Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi liikluskindlustuse direktiivi muudatused, et tagada kahjukannatanute parem kaitse.

Liikluskindlustuse süsteem üldiselt on hästi toiminud ja seda nii kogu Euroopas kui Eestis. Meil ei ole liikluskindlustuse regulatsioonis enam ammu suuri muudatusi tehtud, kuna selleks pole vajadust olnud. Muudatusega tehakse ennekõike korda mõned väiksemad kitsaskohad praeguses seaduses.

Kindlustuse põhituum jääb muudatuste tulemusel samaks. Esmalt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt kaitseb see ka süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja hüvitab kannatanule kahju. „Kehtiva liikluskindlustuseta sõidukiga liikluses osaleda ei tohi. Kui seda ometi tehakse ja põhjustatakse õnnetus, siis tuleb kahjud kannatanule omast taskust kinni maksta,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Lepingu uuendamise vajalikkust hakkavad juhtidele edaspidi aegsasti meelde tuletama kindlustusandjad ja -maaklerid. Sõidukite puhul, mida kasutatakse hooajaliselt, on võimalik jätkuvalt kasutada 12-kuist kindlustusest vabastuse erandit. Sundkindlustus tekib 12 kuud peale viimase kindlustuslepingu lõppu nagu praegugi.

Eelnõu toob kaasa üsna spetsiifilised muudatused, mida tavaline liikluses osaleja, kelle sõiduk on nõuetekohaselt kindlustatud, väga ei tunne. Näiteks luuakse eraldi lahendus kahjude hüvitamiseks olukorras, kus kindlustusselts on pankrotis. Eestis katab sellisel juhul kahjud Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid seltsidelt.

Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Eestis on keskmine asjakahju 2000 eurot ja isikukahju 4000 eurot. Suurim Eestis toimunud liikluskindlustuse kogukahju läbi aegade on aga 5,6 miljonit eurot. Seega kokkuhoid liikluskindlustuse sõlmimata jätmise pealt võib halvemal juhul viia süüdlase tõsistesse majanduslikesse raskustesse.

Direktiivi kohaselt peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Sellega on muudatuste tagajärjel hõlmatud pea kõik transpordivahendina kasutatavad sõidukid, kaasa arvatud osa elektritõukerattaid. Välja jäävad motospordiüritustel eraldi kindlustusega kaetud sõidukid, aga samuti näiteks ka ratastoolsõidukid või muruniidukid. Selleks et lihtsustada otsustamist, kas sõiduk peab kohustusliku liikluskindlustuse hankima, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi ka vastava abimaterjali.

Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.

Vabariigi Valitsus otsustas täna seoses Punase mere kriisiga Eesti osalemise Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides Punase mere regioonis ühe kaitseväelasega. Operatsiooni pikkuseks on esialgu plaanitud üks aasta, mida vajadusel pikendatakse.

„Vaatamata sõjale Euroopas, peame olema valmis koos oma liitlastega panustama ka teistesse kriisikolletesse maailmas, sest kaudselt mõjutab see ka meie julgeolekut siin Euroopas, samuti mõjutavad rünnakud Punase mere piirkonnas maailma majandust ja kaubandust,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Viimastel kuudel Punasel merel huthi mässuliste kauba- ja sõjalaevade vastu korraldatud rünnakud on halvendanud julgeolekuolukorda kogu regioonis. Euroopa Liidu veebruaris käivitatud sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on taastada meresõiduvabadus Punasel merel ning tagada aluste turvalisus regioonis, kaitstes laevu rünnakute eest ning eskortides aluseid kogu operatsiooniala piires. Operatsioon on kaitsva iseloomuga, selle raames ei korraldata sõjalisi lööke maismaa sihtmärkide pihta.

Operatsiooni tegevus on koordineeritud piirkonnas tegutseva Ameerika Ühendriikide juhitud tahtekoalitsiooniga Prosperity Guardian. Euroopa Liidu operatsiooni juhtriigiks on Kreeka,  alustega panustavad Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Lisaks on oma osalusest teatanud Soome, Rootsi, Poola, Hispaania, Tšehhi, Rumeenia, Portugal, Holland, Sloveenia, Bulgaaria, Austria, Malta ja Küpros. Eesti mereväelane alustab teenistust Itaalia mereväe alusel esimesel võimalusel, kasutades selleks kehtivat Riigikogu mandaati.

Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi mereteid, kus huthi mässulised on alates 2023. aasta oktoobrist korraldanud arvukaid rünnakuid eelkõige kaubalaevade vastu. Sellised rünnakud seavad ohtu meremeeste elud, piiravad meresõiduvabadust ja ÜRO mereõiguse konventsioonis sätestatud õigust läbida transiidi eesmärgil rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavaid väinasid. Huthide rünnakutel on kahjulik mõju kaubanduslikule meresõidule ning Euroopa Liidu ja Punase mere regiooni riikide majandustele.

Lume minek tähistab paljude jaoks tervisespordi hooaja algust. Kindlustuse jaoks toob see kaasa järsu pöörde õnnetusjuhtumite statistikas – libedaga kukkumise asemel hakkavad sagenema harrastusspordi ja aiatöödega seotud kahjud. 

 Seesam kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on kindlustuse jaoks kevadekuulutajad kohal. „Kergliiklusteed on täitumas tasapisi jooksjate ja jalgratturitega, koduomanikud võtavad kuurist välja oma aiatööriistad ning asuvad puid lõikama, kasvuhooneid korrastama ja esimesi parandustöid käsile võtma. Hooajavahetus on üha selgemini näha ka meie kindlustusstatistikas ning traditsiooniliselt kõige suuremate kahjudega õnnetusjuhtumid, libedaga kukkumised, hakkavad selleks hooajaks lõppema,” sõnas ta.

Tema sõnul registreeriti Seesamis 2023/2024 talvehooajal ühtekokku pea 100 libedaga kukkumise juhtumit, mille keskmine kahjuhüvitis oli 500 eurot.

„Sellest väga suur osa maksti hüvitisena välja inimestele, kes ei saanud vigastuste tõttu kuu aega või rohkemgi tööl käia. Õnnetusjuhtumi kindlustus on sellistes olukordades kuldaväärt toeks – me mitte ainult ei aita kiirendada ravirahaga vajalike protseduuride saamist, aga maksame ka valuraha või haiguspäevade hüvitist vastavalt sellele, milliste tingimustega lepingu klient sõlminud on,” rääkis Seesami esindaja.

Õnnetusjuhtumite peasüüdlasteks pallimängud ja jalgrattasport

Kindlustaja sõnul peaks nüüd oma elu ja tervise kindlustamisele mõtlema ennekõike tervisesportlased ja koduomanikud, kelle jaoks kevad aiatööde algust tähistab.

„On igati tervitatav, et talvehooajal koduses mugavuses kosunud inimesed võtavad nüüd eesmärgiks end taas suvevormi ajada. Tasub aga oma võimeid siiski kriitiliselt hinnata. Kui pärast kuudepikkust pausi taas suure koormusega sportima asuda, ei pruugi lihased ja kõõlused kohe täisvõimsusel pingutuseks valmis olla. Soovitan alustada treeningutega rahulikult, tõstes kiirust või pikendades distantsi sammhaaval. Nii laseb inimene oma kehal uue elukorraldusega harjuda ning väheneb oht, et spordiga kaasnevad väänamised, lihaste rebendid, põlve- või seljavigastused. Kuitahes kange soov suveks vormi saada ka poleks, ei maksa selle nimel kevadet kipsis veeta,” toonitas Gilden.

Tema sõnul on kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid seotud pallimängudega, mille käigus saavad vigastada sportlaste hüppeliigesed, käeluud, sõrmed ja varbad. Teine populaarseim ala kindlustusjuhtumite statistikas on jalgrattasport, kuhu viimastel aastatel on lisandunud ka hulgaliselt tõukeratastega juhtunud õnnetusi. Rattaga kukkumisel võivad Seesami esindaja sõnul olla väga lihtsad tagajärjed nagu suured sinikad ja marrastused, aga kõige suuremad hüvitised on kaasnenud juhtumitega, mille tagajärjeks peapõrutus, murtud luud või vigastatud hambad.

„Ka siin tasub võtta hooaja algust rahulikult, sest oskus ohte märgata ning kergliiklusteel teiste liiklejatega rahumeelselt sportida kipub pika talve jooksul ununema. Samuti tuleb enne hooaja alustamist veenduda selles, et ratas on sõidukorras ja korralikult hooldatud. Mõistagi ei tohiks trenni teha ilma kiivrita – mida suuremad on treeningu kiirused, seda raskemad on ka pealtnäha süütu kukkumise tagajärjed,” sõnas kindlustusekspert.

Rääkides aiatöödega kaasnevatest riskidest, sõnas Dagmar Gilden, et esimene kevadine tegevus peaks igal aastal olema ohutute töövõtete meeldetuletamine ning tööriistade ja redelite ülevaatamine. „Eriti kriitilise pilguga peaks vaatama üle redelid – kui see teenis truult juba inimese koduomaniku vanemaid ja vanavanemaid, siis tuleb arvestada, et iga niiskes kuuris veedetud talv muudab seda hapramaks. Mädanevate astmelippide vahetamine võiks olla iga aiahooaja avapauk – see võimaldaks igal aastal ära hoida mitu rasket õnnetusjuhtumit.”

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega vähendatakse 2025. aastast vajadust sularahaga tasudes kasutada 1- ja 2-sendiseid.

Selleks hakkavad poed kava kohaselt 2025. aastast kassas sularahaga tasumisel ümardama ostukorvi lõppsummat matemaatiliselt lähima 5 sendini. Nii kaob ära vajadus anda vahetusrahana tagasi 1- ja 2-sendiseid.

„Pisisentide kasutamine on tülikas ja need jäävad üldiselt peale vahetusrahana tagasisaamist lihtsalt kuhugi vedelema. Poed peavad neid pankade kaudu aga üha juurde tellima ja selle kulu maksavad kaudselt kinni tarbijad – ehk pisisentide tootmisel on oma mõju meie rahakotile ja keskkonnale,” ütles rahandusminister Mart Võrklaev. „Ümardamine muudab veidi küll ostukorvi hinda, aga siin on kontroll alati tarbija käes – sularahaga makstes hind ümardatakse, kaardiga makstes mitte. Seega pole ka poodidel mõtet hakata üksikute toodete hindu muutma,” lisas ta.

Ümardamisreegli kohaselt ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ja selline summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Ümardamise tulemusel võib ostukorvi maksumus maksimaalselt väheneda või tõusta 2 sendi võrra. Kuna mõju on nii väike, ei mõjuta ümardamine poes toodete hindu. Sama on kinnitanud teiste euroala riikide kogemused, kus juba ümardamist kasutatakse.

Ümardamine toimub üksnes sularahaga maksmisel ostukorvi lõppsummale. Iga toote või teenuse hinda eraldi ei ümardata. Kaardiga makstes ei muutu aga mitte midagi ja ostu hind läheb arvelt maha 1 sendi täpsusega.

Makseviisi valik on alati ostjal ja kaupmehel pole õigust välistada üht või teist makseviisi. Näiteks kui ostuarve ümardatakse ülespoole ja pole soovi kaupmehele 2 senti rohkem maksta, saab valida kaardiga tasumise. Veebipoodides ostmisel toimub arveldamine elektrooniliselt ja seal ümardamist ei toimu.

Maksevahendina jäävad 1- ja 2-sendised kehtima ja ostude eest tasumisel saab neid kasutada. Vahetusrahana saaks poest aga alates 2025. aastast kõige väiksemana tagasi 5-sendiseid. Ümardamist lähima 10 sendini ehk 5-sendiste vahetusrahana tagastamise kaotamist kavas pole.

Poodide ja teenusepakkujate hinnastamispoliitikat ümardamine ei muuda ja ka edaspidi saab kauplus hinnastamisel kasutada mistahes summat, olgu selleks siis 9,99 või 2,21 eurot.

Ööl vastu tänast neljapäeva 28. märtsi kell 3.05 äratas koer Põlva vallas Tromsi külas pererahva, kes avastas, et elumaja ja lauda kõrval põleb kõrvalhoone.

Päästjate saabudes oli hoone leekides, õnnestus ära hoida tule levik elumajale ja laudale, kus hoiti kanu.

Maja aknad ja uks said kuumakahjustusi, kahjustusi sai ka laut ning kõrvalhoone lähedale pargitud maastur.

Menetlusinspektor Kaido Voor:

Põlva vallas Tromsi külas põlenud kõrvalhoones oli kasvuhoone, mida vana saunaahjuga köeti. Tulekahju sai alguse ahju suitsukorstna seinast läbiviigu juurest, kus kuumus süütas kasvuhoone puitraamistiku ja kile. Suitsukorstnaks oli kasutatud tavalist metalltoru, aga kasutada tohib ainult kahekordse seinaga spetsiaalset suitsutoru.

Esmaspäeval, 1. aprillil alates kella 16.30 avavad päästetöötajad Tartus Aleksandri tänav 11a linnarahvale päästekomando uksed.

Külalistele näidatakse päästetehnikat, ennetustelgis saab tarkusi õnnetuste ennetamise ja kriisideks valmisoleku kohta ning toimub päästjate aja peale riietumisvõistlus

Turul pakutavate elektripakettide valik on suur ja lai. Enne lepingu allkirjastamist on oluline tutvuda lepingu tingimustega, mis muuhulgas puudutavad nii hinda, lepinguperioodi, aga ka ennetähtaegse lõpetamise tasu.

Viimane võib osutuda klientidele ebameeldivaks üllatuseks ning paneb küsima, miks sellist tasu rakendatakse. Kohe selgitame lähemalt.

Mis see ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasu täpsemalt on?

Kui klient sõlmib elektrimüüjaga fikseeritud hinnaga elektrilepingu, võtab müüja endale kohustuse tagada kliendile elekter kogu lepinguperioodiks kokkulepitud tingimustel. Selleks ostab elektrimüüja turult kindla hinnaga vajaliku koguse elektrit kliendile ette ära.

Olukorras, kus klient soovib lepingu kokkulepitust varem lõpetada, peab elektrimüüja ette ostetud elektri turul uuesti maha müüma. Kui müümise hetkel on elektrihind ostuhinnast odavam, saab elektrimüüja sellest kahju, mille peab korvama lepingut lõpetav osapool.

Lepingu lõpetamise tasu suurus sõltub kliendi elektritarbimise mahust ja ajahetkest, millal ta lepingust loobub. Mida hiljem lepinguperioodi jooksul lepingust loobuda, seda väiksem on ka tasu suurus. Siiski on oluline arvesse võtta, et tasu ei rakendu iga kord, vaid juhul, kui kahju päriselt tekib.

Kehtib vaid teatud elektripakettide puhul

Ennetähtaegse lõpetamise tasu tuleb maksta vaid nendel klientidel, kes on valinud pikaajalise fikseeritud hinnaga paketi ning soovivad selle keset kehtivat lepinguperioodi lõpetada.

Seetõttu tasub enne elektrihinna fikseerimist pöörata tähelepanu lepingus sisalduvatele tingimustele ja valida pikkus selliselt, et lepinguperioodi sisse ei jääks kolimine või elukoha müük. Enefiti kodulehel on võimalik iga elektripaketi juurest eraldi näha, kas lepingu lõpetamine on tasuta või mitte.

Kui vajadus fikseeritud elektrilepinguga maja või korter maha müüa siiski tekib, on üks võimalus lepingu lõpetamise tasu näiteks korteri müügihinna sisse arvestada.

Mida teha, kui maksmine käib mulle üle jõu?

Kui seisad silmitsi makseraskustega, anna sellest kindlasti teada. Enefit on oma arveldusprotsessis alati paindlik ning leiab viisi, kuidas arve tasumisega edasi minna.

Enefitiga saab ühendust võtta kirjutades teenindus@enefit.ee või helistades numbril 777 4040. Iga kliendi murele vaadatakse otsa personaalselt ja aidatakse kõigis energia-alastes küsimustes.

Tegemist on Enefiti Energiatarkuse blogis ilmunud looga. Loe täispikka artiklit siit.

Energiatarkuse blogi on Enefiti loodud veebileht, kus jagatakse infot energiamaailmas toimuva kohta ja aidatakse teha paremaid energiaalaseid otsuseid. Tänaste nippide abil saab luua nutikama homse.

Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.

Eestis oli 2023. aasta lõpu seisuga 2,2 miljonit kodulindu, kellest 96% olid kanad ja kuked, ülejäänud muud linnud. Linnud munesid kokku ligi 11 200 tonni mune.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas veidi kasvama hakanud, seda pärast viis aastat tagasi toimunud järsku vähenemist, mida põhjustasid salmonelloosipuhangud. „Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, kes mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist. Väiksemates majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes on munatootmine viimase kümnendi jooksul vähenenud,” lisas Kirs.

Möödunud aastal tarbiti 20 300 tonni mune, mis on veidi rohkem kui aasta varem. Mõned aastad tagasi toimunud järsk tootmise vähenemine tõi kaasa munade impordi kasvu, kuid eelmisel aastal see veidi kahanes. Eestisse imporditi mullu 10 900 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel kujul munad. Koorega kanamunade impordist pärines ligi pool Lätist, lisaks tarbime veel Leedust ja Poolast pärit mune. Munade eksport oli 2023. aastal 1600 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase 55% ehk umbes iga teine söödud muna on kodumaine.

Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, on seadnud eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Suurimaks väljakutseks on seejuures transpordi ümberkujundamine.

Elektriautode müük Eestis on aga hakanud viimastel kuudel pidurduma, sest valdkonna entusiastid ja tulihingelisemad pooldajad on oma elektriauto juba soetanud. Oluline murdepunkt elektriautode omaksvõtuks, ehk viie protsendi piir, on aga jätkuvalt kaugel – hetkel räägime Eesti puhul veidi enam kui 6000-st registreeritud elektriautost autoregistris. Vajame järgmist sammu, mis tagaks magalarajoonides elektrifitseeritud sõidukitele üleminekuks vajaliku laadimistaristu. See pole aga võimalik ilma riigi ja kohalike omavalitsuste selge toeta.

Ostutoetus ei täida oma eesmärki

Tänaseks on enam kui selge, et Keskkonna Investeeringute Keskuse poolt pakutav elektriauto ostutoetus ei täida sellisel kujul oma eesmärki. Toetussumma on tänuväärne, kuid mitte piisav selleks, et mõjutada kliendi valikut.
Korraliku elektriauto soetamine on täna kallis lõbu, seda väidet toetab ka SEB Liisingu statistika – kui visata pilk 2023. aastal finantseeritud elektriautopargile, näeme väga suurt osakaalu sõidukeid, mis toetuse saamise tingimustele ei vasta. Nimelt peegeldavad andmed trendi, et eestlased eelistavad kalleid elektriautosid. Täna on keskmine elektriauto soetaja Tallinnas ja Harjumaal elav, eramut omav ning keskmisest kõrgemat palka teeniv inimene.

Magalarajoonide esimeseks probleemiks on parkimine

Täna igapäevaselt elektriautot kasutavad, enamasti eramutes või uuemates kortermajades elavad, inimesed ei näe tegelikult laadimisvõrgus või mingit probleemi. Esiteks laetakse enamasti kodustes tingimustes, teiseks on nad hästi kursis avalike laadijate asukohaga.

Et elektriautode levik paisu tagant taas liikuma saada, oleks riigi tasandil tarvis leida võimalused laadimistaristu toetamiseks ka magalarajoonides. Täna on laadimiskohti pakkuvad ettevõtted teinud seda omavahenditest – see ei ole aga odav. Lisaks on elektri hind avalikes laadimisjaamas kordades kallim sellest, millega saaks autot laadida kodustes tingimustes.

Mugav lahendus korterelamute inimestele annaks võimaluse elektriautode müügi uuele tasemele viimiseks. Täna on aga vanad magalarajoonid lihtsama ja lahendamata mure ees – parkimine. Autosid on sellistes rajoonides rohkem, kui võimalusi ning seejuures on mure kinni ka harjumuses, kus kohal autot peab saama parkida maja ette. Olemasolevad autod pargitakse täna potentsiaalsetele laadimiskohtadele ning korteriühistul maad, kus laadimist eraldi korraldada, ei ole. Kuidas soovib ja oskab kohalik omavalitsus ära lahendada nende inimeste mure, kes ei ela eramus, kuid sooviksid väga elektriautot omada?

Nokk kinni, saba lahti

Eraettevõtja ei näe ilma omavalitsuste toetusteta magalarajoonidesse võimalust suuremate investeeringute tegemiseks, sest puuduvad nii tehnilised lahendused kui ka olemasolevad elektriautode omanikud, kelle nimel arendusteekond ette võtta.

Kortermaja elanik näeb aga probleemi vastupidiselt kahes asjas – laadija asub tema elukohast liialt kaugel (üldjuhul lähima kaubanduskeskuse parklas) ja laadijast pakutav elektri hind ei ole taskukohane. Ratsionaalsust hindavat eestlast kallid ülalpidamiskulud ja kaasnev ebamugavus elektriauto soetamist aga kindlasti kaaluma ei köida.

Rein Karofeld
SEB Liisingujuht

Peaasi.ee kutsub täna, 28. märtsil märkama enda ümber positiivsust – teistes inimestes, ilmas, uudistes, sotsiaalmeedias, valitsuses, ebameeldivates ülesannetes ning mujal, kus mõte esimese hooga negatiivse poole liigub.

Humoristi ja saatejuhi Gaute Kivistiku ehk Rohke Debelaki sõnul juhtub maailmas kogu aeg tegelikult head palju rohkem kui halba.

„Miljardid inimesed teevad iga päev palju head, aga ikka jääb sõelale negatiivne, mille järgi me maailma üle otsustame. Nali ja positiivne suhtumine on inimese kõige suurem relv,” rääkis Gaute Kivistik ning lisas: „Olen 30 aastat teinud libauudised just selleks, et enda vaimset tervist kenasti paigas hoida.”

Vaata videot, milles Gaute Kivistik selgitab, kuidas leida uudistest positiivset: https://youtu.be/yv5JmslLE_E?feature=shared

„Vana tõde on, et kui me asju, mis meile ei meeldi, muuta ei saa, siis saame muuta suhtumist nendesse asjadesse. Mõtelgem mõtteid, mis on edasiviivad ja endale nalja tegevad ning igapäevast rõõmu pakkuvad,” soovitab ta.

Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on oluline teadlikult treenida oma aju märkama positiivset, seda eriti stressirohketel aegadel.

„Meie aju märkab ja registreerib kõike negatiivset meie ümber automaatselt, kuid positiivse märkamist peame vahel treenima. Võtame ühe päeva, kus ei pea võitlema negatiivse vastu, vaid turgutame ja kasvatame seda, mis on juba hästi, seda mis meie ellu rõõmu juurde toob,” rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.

Peaasi.ee soovitus: leia tänasest vähemalt kolm head asja ja anna nendele hoogu juurde.

Leia head emotsioonid sotsiaalmeediast

Jaga oma elust, meediast, teiste postitustest kolme asja, mis tekitavad selliseid emotsioone, nagu: heameel, hea tuju, tänutunne, rõõm, õnn, optimism, lootus, aukartus, austus, imetlus, soojus, tähelepanelikkus, huvi.

Kui märkad mõnda postitust, mis on ärritav, hirmutav või nõme, proovi leida sellest midagi humoorikat või positiivset selle autori, iseenda või maailmaasjade juures. Kui pead seda sobilikuks, siis jaga seda ka teistega.

Leia head uudised meediast

Leia täna kolm uudist, mis tekitasid sinus hea emotsiooni. Näiteks: inspiratsioon, härdus, rõõm, põnevus, turvatunne, uudishimu, imestus, vaimustus, lootus, poolehoid, kergendustunne, kokkukuuluvustunne või mis lihtsalt tegid tuju heaks.

Jaga neid uudiseid ka teistega ning kirjuta juurde, millist tunnet see tekitas ja miks see Sinu meelest ka teistele rõõmu võiks pakkuda.

