30. nädal: Võrumaa oblast?
Avaldatud: 29 juuli, 2017
Uute valdade piirid on vaatamata paarile kohtuasjale Põlva ja Võru maakonnas suuresti selgunud, mis võimaldab küsida, kas sellist haldusreformi me tahtsimegi ning kas nüüd on vähemalt üheks inimpõlveks piirid maha märgitud?
Kuna mõne arvates on uued vallad liiga suured ja teise meelest liiga väikesed, võib suures plaanis küllap rahule jääda, sest kõigi jaoks ideaalset omavalitsust pole nagunii olemas. Igal mündil on kaks poolt ja iga reform sünnitab nii võitjaid kui ka kaotajaid.
Riigikogulane Ivari Padar avaldas sel nädalal Lõunaeestlases haldusreformile hinnangut andes lootust, et Põlva ja Võru maakonnas on valdade liitmisega õige pea võimalik jätkata. Eesmärk peaks Padari hinnangul olema kahes maakonnas praegu alles jääva kaheksa omavalitsuse ühinemine, et saaks tekkida rohkem kui 60 000 elanikuga omavalitsus.
Kahtlemata on tegemist optimistliku eesmärgiga, kui mõelda, et nii Võru kui Põlva maakonnas tegi valitsus kaks elanike arvust tulenevat erisust (Antsla ja Kanepi) ning ühe kultuurilisest tagapõhjast motiveeritud erisuse (Setomaa vald).
Olukorras, kus kaheksast vallast kolm on sündinud tänu neile antud erisusele, ei julgeks ma teha panust, et eelseisva nelja aasta jooksul kahe maakonna omavalitsused ühinemiseni jõuavad. Mis aga ei tähenda, et edasisi ühinemisi üldse ei võiks toimuda.
Näiteks Setomaa vald, mille loomisel oli küllap rahvusromantismi mõnevõrra rohkem kui majanduslikku kalkulatsiooni, võib olla üks võimalikke liidetavaid.
Samuti sõltub valdade edasine ühendamine poliitikutest, kes uutes valdades võimule tulevad. Kas juhtohjad saavad pigem „unionistid” või „separatistid”, sellest sõltub ka valla edasine ühinemispoliitika. Ühinemise tagantlükkajaks ei pea olema tingimata majanduslik kitsikus, vaid arusaamine, et koos toimetades ollakse efektiivsemad. Nõnda ühinesid varasemalt näiteks Põlva linn ja vald.
Padari ettepanekust kumab välja veel üks küsimus, mida viimasel ajal on haldusreformi kontekstis üha rohkem küsitud: kas Põlva maakond jääb püsima?
Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas nädala esimesel poolel Lõunaeestlasele, et valitsusel pole plaanis maakondi ühendama ega, kasutades ministri kõnepruuki, „oblasteid” moodustama hakata. Kas Võru ja Põlva maakonna ühendamine annaks oblasti mõõdu välja, on raske hinnata.
Arvestades aga tööd, mida Vana-Võromaa kultuurikoda ja selle eelkäijad on teinud ja teevad võro kultuuri- ja keeleruumi kooshoidmiseks ja arendamiseks, oleks ühise maakonna taastamine väärt idee, mida edasi arendada.
Kas aeg saab selle jaoks küpseks järgmise nelja aasta jooksul või hiljem ning kas maakonna loomiseks tuleb kõik vallad kokku liita, nagu soovitab Ivari Padar, või piisab ka nende tihedast koostööst, sõltub paljudest pisiasjadest.
Ent olen üsna kindel, et kui loomeinimesed võtavad võrokeste ühise maakonna loomise ideest tugevamalt kinni, ei jää poliitikutel muud üle, kui sellega kaasa tulla. Kui idee saab alguse rohujuurest, võrsub jõudsalt edasi, on see parim garantii, et kord taassünnibki võrokeste maakond, mitte Võrumaa oblast.
ARVED BREIDAKS
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
