7 päeva suusatamine MK-etapini: FAKTID, mida võiksid teada lauluväljaku suusapeost
Avaldatud: 12 märts, 2025Juba 19. märtsil muutub Tallinna lauluväljak taas maailma suusaspordi tulipunktiks, kui õhtuhämaruses süttivad prožektorid ja maailma parimad sprinterid asuvad heitlusse COOP FIS murdmaasuusatamise MK-etapil.
Tegemist on alles teise korraga, kui lauluväljak sellist tippvõistlust võõrustab – esimene MK-etapp toimus 2023. aastal. Koondame siia põnevad faktid, mida võiksid sellest spordisündmusest teada.
-
Ajalooline taust. Murdmaasuusatamise MK-etappide ajalugu Eestis sai alguse 1999. aastal Otepääl. Esimesed kolm etappi toimusid seal iga kahe aasta tagant: 1999, 2001 ja 2003. Seejärel muutusid võistlused iga-aastaseks traditsiooniks, mis kestis kuni 2012. aastani. Pärast pausi võõrustas Eesti talvepealinn suusatippe taas 2015, 2017 ja 2019. aastal. Uue peatüki Eesti murdmaasuusatamise ajaloos avas 2023. aasta MK-etapp, mis toimus esimest korda Tallinnas lauluväljakul.
-
Tehniline rada. Tegemist on ühe raskema, kui mitte kõige raskema rajaprofiiliga linnasprindi distantsiga kogu MK-sarjas. Ühe ringi pikkus on 750 meetrit, mida läbitakse kaks korda, tõusumeetreid tuleb ühe ringi peale 23. Start antakse laulukaare eest ja rada läheb üles otse mäkke Gustav Ernesaksa kuju suunas, kust alla kihutades ulatuvad kiirused kuni 50 tunnikiiruseni. Finišisirge laululava ees on 80 m pikk ja kogu distants on pealtvaatajatele täies pikkuses väga hästi jälgitav.
-
Määrderevolutsioon 2.0. Tallinna MK-etapil alanud määrderevolutsioon saab järje. 2023. aastal toimus MK-sarja ajaloos esmakordne muutus, kui kõikide sportlaste suusad määriti ühiselt samas ruumis Swixi määrdega. 2025. aastal kasutatakse spreiga pealekantavat parafiini, mis eemaldatakse harjates/kraapides (triikrauad on seekord keelatud). Käsistruktuurid on lubatud. Ühismäärimine vähendab oluliselt tiimide kulusid, mis varasemalt moodustasid kuni 60% eelarvest. Ühismäärimise protsess hõlmab floorikontrolli, ühist puhastamist ja määrimist. Sportlased saavad võistluseks välja valida kaks suusapaari, millest finaaliks tuleb valida üks. Määrderevolutsiooni algatas maailmakarika komitee liige ja FIS-i delegaat Robert Peets.
-
Innovatsioon lumetootmises. MK-etapi jaoks toodeti veebruaris kahe nädala jooksul ja 338 töötunniga kokku 12 045 kuupmeetrit lund, kasutades Šveitsi päritolu Bächleri Trinity Tridusa lumekahureid. Need kahurid näitavad oma efektiivsust just sellistes kliimatingimustes, kus temperatuur on vaid mõned kraadid alla nulli ning õhuniiskus kõrge. Need tarbivad vaid 4 kilovatti tunnis (võrreldes tavaliste 20-kilovatiste kahuritega) ning suudavad toota lund juba alates -1,5 kraadist. Kunstlumi sulab võrreldes loodusliku lumega kolm korda aeglasemalt.
-
Keskkonnasõbralik rajahooldus. 2025. aasta võistluseks saabus 22. jaanuaril Austriast Euroopa üks esimesi täielikult elektrilisi SNOW CAT lumemasinaid. TechnoAlpini tütarfirma Xelomi innovaatiline masin märgib uut ajastut keskkonnasõbralikus suusaspordis – nullemissioon, madal müratase ja võimas jõudlus võimaldavad hoida rada kvaliteetsena ka õhtutundidel, häirimata sealjuures ümbruskonna elanikke.