Leia head asjad ja inimesed igapäevaelust

Kirjuta välja kolm asja, mis sinu elus või lähikonnas on praeguse seisuga hästi. Jaga neid asju lähedastega.

Tunnusta kedagi, kelle tegusid võiksid muidu iseenesest mõistetavaks pidada. Võid kasutada sõnu, mida jagati hea sõna päeval – „sa oled imeline”, „sa tegid hästi”, „suurepärane töö”, „olen sinu üle uhke”. Välja toodud enim levinud ütlemine tunnustamiseks ja tänamiseks on „aitäh, et oled olemas”. Vähem levinud ilusad ütlemised olid veel: sa oled piisav, sinusarnaseid inimesi võiks rohkem olla, on tunda, et panustad kogu südamest!

Märka, kui kipud olema enda või teiste vastu karm ja ole hoopis lahke.

Positiivsuse treenimise päev on osa vaimse tervise vitamiinikuurist, mille fookuses on sel aastal töörõõmu, koolirõõmu ja elurõõmu esile toomine igapäeva toimetuste saginast.

Viis vaimse tervise vitamiini on uni ja puhkamine, tasakaalustatud toitumine, meeldivate emotsioonide kogemine, liikumine ja head suhted.

Vitamiinikuuri jooksul saab täita testi, et välja selgitada, missugust vaimse tervise vitamiini kõige enam vaja on. Vaimse tervise vitamiinide testi saab teha siin: peaasi.ee/vaimse-tervise-vitamiinid/

Peaasi.ee algatatud vaimse tervise vitamiinikuur toimub viiendat korda ja seda rahastab Tervisekassa.

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. märts 2024:

60 vene poole rünnakut siiski mõne edenemise neile tõid, maruline Ukraina asulate pommitamine jätkus ning egas Venemaalgi päris rahulik ole ning paar Ukrainaga sõjaga seonduvat murelikku lugu Euroopa suunalt.

Vene milblogijate sõnumites on sagenenud, et liigutakse edasi, aga uutest vallutustest miskit lisada pole ja nii see kordustena enamuses rindelõikudes jätkub ning kohati hakkab meenutama Robinsoni filmi seda hetke, kus mees istub üksikul saarel mere kaldal ja vaatab ikka sama seriaali ja ikka merest…

1. 100 Ukraina asulat sajus.

2. Belgorodis sai pihta vene siseministeeriumi hoone.

3. Kupiansk-Kreminna: vene kaotusi tuntavalt lisandus ja muutusi rindejoones polnud.

4. Siversk: pisu ikka Bilohorivka küla suunal.

5. Bahmut: Ivaniskes üks kvartal vene poole kontrolli alla läks.

6. Donetsk: paar vene poole edenemist lisaks tuli.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: saartel on kumbki pool aktiivsemaks muutunud.

9. Tadžikistanist pärit migrante hakati Moskvast massiliselt välja saatma.

10. Gazpromi gaasiäri muutus kahjumlikuks pärast seda, kui tarned Euroopasse katkesid.

11. Venemaalane ei taha eriti kodumaiseid filme kinos vaadata ja välismaiseid ei jagu.

12. Varssavis alustas tööd Ukrainat toetav soomusmasinate koalitsioon.

13. Ukraina vastus Valge Maja sõnumile.

14. Raha on ja ei ole ka ehk siis terroristist petturriigiga võitlemiseks kipuvad tihti õigusriigi käed lühikeseks jääma aga muutumaks sarnaseks Venemaaga pole ka mõistlik…

15. Politico artikkel koos lugemissoovitusega: EL-i lahkhelid Ukraina vabakaubanduse pärast valmistavad Kiievi ühinemislootustele probleeme

16. Lühiuudised

1. Liugpommidest jäi veel väheks ja Venemaa järjekordse eile päevase rünnaku tagajärjel Harkivis sai kannatada vähemalt 14 kõrghoonet. Elamute tulistamine viidi läbi arvatavasti UMPB D-30 laskemoonaga. See on 30 cm kaliibriga laskemoon, mis suudab lennata kuni 90 km kaugusele. Neid kasutatakse nii lennukist kui ka Smerši MLRS-ist. Teada on üks hukkunu ja 19 haavatut.

Öösel järgnes Harkivile suurem droonirünnak, vähemalt üks restoran hävis.

Eile päeval isegi kaks tiibraketti Zaporižja ja Dnipropetrovski oblasti kohal lendas ning mõlemad alla lasti. Ikka arvamusel, et kombitakse öiseks rünnakuks Ukraina õhutõrje üksuste paiknemist ning võimekust.

28. märtsi öösel ründasidki venelased droonidega Zaporižjat. Linnavolikogu sekretär Anatoli Kurtjev ütles, et kolmes linnaosas said kannatada eramajad. Kurtjevi sõnul kahjustasid vene väed kolmes linnaosas 40 maja: neist viis on lagunenud, vigastada sai kaks inimest.

Tuli teateid täna öisest mitmest plahvatusest Kh-22 rakettide ja droonide tõttu Odessas.

Ukraina ametlik uudis öisest vene rünnakust: 28. märtsi 2024 öösel tulistas vaenlane üle Ukraina raketilennunduslöögi kolme H-22 tiibraketi ja radiolokatsioonivastase raketi H-31P (Musta mere akvatooriumist), õhutõrjeraketi C-300 (Donetsk) ja 28 ründebpla tüüpi „Shahed-136/131” (Venemaa laseb välja Kurski oblastist), Cape Chauda (TOT Ukraina Krimm).

Hävitatud 26 löögiga „Shahed-136/131” Odessa, Harkivi, Dnipropetrovski ja Zaporižja oblastis.

2. Belgorodis sai drooniga tabamuse Venemaa siseministeeriumi hoone. Linn kipub olema terve ööpäeva Ukraina korraldatud saju all. Lisaks kurdavad Kurski oblasti elanikud kehva ilma üle. Siiski pole need võrdlused Ukraina massilise pommitamisega mitte ligilähedasedki, kipub see suhtarv jääma sinna mitmekümmend versus üks.

Kuidagi on vähenenud vene milblogijate kriitikanooled Musta mere laevastiku kasvava remondivajaduse suunal. Tundub, et haav liialt valus ja pole ka võimatu, et kreml on keelanud selle teemalised postitused.

3. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt on vene poole surve Kupianski suunal väiksem ning hull surumine käib rinde lõuna lõigul.

Ternõ-Yampolivka-Zaritšne-Dibrova joonel teeb vene pool tõsiseid pingutusi surumaks Ukraina üksusi Zerebetsi jõe taha. Eilegi rohked rünnakud soomuse ja jalaväega edu neile ei toonud. Seni tundub, et Ukrainal siin suunal nii kaudtulemoona kui droone jagub ning vene kaudtuleüksused ja lennuvägi pole suutnud neid piisavalt maha suruda. Kuna Ukraina avastab piisavalt varakult rünnakule kulgeva vastase kolonni, siis selle töötlemiseks jagub aega parajalt ning tavaliselt enne Ukraina possadeni jõudmist see „ära kulub”. Vahel siiski esimesed possad ka ära võetakse, aga kanda maha üldjuhul ei saada, sest ka üksik vene soldat üles otsitakse. Kahjuks siin suunal jagub veel suuremaks surveks nii soomust kui soldateid, sestap surve langust veel tulemas pole.

4. Siversk: pisu siiski Bilohorivka küla poole prooviti.

5. Bahmut: eile tugev vene poole surve tõi paar edenemist neile lisaks. Ivanivske küla keskosas jätkusid lahingud iga hoone pärast (millest küll enamus varemetes) ja ühe kvartali vene pool enda kontrolli alla juurde sai. Kõlakad käivad, et üksused asuvad tihti üksteisest vaid 50m kaugusel ning kõrvuti asuvate hoonete vahel otsetulega madinad käivad.

Pisu muret tekitavam on jälle vene poole väiksem edenemine mööda metsariba Klištšiivkast põhja pool, võttes üle mõned Ukraina positsioonid. Kuna see asub juba kõrgendikul, mis asub Klištšiivka taga ja domineerib kogu ida poole jääva ala üle ning kes kontrollib seda kõrgendikku, kontrollib suurt maa-ala, kuhu jääb ka nii Klištšiivka kui Andriivka küla, sestap loodab, et Ukraina suudab seda hoida.

6. Donetsk: Ukraina blogijate hinnagul on Avdiivkast läänes üsna stabiilne. Vene pool üritab saada kontrolli Semenivkast ida pool jäävate põldude üle, samas kui ka Orlivkast läänes üritavad nad läbi murda veekogude joone taga kulgevast kaitseliinist. Seni tulemusteta, kuid suurte, peamiselt jalaväekaotustega. Seni kuni Ukraina suudab vene poolt hoida kinni selle veejoone taga, väga ei muretse. Siingi suunal paistab Ukrainal jaguvat nii kaudtulemoona kui droone. Videod ja pildid hallis alas ning vene poole kontrollitavas alas seal vedeleva puruks lastud soomustehnika ja laipadega ei taha sugugi lõppeda ning selliselt nende vahel uus vene üksus rünnakule tuleb…

Suur surumine (27 rünnakut) rinde lõunapoolsemas lõigus tõi üle mitme aja lõpuks ühe sammhaaval edenemise vene poolele ja paar kvartalit Novomõhailivka külas lisaks saadi ning lisaks on nüüd nende kontrolli all tööstus/põllumajandushooned asulast lõunas. Vähemalt kaks Ukraina blogijat andsid teada, et eile olla vene poole tegevus mõnevõrra aeglustunud ning pigem peab seda reorgi ajaks ehk siis pannakse kokku ja tuuakse rindele lähemale järgmist seltskonda rünnakute jätkamiseks.

7. Lõunarinne: tavaline päev ilma muutusteta rindel.

Berdjanski suund: mõni rünnak ikka.

Tokmaki suund: ei jäta vene pool jonni ja sinna Robotino keskossa oma üksusi saadab, seni pole kanda maha saadud.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: olla tõusnud kummagi poole aktiivsus Dnepril asuvatel saartel, rindejoones muutusi ei tuvastanud ja päeva ilmestas vene poole blogijate kurtmine, et Ukraina olla siia suunale saanud veel suurema portsu (sadades) droone lisaks.

9. Pärast Moskvas Crocuses toimunud terrorirünnakut suurenes järsult välismaalaste Venemaale sisenemise reeglite (haldusõiguserikkumiste seadustiku artikkel 18.8) rikkumiste arv. Alates 25. märtsi hommikust on pealinna kohtutes registreeritud 784 sellist otsust, kogu eelmise nädala jooksul oli neid 1106, arvutas BBC Russian Service. Põhimõtteliselt räägitakse riigist väljasaatmisest.

Kohtud teevad otsuseid ilma passiandmeteta, mistõttu on võimatu rikkujate kodakondsuse kohta täpset analüüsi teha. Erilist tähelepanu pööratakse aga väljaande sõnul Tadžikistani põliselanikele. Nii ütles sageli selle riigi kodanikega töötav advokaat, et ainuüksi esmaspäeval ootas ühes Moskva ringkonnakohtus selle artikli alusel kohtuasjade arutamist üle 100 inimese.

„Politsei peab kinni tänaval peaaegu kõik migrandid, eriti kui neil on Tadžikistani passid. Kõik viiakse osakonda ja kontrollitakse,” rääkis ta.

Nad võtavad teid mitte ainult teie passide, vaid ka teie välimuse põhjal. Inimõigusaktivist Svetlana Gannuškina ütles ajalehele New York Times, et püüab aidata üht Tadžikistani kodanikku: politsei „otsib tadžikke” ja pidas ta kinni, kuna „nägi sellise välimusega meest”. Ta ütles, et vene võimud vajavad migrante „kahurilihana” Ukraina sõja jaoks „ja tööjõuna”. „Ja nüüd, kui neil on vaja terrorismivastase võitluse plaan ellu viia, jahivad nad ka seda rühmitust” ja eelkõige tadžikkisid, ütles ta.

Tadžikistani migrandid Moskvas ei karda nüüd mitte ainult väljasaatmist, vaid eriti seda, et neid saadetakse massiliselt Ukrainasse võitlema „omamoodi kättemaksuks tadžiki rahvale”, ütles hiljuti Venemaa pealinnast lahkunud inimõiguslane Saidanvar.

Kokku registreeriti Venemaal möödunud aasta andmetel võõrtöölistena umbes miljon Tadžikistani kodanikku.

Pärast Crocuse rünnakut hoogustusid Venemaa linnades haarangud migrantide vastu. Pealinnas korraldas politsei ühiselamutesse haaranguid. Julgeolekujõud tegid haarangu ka Moskva lähistel Elektrostalis asuvasse Wildberry ladu. Luubi alla sattus umbes viis tuhat töötajat ja kinni peeti vähemalt nelikümmend inimest.

Telegrami kanali vestlustes ja VKontakte Tadžikistani rühmades kirjutavad nad, et Moskva on tugevdanud Kesk-Aasiast pärit immigrantide kontrolli. „Kellel pole kõiki dokumente, on parem kodust mitte lahkuda. Ise olin täna Moskvas. <…> Mind peatati. Kontroll on väga range,” ütles üks kasutajatest. „Olukord Moskvas on halb. Soovitan siinsetel inimestel enam kodust mitte lahkuda,” lisas teine vestluses osaleja, keda tsiteerib Gazeta.ru.

Tadžikistani diasporaa esindajad ootavad terrorirünnakus süüdistatavate vahistamise ajal oma kaasmaalaste massilist väljasaatmist – kaheksast Crocuse rünnakus kinnipeetud isikust seitse osutusid Tadžikistani põliselanikeks. FSB andmetel olid otsesed kurjategijad Dalerjon Mirzojev (32-aastane), Ratšabalizoda Saidakrami Murodali (30-aastane), Šamsidin Fariduni (25-aastane) ja Muhammadsobir Faizov (19-aastane).

Varem nimetas Tadžikistani kultuurikeskuse juht Huršeda Hamrakulova kontserdisaalis veresauna toime pannud terroriste usu ja rahvuseta kurjategijateks ning kutsus üles mitte kogu rahva üle nende järgi kohut mõistma. „Inimesed, kes panid toime selle koletu terrorirünnaku, ei ole Tadžikistani elanikud, me ütleme neist lahti,” ütles ta.

Viimase paari päeva jooksul on 10 Venemaa piirkonda kehtestanud migrantide tööle piirangud. Nii keelasid Novgorodi oblasti võimud lubadega välismaalastel takso- ja bussijuhtimise, samuti alkoholi müümise. Varem kehtestati migrantide töökeeld teatud tööstusharudes Tšeljabinski, Magadani, Kaliningradi, Tuula, Novosibirski, Tjumeni ja Kaluuga oblastis, samuti Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas – Ugras ja Jakuutias.

Samal ajal tegi riigiduuma ettepaneku piirata migrantide riiki sisenemist Ukraina sõja ajal. Nagu ütles julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Šeremet, ei ole julgeolekujõududel täna „aega aru saada, mis kavatsustega” inimesed Venemaale sisenevad. Samal ajal kasutatakse mõnda migranti „pimesi” venelaste kahjustamiseks, sealhulgas nende muutmiseks „instrumendiks” terrorirünnakute läbiviimiseks ja muuks „olukorra destabiliseerimiseks”, väitis asetäitja.

10. Ebaõnnestunud katse „külmutada” Euroopat, et veenda läänt Ukraina suhtes järeleandmisi tegema, hävitab jätkuvalt Gazpromi. 2023. aasta lõpus sai planeedi suurimaid gaasivarusid haldav ettevõte oma põhitegevusest kahjumit, nagu ilmneb RAS-i aruandlusest. Gazprom kaotas aastaga gaasi tootmisel ja müügil 291 miljardit rubla (2,91 miljardit eurot) ehk keskmiselt 5,6 miljardit rubla (56 miljonit eurot ) iga nädal.

Formaalselt teatas ettevõte aastaseks puhaskasumiks 695,6 miljardit rubla, kuid see on täielikult tagatud dividendide saamisega osalusest teistes ettevõtetes, märgib endine Vene Föderatsiooni keskpanga aseesimees ja praegu panga vanemteadur Sergei Aleksašenko. Brookingsi institutsioon. 895,2 miljardi rubla ulatuses tõid Gazprom Gazprombanki, kindlustusgrupi SOGAZ, Novateki ja Gazprom Nefti aktsiad, mille kasumit kasutati gaasimonopoli eelarve lappimiseks.

Aruannete kohaselt langesid Gazpromi viimase aasta tulud kolmandiku võrra, ärikasum 80% ning netorahavoog – vahe kontodele laekuvate ja väljavoolude vahel – ulatus vaid 55,9 miljardi rublani. Selle tulemusel ei õnnestunud Gazpromil „sularahapatja” märkimisväärselt taastada: 2022. aastal kahanes see 6 korda, 1,473 triljonilt 247 miljardile rublale ja 2023. aastal kasvas tagasihoidlik 74 miljardi võrra.

Lõpetades gaasi tarned enamikule Euroopa riikidele, kaotas Gazprom oma suurima müügituru, millega oli aastakümneid ühendusi loonud. Eelmisel aastal ulatus selle eksport vaid 69 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1985. aastast. Võrreldes 2022. aastaga (100,9 miljardit kuupmeetrit), mis on kujunenud ettevõtte jaoks juba kogu ajaloo halvimaks aastaks, vähenes välismaale pumbatava gaasi maht veel kolmandiku võrra. Ja võrreldes sõjaeelse tasemega (185 miljardit kuupmeetrit 2021. aastal), on Gazpromi eksport kolm korda kokku kukkunud.

Tarned Euroopasse langesid 28 miljardi kuupmeetrini, mis on 1970. aastate teise poole tase. Kuid Gazpromi toodang ulatus vaid 404 miljardi kuupmeetrini ja osutus ettevõtte 34 aasta jooksul minimaalseks. Võrreldes 1990. aastaga, mil NSVL gaasitööstuse ministeerium muudeti gaasiriigi korporatsiooniks, kaotas Gazprom kolmandiku oma toodangust ehk ligi 200 miljardit kuupmeetrit.

11. ANO „Loomemajanduse arendamise keskus” ja kaubanduskeskuste liit (STC) tegid Venemaa majandusministeeriumile ettepaneku käivitada föderaalne projekt 550 Venemaa filmi tootmiseks kogueelarvega 200 miljardit rubla (2 miljardit eurot) kuni 2030. aastani. Sellest teatas Kommersant viitega turuosaliste kirjale majandusminister Maxim Reshetnikovile.

Kirjas seisab, et kodumaised filmid ei suuda välismaiseid filme asendada ei kvaliteedi ega kvantiteedi poolest ning seetõttu suletakse Venemaal kaubanduskeskuste ankurrentidena tegutsevad kinod. Välismaiste filmitootjate lahkumine on põhjustanud kaubandus- ja meelelahutuskeskuste külastatavuse ning kinode renditulu vähenemise. „Uute kinode ehitamine seiskus ning mitmed omanikud olid sunnitud ruumide seisaku vältimiseks osa saale ümber sisustama ning seadmed, istmed ja heliisolatsiooni lahti võtma,” seisab kirjas.

Riikliku Teadusülikooli Kõrgema Majanduskooli andmetel toodetakse Venemaal praegu kinolevi jaoks ligikaudu 100–120 filmi aastas. Kirja autorid teevad valitsusele ettepaneku toetada filmide arvu kahekordistamist, et „vältida laiaulatuslikku kriisi mitmetes loomemajanduse sektorites”. Kirja autorid teevad ettepaneku avalikustada avaliku ja erasektori partnerluse vormis veel 550 filmi.

Pärast läänepoolsete sanktsioonide kehtestamist lahkusid välisstuudiod Venemaa filmide levitamisest hoolimata sellest, et Venemaa Kinofondi andmetel moodustasid 2021. aastal välisfilmid ligi 75% kogu piletimüügist. Selle tulemusel hakkasid mõned Venemaa kinod kasutama Hollywoodi filmide näitamiseks niinimetatud „esituseelset teenust” – majandusministeeriumile saadetud kirja autorid mainisid, et tänu sellele õnnestus tööstusel kokkuvarisemist vältida. Külastaja ostab ametlikult kodumaise lühifilmi pileti, kuid enne etendust vaatab välismaist kassahitti. „See lahendus on aga ajutine, ebausaldusväärne, ei ole kõigile kinokettidele kättesaadav ega lase tööstusel areneda,” seisab kirjas.

12. 26. märtsil pühitseti Varssavis sisse soomusmasinate koalitsioon Ukraina toetuseks. Esimesel kohtumisel kujundasid osalevate riikide esindajad koondseisukoha Ukraina relvajõudude tehnikapargi tugevdamise osas teatud soomukite näidistega ja nende remondisüsteemi korraldamise osas.

Selle algatuse pakkusid välja Poola ja Saksamaa ning seda on juba toetanud Suurbritannia, Rootsi ja Itaalia. Ukraina delegatsiooni juhib kaitseministri asetäitja kindralleitnant Ivan Havrljuk.

„Soomusmasinate koalitsiooni eesmärk on tugevdada Ukraina kaitseväe soomuskilpi, suurendades ühiste jõupingutustega meie armee võimekust võitluses Vene agressori vastu, et tagada varustuse tõhus toimimine, hooldus ja remont ning relvanäidised, mille meie liitlased meile andsid,” rõhutas kindralleitnant Ivan Havriljuk.

Soomustatud sõidukite koalitsiooni raames on loodud neli sündikaati. Igale sündikaadile on määratud kindlad ülesanded: Lääne soomusmasinate relvade ja laskemoonaga varustamine; nende hooldus ja remont; meeskondade ja tehnilise personali koolitamine; soomukite lahinguväljal kasutamise tõhusa taktika väljatöötamine.

„Tegemist on meie liitlaste väga olulise algatusega, arvestades kaitseväes olemasolevaid probleeme välismaist tüüpi soomukite remondiga. Loodan, et suudame liitlaste abiga võimalikult kiiresti luua Ukrainas efektiivse remondibaasi lääne soomukitele,” ütles Ukraina asekaitseminister.

Ukrainat toetava koalitsiooni, eeskätt Tankikoalitsiooni senine edu näitab edasise arengu ja koostöö potentsiaali soomukite vallas.

„Meie sõdureid peavad lahinguülesannete ajal kaitsma nii palju kui võimalik usaldusväärsete soomustega. Neil peavad olema töökindlad ja kaasaegsed vahendid sõjapidamiseks,” ütles kindralleitnant Ivan Havriljuk.

Ukraina asekaitseministri sõnul töötatakse vastloodud koalitsiooni raames välja asjakohane teekaart, mis vastab Ukraina relvajõudude arengustrateegiale.

Eeldatakse, et pikemas perspektiivis aitavad tankikoalitsiooni ja soomusautode koalitsiooni liikmesmaad kaasa tulevase Ukraina relvajõudude soomuspargi loomisele ning innovaatilise tööstuspartnerluse loomisele Ukrainaga.

13. Peale Valge maja ametlikku seisukohta, et nad ei poolda, et Ukraina pommitab Venemaa naftaettevõtteid Ukraina arvamus (njah, mida saab vaid toetada): silmakirjalik ja vale koht. Mida teeb USA, kui nad arvavad, et peab sõja korral kaitsma oma (rahvusvahelisi) huve? Täpselt: see pommitab kõikjal, mida ta selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuks peab. Ukraina piiramine selle mõtteviisiga, mis nende puhul kehtib ainult Venemaa territooriumil, hoiab Vene sõjamasina töös. Venemaa sulgemiseks tuleb hävitada nende sõjatööstus, sõjaväeobjektid, lennubaasid ja muu sõjaga seotud infrastruktuur. Nii nagu Venemaa üritab juba üle 2 aasta Ukrainas teha, ilma igasuguste reegliteta.

Kas sa tõesti tahad, et Ukraina võidaks? Lõpetage piirangute seadmine. putinil ei ole reegleid ega tohiks olla ka läänel sõjaga seotud objektide tabamise osas Venemaal. See, mida te praegu palute, on Ukraina võita sõda seotud kätega.

