Riigikogu kiitis heaks Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu

Tartu vangla. Pilt: Vanglateenistus

Riigikogu ratifitseeris täna Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu, mis võimaldab paigutada Tartu vanglasse kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. Vanglarent aitab hoida kasutuses Tartu vanglat, säilitada vanglateenistuse võimekust ning luua Lõuna-Eestisse sadu töökohti.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta sõnul aitab Riigikogu tänane otsus kindlustada Tartu vangla tulevikku ning säilitada Eestis olulist julgeolekuvõimekust.

„Tartu vangla väärtus ei seisne ainult hoonetes ja kinnipidamiskohtades. Sama oluline on sealne väljaõppinud personal, teadmised, kogemus ja professionaalne oskusteave, millele riik saab vajadusel tulevikus toetuda. Riigikogu tänane otsus võimaldab seda olulist võimekust säilitada, luua Lõuna-Eestisse uusi töökohti ning tagada, et Tartu vangla jääb ka edaspidi toimivaks osaks Eesti julgeolekust. Senised ettevalmistused annavad kindluse, et Tartu vangla ja vanglateenistus on valmis seda vastutust kandma ning koostöö ellu viima turvaliselt ja professionaalselt,” ütles Pakosta.

Rootsi parlament kiitis lepingu heaks eelmisel nädalal, 3. juunil. Pärast Riigikogu ratifitseerimist esitatakse leping Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks. Seejärel vahetavad Eesti ja Rootsi diplomaatilised noodid ning leping jõustub.

Tartu vanglas algavad ettevalmistused

Pärast lepingu jõustumist algavad Tartu vanglas praktilised ettevalmistused Rootsi kinnipeetavate vastuvõtmiseks. Selleks paigutatakse Tartu vanglas viibivad kinnipeetavad järk-järgult ümber Viru ja Tallinna vanglatesse. Ümberpaigutamine toimub etapiviisiliselt järgmise paari kuu jooksul.

Tartu vanglasse jäävad alles avavangla, arestimaja ja kainenemisteenus. Nende kasutajad Rootsi kinnipeetavatega kokku ei puutu.

Samuti kohandatakse Tartu vangla elu- ja tööruume. Ettevalmistuste käigus tehakse remondi- ja parendustöid ning uuendatakse sisustust.

Algab värbamine ja väljaõpe

Vanglarendileping loob Tartu vanglasse uusi töövõimalusi ning suurendab Lõuna-Eesti piirkonnas siseturvalisuse valdkonna töökohtade arvu. Lepingu rakendamiseks värbab vanglateenistus aasta jooksul üle 250 uue töötaja.

Teenistusse on oodatud nii varasemalt väljaõppinud vanglateenistujad kui ka uued inimesed ehk noored ja karjääripööret kaalujad, kes alles sisenevad tööturule või otsivad oma kohta.

Uued töötajad läbivad töökohapõhise valvuriõppe, seejuures säilib õppeperioodil nende töötasu. Lisaks saavad töötajad täiendava väljaõppe välisriigi kinnipeetavatega töötamiseks ning sihtrühma eripärade tundmaõppimiseks.

Väliskinnipeetavatega suhtlemiseks läbivad töötajad inglise keele koolituse. Igapäevatöös kasutatakse vajadusel ka tõlkevahendeid ja -teenuseid.

Esimesed kinnipeetavad saabuvad augustis

Väliskinnipeetavate vastuvõtmine ja vangla täitmine toimub järk-järgult. Esimesed paarkümmend Rootsi kinnipeetavat saabuvad Tartu vanglasse augustis. Aasta lõpuks võib Tartu vanglas viibida kuni 200 väliskinnipeetavat. Järgmise aasta jooksul suureneb nende arv järk-järgult kuni lepingus kokku lepitud 600ni.

Rootsist saabuvad kinnipeetavad transporditakse Eestisse lennukiga. Saabumisel viiakse nad relvastatud saateüksuse abil otse Tartu vanglasse.

Kõik Tartu vanglasse paigutatavad kinnipeetavad valitakse välja Eesti ja Rootsi ametiasutuste koostöös. Lõpliku nõusoleku iga kinnipeetava Eestisse paigutamiseks annab Eesti.

Eestisse ei tooda terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kelle puhul on oht jätkata kuritegelikku tegevust vanglas. Samuti ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuvad kinnipeetavad on täisealised mehed, kes kannavad pikemat karistust üldjuhul isikuvastaste või narkokuritegude eest.

Ükski kinnipeetav ei vabane Eestisse. Kõik Tartu vanglasse paigutatud kinnipeetavad saadetakse enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi. Lepingu kohaselt on kummalgi lepingupoolel õigus leping üles öelda üheaastase etteteatamistähtajaga.

Kõik välisvangidega seotud kulud katab Rootsi riik. Rootsi maksab Eestile vähemalt 30,6 miljonit eurot aastas 300 vanglakoha valmiduse eest. Alates 301. Kinnipeetavast makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus iga kinnipeetava kohta. Täismahus, ehk 600 vangi korral on tasu 61,2 miljonit eurot aastas. Summa indekseeritakse igal aastal 3,5%.