-
Eesti koondis. MK-etapil saavad starti Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Mariel Merlii Pulles, Õnnela Rodendau, Teesi Tuul, Teiloora Ojaste, Alvar Johannes Alev, Martin Himma, Christopher Kalev, Henri Roos, Marko Kilp, Karl Sebastian Dremljuga, Ralf Kivil, Albert Unn, Hendrik Peterson (debütant), Richard Piho (debütant) ja Lars Piirmann.
-
Rahvusvahelised staarid. MK sarja liider on norralane Johannes Hoesflot Klaebo, kelle vanaisa elab Eestis, Raplamaal ning kes oma esimese MK etapi võitis aastal 2017 just Eestis. Esimest korda MK-etapi ajaloos saatis Klaebo 2023. aastal ka eestlastele videotervituse. Märtsikuus saabuvad Tallinna lauluväljakule maailma parimad murdmaasuusatajad, et kõrgel tehnilisel tasemel omavahel mõõtu võtta. Kokku on tulemas üle 180 suusasportlase 29 riigist.
-
Kõrgmäestiku mehed MK-etapi juhtimises. MK-etapi eelmine korralduskomitee juht Kunnar Karu ja tänane juht Vahur Leemets on mõlemad ületanud maagilise 7000 m piiri. Karu on esimese eestlasena tõusnud seitsmetuhandelise Baruntse tippu ja seitsmenda eestlasena vallutanud ka Mount Everesti tipu. Kadrina ronimistreener Leemets pani end proovile Aasias Taga-Alai ahelikus Lenini mäel. Sellised ekstreemsed kogemused on andnud neile kindlasti oskusi ja külma närvi, mida on vaja ka MK-etapi korraldamisel.
-
Parim vaade ja telesild. Lauluväljak on geniaalse asukohaga koht suusavõistluse korraldamiseks – publiku jaoks on absoluutselt kogu rada otsast lõpuni väga hästi jälgitav. Sellist vahetut elamust ei saa mitte ühelgi teisel MK-etapil. Korraldajad on valmis lauluväljaku nõlvadele ja treppidele ära mahutama pea 6000 inimest. Sündmusele saab kaasa elada ka ERR-i otseülekande vahendusel ning telepilt jõuab Eurospordi kaudu miljonite suusasõpradeni üle maailma.
-
Festivaliatmosfääri loob Smilers. MK-etapi finaalide eel esineb lauluväljakul Smilers, kes toob suusamängu juurde kaasa tõelise kontserdielamuse. Hendrik Sal-Saller on väitnud, et talvised tingimused bändi ei hirmuta: „Paar miinuskraadi on tavaline jaanipäeva ilm, see meid ei heiduta.” Ka tegi ta üleskutse tulla võistlust kohapeale vaatama: „Päriselt asju näha on alati teistmoodi ja hoopis parem kui teleri või arvuti vahendusel.”
-
Auhinnarahad. FIS maailmakarika individuaalvõistlustel saavad rahaliselt auhinnatud 20 parimat sportlast. Tallinna sprindivõistluse võitja saab 15 000 Šveitsi franki, hõbedale tulnud sportlane 10 000 Šveitsi franki ja pronksi võitja 5000 franki. Kokku on auhinnarahade summa 110 000 Šveitsi franki (55 000 naistele ja 55 000 meestele), kusjuures naiste ja meeste auhinnarahad on võrdsed.
Ajakava:
16.30 Naiste kvalifikatsioon
16:50 Meeste kvalifikatsioon
Finaalide valimise tseremoonia
17:45 Smilers esineb kontserdiga
19:00 Finaalid
20:45 Autasustamine
Piletid on müügil Piletitaskus ning lisainfo võistluste kohta leiab veebilehelt www.tallinn-nordic.ee.