Siiski arvamusel, et mitteametlikult kiidab Valge Maja Ukraina käitumise heaks… loodan vähemalt…

14. Brüssel – Ukraina taotleb veel 5 miljardit eurot tuludest, mis on saadud külmutatud Venemaa varadest, mille EL on otsustanud sõjast laastatud riigilt kinni pidada.

Euroclear, organ, mis omab valdavat enamust Venemaa keskpanga varadest Euroopas – mis on immobiliseeritud sanktsioonide tõttu, kui Moskva tungis Ukrainasse üle kahe aasta tagasi –, on 2022. ja 2023. aastal lubatud nende investeerimisest kogunenud kasumid endale jätta, selle asemel, et raha Ukraina sõjategevus.toetamiseks kasutada.

Nende kahe aasta 5 miljardi euro suurune kasum on IMF-i programmi üks aasta, seega on see suur raha, ütles Olena Haluška Kiievi-meelsest lobirühmast Rahvusvahelisest Ukraina Võidu Keskusest.

Kuna Ukrainal oli hädasti vaja laskemoona jaoks sularaha, tegi Euroopa Komisjon sel kuul lõpuks ettepaneku kasutada 90 protsenti Euroopas hoitavate Venemaa külmutatud varade tuludest Kiievi jaoks relvade ostmiseks. EL-i täitevvõimu hinnangul on selle väärtus 2,5–3 miljardit eurot aastas.

Kuid blokk piirdub tuludega, mis on kogunenud pärast 15. veebruari 2024 ehk kuupäeva, mil EL-i pealinnad kiitsid heaks seaduse esimese osa. Enne seda teenitud kasum jääb Brüsselis asuvale väärtpaberidepositooriumile Euroclearile.

Arvelduskoda haldab varasid koguväärtusega 37,6 triljonit eurot, mis teenib kasumit. Sellest summast 192 miljardit eurot moodustavad Venemaa riigivarad, mis on külmutatud vahetult pärast sõja algust 2022. aasta veebruaris.

Komisjoni sõnul on Euroclearile jäänud 5 miljardit eurot puhver, mis võimaldab tasuda käimasolevate ja võimalike kohtuasjade eest Venemaal ja mujal.

„Venemaa immobiliseeritud varadega seotud 2022.–2023. aasta tulud on eraldatud tavapärasest äritegevusest,” ütles Euroclear kirjalikus vastuses Poliuticole. „Me ei jaota seda kasumit aktsionäridele ja säilitame selle kuni täiendavate juhiste andmiseni.”

Vahendid on ette nähtud „Väärtpaberite keskdepositooriumide kuludeks, riskideks ja kahjudeks, mis on tekkinud Ukraina sõja tõttu”, vastavalt EL-i ettepanekule, mida Politico on näinud, kuid mida pole veel avalikustatud.

Veebruari seisuga on Venemaa üksused esitanud Venemaal 94 hagi, milles nõuti pärast nende investeeringute ja kasumite külmutamist Belgia seaduste alusel tegutsevale Euroclearile tagasimaksmist Venemaal, ütles menetlusest teadlik Belgia ametnik, kes soovis jääda anonüümseks.

Ukraina ei osta seda argumenti, justiitsminister Denõs Maljuska nimetas seda eelmisel nädalal Brüsselis toimunud paneelil „veaks”.

„Ma pole kunagi kuulnud, et 5 miljardit eurot on Eurocleari puhver,” ütles Maljuska, vastates Politico küsimusele. See on liiga suur summa, et olla puhvriks võimalike kohtuasjade jaoks. Ukraina ametnike sõnul ei lähe see summa kokku ka tõsiasjaga, et ettevõtte tegevjuhi Lieve Mostrey sõnul kaotas Euroclear sõja otseste tagajärgede tõttu ainult 34 miljonit eurot tulu.

Kuid õiguseksperdid märkisid, et kasumi arestimise tagasiulatumine oleks olnud seaduslik miiniväli – see selgitab, miks komisjoni ettepanek ei hõlma 2022. ja 2023. aastal teenitud tulu.

„Seal on väga piiratud asjaolud, mille korral on lubatud määrusi tagasiulatuvalt kohaldada,” ütles endine jurist Maljuska.

Õigusakt sisaldab mitmeid muid Eurocleari mööndusi. Finantsasutus võib 3 protsenti tulust tähtajatult endale jätta „oma töö efektiivsuse tagamiseks”, seisab dokumendis.

Lisaks 5 miljardi euro suurusele rahale saab Euroclear täiendava kaitsemeetmena kasutada turvavõrku, mille väärtus on 10 protsenti pärast 15. veebruari 2024 teenitud kasumist. Finantsasutus võib viimase abinõuna paluda EL-il seda summat täiendada.

Kui juriidilised riskid 2027. aastaks ei realiseeru, peab Euroclear EL-ile üle andma 10-protsendise turvavõrgu — aga mitte 2022. ja 2023. aastal teenitud 5 miljardi euro suuruse kasumi, leiab EL-i ametnik.

Arutelu on eraldiseisev USA laiemast survest varade enda konfiskeerimiseks, mis tooks Ukrainale saatmiseks palju suurema summa. EL piirdub praegu nende investeeringute tulu kasutamisega, kartes õiguslikke ja finantsriske.

15. Politico artikkel: arvate, et kogu kära Ukraina põllumajandustoodete ekspordi üle EL-i oli halb. See võib olla lihtsalt algus.

EL-i riikide vaheline tüli selle üle, kas anda Ukraina tohutule põllumajandussektorile veel üks aasta hädaolukorda, piiranguteta juurdepääs nende turgudele, võib olla maitse sellest, mis saab, kui läbirääkimised bloki 28. liikme vastuvõtmise üle lähevad tõsiste asjadeni.

Liidrid üritavad hoida Ukraina liitumiskõnelusi madalal tasemel kuni juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimisteni. Ometi näeb EL endiselt vaeva, et konstruktiivselt – rääkimata heas usus – käsitleda 44 miljoni elanikuga riiki, mida tema poliitikud ja bürokraadid veel tundma õpivad ning mille mõistmise vastu on vähe huvi.

„Ukraina põllumajandustoorme turulepääsuga seotud komplikatsioonid on EL-i valitsustele varajaseks äratuseks,” ütles Kai-Olaf Lang Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuasjade instituudi mõttekojast. „Palju sõltub EL-i ja liikmesriikide suutlikkusest leida lahendusi, mis puhverdavad turu kiire avanemise mõju,” lisas ta.

Rahutuse tõi taas ilmsiks Poola ja Prantsusmaa viimase hetke tõuge Ukraina toodetele täiendavate piirangute kehtestamiseks, väites, et import lööb nende endi põllumehi. Põllumehed istuvad heinapallidel, samal ajal kui politseinikud kaitsevad Triumfikaare ees asuvat ala.

Ukraina on üks maailma suurimaid põllumajandustootjaid. Põllumajandussektor annab tööd 14 protsendile elanikkonnast ja annab 41 protsenti kogu eksporditulust.

Kuna Venemaa agressioonisõda saabub kolmandasse aastasse, on toiduainete eksport muutunud Ukraina majandusliku ellujäämise jaoks ülioluliseks. Üks sõja kibedamaid lahinguid hävitas Azovstali terasetehase – ja selline kahju selle nõukogudeaegsele tööstusbaasile on vähendanud tema ekspordi jõudu.

Kiievi hinnangul oleksid Pariisi ja Varssavi taotlused vähendanud tema eksporditulusid 1,7 miljardi euro võrra; Euroopa Komisjoni hinnangul on kahju 1,2 miljardit eurot. Nii rahapuuduses riigi nagu Ukraina jaoks on see mõru pill alla neelata. „Igasugused piirangud tähendavad riigile vähem majanduslikku tulu ja seega ka vähem toetust meie kaitsele. Ja me peame selle raha ikkagi kuskilt leidma,” ütles põllumajandusminister Mõkola Solski intervjuus väljaandele Politico.

Püüdes rahustada riike, kes meetmeid blokeerivad, pakkus EL-i eesistujariik Belgia välja uue kompromissi, mis võitis kolmapäeva õhtul pärast üle nädala kestnud kauplemist lõpuks ELi riikide toetuse.

Kiievi ja tema Euroopa liitlaste suhteid on pingestanud nädalaid kestnud põllumeeste protestid Poolas ja mujal. Komisjoni hinnangul läheks Belgia kompromiss Ukrainale maksma ikkagi 331 miljonit eurot saamata jäänud kaubandustulu, mis on palju vähem kui 1,2 miljardi euro suurune kahju, mida Prantsusmaa ja Poola nõutud piirangud oleksid põhjustanud.

Kiiev on nimetanud kavandatud piiranguid alusetuks ja tema sõjategevusele kahjulikuks, kuid ei suuda tegeleda EL-i põllumeeste probleemide algpõhjustega. Uus kompromiss vajab endiselt Euroopa Parlamendi ja komisjoni toetust. On oht, et Ukraina erakorralist juurdepääsu EL-i turule ei pikendata enne, kui see aegub juuni alguses.

Kuna Kiiev soovib tihendada sidemeid Brüsseliga, jääb õhku küsimus, kui palju peab EL muutuma, et Ukrainat oma piiridesse mahutada. Oluline on see, et Ukrainast saaks praeguste reeglite kehtivuse korral EL-i põllumajandustoetuste suurim kasusaaja – ja see õhutaks põllumeeste raevu veelgi. „See, mis praegu toimub, on rohkem kui eelmaitse. See on reaalsus, kui raske on Ukrainal olla ühtse turu liige,” ütles üks Euroopa diplomaat, kes jäi arutelude tundlikkuse tõttu anonüümseks.

„[Prantsuse president Emmanuel] Macron räägib saabaste maale saatmisest ja nüüd kardab ta Ukraina mune,” lisasid nad, viidates Prantsusmaa liidri tõukele sõjast räsitud riigis suurtükimürskude ja lääne saabaste järele.

On ebatõenäoline, et pärast Ukraina lähenemist blokiga ühinemisele muutub asjad vähem pingeliseks.

„See avaldab mõju riigipeadele, kui nad peavad mõtlema EL-i sisereformile,” ütles teine EL-i diplomaat, kes jäi samuti tundlikust teemast rääkides anonüümseks. „Põllumehed ei süüdista mitte niivõrd Ukrainat, vaid pigem seda, kuidas EL toimib.”

Kõnelused Ukraina tohutu põllumajandussektori integreerimise üle saavad olema rasked, kuid suur võitlus sõjaaegsete erakorraliste meetmete üle ei ole Solski sõnul õige koht nende pidamiseks.

Ukraina valitsus on varem öelnud, et on valmis ühinemisläbirääkimiste osana naasma varasemate lepingute ülevaatmise juurde ja vaatama läbi oma 2016. aasta vabakaubanduslepingu EL-iga, et lahendada Euroopa põllumeeste mured.

Solski jaoks peaks EL-i esmane prioriteet olema lubada Ukrainal oma tooteid piiramatult eksportida veel vähemalt aasta. Mõne riigi korraldusel kehtestatud piirangud ajendasid „poliitilised motiivid”, mitte tõendid.

Ukraina põllumehed võivad soovida vaid oma EL-i kolleegide probleeme, ütles ta: „Neil pole luksust protestida.” „Euroopa põllumeeste olukord on raske, [kuid] mitte Ukraina tõttu,” ütles ta. „Need probleemid on palju sügavamad, palju laiemad, on palju muid tegureid.”

Mõned EL-i riigid on üleskutset kuulda võtnud ja võtnud Poolast ja Prantsusmaast radikaalselt erineva võtte, vastates oma põllumeeste kaebustele Ukraina konkurentsi kohta. Näiteks Taani põllumehed tekitasid hiljuti segadust Ukraina munade impordi suurenemise pärast, mis võib nende sõnul põhjustada nende endi hinna järsu languse.

„Selles maailmas on asju, mis on tähtsamad kui miski muu,” ütles põllumajandusminister Jacob Jensen teisipäeval Brüsselis EL-i ministrite kohtumise kõrval ajakirjanikele. „Ja Ukrainaga seoses on julgeoleku- ja välispoliitika päevakorras see, et me peame Ukrainat toetama kõiges, mis võimalik.”

16. Lühiuudised

Poola välisministeeriumi juht Radoslaw Sikorski ütles, et Venemaa suursaadik Sergei Andrejev lahkus riigist vaatamata sellele, et teda välja ei saadetud ning ta ise ei palunud tagasi astumist. Sellest teatas Gazeta Pl.

putin kaalub maksude tõstmist, sealhulgas „progressiivse maksu” rakendamise võimalust, kuna Venemaad ähvardab Ukraina sõja tõttu rahaline pinge. Niinimetatud „sõjalise operatsiooni” maksumus, mis on hinnanguliselt 300 miljonit dollarit päevas, koos ümberrelvastamise ja Lääne sanktsioonidega, kurnab kremli riigikassat. Kuigi putin tõstab esile eelmise aasta majanduskasvu, tuleneb see suures osas sõjalistest kulutustest, jättes tähelepanuta tsiviilmajanduse, mida koormavad kõrged intressimäärad ja nooremate töötajate kadumine ajateenistusse, kaitsetööstusesse ja väljarändele.

Lõuna-Inglismaal asuva ettevõtte Evolve Dynamics insenerid arendavad tehnoloogiat, et võidelda Venemaa elektroonilise sõjapidamisega, eesmärgiga hoida Ukraina luuredroonid töövõimelisena vaatamata võimalikele segamistele. See jõupingutus on osa rahvusvahelisest algatusest, millega toetatakse Ukraina drooniprogrammi, mis on ülioluline Venemaa-vastase edumaa säilitamiseks.

Vene telesaatejuht ja kremli propagandist Vladimir Solovjov levitas taas oma viha Ukraina vastu, teatades, et Harkiv tuleks plokk-ploki haaval hävitada. Samuti seab ta kahtluse alla, miks Kiiev ikka veel eksisteerib.

USA ja Lõuna-Korea käivitasid uue töörühma, mille eesmärk on takistada Põhja-Koreal (Venemaalt) illegaalset naftat hankimast, kuna ummikseisus ÜRO Julgeolekunõukogus seatakse kahtluse alla rahvusvaheliste sanktsioonide tulevik.

Vaatame, mis Ungaris kasseti skandaaliga saab…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta veebruaris 739 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 3 protsenti.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul on jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenemine kestnud juba poolteist aastat järjest. „Eelmise veebruariga võrreldes kahanes tööstuskaupade kaupluste müügitulu 8% ja toidukaupade kaupluste müügitulu 2%. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasv aga jätkus ning müük suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 9%,” lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest vähenes müügitulu kõige rohkem (17%) majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müük kahanes veel posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (14%), tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (5%) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (4%). Samuti vähenes müügitulu kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil (4%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga (4%). Müügitulu suurenes apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (5%).

Selle aasta jaanuariga võrreldes vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müük eelmise kuuga võrreldes 1%.

Konkurentsiamet võtab kasutusele digilahenduse – Hindade Arvutamise Infosüsteemi (HAI) –, mis suurendab nii ameti analüüsivõimekust kui aitab optimeerida ressursse.

Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee rõhutas digiteerimise ja protsesside automatiseerimise tähtsust, eriti arvestades ameti väiksust ja piiratud võimalusi. „Digilahendused ei ole meie jaoks mitte ainult tööriistad efektiivsuse tõstmiseks, vaid ka võimalus tagada avatud turgudel aus konkurents, aga eelkõige see, et hinnad reguleeritud turgudel oleksid tarbijatele õiglased,” ütles Pärn-Lee.

HAI infosüsteem on loodud selleks, et muuta soojuse, vee, gaasi ja elektri võrguteenuste hindade kooskõlastamise ja kontrollimise protsess läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Regulatiivsete hindade kujundamisel tuleb leida tasakaal tarbijate mõistlike tasude ja ettevõtete piisava tulu vahel, tagades samal ajal ettevõtete jätkusuutlikkuse.

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juht Külli Haab ütles, et HAI süsteemi kasutuselevõtt võimaldab ametil kiiremini ja täpsemalt hinnataotlusi menetleda, eriti olukordades, kus majanduses toimuvad kiired muudatused. Viimane on eriti tähtis kriisiolukordades, nagu näitas  hiljutine energiakriis. „HAI analüüsib ettevõtete andmeid, arvestades majanduskeskkonna näitajaid ja prognoose (kütuste, elektrienergia jm sisendhinnad) ning arvutab teenuse põhjendatud hinna. Tegemist on pilootprojektiga, esimesed otsused on vormistatud ja väljastatud ning arendustööd jätkuvad pidevalt,” ütles Haab.

Praegu on HAI infosüsteemis võimalik esitada elektri, gaasi, soojuse ja veeteenuste lühimenetluste taotlusi.

HAI süsteemi arendamisel tehti koostööd Konkurentsiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning arenduspartnerite Red Function OÜ ja Merada OÜ vahel. Konkurentsiamet tänab kõiki partnereid.

Konkurentsiameti vastutusalasse kuulub riiklik järelevalve konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.

Link infosüsteemi: HAI

10. aprillil toimub taas Tartu Ülikooli kevadjooks, kuhu on koos Tartu Ülikooli perega liikuma oodatud nii linnarahvas kui ka spordilembesed teistest kõrgkoolidest. Märtsi lõpuni on võimalik osta soodsama hinnaga pileteid.

Viie kilomeetri pikkune kevadjooksu rada kulgeb mööda Emajõe äärt ning distantsi on võimalik läbida nii kõndides kui ka joostes. Lisaks üldarvestusele autasustatakse ka kõige kiiremaid üliõpilasi ja kõige kiiremat kõrgkooli. Samuti jagatakse loosiauhindu ning meeleolu loob muusika- ja meelelahutusprogramm.

Peakorraldaja Janelle Uibokandi sõnul on kevadjooksu eesmärk pakkuda kõigile spordinaudingut. „Eelmisel aastal alguse saanud kevadjooksu traditsiooniga tahame tuua inimesed liikuma ja linna ilu nautima,” rääkis Uibokand ning julgustas kaasa kutsuma sõpru ja tuttavaid kõigist kõrgkoolidest.

31. märtsini on võimalus osta soodushinnaga pilet 6 euro eest kõikide kõrgkoolide üliõpilastel, alla 18-aastastel, üle 60-aastastel ja kogu Tartu Ülikooli perel. Kõigile teistele kehtib tavapileti hind 12 eurot. Alatest aprillist on piletihind kõigile 18 eurot ja võistluspäeval 25 eurot. Soodustuse õigust kontrollitakse võistlusnumbrite jagamisel.

Võistlusele saab registreeruda veebilehel https://sport.ut.ee/kevadjooks/, kus on täpsem info võistlusklasside kohta.

Võistlust korraldavad Tartu Ülikooli Spordiesindus, MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ja Eesti Akadeemiline Spordiliit.

Eestis on ilmateenistuste andmetel ilm lihavõtete ajal suvine, mil õhutemperatuur kerkib 20 kraadini. Pärast seda aga läheb jahedamaks.

Järgmise nädala keskel hakkab temperatuur langema.

Juurdepääsuvõrkude rajamise esimese toetusmeetme tulemusena loodi kiire internetiga liitumise võimalus 40 016 aadressile, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). 

 „Meie asustustihedust arvesse võttes on kogu Eesti katmine kiire internetiühendusega paras väljakutse, kuid see-eest hädavajalik ning seetõttu oleme juba alates 2018. aastast seda ka riiklikult toetanud. Tänane maailm toetub üha enam tehnoloogiale ja kiire internetiühendus on meie digiriigi toimimise ja personaalsete teenuste pakkumise vundamendiks,” rääkis majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Esimene toetusmeede mahuga 20 miljonit eurot käivitati 2018. aastal ning seda korraldas TTJA. Avaliku konkursi toetuse abil kiire interneti võrgu rajamiseks võitis toona Enefit AS. Toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomise eest oli 499,80 eurot ning projekti periood oli 5 aastat. Ehitatud võrk on operaatorineutraalne, mis tähendab, et tele- ja internetiteenuse pakkuja saab igaüks endale ise valida.

TTJA peadirektor Kristi Talving tunneb head meelt projekti eduka lõpetamise üle. „5-aastase ehitusperioodi jooksul tuli ette palju väljakutseid nagu koroonakriis ja sellega seondunud suurenenud nõudlus kiire interneti järele, ehitushindade tõus, kahtlused, kas ühendused jõuavad ikka tegelike vajajateni jne. Vaadates aga üldpilti, tänaseid ehitushindasid ning arvestades side ehitamise eripärasid, on toetuse abil astutud suur samm riigi paremaks katmiseks kiire interneti võrgustikuga. Täname Enefit AS-i hea koostöö eest nende aastate jooksul.”

Enefiti juhatuse esimees Kelli Toss-Kaasik tänas TTJA-d kogu projektimeeskonna nimel hea koostöö eest ning avaldas heameelt, et just Enefit sai panustada kiire interneti projektiga maapiirkondade arengusse. „Enefiti südameasi on viia klientideni mugavad ja kasulikud lahendused. Kiire internetiühendus võimaldab jälgida ja juhtida muu hulgas nutika kodu lahendusi: elektriauto laadimist, soojuspumpa ja ka päikeseelektrijaama,“ sõnas Toss-Kaasik. „Meie paigaldatud operaatorineutraalne võrk tagab liitunutele ülikiire internetiühenduse ning kindlustunde tulevikuks. Igal ajal on võimalik valida oma vajadustele ja rahakotile sobiv tele- ja internetiteenuse pakkuja ning soovi korral ka pakkujat vahetada,” lisas ta.

Lisaks toetusmeetmes sisalduvatele aadressidele lõi Enefit täiendava investeeringuga liitumisvõimalused mitmetele naabrusse jäävatele aadressidele, mis ei olnud toetuse saajate nimekirjas. Kokku sai nõnda liitumisvõimaluse ligi 67 000 majapidamist.

Riik on aktiivselt toetanud kiire interneti püsiühenduste rajamist maapiirkondadesse juba alates 2009. aastast, mil Euroopa Liidu toel alustati baasvõrgu rajamist. Nii jõudis valguskaabel enamikest Eesti elanikest ja ettevõtetest 1,5 kilomeetri kaugusele. Baasvõrgu rajamist toetati aastatel 2009-2020 kokku 68 miljoni euroga.

Alates 2018. aastast on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) erinevate meetmetega toetanud juurdepääsuvõrkude ehk nn “viimase miili” ühenduste rajamist maapiirkondades, et viia internetiühendus baasvõrgust kodudeni. Selliseid toetusmeetmeid on MKM tänaseks välja kuulutanud juba neli: neist kaks esimest on tänaseks lõppenud (kokku mahus 27,3 mln eur), hetkel on käimas ehitustööd kolmanda ja neljanda toetusmeetme raames (kokku 23,8 mln eur) ning ettevalmistused ka viienda meetme (45 mln eur) väljatöötamiseks. Toetuste abil on kiire internet viidud tänaseks enam kui 57 000 aadressini.

Meetmete kohta leiab rohkem infot leiab TTJA veebilehelt ja RTK veebilehelt.

Täna pandi punkt meistriliiga põhiturniirile. Põlva Serviti võõrustas HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit, keda võideti tulemusega 36:25 (17:15). Viljandi HC kohtus kodus Mistraga, kellest oldi paremad tulemusega 28:22 (18:10).

