planeerimine kasulik nii töötajatele kui ka tööandjatele. Selge ülevaade oma töötajate puhkuseharjumustest aitab organisatsioonidel paremini tööd korraldada ning samal ajal toetada töötajate heaolu.