Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Pixabay

Täna, 25. novembril, mil Eestis ja kogu maailmas tõstetakse esile naistevastase vägivalla ulatust ja ohvrite vajadust saada kiiret, professionaalset abi, tuleb tõdeda, et vägivald ei lõpe sageli mitte seetõttu, et puudub julgus lahkuda, vaid seetõttu, et puudub raha. Naised, kes sooviksid vägivallast välja astuda, ei pruugi omada vahendeid juriidilise abi, turvalise elukoha, psühholoogilise toe või lastega lahkumise korraldamiseks ning tugikeskused, kelle poole nad pöörduvad, on Eestis jätkuvalt krooniliselt alarahastatud.

Riiklik tugi on viimase kuue aasta jooksul suurenenud vaid umbes 7 protsenti, kuigi teenuste tegelik kulu ja inflatsioon on kasvanud ligi 50 protsenti. See tähendab, et organisatsioonid, kes igapäevaselt päästavad elusid, töötavad pinge all ja saavad pakkuda nõustamist tänu eraannetajatele ja partneritele, kes täidavad süsteemi poolt tekkinud tühimikku.

Näiteks on aastatel 2021–2025 Aitan Eestit MTÜ panustanud Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse kokku 92 650 eurot. Sellest summast on 74 450 eurot võimaldanud pakkuda naistele juriidilist nõu. Sageli nende esimest ja kõige olulisemat sammu vägivallast lahkumisel. Psühholoogilisele nõustamisele on suunatud 18 200 eurot, mis aitab naistel toime tulla trauma, hirmu ja sageli aastatepikkuse vägivallakogemuse mõjudega.

Aitan Eestit MTÜ juhatuse esimehe Janar Saviiri sõnul ei tohi abi sõltuda sellest, kas ohvril on raha või mitte. „Kui riiklik rahastus ei kasva samas tempos kui teenuste vajadus, siis tekib oht, et naised jäävad vägivalla tsüklisse lihtsalt seetõttu, et neil ei ole võimalik luua endale pääseteed. See ei tohi nii olla. Juriidiline ja psühholoogiline abi peab olema kättesaadav kohe ning mitte siis, kui ohver leiab võimaluse seda ise tasuda,” rõhutas Saviir.

Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ nõustaja Kaija Kikkas nendib, et süsteemi alarahastatus tähendab ka seda, et ohvrit ei ole alati võimalik vajalikus mahus aidata: „Saame mõnikord pakkuda vaid esmast juriidilist nõustamist, kuid vajadus on tegelikkuses sageli väga pikaajaline ja mahukas. Kui tugikeskused töötavad pidevalt ressursipinges, sõltudes projektidest ja annetustest, siis ei tea me kunagi, kas saame pakkuda sellises mahus abi, kui tegelik vajadus on.” Kikkas lisab, et Aitan Eestit toetus on olnud hindamatuks abiks, kuna tasuta või kättesaadava hinnaga juriidilise abi võimalused on äärmiselt piiratud, kuid vajadus samal ajal väga suur. „Naiste Tugi- ja Teabekeskus on üks väheseid kohti, kellel tänu Aitan Eestit toele on see võimalus vähemasti mingis mahus täna olemas. Näiteks suhtluskorra ja hooldusõiguse küsimused on meie töö igapäevaosa. Oleme nendes vaidlustes saavutanud ka mitmeid positiivseid lahendeid, mis lähtuvad laste parimatest huvidest.”

25. november tuletab ühiskonnale meelde, et naistevastane vägivald ei ole üksikute inimeste elu puudutav teema, vaid igapäevane turvalisuskriis, mis puudutab tuhandeid peresid üle Eesti. Kuni tugikeskused on alarahastatud ja riiklik süsteem ei taga vajalikku mahu- ja kvaliteeditaset, jäävad annetused ja partnerlused vältimatult oluliseks, et ükski naine ei peaks tegema eluohtlikke otsuseid üksi või rahalistel kaalutlustel.

Viimased uudised