Viljandi domineeris koduväljakul

Skoori kuulutas avatuks Viljandi, kui käe sai valgeks Hendrik Koks. Martin Johannson viigistas Mistra eest ning seejärel skooris veel kord, viies Mistra juhtima. Järgmised väravad tulid Serhii Orlovskyilt ja Rauno Koplilt, mille tulemusena juhtis Mistra skooriga 4:1. Vastulause tuli taas Hendrik Koksilt, kuid Mistra jätkas 3-väravalise eduga. 10. minutiks oli vahemaa Koksi väravate toel kahanenud ja seisuks oli vaid 6:5 Mistrale. Minut hiljem tuli 7:7 viik. 9:8 edu tõi Viljandile 17. minutil Kristjan Koovit, misjärel võõrustajate edu aina kasvas. 25. minutiks oli seis 14:10 Viljandile. Esimese poolaja lõppedes jäi mängu juhtima Viljandi ning seda seisuga 18:10.
Teisel poolajal tilkus väravaid juurde tasapisi, mistõttu oli ka skoor 40. minutiks 19:13. Mistra kaotusseis oli vähenenud 8 värava pealt 5 värava peale, ent sellest hoolimata püsis viigiseis kaugel. 50. minutiks oli vahemaa taas suurenenud ja seisuks oli 24:17. Kohtumisele tõmmati joon alla seisult 28:22 Viljandi kasuks.
Viljandi resultatiivseim mängija oli Hendrik Koks 8 väravaga. Mistra ridades jagunesid väravad võrdväärsemalt: enim ehk 4 väravat viskasid Martin Johannson ja Urmas Rõuk.

Tasavägisele esimesele poolele järgnes Serviti väravatesadu

Kohtumise esimesed väravad tulid Jürgen Roobalt ja Alfred Timmolt. Ent Kehra võttis kiirelt järele ning haaras üheväravalise edu. Timmo juhtimisel võttis Põlva meeskond juhtpositsiooni tagasi ning 10. minutiks omas Serviti 2-väravalist edu skooriga 9:7. Kehra eest viigistas seisu Alvar Soikka, kes viskas 20. minutil seisuks 12:12. Peatselt võitlesid Timmo ja Kermo Saksingu väravad Serviti 14:12 juhtima. Kohtumise 25. minutil näitas skooritabloo numbreid 16:13. Esimese poolaja võitis Serviti skooriga 17:15.

Teisel poolajal mängis Serviti vahemaa sisse eelkõige Rooba väravate toel, mida tõendas ka skoor 24:18 40. minutil. Serviti mängumehed ei andnud Kehra meeskonnale just kuigi palju sõnaõigust ning kasvatasid hoolega oma edumaad, jättes Kehra seljataha. Nõnda võitis Serviti kohtumise lõppresultaadiga 36:25.

Üleplatsimees ja ka Serviti resultatiivseim mängija oli Alfred Timmo 10 väravaga. 5 väravat viskas Jürgen Rooba. Kehra resultatiivseim pallur oli Oskar Luks 5 tabamusega.

Sellega on meistriliiga põhiturniir lõppenud. Sel hooajal osales meeste meistriliiga 4-ringilisel põhiturniiril 6 meeskonda, kellest 4 paremat pääsevad kohamängudele. Nendeks on: põhiturniiri esikohal lõpetanud Serviti, 2. kohale tulnud Viljandi, 3. koha omanik Mistra ja 4. kohal paiknev Kehra. Seega lähevad poolfinaalides vastamisi Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning Viljandi HC ja Mistra. Finaali pääsemiseks tuleb võita 2 kohtumist. SK Tapa saavutas põhiturniiril 5. koha ning hooaja varakult lõpetanud HC Tallinn jäi viimaseks.

Meeste käsipalli meistriliiga poolfinaalid (mängitakse kahe võiduni)
02.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
03.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra
09.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
10.04. 19:00 Aruküla Spordihoone Mistra – Viljandi HC

Vajadusel
17.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
18.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra

Kolmapäeval, 27. märtsil lõppes Võru maakonnas toimunud õppus Good Company, kus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad harjutasid kahe päeva vältel manööverkompaniina lahingutegevust.

„See on meie jaoks oluline õppus, sest nüüd on kaasatud kogu pataljoni erinevad erialaüksused, kes toetavad peamist jalaväeüksust ehk jalaväekompaniid. On alanud lõplik pataljoni kokkuharjutamise etapp, kus kõik on oma põhiõppe ära teinud ja me saame nad harjutada kokku üheks tervikuks,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem major Toomas Rein.

Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõpe on jõudnud etappi, kus rühmakursus on lõppemas ning alustatakse kokku harjutamist kompaniina. Õppusele Good Companykaasati sel õppetsüklil esimest korda jalaväerühmi toetama Jõhvis väljaõppe saanud, kuid Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseisu kuuluv tankitõrjerühm. Nii läbi harjutatud kaitselahingutes kui rünnakul toetasid jalaväelasi miinipildujad, pioneerid ning drooniüksus. Harjutusel osalevaid üksusi juhtisid ajateenijatest ülemad, kogudes sellega väärtuslikku juhtimiskogemust enne mais toimuvat õppust Kevadtorm.

Õppusel Good Company kaitselahinguteks kasutatud välikindlustused rajati möödunud nädalal koos 27. pioneeripataljoni rasketehnika rühmaga.

„Lisaks koostöö harjutamisele on õppuse eesmärgiks ka jalaväekompanii ülema treenimine, et ta harjuks toetuseks antud erialaüksustega tegutsema,” ütles major Rein.

Diviisi 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe 2. jalaväebrigaadi manööverpataljonide jalaväe-, miinipilduja- ja teistel lahingutoetuse ja lahinguteeninduse erialadel teenivad ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid. Kuperjanovi jalaväepataljon asub Taara linnakus Võrus, kus tegutsevad veel brigaadi staabi- ja sidekompanii, lahingteeninduspataljon ning liitlaste jalaväepataljon.

Siberi linnast Nižnevartovskist saab Venemaa kosmosejõudude sõjalise transpordilennunduse Pihkva polgu uus asukoht. Sellest teatas allikas Hantõ-Mansi autonoomse ringkonna valitsuses.

Asjast kirjutavad kohalikud sotsiaalmeedia kanalid. Eelmisel nädalal kohtusid kaitseministeeriumi esindajad Ugra kuberneriga ja arutasid kolimise üksikasju, vahendab Pskovskaja Gubernija.

Eesti piiri ääres asuvast Pihkvast 2700 kilomeetri kaugusele Nižnevartovskisse tahetakse paigutada kümmekond sõjaväe transpordilennukit Il-76.

Nižnevartovskisse ümber asuvate sõjaväelaste ja nende pereliikmete koguarv ulatub 1500 inimeseni.

Allika sõnul on selline otsus tingitud asjaolust, et Nižnevartovskis on inimeste ja tehnika ohutust palju lihtsam tagada kui Pihkvas. Sellest pole ametlikult teatatud.

Meenutuseks, et eelmise, 2023. aasta 29. augusti hilisõhtul tabas Pihkva Krestõ lennuvälja droonirünnak. Seal baseerusid sõjaväe transpordilennukid Il-76. Järgmisel päeval kinnitas Ukraina luure nelja sõjaväe transpordilennuki Il-76 hävitamist ja veel mitme lennuki kahjustamist.

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.

Miljonite inimeste igapäevaelu pöörasid pea peale kuumalained, üleujutused, põuad, maastikupõlengud ja kiirelt intensiivistuvad troopilised tsüklonid, mis põhjustasid kannatusi ja vigastusi.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülevaade kinnitab, et 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem – maapinnalähedane globaalne keskmine õhutemperatuur oli 1,45 kraadi üle tööstuseelse perioodi keskmise. Ühtlasi oli tegemist kõige soojema 10 aastase perioodiga.

„Maailm läheb soojemaks ja rekordid purunevad. Muutuva kliima tingimustes näeme erinevat ilma ja tema äärmuslikke tujusid. Seda olulisem on kindlustada elanikkonda kõrge õigustatavusega ilmaprognooside ja varajaste hoiatustega. Töö kvaliteedi, täpsuse ja usaldusväärsuse nimel käib igapäevaselt,” ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Eestis oli 2023. aasta pikas andmereas 6.–9. kohal.

Positiivse poole pealt saab ülevaatest välja tuua, et 2023. aastal suurenes taastuvenergia installeeritud võimsus võrreldes 2022. aastaga pea 50%, 510 gigavatini (eesmärk 2030. aastaks on 11 000 GW).

Kliimaga seotud finantside maht suurenes 2021–2022 perioodil samuti pea kahekordselt võrreldes 2019–2020 tasemega, jõudes 1,3 triljoni USA dollarini (eesmärk 2030. aastaks on 9 triljonit). Samas on rahastus kliimamuutustega kohanemiseks jätkuvalt ebapiisav.

Uuri lisaks 2023. aasta globaalse kliima ülevaate kaardiloost ja pressiteatest.

Rasedus on rõõmu, ootuse ja oluliste muutuste aeg. Ühe mitte just kõige meeldivama muudatusena avastavad paljud lapseootel emad, et nende unerežiim on häiritud ning rahulikud ööd on jäänud minevikku. Ometi on puhkus ja uni nende kuude jooksul nii ema kui lapse seisukohast olulisem kui eales varem. Sellest artiklist leiad seitse näpunäidet une kvaliteedi parandamiseks.

  1. Sea sisse lõõgastav magamamineku rutiin

Rahustav magamamineku rutiin annab kehale märku, et on aeg rahuneda. Põhimõtteliselt sobivad kõik tegevused, mis on sinu jaoks lõõgastavad. Näiteks võib see olla raamatu lugemine, soe vann enne voodisseminekut või meditatsioon. Peamine on valida tegevused, mis sind rahustavad ning seejärel oma rutiinist igapäevaselt kinni pidada.

  1. Muuda oma unekeskkond vastupandamatult mõnusaks

Mida mugavam ning kutsuvam on voodi, seda parem on uni.  Veendu, et sinu madrats oleks õige pehmusega, et su padi või padjad oleksid mugavad ning et voodipesu oleks kvaliteetne. Täiendavalt võiksid kaaluda raseduspadja soetamist, mis toetaks sinu muutuvat keha.

Une kvaliteedi paranemisele aitavad kaasa ka jahe temperatuur (ligikaudu 18 kraadi), pimedus ja vaikus.

  1. Jälgi oma dieeti

See, mida sa sööd ja millal, võib unekvaliteeti oluliselt mõjutada. Und võivad häirida näiteks liiga hiline söömine, ebaregulaarne ja ebatervislik toitumine, toitainetevaene menüü ning liiga suured portsjonid. Raskesti seeditavaid toiduained nagu näiteks punane liha, muna ja juust on soovitatav süüa päeva esimeses pooles. Õhtusöögi ajal on mõistlik keskenduda kergetele ja toitvatele valikutele, nagu näiteks tera-, kaun- või aedviljad.

  1. Värske õhk ja füüsiline aktiivsus

Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab kaasa nii paremale enesetundele kui ka paremale unele. Isegi 30-minutiline igapäevane rahulikus tempos jalutuskäik võib aidata kiiremini uinuda ning sügavamalt magada. Vältida tuleks aga hiliseid intensiivseid treeninguid, sest neil on hoopis vastupidine mõju. Ideid ettevõtmisteks üheksa raseduskuu vältel leiab Elumuse veebilehelt.

  1. Ära päevaste uinakutega liialda

Kuigi uinak võib tunduda suurepärane viis unevõla kompenseerimiseks, võivad pikad või hilised uinakud päeval häirida öist unetsüklit. See ei tähenda, et uinakuid ei peaks tegema, küll aga tasub kontrollida nende kestust (mitte üle 20-30 minuti) ja teha neid pigem päeva esimeses pooles.

  1. Väldi enne uinumist nutiseadmeid

Nutiseadmete ere ekraanivalgus ajab segadusse bioloogilise kella, mis seostab pimedust magamajäämisega ning valgust ärkvelolekuga. Mobiiltelefonil ning tahvelarvutil pole magamaminekurutiinis kohta ning nende kasutamine tuleks lõpetada enne rutiiniga alustamist. Probleem pole ainuüksi valguses – ka infotulv hoiab aju ärksana ning takistab rahulikku uinumist.

  1. Konsulteeri uneeksperdiga

Kui kõikidest pingutustest hoolimata ei taha uni õhtul ikkagi tulla, tasub konsulteerida unearstiga. Lisaks täpsematele juhtnööridele oskab arst ka tuvastada, kas tegemist võib olla mõne terviseprobleemiga.

Sel nädalal hindas Eesti Parima Toiduaine konkursi komisjon Eesti väikeettevõtete uusi toidutooteid, et selgitada parimad piirkondade lõikes. Kokku said toidukonkursi tiitli „Eesti Parim Toode Väikeettevõttelt” või „Eesti Parim Jook Väikeettevõttelt” seitse kodumaist toodet.

Hindamiskomisjoni esimehe toiduteadlase Rain Kuldjärve sõnul oli sel aastal konkurents äärmiselt tihe ja võitjate väljaselgitamine polnud sugugi lihtne. Kokku kandideeris väikeettevõtete parima toiduaine tiitlile 55 toodet üle Eesti, võitjad selgitati nelja erineva piirkonna lõikes.

„Tänavust konkurssi iseloomustab väga lai spekter tooteid erinevatest kategooriatest. Mitmetes toodetes oli jäädud truuks traditsioonilistele tarbijate seas armastatud maitsetele, aga leidus ka täiesti uudseid tooteid, mis kindlasti alles pakuvad avastamisrõõmu,” ütles hindamiskomisjoni esimees.

Sarnaselt suurte toidutööstuste konkursitoodetega tõi Kuldjärv ka väiketootjate puhul välja kasvutrendi valmistoitude ja kiireid kvaliteetseid lahendusi pakkuvate toitude osas. „Näiteks kandideeris mitmeid suppe, erinevaid kastmeid, majoneese, steike. Kiirele ja mugavale tarbimisele suunatud trendi oli näha isegi jookides, kus olid esindatud ka valmiskokteilid,” lisas Kuldjärv.

Võidutoodete nimekirjast  toob toiduteadlane välja väga uuenduslikke tooteid, kus on ühendatud funktsionaalsus ja ringmajandusel põhinev lähenemine − näiteks kiudainerikas püree, mille valmistamisel on kasutatud mahlade pressjääke või põnev taimne pasteet musta trühvliga. „Teisalt oli kõrge punktiskoori saajate seas ka hinnatud traditsioonilisi tooteid, näiteks hirveliha steik, soolakaramelline kooreliköör või mitmed fermenteeritud tooted, mis on toidulauale jõuliselt tagasi tulemas ja koguvad üle maailma populaarsust,” sõnas žürii esimees ja tõi värsketest tiitlisaajatest näiteks mango-citra humala kombucha ehk teeseenejoogi ning ökoloogilise fermenteeritud küüslaugu.

Kuldjärve sõnul näitab konkursi rohke osalejate arv ja kõrged keskmised hinded, et Eesti väikeettevõtjad teevad tootearenduses suurepärast tööd ja uued turule jõudvad tooted on äärmiselt kõrge kvaliteediga. „Julgustan igaüht nii võidutooteid kui ka teisi põnevaid võistlusel osalenud toiduaineid ise proovima. Teatavasti on oma silm kuningas ja praegusel juhul sobiks isegi öelda, et oma keel on kuningas,” pakkus Kuldjärv.

Parimateks väikeettevõtete toidutoodeteks ja jookideks tunnistati järgmised:  Siidrikoda OÜ FIBES kiudainerikas püree, Karu Kombucha OÜ mango-citra humala kombucha, Linnamäe Lihatööstus AS hirveliha steik, Vegestar OÜ taimne pasteet musta trühvliga, Amber Production Remedia OÜ Kiiu Torn soolakaramelli kooreliköör, Vinkymon OÜ ökoloogiline fermenteeritud küüslauk ja Vinkymon OÜ must jäätee ebaküdooniaga.

Konkurss Eesti Parima Toiduaine valimiseks toimub Toiduliidu eestvedamisel tänavu juba 30. korda. Konkursi üldvõitjad ehk Eesti Parim Toiduaine 2024, Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2024, Eesti Parim Alkohoolne Jook 2024 ja Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2024 kuulutatakse välja Toiduliidu aastakonverentsil 16. aprillil. Rahva Lemmiku valimine toimub Eesti Parima Toiduaine Facebooki lehel 3.-9. aprillil.

2024. aasta Eesti Parima Toiduaine konkursi väikeettevõtete võidutooted:

Selle, kas eraldi kuulutati välja nii parim toidutoode kui ka parim jook, määras kummaski kategoorias esindatud toodete arv.

Lõuna-Eesti (kandideeris 12 toodet)

Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt: FIBES kiudainerikas püree aktiivsetele inimestele – Siidrikoda OÜ. Kiudainerikas soolestikku toetav ja maitsev püree. Naturaalses pürees on kasutatud teadusuuringutel põhinevat rikastatud kiudainete segu, millel on positiivne mõju inimese soolestiku tervisele ja kokkuvõttes heale enesetundele. Toodetud ringlusmajanduspõhimõttel töötaval innovaatilisel ja unikaalsel tootmisliinil, mis võimaldab mahlade pressimisjäägid püreestada samaaegselt mahlatootmisega.

Parim Jook Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt: Mango-citra humala kombucha – Karu Kombucha OÜ. Fermenteeritud teejook või teisisõnu teeseenejook on naturaalsete maitsetega – tootele ei ole lisatud kunstlikke värv-, maitseaineid ega ekstrakte. Eestis uudse maitsekooslusega kombuchas domineerib maitselt troopiline mango, lisaaktsendi annab citra humal. Eristuv on ka põneva kujundusega käsitööjoogi purk, mille on disaininud Eestis elav briti disainer Lewis McGuffie.

Lääne-Eesti (kandideeris 12 toodet )

Parim Toode Lääne-Eesti väikeettevõttelt: Hirveliha steik – Linnamäe Lihatööstus AS. Lihatoote valmistamisel on oluline naturaalsus, värskus ja päritolu. Toode on tehtud kodumaisest toorainest. Tootel on keskkonnasõbralik pakend, mille keskkondlikku jalajälge saab jälgida pakendil oleva QR-koodi abil ning milles on kasutatud 70% vähem plastikut kui tavalisel pakendil.

Põhja-Eesti (kandideeris 17 toodet)

Parim Toode Põhja-Eesti Väikeettevõttelt: Taimne pasteet musta trühvliga – Vegestar OÜ. Hernevalgu baasil valmistatud trühvlimaitseline määre, mis sobib hästi näiteks nii röstsaiale määrimiseks kui pastaroale kastme valmistamiseks. Toote suurepärane maitse ja tekstuur tagavad, et määre on populaarne nii veganite kui lihatoodete sööjate seas – taimne pasteet on osutunud väärikaks konkurendiks loomsetele pasteetidele.

Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt: Kiiu Torn soolakaramelli kooreliköör – Amber Production Remedia OÜ. Uus soolakaramelli kooreliköör on pehme ja sametise maitsega, kus on tunda üheaegselt nii magusaid kui soolaseid noote. Magusa iirise kreemjale maitsele lisab soolaka nüansi kübeke meresoola. Kiiu Torn Soolakaramelli Koorelikööri kangus on 16% vol.

Virumaa (kandideeris  14 toodet)

Parim Toode Virumaa Väikeettevõttelt: Ökoloogiline fermenteeritud küüslauk – Vinkymon OÜ. Fermenteeritud küüslauk on meeldivalt maheda hapuka maitse ja krõmpsuva tekstuuriga tervislik suutäis, mis on saavutatud pikaajalise hapnemise tulemusel. Toode sisaldab 1 ml kohta 10 miljonit kasulikku elus piimhappebakterit, mis toetavad seedimist ja organismi immuunsüsteemi. Lisaks sisaldab fermenteeritud küüslauk erinevaid mikroelemente (mineraalaineid ja vitamiine), kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid. Toode on pakendatud värviküllasesse püstiseisvasse kilepakendisse, mida on kerge avada ja uuesti taassulgeda.

Parim Jook Virumaa VäikeettevõtteltMust jäätee ebaküdooniaga – Vinkymon OÜ. Eesti esimene naturaalne funktsionaalne jäätee, mille valmistamisel on kasutatud naturaalset teed ning mida on rikastatud B-rühma vitamiinide ja kiudainetega. Toode ei sisalda kunstlikke magusaineid, lõhna- ega maitseaineid ja on säilitusainetevaba. Tervisliku jäätee valmistamisel on naturaalsete komponentidena kasutatud Tseiloni rohelist teed, ebaküdoonia toormahla ja värsket melissi. Jook kustutab hästi janu ja kosutab vitamiinidega ning on soolestiku tervist toetavate kiudainete allikaks.

Esmaspäeva, 25. märtsi varahommikul sai politsei teate, et Tartu linnas Võru tänava korterist on leitud vägivalla tundemärkidega 47-aastase mehe surnukeha. Tapmises kahtlustatavana pidas politsei kinni 50-aastase mehe.

Häirekeskus sai teate 25. märtsil veidi enne kella 5, milles anti teada, et Tartu linnas Võru tänaval asuvast korterist on leitud 47-aastase mehe vägivalla tundemärkidega surnukeha. Politseinikud asusid kohe sündmuskohal tõendeid koguma, et selgitada, mis täpselt juhtus ja kes võis teo toime panna.

„Praegu kogutud esmane info annab alust arvata, et ühes seltskonnas toimunud alkoholi tarvitamise käigus puhkes kahe mehe vahel tüli ning toimus kaklus, mille tagajärjel suri konfliktis osalenud 47-aastane mees. Politseinikud pidasid kuriteos kahtlustatavana kinni joobes 50-aastase mehe. Temaga koos viibinud mees ja naine viidi kainenema,” selgitas Tartu jaoskonna menetlusjuht Timo Reinthal.

Raske kuriteo motiiv ja muud üksikasjad on alles selgitamisel. „Kahjuks näeme politseitöös sageli, et enamus raskeid vägivaldseid kuritegusid panevad inimesed toime just alkoholijoobes. Alkoholi tõttu tekivad konfliktid, mida ei osata enam sõnadega lahendada. Tihti kipuvad need muutuma vägivaldseks ja lõppevad halvimal juhul kellegi surmaga,” ütles Reinthal.

Lõuna ringkonnaprokuratuur taotles kinnipidamisele järgneval päeval 26. märtsil Tartu maakohtult mehe vahistamist. Tartu Maakohus nõustus prokuratuuri seisukohtadega ning võttis mehe kaheks kuuks vahi alla. „50-aastasel mehel on neli kehtivat kriminaalkaristust vägivallaga seotud kuritegude eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes kahtlustatav poolteist aastat tagasi. Seetõttu leidis ka kohus, et vahistamine on igati põhjendatud, et takistada mehel uute kuritegude toimepanemist ning kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist,” sõnas Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks.

Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb tapmist. Alustatud menetlust viib läbi Lõuna prefektuur ja juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused. Keskkonnaamet suhtub juhtunusse väga tõsiselt, juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati väärteomenetlust.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et informatsioon Laelatu puisniidule tekitatud sügavatest kahjustustest jõudis temani 25. märtsil. „Teemaga süvitsi minnes selgus, et Keskkonnaameti vastutav spetsialist oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnase kahjustuse ning seetõttu peatanud taastamistööd. Rikkumise kogu ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,” selgitas Kukk.

Kukk lisas, et mitte mingil juhul ei saa looduse rikkumise hinnaga toimuda looduse taastamine. „Laelatu puisniit on hoidmist väärt ja väga oluline, seal kasvab nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa üks liigirikkamaid taimekooslusi.”

Praeguseks on Keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud piirkonnas paikvaatluse. Mujalt, kui raidmete väljaveo radadelt, ei ole hetkel roopaid leitud. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetluse Looduskaitseseaduse § 71 Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine lg 1 tunnustel. Menetluse käigus selgub ka kahjustuste täpne suurus, selgitatakse heastamise võimalused ning puisniidu taastaja lepingu rikkumise ulatus.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on meil hoolduses 2000 hektarit puisniite. Selle eesmärgi nimel tellib Keskkonnaamet igal aastal ligikaudu 100 hektaril alade taastamist. Antud lepingu raames oli tellitud 2,6 hektari taastamine. Taastamistööde käigus ei ole rööbaste tekitamine lubatud, kuid selliseid üksikuid juhtumeid on ka varem ette tulnud. Keskkonnaamet kontrollib kõikide taastamistööde täitmist enne lepingu lõpetamist ning on vajadusel määranud heastamise meetmed. Kuna taastamistööd nõuavad kas täiesti külmunud või kuiva pinnast, siis oleme uutele lepingutele määranud tööde tegemiseks pikema perioodi, et taastajad saaksid töö teha pinnast kõige vähem kahjustaval ajal.

