24 kohalikku omavalitsust on häirekeskusega sõlminud koostööleppe kriisiinfo telefoni kasutamiseks
Avaldatud: 15 august, 2023
Kriisiinfo telefoniga liitunud omavalitsuses saavad elanikud erakorraliste sündmuste korral helistada tasuta numbrile 1247, et saada ametlikku ja usaldusväärset infot ning käitumisjuhiseid. Tänaseks on koostööleppe häirekeskusega sõlminud 24 omavalitsust üle Eesti.
Häirekeskuse kriiside ja toimepidevuse eksperdi Rein Oleski sõnul otsustab kriisiinfo telefoni käivitamise vastavalt olukorrale iga omavalitsus ise. „Kui kohalik omavalitsus näeb, et nende piirkonnas on tekkimas erakorraline olukord, kus on vaja operatiivselt teavitada elanikke ning vastata suurele hulgale küsimustele, teeb kohalik omavalitsus häirekeskusele ettepaneku kriisiinfo telefon käivitada. Kohalik omavalitsus annab häirekeskusele käitumisjuhised ja info, mida riigiinfo telefoni operaatorid inimestele eesti, vene ja inglise keeles jagavad. Kriisiinfo telefonile saavad elanikud tasuta helistada ööpäevaringselt,” selgitas Olesk. Lisaks sätestab hädaolukorraseadus, milliste kriiside eest vastutab alati kohalik omavalitsus. Nendeks on näiteks olukorrad, kus elamud ei ole kaugküttega varustatud, kohalikud teed ei ole sõidetavad või on probleem veega varustamisel või kanalisatsiooniga.
Omavalitsustele on kriisiinfo telefoni teenus tasuta. „Kriisides kasvab elanike infovajadus ning meie soov on, et usaldusväärne teave oleks tehtud inimestele võimalikult mugavalt kättesaadavaks. Kriisiinfo telefon on oluline täiendus omavalitsuse kriisikommunikatsioonile, pakkudes professionaalset tuge elanike teavitamisel ning vähendades omavalitsuse koormust elanike e-kirjadele ja telefonipäringutele vastamisel,” lisas Olesk.
Kui kohalik omavalitsus on häirekeskusele teinud ettepaneku kriisiinfo telefon käivitada, teavitab omavalitsus sellest operatiivselt ka elanikke kõigis enda infokanalites, näiteks kodulehel, sotsiaalmeedias ning füüsilistel teadetetahvlitel. Seni on kriisiinfoteenus käivitatud üleriigiliste kriiside nagu COVID-19 pandeemia ajal, Kuressaare joogivee kriisi korral ning Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengust tekkinud mürgise suitsu tõttu.
Tänaseks on 24 kohalikku omavalitsust häirekeskusega kriisiinfo telefoni koostööleppe sõlminud. Nendeks on Setomaa vald, Põhja-Sakala vald, Valga vald, Tõrva vald, Elva vald, Saaremaa vald, Ruhnu vald, Kohila vald, Pärnu linn, Häädemeeste vald, Vinni vald, Kadrina vald, Haljala vald, Lääne-Nigula vald, Haapsalu vald, Põltsamaa vald, Sillamäe linn, Lüganuse vald, Hiiumaa vald, Türi vald, Tallinna linn, Lääne-Harju vald, Keila linn ja Jõelähtme vald. Enam kui kümne omavalitsusega käivad praegu läbirääkimised või on koostöölepe juba allkirjastamisel.
Häirekeskus kutsub kõiki omavalitsusi kriisiinfo telefoni teenusega liituma kirjutades aadressil 112@112.ee. Huvi üles näidanud omavalitsusele tutvustab häirekeskus esmalt teenust ning seejärel sõlmitakse koostöölepe.
Number 1247 töötab ka siis, kui parasjagu mõnda kriisi käimas ei ole. Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida ja anda infot maantee, pääste ja keskkonna alastes küsimustes ning PPA dokumentide taotlustega seotud teemades. Tegemist on hädaabinumbri 112 kõrval tegutseva infoliiniga, mis pakub ööpäev läbi abi ja tuge olukordades, kus ei ole ohus elu, tervis ja vara.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