Teisipäeval, 26. märtsil pöördus politsei poole Mustamäel elav 26-aastane naine, kes oli eelnevalt saanud kõne Telia operaatorilt, milles väideti, et leping hakkab aeguma ja seda tuleb pikendada.

Kannatanu tuvastas end PIN-koodidega. Seejärel võeti ühendust temaga väidetavalt pangast ja öeldi, et enne helistasid petturid ning tuleb kiirelt tegutseda.

Avaldaja suhtles väidetava panga töötajaga WhatsAppis ning kinnitas tehingud PIN-koodidega. Pettusega tekitatud kahju on 3700 eurot.

Eestis müüdi 2022. aastal 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 1066 sigaretti aastas.

Eesti elanikud kaotasid 2022. aastal alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamisega 112 000 eluaastat, selgus sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tellimusel valminud uuringust. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud tubakatoodete turu ja tarbimise aastaraamatust selgus, et 2022. aastal suurenes tubaka ja tööstuslike tubakaasendajate import aastaga 10,4%.

Alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega seotud otsesed kulud olid Eestis 2022. aastal vastavalt 50,5 ja 55,6 miljonit eurot. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisest põhjustatud haiguskoormus ja ravikulud on suuresti välditavad. „Lisaks vähendab riskikäitumine eriarstiabi kättesaadavust kõigi jaoks, kui samal ajal saaks tervishoiutöötajate ressurssi kasutada hoopis ravijärjekordade lühendamiseks. Seepärast on tähtis ennetada sõltuvuste väljakujunemist ning vähendada alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamist,“ lisas Sikkut. „Ühtlasi näitavad analüüsitulemused taas, kuivõrd kasulik on ühiskonna jaoks tõenduspõhise alkoholi- ja tubakapoliitika jätkamine ning tervist toetava keskkonna loomine.”

Tubakatoodete turu ja tarbimise kohta uuringu teinud Eesti Konjunktuuriinstituut leidis, et täiskasvanud elanike hulgas suitsetas 2022. aastal meestest 27% ja naistest 17%, mis on vastavalt kolme ja kahe protsendipunkti suurune kasv võrreldes 2020. aastaga.

Tubakatoodetest tarbisid igapäevasuitsetajad pealmiselt sigarette. Alternatiivsetest tubakatoodetest olid populaarseimad e-sigaretid, mida tarbisid 20% elanikest. Võrreldes eelmise küsitlusega, on kahe aastaga e-sigarettide tarbijate osakaal kasvanud ligi kaks korda (2020. aastal tarbis neid 11% vastanutest). Küsitlusandmetest selgus ka, et e-sigarettide tarvitamine kasvab naiste seas kiiremini kui meeste hulgas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on suitsetajate arv Eestis varasemate aastakümnetega oluliselt vähenenud, eriti meeste hulgas. „Sellele vaatamata pole viimase 10-12 aasta lõikes enam suuremaid muutusi olnud ja meestest suitsetajate osakaal on jäänud 23-30% vahemikku, naistel 15-20% vahemikku. Üha rohkem noori ja eriti naisi on hakanud eelistama alternatiivseid tooteid nagu e-sigaretid, arvates, et need on tavasigarettidest ohutumad. Tegelikult pikaajalisi teaduslikke uuringuid e-sigarettide mis tõestaksid nende ohutust, pole olemas ja kõige lihtsam viis oma tervist säästa ja vältida halbu üllatusi tulevikus, oleks hoiduda igasugusest suitsetamisest,” lisas Raudsepp.

2022. aastal müüdi Eestis 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 1066 sigaretti aastas. Samas läheb teatud osa sellest välisturistide ostude arvele ja nii müüdi Konjunktuuriinstituudi hinnangul Eesti elanikele 1,31 miljardit sigaretti, ehk 985 sigaretti elaniku kohta aastas.

Keskmine sigaretipakk maksis 2022. aastal 4,67 eurot, mis oli 4,5% rohkem kui 2021. aastal. Võrreldes üldiste kaupade ja teenuste hindadega, mis kasvasid 2022. aastal 19,4%, jäi sigarettide hinnakasv sellest oluliselt väiksemaks. Ka keskmine netotöötasu kasvas 2022. aastal üle 7%, mis on muutnud tubakatooted elanikele hinna poolest kergemini kättesaadavaks. Nii oleks teoreetiliselt keskmise kuupalga eest 2022. aastal võimalik osta 294 sigaretipakki. 2021. aastal oleks saanud keskmise netopalga eest osta 286 sigaretipakki. Elanike tubakatoodete ostujõud oli üldse suurim alates 2010. aastast.

Tubakaaktsiisi laekus 2022. aastal riigieelarvesse 246,3 miljonit eurot, ehk 1,6% rohkem, kui 2021. aastal. Riigieelarvesse laekunud aktsiisituludest moodustas tubakaaktsiis 24,7%. Võrdluseks, et kütuseaktsiis moodustas 50,2% ning alkoholiaktsiis 24,2%. Kogu riigi maksulaekumisest moodustas tubakaaktsiis 2,1%.

Täna avaldati ka teine uuring, mis käsitles tervishoiukulusid ja tervisekaotust. Uuringu autori Taavi Lai sõnul on meil kõigil mingi arusaam oma elu, eluaasta, päeva väärtusest – kõik need asjad, mis liigse alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu tegemata jäävad ning kui suure toe oma lastele kaasa anname nende eluteele. „Ühiskonna jaoks on kõigil neil tegemata asjadel ka majanduslik väärtus ning mõju ühiskonna üldisele rikkusele, rääkimata otsestest kuludest alkoholi tarvitamise ja suitsetamise mõjul tekkinud haiguste raviks kulunud maksumaksja ja meie enda rahast. Ehk siis, praegu on hea hetk endalt küsida kas me inimeste ja ühiskonnana tahame seda sotsiaalset ja majanduslikku kulu kanda või saaksime keskenduda millegi parema loomisele oma elus ja ühiskonnas,” lisas Lai.

Tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 59 363 eluaastat (36 767 enneaegsetest surmadest ja 22 596 haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise tõttu). Meeste arvele langeb 56% tubaka riskikoormusest (32 968 eluaastat) ning sellest omakorda 70% moodustab suremuskaotus (23 043 eluaastat).

Naistel langeb 52% suremuskoormuse arvele. Tubaka tarvitamisega seotud eluaastate kaotus suureneb vanusega. See on suures osas seotud tubaka pikaajalise mõjuga, eriti suitsetamisest tingitud kasvajate suure osakaaluga. Suitsetamise haiguslikud tagajärjed ilmnevad sageli mitme aasta järel ja isegi endistel suitsetajatel on mittesuitsetajatega võrreldes suurem haiguste tekke risk. Tubakatoodete tarvitamise sagedaseimad kaasnevad probleemid on südame-veresoonkonna haigused, osalt nende haiguste üldise laialdase leviku tõttu rahvastikus. Palju esineb ka kasvajaid, mis sagenevad eelkõige vanemas eas, ning erinevaid hingamisteede haigusi.

2022. aastal olid tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot. Suurimad kulud olid vanuserühmades 55–64, 65–74 ja 75+

Uuring vaatas sisse ka alkoholi mõjule. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat (36 645 enneaegsetest surmadest ja 16 796 haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise tõttu).

2022. aastal olid alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot. Suurimad kulud olid vanuserühmades 55–64, 65–74 ja 75+. Tegelikud ravikulud on aga alkoholi kui tubaka osas on oluliselt suuremad, kuna analüüsis ei kajasta esmatasandi, ravimite ja haiguspäevade hüvitamise kulusid.

Eestis võeti 2014. aastal osana pikaajalistest alkoholi ja tubaka tarvitamise ennetamise ning tervisekäitumise edendamise sammudest vastu alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud. Sotsiaalministeerium on alustanud alkoholipoliitika rohelise raamatu uuendamisega, eesmärgiga kaasajastada alkoholipoliitikat, pöörata alkoholi tarbimise ja surmade kasv langustrendi ning läbi selle ka vähendada suurt koormust tervishoiuteenustele.

Müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Munad märgistatakse nende tootmiskohas ja esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahekanu ei peeta puurides ja suur rõhk on lindude heaolu tagamisel. Kanad saavad võimalikult liigiomaselt käituda, pääsevad vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast ja söövad mahepõllumajanduses lubatud sööta.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – Euroopa Liidus (EL) on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, kus loomade heaolustandardid võivad, aga ei pruugi olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele”. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Pühapäeval, 31. märtsil alustab Finnair regulaarlendudega Tartu ja Helsingi lennujaama vahel. Esimene lend väljub kell 13.50 Helsingist.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on lennuliikluse olemasolu Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piirkonna arengu jaoks väga tähtis. „Praegune lennuplaan pakub häid võimalusi nii puhkuse- kui ärireisijatele ja sel aastal ootame siia ka kultuurihuvilisi Euroopa kultuuripealinna rikkalikku programmi nautima. Loodan, et Tartust lendamise võimalust hakatakse aktiivselt kasutama.”

Tartu ja Helsingi lennujaama vahel toimub 12 reisi nädalas. Tartust hakavad lennud väljuma kell 6 hommikul ja kell 15 pärastlõunal. Helsingist väljuvad lennud Tartusse kell 13.50 ja 23.55. Lennu pikkus on 40-45 minutit. Täpset lennuplaani saab vaadata ja pileteid osta Finnairi kodulehel: https://www.finnair.com/ee-et

Tartu lennujaama ja Tartu linna vahel hakkab liikuma ka bussiliin E1. Hilisöiste ja varahommikuste lendude korral sõidab buss marsruudil Annelinna keskus – kesklinn – lennujaam ning vastupidi. Päevastel väljumistel sõidab buss lennujaama ja kesklinna vahel. Lennujaamabussis kehtib üksikpilet hinnaga 5 eurot. Piletit saab osta bussist tuvasti juurest pangakaardiga, millel on viipemakse võimekus või bussikaardile laetud raha eest. Teenust pakub ABuss OÜ. Sõiduplaan on leitav kodulehelt:www.tartu.ee/lennujaamabuss

Tartu ja Helsingi lennujaama vahelistele regulaarlendudele avaliku teenindamise kohustust täitva lennuettevõtja leidmiseks korraldas Tartu linn avaliku pakkumismenetluse eelmisel aastal. Ainsa pakkumuse tegi lennuettevõte Finnair Oyj, kellega sõlmiti aasta lõpus avaliku teenindamise leping, mis kehtib 31. märtsist 2024 kuni 31. detsembrini 2027.

Teisipäeva, 26. märtsi õhtul kella 19.25 ajal sai politsei väljakutse Tõrva valda, kus maskis mees oli sisenenud kauplusesse, ähvardas sealset teenindajat noaga ning võttis endaga kaasa kassaparaadi ning kaupluse alkoholiriiulilt pudeli rummi.

Mees jooksis kauplusest minema ja kadus. Sündmuskohale reageerinud politseinikud kogusid kauplusest vajalikud tõendid ning asusid piirkonnast meest otsima. Kaasati ka teenistuskoer, kuid ümbrusest meest tabada ei õnnestunud.

Kaupluse teenindaja vahejuhtumis viga ei saanud. Teo toimepanijat ning juhtunu täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Arvame, et Z-generatsiooni noored teavad tänapäeva tehnikavidinatest kõike. Siiski oleks naiivne eeldada, et neile on seejuures kaasa sündinud küberturvalisuse geen. Kuna noortel enamasti säästude kogum puudub, proovivad petturid neid skeemides võõra raha vahendajatena ära kasutada.

Puudulik teadlikkus, kiirustamine, liigne usaldatavus ja pinnapealsus on vaatamata noorte digipädevusele põhjusteks petturite skeemide õnge langemisel. SEB viimase kuue kuu pettusjuhtumite statistika näitab noorte vaates negatiivset trendi. Kui kuni 17 eluaastased moodustavad kogu avastatud pettusjuhtumite ohvrite arvust vaid kaks protsenti, siis vanusegrupis 18-25 tõuseb avastatud juhtumite arv juba 10 protsendini. Vanusegruppide vaheline märgatav tõus näitab selgelt, et vanuse ja otsustusõiguse kasvu ning vanemliku järelevalve vähenemise tõttu tõuseb ka tõenäosus petuskeemide ohvriks langemises.

Unistuste tööpakkumine – võõra ja tundmatu raha vahendaja
Noored langevad sageli erinevate andmepüügi skeemide ohvriteks, seda enamasti läbi raskesti tuvastatavate võltslinkide kaudu, kus antakse pahaaimamatult oma kaardiandmed või juurdepääs internetipanka. Teisena ohustavad Z-generatsiooni hoopis enim nii-öelda organiseeritumad skeemid, näiteks telefonipettused, kus noorele tehakse sageli tööpakkumine; investeerimispettused ning eraisikute ostu-müügi platvormidel läbiviidavad skeemid.

Kõige ohtlikumaks tasub pidada enamasti interneti keskkonnas levivaid „tööpakkumisi”, mis leitakse valdavalt sotsiaalmeediast. Noorema põlvkonna jaoks on töö leidmine sotsiaalmeedia kaudu pigem normaalsus, seejuures jäävad ohukohad aga märkamata. Pakutavate töökohtade ametinimetuseks võib olla näiteks tehingute töötlemise operaator või maksete vahendaja, kes annab oma nõusoleku ebaseadusliku raha liigutamises osalemiseks, pakkudes seejuures teenust kurjategijatele. Kergelt teenitud raha võib viia ohtlike tagajärgedeni – kriminaalkaristuse näol võib kergelt rikkuda oma tuleviku.

Kuidas tööpakkumise skeem toimib?
Noortele suunatud tööpakkumisi tehakse enim just sotsiaalmeedia kaudu aga ka näiteks kontakt Messengeri, Snapchati, Whatsapp’i või Viberi vahendusel. Siiski võib tööpakkumine tulla ka e-mailile, hüpikreklaamina või pöördumisena mõne tuttava poolt lausa tänaval. Teenismisvõimalus on ahvalev, sest see ei nõua füüsilist pingutust ega teadmisi, ning on osalise tööajana tehtav ka õppimise kõrvalt.

Kurjategijate soovil avab noor mõnes pangas enda nimel konto kõige sinna juurde kuuluvaga või kasutab töö tegemiseks lausa oma isikliku pangakontot. Noore kontole hakkavad laekuma erinevad summad, mis tuleb edasi toimetada või sularahaautomaadist välja võtta ning omakorda kellelegi üle anda. „Tööandja” annab juhised, kuhu, kellele ja mis summas edasine kaarditehing või ülekanne teha. Samasugused juhised kehtivad ka sularahaga opereerimisel.

Mida sellistes skeemides osalemine endaga kaasa toob?

Kuidas noori kaitsta?
Puuduva elukogemuse tõttu on noored lihtsaks sihtmärgiks organiseeritud kuritegevusele. Seejuures on nad riskialtid ning ka lihtsasti mõjutatavad.

Nende kaitsmiseks tuleks teemast kindlasti rohkem rääkida, näiteks jagada teadmisi nii kodus kui tutvusringkondades. Tulevikus võiks küberturvalisus saada oluliseks osaks haridusprogrammist, kus õpilased ei omanda mitte ainult teadmisi digimaailma ohtudest, vaid ka oskusi nende vältimiseks, saades haridusasutusest lisaks koolitarkusele kaasa ka elutarkuse.

Turvalisus sõltub eelkõige meist endist!

Kätlin Kukk
SEB Turbekeskuse turbejuht

Teisipäeva, 26. märtsi hommikul kell 9.43 teatas Põltsamaa Käo tänava elanik, et tema majas küdeva katlasüsteemi tsirkulatsioonipumbad peatusid ja tekkis süsteemi lõhkemisoht.

Perenaine oli unustanud plaanilise elektrikatkestuse ja katla küdema pannud, kuid pumpade peatumisel hakkas süsteemis temperatuur järsult tõusma. Peremeest polnud kodus ja nii tuli appi kutsuda päästjad.

Päästjad võtsid puud katlaahjust välja ning viisid metallämbriga õue, kus need kustutati. Katel jahtus ja lõhkemisoht taandus.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. märts 2024:

vene poole jätkuv rünnakutelaine (67) ei too tuntavaid edenemisi ja seni pole vene pool leidnud rohtu oma Musta mere laevastiku kaitseks ning kreml jätkab pikkade sammudega lähenemist Põhja-Korea laadse diktatuuri keskkonna loomisele oma võimu säilitamiseks.

1. 130 Ukraina asulat sajus.

2. Musta mere laevastikul ei lähe hästi.

3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

4. Siversk: muutusteta.

5. Bahmut: muutusteta.

6. Donetsk: väike samm hallis alas.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: muutusteta.

9. lukašenka käskis armee ette valmistada vastasseisuks Balti riikidega.

10. putin nõudis, et kogu elu Venemaal pühenduks võidu saavutamiseks Ukraina üle.

11. putin andis loa „kahjurite” ärimeeste vara natsionaliseerimiseks.

12. Venemaa tööministeerium loob võõrtööliste palkamiseks riikliku operaatori.

13. Volgogradi teles loeti ette nende inimeste nimed, kes tõid Navalnõi mälestuseks lilli.

14. Hiina autotootjad kipuvad lämmatama kohalikku autotootmist Venemaal.

15. India rafineerimistehased asendavad Venemaa nafta Ameerika naftaga.

16. Kas Budanov suurendab oma mõjuvõimu? Miks Zelenski Danilovi riiklikust julgeoleku- ja kaitsenõukogust vallandas ja kellest sai järglane.

17. Lühiuudised

1. ÜRO-le laekusid andmed, et venelased hukkasid talvel 32 Ukraina sõjavangi.

Krõvõi Rihi rajoonis tulistasid õhutõrjejõud alla tiibraketi Kh-59. Jälle see üksik uitav rakett seal kandis.

Lisaks S-300 rakettidele on asunud vene pool pommitama Harkivi linna ka liugpommidega ehk siis musta maa taktika kasutamine ikka tõusuteel.

Kokku 130 Ukraina asulat metallisajus. Ikka kõigega. Lisaks teatas Ukriana, et öösel uidanud 13 Sahedi droonist 10 alla lasid. Varahommikuks veel enamat infot polnud.

Ukraina on tõstnud tempot tervel rindel oma kaitseliinide rajamisel.

2. Satelliidipildid Juri Ivanovi klassi luurelaevast Ivan Kursist, mis väidetavalt sai kaks päeva tagasi Ukraina vägede tabamuse. Võrdluspildid näitavad tõenäolist otsetabamust ahtrisse. Laev asub kai ääres. Seal seisab ka just tabamuse saanud suur dessantlaev Kostjantõn Olšanski, teatab Ukraina merevägi. Huvitaval kombel on hakanud vene pool katma laevade vigastatuid kohti maskeerimisvõrkudega, et satelliidilt ei saaks liialt lihtsalt tuvastada laevade vigastusi.

Belgorodis kostis eile õhtul tugevaid plahvatusi. Donetski kandis olla pihta saanud üks energiat tootev ettevõte.

3. Kupiansk-Kreminna: eile tähistatava Ukraina rahvuskaardi loomise 10. aastapäeva auks lehvib Ukraina lipp Kreminna metsa kohal. Nimelt saatsid kohalikud võitlejad drooniga Ukraina lipu, mis oli kinnitatud magneti külge suure metallkonstruktsiooniga masti tippu lehvima keset suurt metsamassiivi, eks näis, kunas esimene julge vene soldat selle maha võtmist proovima läheb… silmaga hinnates on masti kõrgus 30-40 m.

Tugev surve Ternõ ja Jampolivka suunal jätkus ning u 10 rünnakut päevas kipub siin reegel olema. Eile päev siiski vene poolele ühtki edenemist ei toonud ja isegi pisu põnev on lugeda, kuidas vene blogijad oma ebaedu üritavad eduna näidata…meenub Alice imedemaal…

4. Siversk: Bilohorivka ja Spirne eile rahule jäeti ning vaid Vesele juures paar katset tehti.

5. Bahmut: miks siin tugev vene rünnakute jada enam tulemusi ei too, jääb oma varasemate arvamuste juurde aga muutused siiski võimalikud…

6. Donetsk: Ukrainlased jahivad väikeste droonidega ka Avdiivka linnas vene üksusi ning ei jäeta olulisemate sihtmärkide avastamisel nende tugevamat töötlust kaudtulega. See on tuntavalt positiivne, et ei suudeta selliselt mõjutada vaid rindejoone vahetut lähedust ehk siis ressurssi jagub enamaks.

Veekogude liinist idas, Avdiivkast läänes, pisu sammhaaval vene pool hallis alas edenemist jätkab ja seegi läbi raskuste. Seda kumab läbi isegi vene blogijate veergudelt.

Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka ikka kogu rinde kuumim lõik ja 26 vene poole rünnakut jälle neid sammugi edasi ei viinud.

7. Lõunarinne: mingi rünnakute intensiivsuse nivoo vene poolelt säilis aga muutusi seni rindejoones tuvastanud pole.

Berdjanski suund: ikka pisu kombivad.

Tokmaki suund: njah, seni pole vene pool püsivalt Robotõnes kanda maha saanud, kuigi proovivad jäärapäiselt. Tuli ka vene blogijatelt sõnumeid, et pisu enam on aktiviseerunud Verbove suunal hoopis Ukraina.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: Ukraina kolmest vene rünnakust teada andis. Muutusi need rindejoones ei toonud. Mõned vene blogijad andsid teada, et tõusnud on Ukrainlaste julgus kasutada Dneprit ületavaks transpordiks koptereid, eks paatidega jõeületus on tiheda vene poole mõju all.

9. Valgevene president aleksandr lukašenka külastas Leedu piiri lähedal Valgevene sõjaväge ja arutas sõjaväelastega võimalikke sõjalisi operatsioone Suwalki koridoris. Vestluse videosalvestuse avaldas Pervõi kanal.

„Nad plärisevad alati Suwalki koridori üle, mitu kilomeetrit on Vene Föderatsiooni territooriumile [räägime Kaliningradi oblastist]?” – küsib lukašenka videos. Valgevene kaitseminister Viktor Krenin vastab, et sirgjooneliselt – 42 kilomeetrit. „Nad plärisevad asjata,” lõpetab lukašenka. Seejärel hoiatab ta Loode operatiivväejuhatuse ülemat Aleksandr Naumenkot, et Valgevene väed peavad astuma vastu Balti riikidele ja „haarama” tüki Poolast. Naumenko vastab: „Kõik tegevused on planeeritud. Lahinguvalmiduse küsimused on väljatöötamisel. Koosseis on ettevalmistamisel. Kaitseministri korraldus viiakse ellu kindlusalade ettevalmistamise raames. Njah, luka on varemgi „lõvi puuri” lõgistanud ja seni on need kõik jäänudki sisutühjaks…

10. Kõik, mis Venemaal tehakse kõigis eluvaldkondades, peaks olema pühendatud „edu” saavutamisele sõjas Ukrainaga, ütles putin teisipäeval peaprokuratuuri juhatuses kõneledes.

„Meie riik, nagu te teate, võitleb oma eluliste huvide kaitsmise eest, õiguse eest iseseisvale, suveräänsele arengule. Kahjuks sundisid meie pahatahtlikud, meie konkurendid, vastased meid neid huve jõuga kaitsma, võitlema nendega, keda nad relvastasid ja õpetasid võitlema Venemaaga naaberriigi territooriumil,” ütles putin pöördudes prokuröride ja õiguskaitseorganite esindajate poole.

„Tänastes tingimustes peaks kõik, mida me teeme, kõigis oma eluvaldkondades, olema pühendatud Venemaa edule selles suunas,” jätkas putin, lisades, et „edu” saavutamise „kõige olulisemad tööriistad” on peaprokuratuuril.

„Peame olema keskendunud ja tõhusad. Mitte milleski lõtvust,” nõudis putin, lisades, et julgeolekujõud peaksid „jäigalt maha suruma katsed tõmmata venelasi hävitavatesse tegevustesse ja protsessidesse” ning põhjendamatut viivitamist võib sellistel juhtudel pidada „varjatud kaasosaluse vormiks”.

Samuti lisas ta, et vene ühiskond hindab kõrgelt õiglust ja selle tagamisest sõltub nii riigi säilimine kui ka kõige olulisemates valdkondades seatud eesmärkide saavutamine.

11. Peaprokuratuuri organid töötavad selle nimel, et mitmed suurettevõtted ja kinnisvarakompleksid tagastataks riigi omandisse, ütles putin teisipäeval seal esinedes. Tema sõnul on tegemist „tähtsa hetkega” prokuröride töös, mis on üldiselt suunatud kodanike sotsiaalsete ja majanduslike õiguste kaitsele, aga ka riigi ja ühiskonna huvide kaitsmisele. Ärivara natsionaliseerimine „on õigustatud olukordades, kus varad on soetatud möödahiilimise teel, seadusi rikkudes ja pealegi kasutatakse riigi kahjuks”, ütles putin.

Ta lisas, et „igal sellisel juhul tuleb tegutseda rangelt seaduse järgi, selgete juriidiliste protseduuride raames”. Kohtutes saavutasid prokurörid enam kui 1 triljoni rubla (10 miljardi euro) väärtuses strateegiliste ettevõtete varade taastamise, teatas peaprokurör Igor Krasnov putinile. Jutt on kümnetest ettevõtetest, kelle tooted on „kriitilise tähtsusega riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja majanduse arenguks”, jätkas ta.

„Nad lahkusid Vene Föderatsiooni varast ebaseaduslikult, sealhulgas korruptsiooniga. Pealegi kasutati osa nende vahenditest isegi Ukraina-poolse terroritegevuse rahastamiseks,” ütles Krasnov ja lisas, et annab prokuratuurile ülesandeks hoolikalt tegeleda ettevõtete ebaseadusliku võõrandamisega, et vara välismaale ei viiaks.

Suurenenud huvi eravarade arestimise ja erastamise tulemuste ülevaatamise vastu tekkis peaprokuratuuris juba ammu, kuid pärast sõja algust omandas natsionaliseerimisprotsess „tõeliselt massilise” iseloomu, ütles riigi peaprokuratuuri direktor Ilja Šumanov. Aastateks 2022-2023 üle 180 eraettevõtte sattus riigi kontrolli alla ning kahe aasta jooksul kohtusse jõudnud riigistamisnõuded puudutasid ligi kahtsada ettevõtet. Need on peamiselt militaartooteid tootvad ettevõtted, aga ka riigist lahkunud ärimeeste vara.

Novaja Gazeta arvutuste kohaselt enamasti natsionaliseerisid võimud sõjatööstuskompleksi ja masinaehituse (7 kohtuasja), toiduainetööstuse ja kalatööstuse (7 kohtuasja), samuti sadamate (6 kohtuasja) ja kinnisvaraettevõtteid (6 kohtuasja). Vaid kahel juhul jäi ettevõtte riigi omandisse andmine kohtus toimumata, kuna peaprokuratuur loobus nõudest või sõlmis kokkuleppe.

Varade erakätest arestimise formaalsete põhjustena kasutavad ametivõimud süüdistusi vara ebaseaduslikus omamises (20 juhtumit aastatel 2022–2024) ja korruptsioonivastaste seaduste rikkumises (14 juhtumit). Veel kolmel juhul taotlesid prokurörid tehingute või ettevõtte loomise kehtetuks tunnistamist, põhjendades seda Vene Föderatsiooni õiguste rikkumisega. Samas on osa väiteid avaldamata või salastatud, mistõttu ei ole võimalik tutvuda põhjendava osaga.

Riigi jaoks on oluline kontrollida sõja heaks töötavaid ettevõtteid, märgib Šumanov. Lisaks jätkab ta, et riik on kalli hinna tõttu huvitatud kinnisvarast ja maast, eriti Moskvas, Moskva oblastis, Peterburis ja lõunapiirkondades ning kalandussektoris natsionaliseerimise kaudu on see võimalik. püügikvoodid ära võtta, samuti laevastik.

Kõrgetasemelise natsionaliseerimise viimane näide on Tšeljabinski elektrometallurgiatehase (CHEMK) kolme tehase üleandmine riigi kontrolli alla. Kohus tegi selle kohta otsuse veebruari keskel, misjärel peeti tehase omanik Juri Antipov kelmuses kinni. Hiljem vabastati ta väljasõidu keeluga kodukohast väljasõidu keeluga. CHEMKi natsionaliseerimise protsess toimus rekordajaga – selleks kulus vähem kui kuu. Kohus arutas asja kinniste uste taga ning selle materjale ei avaldatud.

12. Venemaa tööministeerium tegi ettepaneku määrata riiklikuks operaatoriks ettevõte Work in Russia, mis hakkab vastutama Venemaale saabuvate migrantide töölevõtmise eest. Interfax teatab sellest viitega osakonna pressiteenistusele.

Tööministeerium on välja töötanud seaduse „Vene Föderatsiooni välisriikide kodanike õigusliku seisundi kohta” muudatused ja presidendi dekreedi eelnõu, mis reguleerib avalik-õigusliku äriühingu „Work in Russia” tööd, mis läheb riigi kontrolli alla.

Selle tulemusena saab ettevõttest Venemaa ettevõtete riiklik värbamisagentuur. See hakkab pidama registrit tööandjate kohta, kes migrante tööle võtavad, nendega lepinguid sõlmivad, töötajaid valivad ning rikkumiste korral „teavitab asjaomastele ametiasutustele, et nad tegutseksid”.

„Meie ülesanne on tagada, et organiseeritud värbamine muutuks esmatähtsaks välistöötajate meelitamise mudeliks,” ütles tööministri asetäitja Dmitri Platõgin. — „Kavandatav mehhanism <…> välistab olukorrad, kus ühe tööandja juurde tulnud töötaja siseneb pärast kõigi vajalike dokumentide täitmist avatud tööturule.”

Kümme Venemaa piirkonda on viimastel päevadel kehtestanud migrantide tööle piirangud. Nii keelasid Novgorodi oblasti võimud luba omavatel välismaalastel takso- ja bussijuhina töötamise ning alkoholi müümise. Varem kehtestati migrantide töökeeld teatud tööstusharudes Tšeljabinski, Magadani, Kaliningradi, Tuula, Novosibirski, Tjumeni ja Kaluuga oblastis, samuti Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas – Ugras ja Jakuutias.

Riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Šeremet ütles omalt poolt eelmisel pühapäeval, et Venemaa peab Ukrainaga sõdimise ajal piirama migrantide sisenemist.

Njah, eks Venemaal kasvab kartus ja viha võõraste vastu, sestap järjest kasvavat pingete tõusu sel teemal peaks lisanduma ning pisu loodan, et see uusi võimalikke migrante siiski pisu hirmutab ja Venemaa nii vajalikest töökätest veelgi enam ilma jääb…lisaks vajadus täiendavate vahendite (inimiressurss, töövahendid jne) leidmiseks veelgi tõsta sisejulgeoleku taset.

13. Telekanali Volgograd 1 saatejuht Sergei Mazanov luges eetris ette Volgogradi elanike nimed ja töökohad, kes tõid poliitik Aleksei Navalnõi mälestuseks lilli poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärgi juurde. Mazanovi sõnul viis ta läbi “ajakirjandusliku uurimise” ja loetles lõpuks üle 15 lilli toonud inimese nime, näitas ka nende fotosid ja linke sotsiaalvõrgustikele.

„Sisuliselt ütles vladimir vladimirovitš, et võidelge, nii et me võitleme oma meetoditega,” kommenteeris Mazanov oma tegevust.

Nende hulgas, kelle isikuandmed saatejuht avalikustas, on linna ettevõtete töötajad ja ülikooli õppejõud. Propagandistid lisasid, et Navalnõit toetavad Volgogradi elanikud “solvavad riiki ja kõiki venelasi”.

Navalnõi suri 16. veebruaril Jamalo-Neenetsi autonoomse ringkonna erirežiimiga koloonias nr 3, kuhu ta detsembris üle viidi. Föderaalne karistusamet teatas, et pärast jalutuskäiku tundis poliitik end halvasti, kaotas peaaegu kohe teadvuse ja „elustamismeetmed” ei andnud positiivseid tulemusi. Järeldus Navalnõi surma kohta ütleb, et ta suri loomulikel põhjustel. Poliitiku toetajad usuvad, et ta tapeti.

Poliitiku matustele Moskvas Borisovi kalmistul tulid kümned tuhanded inimesed. Neljakümnendal päeval pärast poliitiku surma avaldasid vene muusikud laulu Navalnõi mälestuseks.

Kaks kommentaari siiski: esmalt on Venemaal piisavalt agaraid endale täiendavaid siseriikliku julgeoleku ülesandeid püstitavaid ja täitvaid „pühendunud” kodanikke ja teiseks, liialt vähe julgeid, kes ei karda arvamust avaldada teades, et sind võidakse selle eest aastateks vangi panna…

14. Niipea, kui AvtoVAZ-i juht kurtis, et Hiina autod on Venemaal muutunud liiga odavaks, suurendas eelmise aasta enimmüüdud välismaise autode Hiina Chery oma autodele allahindlusi enam kui kahekordselt. Mõnede mudelite allahindlus lähenes 500 tuhandele rublale (5000 eurole), tasandades hinnatõusu suurenenud taaskasutustasust.

„Paljud Hiina kaubamärgid, kes ma ütleksin laienevad agressiivselt Venemaa turule, hakkavad ringlussevõtu kogumisribast läbi murdma” ja sisenema traditsioonilistele turgudele – fookusgruppidele, mille jaoks meie mudelite tooteid toodetakse. Esiteks on see Lada Vesta,” ütles AvtoVAZi president Maxim Sokolov nädal tagasi. Seejärel täpsustas ettevõte, et selle põhjuseks on asjaolu, et Hiina kaubamärgid annavad ostjatele allahindlusi, mis on suuremad kui taaskasutustasu, mida maaletoojad maksavad välismaiste autode Venemaale toomisel. Selle makse üks peamisi eesmärke oli just Venemaa tootjatele hinnaeelise pakkumine.

Alates 1. augustist 2023 tõsteti järsult taaskasutustasu: nüüd maksavad imporditud uue, kuni 1-liitrise mootoriga väikeauto eest juriidilised isikud peaaegu kaks korda rohkem – vähemalt 81 200 rubla (812 eurot), 1-2 liitri eest – 1,7 korda rohkem. – 306 000 rubla (3060 eurot) ja 2-3 liitrit 3,2 korda rohkem – 844 000 rubla (8440 eurot). Maaletoojad arvasid need kulud loomulikult autode hinna sisse ja selle tulemusena tõusis uue sõiduauto keskmine maksumus veebruariks juuliga võrreldes veerandi võrra, arvutas keskpank. Kuid aasta lõpus tõid Venemaa turgu aktiivselt arendavad Hiina tootjad nii palju oma tooteid, et edasimüüjate laod olid ülekoormatud. Autostati hinnangul oli jaanuaris riigis müümata umbes 200 000 uut välismaist autot. Hiina kaubamärgid on alustanud müüki, pakkudes klientidele esialgu tasuta valikuvõimalusi, allahindlusi, liisingu- ja finantseerimistoetusi.

Jaanuaris-veebruaris taandusid autotootjate otsesed allahindlused 2023. aastal toodetud autodele. Chery, kes oli eelmisel aastal müügiliider 118 950 autoga (võrdluseks, Lada müüs üle 344 000 auto), kehtestas populaarsetele mudelitele allahindlusi 100 000 kuni 285 000 rubla (1000-2850 eurot) ning selle tulemusena muutusid ettevõtte kõige soodsamad crossoverid ostetuimaks.

Nüüd on Chery läinud veelgi kaugemale. Täna teavitas ta edasimüüjaid tootja otsese allahindluse suurenemisest peaaegu 2-3 korda. Näiteks 1,6-liitrise mootoriga Comfort-paketi uusima krossoveri Chery Tiggo 7 Pro Maxi allahindlus tõusis ühekordse täismakse korral 200 000 rublalt 485 000 rublani, Elite paketis 1,5-liitrise mootoriga – 150 000 kuni 445 000 rubla ja 1,6-liitrise mootoriga – 235 000 kuni 520 000 rubla. See ületab kindlasti taaskasutustasu. Ja nüüd algavad selle mudeli hinnad 2,275 miljonist rublast (22 750 eurost). Ja margi kõige soodsam mudel Tiggo 4 Pro crossover maksab alates 1,69 miljonist rublast (16 900 eurot) – odavam kui mõne Lada Vesta varustustaseme puhul.

Sellised suured allahindlused kehtivad küll vaid märtsi lõpuni, kuid jäävad ka pärast seda ilmselt väga märkimisväärseks, on Chery suure esinduse juht kindel. „Võime kindlalt öelda, et AvtoVAZ-i potentsiaalsed kliendid on valmis Hiina autodele üle minema. Ja seetõttu peame selle juhi sõnu üleskutseks tõsta välismaiste autode taaskasutustasu,” räägib ta.

AvtoVAZil on ebareaalne konkureerida „hiinlastega” ilma valitsuse toetuseta, tunnistas Sokolov, rõhutades, et Venemaa autoturu tulevik aastaks 2030 sõltub valitsuse regulatsioonimeetmetest. AvtoVAZi juht kutsus üles siduma riiklikke toetusmeetmeid lokaliseerimise tasemega, sest Hiina tootjad ei kiirusta tootmist Venemaale üle viima.

Hiina äri on Venemaale investeerimise vallas väga negatiivselt „koolitatud”, selgitas Hiina ekspert, Skolkovo ärikooli praktikaprofessor Oleg Remõga: neid ei oodatud siia samal ajal kui lääne investeeringutega oli head kontaktid ning kogukonna suhtumine hiinlastesse oli väga skeptiline. Sageli pakuti neile projekte, millest nende läänepartnerid keeldusid. „Nüüd seda muret pole ja hiinlased investeerivad järjest enam projektidesse Venemaal,” märkis Remyga.

15. USA sanktsioonid vene naftat vedavate tankerite vastu hinnalagi rikkudes on sundinud India rafineerimistehaseid keelduma vähemalt osast Venemaa tarnetest. Aasta alguses suurendasid India rafineerimistehased Saudi Araabia nafta ostmist ning nüüd on Ameerika nafta asendamas Venemaa naftat.

Praegu suundub USA-st Indiasse umbes 7,6 miljonit barrelit naftat ehk 256 000 barrelit päevas, mis on enam kui aasta tagasi, näitavad Kpleri tankerite jälgimise andmed. USAst saabuvaid tankereid prahivad nii India suurim eranaftarafineerimisettevõte Reliance Industries kui ka naftakaupleja Vitol ja Korea laevafirma Sinokor, kirjutab Reuters.

Reliance’ist sai esimene India naftatöötlemisettevõte, kes keeldus koostööst Sovcomflotiga pärast seda, kui USA kehtestas selle vastu veebruari lõpus sanktsioonid. Selle laevu kasutatakse vene naftat transpordiva varilaevastiku jaoks.

Pärast Reliance’i lõpetasid teised India ettevõtted, sealhulgas riigi omanduses olevad ettevõtted, Sovcomfloti tarnitud lasti vastuvõtmise. Rafineerimistehased kontrollivad nüüd hoolikalt iga tankeri andmeid, soovides veenduda, et see pole seotud Sovcomfloti või mõne muu sanktsiooniga organisatsiooniga, vahendas Bloomberg tööstuse allikatele viidates. Alates eelmisest sügisest on USA karistanud ka mitmeid AÜE ja Türgi ettevõtteid ja kümneid tankereid 60 dollari suuruse barreli hinnalagi järgimise nõuete rikkumise eest.

Tööstusharu allikate Reutersi sõnul võib rafineerimistehase tegevus mõjutada Venemaa üldiseid naftatarneid, kuna seda võetakse Indias vähem vastu. Riik on suuruselt kolmas nafta tarbija ja importija maailmas.

India ostis Saudi Araabiast veebruaris 22% rohkem naftat kui jaanuaris ja Reliance Industries ostis Kpleri sõnul suurima koguse alates 2020. aasta maist. Eelmise aasta kevad-suvel tarned Venemaalt Indiasse 2 miljonit barrelit päevas või rohkem, sügisest veebruari lõpuni – 1,4-1,6 miljonit barrelit päevas ja viimasel kolmel nädalal (märtsini). 24) langes Bloombergi laevade jälgimise andmetel 1,2 miljonile. Tõsi, osa Aasiasse suunduvaid tankereid traditsiooniliselt sihtkohta ei näita, see selgub reiside lõpus, märgib amet.

16. President Vladimir Zelenski viis läbi kaadrimuudatused riiklikus julgeoleku- ja kaitsenõukogus (NSDC) ning välisluureteenistuses (SVR). Alates 2019. aastast sekretärina töötanud Oleksi Danilov vallandati. Teda asendab seni SVR-i juhtinud Oleksandr Litvinenko. Litvinenko ütles LIGA.net-ile, et sai eile teada oma nimetamisest riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogusse.

Need personalimuudatused on „tavaline rotatsioon”, kinnitas presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak LIGA.net-ile. Riikliku julgeolekukomitee liige Solomija Bobrovskaja (Golose fraktsioon) on aga veendunud: „Ümberkorraldused viitavad ühele – luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov suurendab oma mõju.”

Miks Zelenski Danilovi vallandas, kes on Litvinenko ja millised ohud võivad selles rotatsioonis peituda – lühidalt LIGA.net-is.

Danilov töötas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärina üle 4,5 aasta. Teda asendas Oleksandr Litvinenko, kes oli varem kolm aastat välisluureteenistust juhtinud. SVR-i asus juhtima kindralleitnant Oleg Ivaštšenko.

LIGA.net pöördus Danilovi poole kommentaari saamiseks, kuid pole veel vastust saanud. Facebookis tänas ametnik presidenti „usalduse ja võimaluse eest olla kaasatud suure ajaloo kirjutamisse suurima väljakutse ja tõusu hetkel”.

Litvinenko keeldus uut ametikohta kommenteerimast.

Mis on uutest juhtidest teada?

Oleksandr Litvinenko, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu uus sekretär. Sündis Kiievis. Lõpetanud Moskvas FSB Akadeemia krüptograafia, side ja informaatika instituudi. Töötanud SBU-s ja riiklikus strateegiliste uuringute instituudis. Aastatel 2014–2019 oli ta riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu asekantsler. Enne sissetungi kommenteeris ta korduvalt julgeoleku- ja sõjateemasid, sealhulgas mitmes intervjuus LIGA.net-ile.

SVR-i uus juht Oleg Ivaštšenko. Temast teatakse väga vähe. Aastatel 2017–2019 oli ta Ukraina relvajõudude peastaabi ülema asetäitja luure alal, 2021. aastal luure peadirektoraadi ülema esimene asetäitja. 2022. aasta märtsis sai ta sõjategevuses osalemise eest Bohdan Hmelnitski ordeni.

Presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak nimetab LIGA.net kommentaaris Danilovi vallandamist tavaliseks personali rotatsiooniks. „President räägib sellest päris palju, et ta tugevdab ja muudab meeskonda. Sest… iga sõja etapp vajab dünaamilisi protsesse,” kinnitab ta.

Sellised kaadrimuudatused võivad tegelikult viidata kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juhi Kõrõlo Budanovi mõju ja rolli tugevnemisele nii presidendi kantseleis kui ka luurestruktuurides, ütleb LIGA.net.-ile riikliku julgeoleku komisjoni liige Solomija Bobrovskaja.

„Monopol ei too kaasa tervet konkurentsi, eriti kui tegemist on erinevate meeskondade presidendi mõjuvõimuga,” ütleb ta.

Riigikaitsekomisjoni liige rahvasaadik Fjodor Venislavski (erakond Rahva teener) nimetab LIGA.net’ile julgeolekunõukogu sekretäri vahetust „mõnevõrra hilinenuks”. „Riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu jaoks on see kindlasti parem kui oli,” usub ta. „See on minu subjektiivne (mulje – toim.). Pidin temaga (Danilov – toim.) sõja alguses suhtlema mõne projekti osas, mille eesmärk oli meie võimete tugevdamine. Ta oleks võinud aidata, aga ei tahtnud. Selle tulemusena viidi projekt kuus kuud hiljem ellu,” ütleb Venislavski.

Zelenski ütles, et see on tavaline rotatsioon: nad pakuvad talle midagi. Rahvasaadik hindab välisluureameti muudatusi „väga positiivselt”. Tuli uudis, et Ukraina suursaadikuks Norras määratakse Oleksi Danilov.

Litvinenko ütles LIGA.net-ile, et paneb nüüd asjadele hoo sisse. Ta ei täpsustanud, millised ülesanded president talle seadis. President Zelenski ütles õhtukõnes, et Danilov viiakse teisele kohale. Täpsem info selle kohta tuleb hiljem, lisas ta. „Loomulikult näeme Danilovit endiselt Ukraina kasuks töötamas,” kinnitas Podoljak LIGA.net-ile.

See „rotatsioon” tähendab ka eriteenistuste rolli tugevdamist riigi üldises julgeolekus, usub Bobrovskaja. „Nüüd hakkab riigi julgeoleku strateegiline komponent lähtuma eriteenistuste prismast ja nende rolli tugevdamisest,” ütleb saadik. Praegu on Budanov korraga „üle võtnud” luure peadirektoraadi, välisluureteenistuse ning riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu, hoiatab LIGA.neti allikas komisjonis: „Ja siin on põhioht luure peadirektoraadi monopoli koondumine presidendi ümber.”

17. Lühiuudised

Ukraina võitis eile jalgpallis Islandit ja kvalifitseerus EM-ile 2024, njah ka Barruse võrkpalli võistkond kvalifitseerus EMV finaali.

Prantsusmaa saab peagi Ukrainale üle anda 78 haubitsat Caesar.

Poola ja Ukraina valitsusdelegatsioonid ning tootjaliitude esindajad peavad homme Varssavis kõnelusi, et käsitleda põllumajanduse kaubavahetuse küsimusi. Arutelud eelneb neljapäeval kahe riigi valitsuste ühisele kohtumisele.

Tšehhi välisminister: Ukraina võib lubatud 800 000 mürsu asemel saada 1,5 miljonit.

Venemaa on tarninud naftat otse Põhja-Koreale, rikkudes ÜRO sanktsioone, tugevdades sidemeid kahe autoritaarse režiimi vahel ja õõnestades rahvusvahelisi jõupingutusi Pyongyangi tegevuse ohjeldamiseks. Satelliidipiltidelt selgus, et vähemalt viis Põhja-Korea tankerit kogusid sel kuul naftasaadusi Venemaa Kaug-Ida Vostotšnõi sadamast. Need saadetised on esimesed dokumenteeritud otsesaadetised Venemaalt pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas 2017. aastal vastusena Põhja-Korea tuumarelvakatsetustele naftavedudele ranged piirid. Seda sammu on kirjeldatud kui märkimisväärset väljakutset sanktsioonide režiimile ja see tekitab muret selle kokkuvarisemise pärast.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Tartu Hooldekodu hooldusteenuse hind tõuseb 1. maist 2024 seniselt 1500 eurolt 1750 euroni. Linnavalitsus plaanib 1. maist hakata tartlasi hooldekoha kohatasu tasumisel toetama senise 760 euro asemel 800 euroga.

Tartu Hooldekodu hooldusteenuse hinnatõus tuleneb peamiselt sisseostetavate teenuste ja toodete kallinemisest, näiteks on kallinenud toiduained, ravimid, õendusteenus ning tõusnud on käibemaks. Teine oluline komponent on hooldustöötajate palgatõus, mis on vajalik professionaalsete hooldustöötajate palkamiseks ja hoidmiseks.

Tartu Hooldekodu juhataja Kadi Soome sõnul on Tartu Hooldekodu eesmärk pakkuda kvaliteetseimat hooldekoduteenust Eestis. „Tartu Hooldekodu teenuse hinnas sisaldub piisava arvu töötajate pakutav isiklik lähenemine igale kliendile, toitlustus neli korda ööpäevas, vajadusel mähkmed ja ravimid. Lisaks pakume oma klientidele võimalust saada õendusabiteenust seitsmel päeval nädalas, osaleda soovi korral huvitegevuses ning saada erinevaid tervist toetavaid teenuseid. Hooldekodu hinnale ei lisandu erinevate teenuste eest täiendavad tasusid – klient saab kõik eelmainitud hüved fikseeritud kuutasu eest,” lisas Soome.

Tartu abilinnapea Mihkel Leesi sõnul on Tartu Hooldekodu hind olnud teenuse kõrget kvaliteeti arvestades pigem soodne. „Tartu ei läinud kaasa hinnaralliga, mis toimus pärast hooldusreformi jõustumist paljudes hooldusasutustes. Nüüd aga tuleb hinnas korrektuure teha, sest me ei soovi järele anda teenuse kvaliteedis. Selleks et inimesed saaksid kallineva teenusega hakkama, kavatseme tõsta omavalitsuse poolt tasutava hoolduskulude piirmäära 800 euroni.” Lees rõhutas ka seda, et kui pension ja muud sissetulekud ei kata ära omaosaluseks vajaminevat summat, siis keegi selle tõttu hooldekodukohata ei jää, sest linn tuleb inimestele omaosalusest puudujääva summa kompenseerimisel appi.

Kokku on erinevates hooldekodudes üle Eesti teenusel u 850 tartlast, neist u 160 Tartu Hooldekodus.

Eelmise aasta 1. juulist jõustus hooldereform, mille kohaselt hakkas hooldekodu kohamaksumus jagunema teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Hooldekodu kuutasust katab Tartu linn hoolduspersonali (hooldustöötajate ja abihooldustöötajate palgad, tööriietus ja isikukaitsevahend, tervisekontroll, vaktsineerimine, koolitused ja supervisioon) kulud. Esimesest maist on kavas tõsta hoolduskulu senist 760 eurost piirmäära 800 euroni. Inimese omaosaluseks jäävad majutuse, toitlustuse ja muude isiklike vajadustega seotud kulud.

Teisipäeva, 26. märtsi hommikul kell 08.29 toimus liiklusõnnetus Põlvas Uus tn 2 (haigla) juures.

9-aastane poiss sõitis jalgrattaga vastu 59-aastase mehe juhitud sõiduauto Audi Q5 vasakpoolset esiust ja kukkus.

Sõidukijuht toimetas jalgratturi haiglasse.

Politsei andis teada, et mõni päev tagasi leiti Tartus Pepleri ja Õpetaja tänavate ristmikult keset autoteed suurem summa sularaha, mis ootab nüüd politseis oma õiget omanikku.

Nimelt sattusid kaks Eesti Maaülikooli töötajat 21. märtsi keskpäeva paiku peale kummastavale vaatepildile, kuidas tänaval vedeles ports erinevas vääringus rahatähti. Mehed korjasid kupüürid kokku, võtsid ühes ka rahaga maas vedelenud nimekirja ning tõid selle komplekti politseisse.

Raha ja nimekirja kaotanud inimene saab politseiga ühendust võtta e-kirja teel merike.raju@politsei.ee, helistades tööpäeval numbril 730 8745 või pöördudes Tartu politseimaja infolauda.

Portugalis, kus veel mõni päev tagasi mõõdeti 30 kraadi sooja, tuli täna teisipäeval, 26. märtsil lumi maha. Tegemist on küllalt erakordse asjaga.

Lund sadas mitmel pool riigi põhjaosas. Õhutemperatuur langes 2 külmakraadini.

Lumi on Portugalis muidu haruldane ja seda sajab tavaliselt vaid jaanuari algul. Märtsi lõpu lumi on suisa ime.

Inimesed on ühtlasi mures, sest viljapuud praegu õitsevad.

Siin on video asja kohta:

Poodide pealinnas alustati lageraiega, et Lidi poele ruumi teha. Võrokestele hää uudis.

Asukoht on Jüri tänaval Maksimarketi vastas.

Siin on pildid:

Euroopa Komisjon avaldas täna teisipäeval, 26. märtsil väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite jaoks suunised, kuidas maandada süsteemseid riske, mis võivad mõjutada valimiste usaldusväärsust. Suunised sisaldavad ka konkreetseid meetmeid juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste jaoks.

Digiteenuste õigusakti kohaselt peavad enam kui 45 miljoni aktiivse kasutajaga veebiplatvormid ja otsingumootorid ELis maandama valimisprotsessidega seotud riske, samas kaitsma põhiõigusi, sealhulgas õigust sõnavabadusele.

Tänased suunised kujutavad endast parimaid tavasid, mida väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid peaksid enne valimisüritusi, nende ajal ja pärast seda riskide maandamiseks kasutama. Näiteks:

–      selgitama kättesaadava info põhjal välja kohalikud riskid ja selle, kuidas kasutajad nende teenuseid teabe otsimisel enne valimisi, valimiste ajal ja pärast valimisi kasutavad, ning vastavalt sellele riske maandama;

–      rakendama riskimaandusmeetmeid, mis on kohandatud igale valimisperioodile ja kohalikule kontekstile. Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid peaksid edastama valimiste kohta ametlikku teavet, pöörama tähelepanu meediapädevusele ja kohandama oma soovitussüsteeme nii, et suurendada kasutajate mõjuvõimu ning vähendada valimisi ohustava sisu levikut. Poliitilise reklaami läbipaistvust käsitleva uue määruse ootuses tuleks poliitreklaam selgelt märgistada;

–      maandama tehisintellektiga seotud riske. Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid, mille teenuseid saaks kasutada tehisintellektisisu loomiseks ja/või levitamiseks, peaksid hindama ja leevendama tehisintellektiga seotud riske, näiteks märgistama selgelt tehisintellekti loodud sisu (nt süvavõltsingud), ning oma kasutustingimusi vastavalt kohandama;

–      tegema koostööd ELi ja riiklike ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et vahetada teavet enne valimisi, valimiste ajal ja pärast valimisi ning lihtsustada meetmete rakendamist, sealhulgas välisriigist lähtuva manipuleeriva info ja sekkumise, desinformatsiooni ja küberturvalisuse valdkonnas;

–      looma intsidentidele reageerimise süsteemi, et vähendada selliste intsidentide mõju, mis võivad mõjutada valimistulemusi või –aktiivsust;

–      hindama pärast valimisi meetmete tõhusust ning avaldama hinnangust mittekonfidentsiaalse versiooni, mis annab võimaluse anda inimestele tagasisidet riskide maandamise kohta.

Järgmised sammud

Mida väga suur veebiplatvorm või otsingumootor peaks konkreetselt ette võtma, sõltub tema teenuste eripärast ja riskiprofiilist. Digiplatvormid ja otsingumootorid, kes komisjoni suuniseid ei järgi, peavad komisjonile tõendama, et nende võetud meetmed on riskide maandamiseks sama tõhusad. Kui komisjon saab teavet, mis seab kahtluse alla võetud meetmete sobivuse, võib ta küsida lisateavet või algatada digiteenuste õigusakti alusel ametliku menetluse.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Esmaspäeval, 25. märtsil toimus Nursipalu harjutusväljal 2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii laskelaager, mille raames harjutati esimest korda ka droonide hävitamist.

„Tänane fookus on meil õhusihtmärgi laskmisel, mis on Ukraina sõja õppetunnina kaitseväes tõusnud uueks oluliseks teemaks. Õhk on erinevatest sihtmärkidest päris paks ja iga sõdur peab oskama ka sihtmärke mõjutada. Selleks me oleme siia kogunenud, et jagude koosseisus seda läbi harjutada,” ütles 2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem kapten Taavi Kivi.

Kaitseväes täidavad droonid peamiselt vaatlus- ja luureülesandeid. Hetkel on kasutusel lennuk-tüüpi droonid, kuid üha rohkem tuleb kasutusele ka kommertsvahendina kasutatavaid multirootoriga droone. Üks selline lendas eile ka Nursipalu kohal.

„Kui tavapäraselt me oleme harjutanud, et õhusihtmärk on droon, siis vahendite kokkuhoiu mõttes me drooni enda pihta ei tulista. Oleme drooni külge sidunud õhupallid, mis on täna sihtmärgiks,” ütles kapten Kivi.

Laskmistel kasutati tavapäraseid jao käsitulirelvi, mis suutsid sihtmärki mõjutada mõnesaja meetri ulatuses.

Ajateenija lipnik Mihkel Kruusmanni hinnangul ei olnud sihtmärke lihtne tabada. „Tänased laskmised olid väga huvitavad. Võrreldes tavaliste automaat R-20 lasketestidega oli see selgelt teistsugune ja omamoodi väljakutse oli liikuvaid sihtmärke tabada,” ütles lipnik Kruusmann.

Staabi- ja sidekompanii põhiülesandeks on tagada 2. jalaväebrigaadi juhtimispunktide katkematu töö ja teenindamine, füüsiline julgeolek, esmane tagalatoetus ning sideühendus teiste staapidega.

Siin on video:

Tallinna linnavolikogu 41 liiget hääletas tänase teisipäeva, 26. märtsi hommikul keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamise poolt.

Umbusalduse avaldamiseks oli vaja 40 volikogu liikme poolthäält. Tallinna linnavolikogus on 79 liiget. Kohe valis volikogu ka linnapea asendaja, kelleks sai 40 häälega sotsiaaldemokraat Madle Lippus, vahendab ERR.

Sellega langes Tallinnas mitukümmend aastat väldanud Keskerakonna võim.

Talvine ehk tavaaeg lõppeb ja laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl minnakse üle suveajale. Pühapäeval, 31. märtsil 2024 kell 3 keeratakse kellasid ühe tunni võrra edasi.

See tähendab, et tund aega saab vähem magada.

Kellasid keeratakse kõikides EL liikmesriikides samal päeval ja samal ajal. Samaaegsus on oluline näiteks rahvusvahelise rongi- ja lennuliikluse tõttu.

Kellasid keeratakse alati märtsi ja oktoobri viimasel pühapäeval. Üleminekuajaks on valitud pühapäeva hommik, sest siis on liiklust kõige vähem ja kellakeeramine tekitab kõige vähem ebamugavusi.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas USA-s Marylandi osariigis Baltimore’is sõitis kaubalaev vastu mitme kilomeetri pikkust autosilda ja sild varises kokku.

Silla nimi on Francis Scott Key Bridge. Juhtum oli ööl vastu tänast teisipäeva, 26. märtsi.

Teatatakse, et Patapsco jõkke kukkus mitu autot ja 20 inimest on kadunud.

Videos on näha, kuidas laev sõidab vastu silla sammast. Märgitakse, et kokkupõrge näis olevat tahtlik. Samas on kommentaarides lisatud, et laeval võis olla tehniline rike.

Video on siin:

OÜ Sangaste Mõis annab teada, et jõudis laenuandjaga nõude teenindamise osas kokkuleppele ja 2024/25 tegevused mõisas jätkuvad plaanipäraselt.

Osapooled on leidnud võlanõude osas lahenduse ning Sangaste lossi täitemenetlus peatatakse. Kliendilepingute täitmine jätkub seniste kokkulepete alusel ning aktiivselt planeeritakse 2024 ja 2025 aastate tegevusi ja võetakse vastu uusi tellimusi ürituste ja sündmuste korraldamiseks.

Sangaste Mõisa juhtkond vabandab vahepealse tekkinud segaduse ja kaasnenud probleemide pärast nii oma klientide, partnerite, kui ka avalikkuse ees.

Tõenäoliselt ei kahtle täna enam keegi, et hoonete energiaefektiivsus on oluline kriteerium. Mida energiatõhusam hoone, seda paremini säilitab see ajas väärtust. Kui aga hoone parandamisega mitte tegelda, võib see osutuda probleemiks ning omada olulist negatiivset mõju rahavoole ja kaasa tuua vara väärtuse languse. Paraku on täna kogu ärikinnisvara hoonefondist energiamärgised vähem kui 10 protsendil. Lähitulevikus see muutub, sest pangad hakkavad energiamärgisele aina suuremat tähelepanu pöörama.

Euroopa Liidus moodustab hoonete energiatarve ligikaudu 40% kogu energiabilansist. Eestis aga see näitaja veelgi suurem – tervelt 53 protsenti. Samas ei ole suisa kolmveerand Euroopa Liidu hoonefondist praeguste ehitusstandardite kohaselt energiatõhus. Seetõttu kehtestatakse uusi regulatsioone, et muuta hooned kogu olelusringi ulatuses energiatõhusamaks ja keskkonda säästvamaks.

Kuna kinnisvarasektor on Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel kõrgendatud tähelepanu all, on sellele seatud mitmed kestlikud verstapostid nii energiatõhususe kui süsinikuheite osas. EL Taksonoomia raamistikus on väga selgelt määratletud, millised hooned vastavad kestlikkuse kriteeriumitele ning on otsustatud, et nende mõõtmisel lähtutakse riiklikest energiamärgistest, mis võimaldavad raamistikku juurutada. Lisaks võttis Euroopa Parlament alles märtsi keskel vastu hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uue sõnastuse. Eesti ettevõtjate jaoks tähendab see, et juba praegu tuleb astuda samme enda kinnisvara kliimamõju mõõtmise ja vähendamise suunas.

Nõuded tuleb teha selgeks – nendest võib sõltuda finantsvõimekus

Nõuetega kursis olemine ja nendele vastamine on väljakutseks kõigile. Samas ei saa taksonoomiast ega energiatõhususe direktiivist mööda vaadata, sest need võivad hakata mõjutama ettevõtete finantsvõimekust. Kogu krediidiriski hindamise protsessis muutub ESG põhimõtete järgimine aina olulisemaks. Et seda ei juhtuks, on meie eesmärk pangana nõustada oma kliente erinevatel jätkusuutlikkuse teemadel, jagades ka erinevaid kogemuslugusid. See on osa vastutustundlikust laenamisest. Samal ajal peame juba täna oma tagatisportfelli energiatõhusust raporteerima, kus energiamärgis on üks mõõdikutest. Seetõttu hakkame sellele ka edaspidi rohkem tähelepanu pöörama – meie pikaajaline ambitsioon on kasvatada EL Taksonoomiaga kooskõlas olevate hoonete finantseerimisportfelli.

Kuidas ettevõtjana sellises olukorras edasi liikuda?

Anu Arnover
SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht

Esmaspäeval, 25. märtsil kell 14.34 teatati sõiduautoga juhtunud liiklusõnnetusest Mulgi vallas Pöögle külas.

Päästjate kohale saabumise ajaks oli kraavi sattunud juht autost väljas ja vigastuste üle ei kurtunud.

Selgus, et talle oli alguses appi läinud mööda sõitva auto juht, kes aga unustas oma Toyota hübriidsõidukile käsipiduri peale tõmmata, mille tõttu auto otsapidi järve vajus.

Kohaliku traktoristi abil tõmmati auto järvest välja. Vett saanud auto mootoriruumist hakkas suitsu tulema, kuid pärast akude juhtmete eemaldamist tuleoht taandus.

Mõlemad sõidukid aidati teele ja juhid jäid treilereid ootama.

Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4 protsenti SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.

Arenguseire Keskus toob peagi ilmuvas aastaraamatus välja, et vajalike investeeringute motiveerimiseks ei pääse keskkonnakahjulike toodete ja teenuste hinnatõusust, kui eesmärgiks on kaotada nende ebaaus konkurentsieelis keskkonnasõbralike alternatiivide ees. Selle tagajärjel kerkib aga üldine hinnatase ja kannatab inimeste ostujõud.

„Üleminekuperiood on ühiskondlikult valus, kuna inimeste võimalused kaupu ja teenuseid tarbida kahanevad. Samas kümne-kahekümne aasta jooksul peaks investeeringute mahu suurendamine tooma lisaks paremale elukeskkonnale kaasa ka tootlikkuse suurenemise ja majanduskasvu kiirenemise,” selgitas Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Rohepöörde käigus vajavad uuendamist majandustegevuses kasutatavad tehnoloogiad, seadmed, hooned ja energiasüsteem. Paljudel juhtudel tuleb neid asendada juba enne nende kasuliku eluea lõppu, tuues ettevõtetele kaasa lisakulusid ja tarbijaile hinnasurvet, juhib Arenguseire Keskus tähelepanu.

2023. aasta kevadel tehtud Eurobaromeetri küsitlusuuring tõi välja, et 76% Eesti elanikest peab kliimamuutust maailmas tõsiseks probleemiks ning 30% arvates tuleks keskkonna taluvuspiire arvestavale majandusele üleminekut kiirendada. Arenguseire Keskus toob aga aastaraamatus välja, et toimetulekuprobleemide kasv võib häälestada ühiskonda rohepöörde vastu ning tuleb leida sobiv viis, kuidas rohepöördega kaasnev kulukoorem ühiskonnas õiglaselt ära jaotada.

„Kui keskkonnakahjulikud tooted ja teenused reguleeritakse kallimaks, tuleks teiselt poolt keskkonnasõbralikke muuta odavamaks. Seni on seda püütud teha toetusi jagades, sellisteks näideteks on renoveerimis- või küttesüsteemi vahetamise toetus ja elektriauto ostutoetus. Kuid kogemus näitab, et toetuste taotlemisega kaasnev asjaajamine ja omafinantseering on jõukohane eelkõige jõukamatele ning vaesemat elanikkonda ei pruugi need toetusmeetmed kuigivõrd aidata,” tõi Danilov välja.

Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et enamasti on väiksema sissetulekuga leibkondadel siiski ka väiksem keskkonnajälg, kuid mitte kõigis kategooriates. Näiteks elukoha kütmisega seotud keskkonnajälg kipub olema suurem just väiksema sissetulekuga leibkondades, kel on vähem finantsjõudu küttesüsteemi renoveerimiseks. Ka maapiirkondade elanike keskkonnajälg on keskmiselt linlaste omast suurem – põhjuseks on taaskord elukoha küte ning vähesel määral ka liikuvusega seotud keskkonnakoormus.  Murekohaks aga on, et keskkonnajälje vähendamise võimalused on maapiirkondades piiratud, sest alternatiive olemasolevatele küttesüsteemidele ja liikumisviisidele on märksa vähem kui linnades.

„Praegu on käsil kliimaseaduse koostamine, mille käigus mõeldakse läbi, kuidas täpselt me soovitud eesmärkideni jõuame ning kui suur koormus langeb seejuures eri sektoritele ja ühiskonnagruppidele. Loodetavasti hinnatakse selle käigus nii rohepöörde majanduslikku kui ka sotsiaalset mõju ning otsustatakse, kuidas negatiivseid tagajärgi leevendada,” avaldas Danilov lootust.

Arenguseire Keskus avaldab 2023. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende käsitleva aastaraamatu aprilli alguses.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib erinevatel teemadel läbi uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12 protsenti ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5 protsenti. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.

Statistikaameti energia, transpordi, IT ja majutusstatistika tiimijuhi Piret Puki sõnul elavnes rahvusvaheline reisiliiklus märgatavalt juba 2022. aastal ja jätkas kasvamist ka eelmisel aastal. „Mullu väisas Eesti sadamaid rahvusvahelistel vedudel veidi üle 8 miljoni sõitja. Välismaalt saabus ligi 4,1 miljonit ning välismaale suundus üle 3,9 miljoni sõitja,” täpsustas Pukk.

Soomet ja Eestit ühendavatel liinidel teenindati üle 7,2 miljoni sõitja. See on 13% enam kui eelneval aastal, kuid viiendiku võrra vähem kui 2019. aastal. Eesti ja Rootsi vahel oli aga sõitjaid võrreldes 2022. aastaga 6% rohkem, kokku veidi üle 701 000. Võrreldes 2019. aastaga liigeldi Eesti ja Rootsi vahel siiski 38% vähem. Ristluslaevadega väisas Eesti sadamaid üle 162 000 reisija, mis on 5% vähem kui 2022. aastal ja vaid veerand 2019. aasta ristlusreisijate arvust.

Peamistel Eesti-sisestel regulaarsetel merelaevaliinidel oli eelmisel aastal sõitjaid üle 2,6 miljoni, mis on pisut enam kui 2019. aastal ning 5% enam kui 2022. aastal. Neil liinidel tehti üle 100 laevareisi rohkem kui eelneval aastal – kokku rohkem kui 17 900 reisi.

Sadamates teenindati mullu üle 3,2 miljoni sõiduki, neist rahvusvahelistel vedudel üle 2 miljoni. Laevadel veetud sõidukitest 70% olid sõiduautod ning 27% veoautod ja haagised. Eesti-sisestel liinidel laevadega veetud sõidukitest olid samuti 70% sõiduautod ning üle neljandiku moodustasid veoautod ja haagised.

Eesti sadamates käideldi 2023. aastal 23 miljonit tonni kaupa. Seda on 31% vähem kui 2022. aastal ning 42% vähem kui 2021. aastal, mil sadamaid läbis viimase viie aasta suurim kogus kaupa. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2023. aastal sadamate kaubamahust 13,9 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) ligi 9,1 miljonit tonni. Transiitkauba veomaht sadamates kahanes märgatavalt ja ulatus veidi üle 4,4 miljoni tonni. Seda mõjutasid peamiselt Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja raudteekaubaveo vähenemine. Transiitkaupa lastiti 2,9 miljonit tonni ja lossiti vaid 1,5 miljonit tonni. Merekonteinerite vedu kahanes aastaga 21%, konteinereid veeti sadamate kaudu üle 221 500 TEU*.

Enim veeti sadamate kaudu (tonnides arvestatuna) koos transporditavaid kaupu (29%), vedelaid rafineeritud naftatooteid (11%), puidust ja korgist tooteid (9%), kaevandussaaduseid (9%), metsandus ja metsavarumistooteid (8%) ning konteinerikaupu (8%).

Elektroonilise mereinfosüsteemi andmetel saabus Eesti sadamatesse välisriikide sadamatest 9094 laeva, mis on üle 600 laeva vähem kui 2022. aastal. Kõige rohkem oli segalastilaevu: 8012 (sh reisi-veeremilaevad). Sadamatesse saabus ka 322 vedellasti-, 120 puistlasti-, 148 konteineri- ja 211 kruiisilaeva ning 281 muud tüüpi laeva.

* TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) on erimahuliste konteinerite loendamise ja konteinerilaevade või konteineriterminalide mahutavuse väljendamise standardühik. Üks 20-jalane ISO-konteiner võrdub ühe TEU-ga.

Statistika aluseks on info, mida kogutakse kvartaliküsimustikega „Merevedu”, „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu” ja „Kaubavedu sadamate kaudu” ning elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed.

Vaata ka transpordi valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Heitlike kevadilmadega kipuvad meie talvest kurnatud immuunsüsteemi ründama erinevad haigused. Kuidas käepäraste vahenditega ebameeldivat põiepõletikku ennetada ja selle sümptomitele kiiret leevendust leida, räägib Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. 
Apteekri sõnul esitavad salakavalad kevadilmad väljakutse meie pikast talvest kurnatud organismile ja nõrgenenud immuunsüsteemile. „Kui meie organism on juba niigi rünnaku all, siis saavad ka teised haigused nende foonil ägeneda. Nii on ka põiepõletiku ehk tsüstiidiga,” ütleb Kerli Valge-Rebane. „Erinevatel andmetel põhjustab 60-90% põiepõletikest E. Coli nimeline bakter, mis iseenesest on meie soolestikus tavaline. Põiepõletik tekib siis kui seda mikroobi satub meie kuseteedesse suuremas kontsentratsioonis nii et siinkohal kehtib ütlus, et valel ajal, vales kohas ja vales kontsentratsioonis,” selgitab proviisor.
Sagedamini kimbutab põiepõletik naisi ja seda nende anatoomilise eripära tõttu. „Naiste kuseteed on lühemad kui meestel ning asuvad pärakule väga lähedal. Seega on bakteritel lihtsam kusepõide sattuda ja seal limaskestas muutusi põhjustada,” ütleb ta.
Põiepõletikku saab käepäraste vahenditega ennetada 
Apteeker tuletab meelde kuldreeglit, et nagu iga haigust, nii on ka tsüstiiti alati lihtsam ennetada, kui tagajärgedega tegeleda. „Põiepõletikku aitab ennetada regulaarne ja piisav vedeliku tarvitamine, regulaarne intiimhügieen ning õige pühkimistehnika suunal eest taha,” juhib Valge-Rebane tähelepanu.
Vähene vedeliku tarbimine soodustab tsüstiiti, sest siis saavad haigustekitajad pikemalt kusepõies püsida ning limaskestas muutusi tekitada. „Regulaarne vedeliku tarbimine ning sage pissimine aitab kuseteid loputada ning sedasi väljutatakse sinna mitte kuuluvad mikroorganismid,” selgitab Valge-Rebane.
Põiepõletik võib alguse saada ka valest pühkimisest. „Lastele tasub juba varakult õpetada, et peale tualetis käimist tuleb pühkida eest taha suunal, sest nii väldime me pärasoole bakterite edasikandmist ning vähendame põletiku riski,” soovitab ta.
„Eraldi hellitusnimega on honeymoon ehk mesinädalate põiepõletik. Selle soodustavaks teguriks on suurenenud seksuaalne aktiivsus. Siin aitab korralik intiimhügieen ning urineerimine peale vahekorda,” lisab proviisor.
Apteegi käsimüügist leiab kergematele sümptomitele leevendust
Esimesed põiepõletikule viitavad sümptomid on apteekri sõnul pidev soov pissile minna, aga uriini kogus on tegelikult olematu ja/või urineerimise lõpufaasis kaasnev valulikkus või kipitustunne. „Nende sümptomite esinemisel tasuks kohe hakata rohkem vedelikku tarvitama, et haigustekitajaid kuseteedest välja uhuda. Selline sage vedeliku tarvitamine võib kergematel juhtudel päris põletiku tekkimisest päästa,” ütleb apteeker.
Samuti sobivad põiepõletiku korral leevendava vahendina hästi kasutamiseks apteegi käsimüügis saadaolevad taimsed teed. „Põie- ja neeruteed, aga ka leesikas, põldosi ja kaselehed, mis soodustavad uriinierituse suurenemist,” toob Valge-Rebane näiteid.
Lisaks soovitab apteeker jõhvikat ja/või D-mannoosi sisaldavaid preparaate, mis vähendavad mikroobide kinnitumist kuseteede limaskestas ning sedasi ei saa need ärritust tekitama hakata. „Kombineerides seda toimet sagedase vedeliku tarvitamisega, mis mikroobid kuseteedest välja loputab, võib kergemate tsüstiidi kaebuste korral saada kiiret leevendust.”
Tugev põletik vajab antibiootikumravi 
Kindlaid toitumissoovitusi, mis aitaks põiepõletikku ennetada ja oleks uuringutega kinnitust leidnud, proviisori sõnul kahjuks ei ole. „Küll aga toodi ühes uuringus välja, et sage lihatoodete tarbimine suurendas teatud määral soolestikus E. coli osakaalu ning kaudselt võiks see olla sagenenud tsüstiidi tekitajaks,” toob ta siiski ühe näite. „Igal juhul kehtib kergete kaebuste korral soovitus vältida kusepõit ärritavaid tooteid nagu kohv, alkohol ja magustatud joogid,” lisab Valge-Rebane.
Kui kergemate kaebuste korral ei ole vedeliku tarvitamise suurendamine või apteegi käsimüügis olevate preparaatide kasutamine kaebustele leevendust toonud, soovitab apteeker pöörduda arsti poole. „Kindlasti tuleb arsti poole pöörduda ka siis, kui esineb tugev alakõhuvalu või uriinis on näha verd. Tugevatest põletikest jagu saamiseks on vajalik ravi antibiootikumidega, et vältida põletiku edasiliikumist neerudesse,” ütleb ta kokkuvõtteks.

Tänavu kevadel katab Maa-amet 20-25 cm piksli suuruste aerofotodega riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste jooneni. Läänepoolne ala pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne ala juba lehes puudega.

Samuti pildistatakse-laserskaneeritakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel lisaks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnadele skeemil näidatud Eesti lõunapoolses osas asuvaid väikelinnu ja asulaid hoonete paremate 3D-andmete tootmise eesmärgil. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse 10 cm piksli suurusega.

Eelnevalt alustavad Maa-ameti töötajad pildistatavatel aladel maastikupunktide markeerimist valgete kileruutudega. Markeeringud paigaldatakse lisaks Eesti põhjapoolsele alale ka Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi ja Elva linnadesse ja nende lähiümbrusesse. Markeeringud jäävad mõõdistuslendudel pildile ning neid kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga. Markeeringuks on 60 × 60 cm suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule ja on varustatud sildiga „Aeropildistuse maamärk”. Markeeringuid on ligi 400.

Pilt: Maa-amet

Markeeringud paigaldatakse maastikule kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegevust häirida. Maa-amet palub markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Paigaldatud markeeringud korjab Maa-amet maastikult ära pärast aeropildistamise hooaja lõppemist.

Aeromõõdistuslendudega kogutakse riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet. Tänavusel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad Maa-ameti geoportaali alates sügisest vastavalt projektide valmimisele.

Maa-amet võimaldab kõigil huvilistel algaval aeropildistamise hooajal tehtud esmaseid ortofotosid näha juba mõne aja pärast peale ülelende kiirortofoto teenuses https://fotoladu.maaamet.ee/kiirortofoto. Uued fotod lisanduvad sinna jooksvalt kogu hooaja vältel.

Pilt: Maa-amet

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. märts 2024:

vene pool teatas üllatusega, et kõigil rinnetel jätkub edenemine, aga seda eriti tuvastada ei õnnestu, pisu vene poole rünnakute arv veelgi langes (57), aga pommitamine ikka suures mahus jätkus (120 asulat metallisajus).

1. Ukraina elektritaristu ründamine jätkus.

2. Kurskis, Belgorodis, Krimmis ja Rostovi oblastis kurtmist jagus.

3. Kupiansk-Kreminna: paarsada meetrit siiski siin lisaks tuli.

4. Siversk: tervel rindel vene survet jagus, muutusi rindejoones mitte.

5. Bahmut: vist vene poolel reorg.

6. Donetsk: survet jagus, edu mitte.

7. Lõunarinne: keskmine lahingute päev.

8. Herson: muutusteta.

9. putini jõuetu katse Crocuse terroriakti Ukraina kaela ajada.

10. Kolmas suur Rosnefti rafineerimistehas on Ukraina droonide rünnaku tõttu halvatud.

11. Venemaa lennundus heitis Belgorodi oblastile pommi nädala jooksul viiendat korda.

12. Venelased tegid ettepaneku panna terrorirünnakute kohta valeteadete eest vangi.

13. Sõjast naasnud wagnerlane tappis moskvalanna ja lõikas tal kõrva maha.

14. Huthid murdsid oma lubadust mitte rünnata vene ja Hiina laevu Punasel merel.

15. Lühiuudised

1. Eile hommikul andis Venemaa Kiievile löögi suure tõenäosusega kahe 3M22 Zircon raketiga. Ametlikku kinnitust sellele infole veel ei ole – eksperdid jätkavad tööd leitud vene raketi rusudega, teatas Kiievi kohtuekspertiisi instituut LIGA.net-ile.

3M22 „Zircon” on ülihelikiirusega laevavastane tiibrakett. Alates 2011. aastast on see Venemaal arendus- ja testimisjärgus. 2020. aasta jaanuaris toimus esimene raketi katsetus väljalaskmistega kaldal asuvale sihtmärgile. Rakettide laskeulatus: 600–1000 km. Lennukõrgus: 30-40 km. Lennukiirus: kuni 8-9 Machi. Lõhkepea kaal: kuni 400 kg. „Need raketid lendavad mööda kvaasiballistlikku trajektoori, jõudes kõrgeimale kõrgusele 20-40 km, kus nad võivad saavutada oma maksimaalse kiiruse 8-9 Machi,” räägib allikas LIGA.net’ile. „Pärast seda hakkavad nad kukkuma mööda allapoole määratud trajektoor.” Neid on mõnel korral veel Ukraina suunal kasutatud. Ukraina teatael põhjustatsid tabatud rakettide langevad rusud siiski kahjustusi.

Harkivi suure elektrijaama kahjustused on nii suured, et sel aastal vist see enam tööle ei hakka.

Eile õhtune drooni- ja raketirünnak Odessale tõi ka kaasa kahjustusi ka enegiarajatistes.

Dnipro linna lähistel suutis Ukraina eile õhtul kõik õhus lendava alla lasta.

Öine suurem Sahedide rünnak (vist 9) Harkivile vähemalt ühe maapealse plahvatuse tõi.

Piiri- ja rinde lähedus on ikka tiheda õhurünnaku all ning tasapisi tõuseb nende pommitamisel nii droonide kui lennukite osakaal.

2. Venemaa suur dessantlaev Jamal sai tõsiselt kannatada Ukraina relvajõudude löögi ajal ajutiselt okupeeritud Sevastoopolile 24. märtsil. Sellest teatas kaitseministeeriumi luure peadirektoraat. Luureohvitseride sõnul rünnati Sevastoopolis asuvat Venemaa Musta mere laevastiku 13. laevaremonditehast, kus muuhulgas sildus vastase suur dessantlaev Jamal. Luure andmetel on laev kriitiliselt kahjustatud: auk ülemises tekis viis laeva kreeni. Okupandid pumpavad pidevalt vett Krimmi okupeerimises osalenud vigastatud dessantlaevast, mis oli aastatel 2017–2023 remondis, lisas luureteenistus.

Öösel olla lennanud Kurski linna kohal droone ning mitmest plahvatusest Belgorodi linnas kohalikud teada andsid.

Krimmis töötas eile õhtul õhuhäire, hommikuks rohkem infot veel polnud.

Venemaal Rostovi oblastis tegutseb õhutõrje. Vene kanalid teatavad kahe S-200 raketi allatulistamisest. Võimalik, et seetõttu Krimmis õhuhäire töötaski. Küll tuli hommikuks uudiseid, et Novotšerkasski kandis siiski kaks suuremat plahvatust olla toimunud.

3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal andis Ukraina teada vaid ühest ebaõnnetunud vene poole rünnakust.

Jätkuvalt on tihe rünnakutelaine rinde lõunalõigus. Pärast mitut ebaõnnestunud rünnakut õnnestus venelastel Ternõle (700 elanikku) paarsada meetrit lähemale saada ja külani on pisu üle kilomeetri. Küll on seal sage, et vene pool ühel päeval sammu edasi saab ja peale Ukraina töötlust need siiski maha jätab. Tundub, et siingi suunal Ukrainal nii kaudtulemoona kui droone jagub. Jampolivka suunal pole juba kuu vene poole rünnakud neile edu toonud.

4. Siversk: paralleelselt eelmise rinde lõunasuunale jätkusid katsed saada sisse nii Bilohorivka kui Spirne külasse, aga seni on need katsed ebaõnnetunud. Vesele kandis pole ka vene pool seni edasi saanud, kuigi suruvad kasvava initsiatiiviga. Eks siinse rinde eesmärk ole ikka Siverski linn, kuigi vist selle vallutamise võimekusse senise seisu juures ei usu.

5. Bahmut: pisu siin suunal vene rünnakute arv ja intensiivsus vähenes. Arvatavalt reorg.

6. Donetsk: surve Avdiivkast läänes vähenes eile veelgi. Miks vene pool jätkab siin päris jaburate rünnakutega, võib vist ikka olla vaid lahingpäevikusse märke saamise põhjusega, sest muid põhjuseid selleks ei leia. Näiteks saata üle suure põllu üks tank ja soomuk koos jalaväelastega, mis tähendab kogu seltskonna eksistentsi lõppu. Sama jabur on Hiina golfikärudega üle põllu üritada jõuda Ukraina possadeni, vahemaa lihtsalt nii pikk, et enne need kahjutuks droonidega tehakse. Jalavägi lõpuks kas kassettmoonaga või järgmiste droonidega kahjutuks tehakse. Seni ei anta armu ka põgenevale soomustehnikale ega isikkoosseisule.

Seni pole vene poolt piisavalt aidanud ka nii lennunduse (ka droonid) kui kaudtule tihe töötlus.

Ukriana blogijate sõnul teeb Ukriana tugevaid pingutusi, et jõuda rajada pisu enam kindlustatud kaitseliini siin suunal ja sestap siis vene rünnakute karm lõpetamine aja andmiseks on päris tõsiselt käsil. Küll tunnistavad mitmed blogijad, et murekohti jagub siingi, sest paljud kaotused oleks olemata, kui varasemalt oleks hakatud täiendavaid kaitseliine rajama.

Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka ikka kogu sõja kuumim koht ja rünnakuid üle 20 siia kanti jagus. Surub vene pool ikka hullusti ja igatsugu kirjut seltskonda jagub rünnakutele. Tundub (vähemalt videotelt vaadatuna), et rinde taga järjest klopsitakse kättesaadvaid seltskondi kokku ja käega näidatud suunas edasi saadetakse, sestap ka need rünnakud pisu hambutud on, kuigi jõudu nagu jaguks.

Novomõhailivkas jätkub lahing iga maja pärast ja seal edasi tagasi kõikumist rindejoones jagub. Pisu tuleb ka vene poolelt infot, et Ukraina teeb vasturünnakuid.

7. Lõunarinne: viimase nädala jooksul hakkas vene pool kasutama rohkem autosid, et viia jalavägi kiiresti positsioonidele Donetski oblasti Staromajorskoje ja Zaporižja oblasti Robotõne suundadel.

Berdjanski suund: mõni rünnak ikka.

Tokmaki suund: Robotõne keskossa seni pole püsivalt vene pool kanda maha saanud, no vähemalt elavad soldatid.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: ühestki vene rünnakust Ukraina teada ei andnud, kuigi jah, mõni vene blogija intensiivsest maapealsest tegevusest teada andis jättes targu mainimata, kus need tegevused toimusid.

9. Terrorirünnak kontserdimajas „Crocus City Hall” pandi toime „radikaalsete islamistide kätega”, kuid selle kuriteo eestvedaja võis olla Ukraina juhtkond, ütles putin.

„Üks on täiesti selge <…> – see on hirmutamisakt. Ja kohe tekib küsimus: kellele see kasulik on? See kuritegu saab olla vaid lüli terves reas nende katsetes, kes on meie riigiga alates 2014. aastast sõdinud neonatsliku Kiievi režiimi käe läbi. Ja natsid ei põlanud kunagi oma eesmärkide saavutamiseks kõige räpasemaid ja ebainimlikumaid vahendeid. Eriti täna, kui nende paljukiidetud vasturünnak on täielikult läbi kukkunud,” ütles putin.

Tema arvates oli terrorirünnaku eesmärk külvata paanikat ja ebakõla Venemaa ühiskonnas, samuti näidata Ukraina elanikkonnale, „et Kiievi režiimi jaoks pole veel kõik kadunud”. putin kordas taas oma väidet, et terroristid üritasid pärast Crocuse rünnakut Ukrainasse põgeneda. „Tuleb vastata küsimusele, miks <…> ja kes neid seal ootas,” rõhutas ta.

putin kutsus SKR-i üles viima uurimist läbi „professionaalselt, objektiivselt ja ilma igasuguse poliitilise osaluseta” (njah, seda erapooletust oli juba kohtusaalis kohtualuste olekust näha aga ju see ongi „aus” kohtumõistmine koos selle eelneva uurimisega kremli moodi), samas süüdistas USA-d „püüdmises veenda” maailma, et „Moskva terrorirünnakul ei olnud Kiievi jälge” ja anda kogu vastutus „Islamiriigile” (ISIL).

„Meid huvitab, kes on tellija. Vaja on saada vastused mitmetele küsimustele. Näiteks kas radikaalsed ja isegi terroristlikud islamiorganisatsioonid on huvitatud Venemaa ründamisest, mis täna propageerib süveneva Lähis-Ida konflikti õiglast lahendust? Ja kuidas radikaalsed islamistid, kes positsioneerivad end tõeliste moslemitena, <…> panevad kõigi moslemite pühal ramadaani kuul toime tõsiseid ja kuritegelikke julmusi,” ütles putin.

Samas eiras ta tõsiasja, et ISISe rakk Afganistanis „Vilayat Khorasan” oli terrorirünnaku eest juba vastutuse võtnud.

Njah, eks see siseriiklikult sobib oma rahva töötlemiseks sobib, aga tegelikult on uus võimalik vaenlane režiimile paras peavalu, sest Ukraina suunal palju ressurssi kinni ja võimalik, et seda hakkabki järjest enam ISIS-is ära kasutama…

FSB väitis, et terroristid kavatsesid piiri ületada ja „oli kontakte Ukraina poolel”. Sama teesi ütles hiljem ka putin. Selle versiooni aga lükkas ümber Valgevene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Dmitri Krutoi, kes teatas, et vabariigi eriteenistused aitasid takistada võitlejatel Vene-Valgevene piiri ületamist. Ülekuulamistel ei maininud kinnipeetavad oma sidemeid Ukrainaga. Kiievis lükatakse tagasi ka kõik süüdistused seotuses „Crocuse” rünnakuga.

Moskva Basmannõi kohus vahistas 24. märtsil neli Tadžikistani kodanikku, keda FSB nimetas terrorirünnaku toimepanijateks. Dalerjon Mirzojev, Saidakram Murodali Ratšabalizoda, Šamsõdin Faridun ja Muhammadsobir Faizov olid eeluurimisvanglas.

Seejärel arreteeriti veel kolm – Dilovar, Amintšon ja Isroil Islomovõi. SKR-i juhi Aleksandr Bastrõkini sõnul varustasid nad terroristid auto ja korteriga, samuti „vedasid raha”. Juhtumiga seoses peeti kinni kokku 11 inimest.

Hetkel on teada, et Crocuse terrorirünnakus hukkus 139 inimest. 93 ohvrit, sealhulgas viis last, on haiglates. Neist üheksa seisundit hinnatakse üliraskeks.

10. Venemaa majandus kaotab jätkuvalt Ukraina droonirünnakute tõttu naftatöötlemisvõimsust, mistõttu riik on juba kaotanud kümnendiku oma kütusetoodangust. Nagu Reuters kahele tööstuse allikale viidates teatab, peatas Kuibõševski rafineerimistehas nädalavahetusel ühe kahest naftatöötlemisüksusest.

1950. aastatel ehitatud Rosneftile kuuluv tehas on kaotanud 47% oma võimsusest, mis teeb 20 000 tonni ööpäevas. UAV rünnak naftatöötlemistehasele põhjustas tulekahju ja kahjustas esmase töötlemise tehast AVT-5, mille võimsus on 9,5 tuhat tonni ööpäevas.

Kuibõševski rafineerimistehasest, mis tootis eelmisel aastal 0,6 miljonit tonni bensiini, 1,2 miljonit tonni diislikütust ja miljon tonni kütteõli, sai kolmas Rosnefti tehas, mida rünnati.

13. märtsil sai kannatada ettevõtte suurim rafineerimistehas Rjazanis, mis varustab kütusega muu hulgas Moskvat ja oblastit. Pärast põlengut peatati tehases kaks üksust — AT-6 ja AVT-4. Selle tulemusena kaotas tehas kolmandiku bensiinitoodangust (3,3 tuhat tonni päevas) ja üle poole diislikütuse toodangust (5,8 tuhat tonni päevas).

16. märtsil süttis droonirünnaku tõttu Sõzrani teise rafineerimistehase ainus töötav naftatöötlemistehas. Selle tulemusena seiskus tehas, mis tootis iga päev 4,3 tuhat tonni diislikütust ja 2 tuhat tonni bensiini. Reservtehas — AVT-5 — on olnud aastaid tehnoloogilises jõudeolekus, selle käivitamine võtab aega, kuid isegi kui see teoks saab, suudab rafineerimistehas toota vaid poole senisest bensiinikogusest, vahendab Reuters.

Hetkel on agentuuri hinnangul siseturu jaoks bensiini ja diislikütust tootvates rafineerimistehastes primaarprotsesside hädaseisak 86,8 tuhat tonni päevas ehk 9,8% Venemaa Föderatsiooni esmase töötlemise koguvõimsusest. See on juba tõstnud bensiini hulgimüügihindu, mis hüppasid kolme nädalaga 13-15%. Defitsiidi ärahoidmiseks hakkasid naftafirmad maha müüma kogunenud umbes 2 miljoni tonni suuruseid varusid, teatasid asjaga kursis olevad allikad Kommersandile.

11. Venemaa pommitab Venemaad: vene lennukid heitsid Belgorodi piirkonda veel kaks õhupommi, kirjutab Astra oma allikatele viidates. Valuiski linnaosast Šalaevo küla lähedalt leiti lennukipomm FAB-250 ja sama laskemoon viie kilomeetri kaugusel Kozinka külast. Nüüd on pommid likvideeritud.

Viimase kahe päeva jooksul teatasid kohalikud avalikkused kahest sarnasest laskemoonast, mis langesid Belgorodi oblastisse. Üks neist leiti Rakitjanski rajoonist Vvedenskaja Gotnja küla lähedalt, hetkel on õhupomm likvideeritud ja hävitatud, teatab piirkonna operatiivstaap.

Nagu märgib väljaanne Ashes, langes Graivoroni lähedal laskemoon Zamostje külale, kus pommitaja ründas Ukraina sabotööre. „Plahvatusohtlik pomm lebab endiselt küla väljapääsu juures, sest sapöörid ja päästjad ei saa seda maast välja tõsta,” täpsustab Ashes.

See pole esimene kord, kui Venemaa sõjalennukid on teel Ukrainasse riigi territooriumile laskemoona heitnud. Kõige sagedamini toimusid vahejuhtumid Belgorodi piirkonnas. 22. veebruaril kukkus Soloti külas FAB-250, laskemoon ei plahvatanud ja hävitati hiljem polügoonil. 27. jaanuaril leiti Korotšanski rajooni Postnikovi külast FAB-250.

21. jaanuaril kukkus Ionovka küla lähedal tiiki pomm. Sarnasest juhtumist teatati 13. jaanuaril, kuid teises piirkonnas – Krasnodari territooriumil Pavlovskaja ja Atamanskaja külade vahel leiti raketi X-101 osi.

2. jaanuaril langes Venemaa rakett Voroneži oblastis Petropavlovka külale ja plahvatas. Vigastada sai neli inimest, kannatada said üle 100 maja, kool, rahvamaja, haldushoone, samuti viis sõiduautot ja traktor. Oblasti kuberner Aleksander Gusjev ütles, et võimud peavad ümber ehitama üheksa maja.

Veel üks „lennuki laskemoona ebanormaalne heide” oli 20. aprillil 2023 pommitaja Su-34 lennu ajal Belgorodi kohal. Pomm kukkus kesklinna – Vatutina ja Gubkini tänavate ristumiskohas, mille tagajärjel tekkis 20-meetrise raadiusega kraater. Plahvatus purustas naabermajades klaasi, lööklaine lükkas maha elektripostid ning üks autodest „lendas” poe katusele. Kolm inimest said vigastada. Njah, selleski süüdistati Ukrainat.

4. ja 25. mail avastati Belgorodis ja selle piirkonnas veel kaks lõhkemata õhupommi FAB-500. Esimene läks Šalandini tänaval asfaldi alla. Teine mattis end maa alla eramu territooriumile, mille omanik teatas hädaolukorrast. Laskemoona kahjutuks tegemiseks tuli evakueerida terve tänav – 56 inimest.

Tänavu jaanuaris leiti Belgorodi piirkonnast ka rakett X-101. Sõjaväekorrespondendi Boriss Rožini sõnul kukkus ta alla rikke tõttu.

12. vene riigiduuma hakkas pärast Crocuse rünnakut ette valmistama seaduseelnõu, millega karmistatakse karistusi terrorirünnakute kohta teadvalt valeteadete eest. Selle algatuse tegi kaitsekomisjoni esimene aseesimees Aleksei Žuravljov.

Tema sõnul tuleb inimesi, kes „häirivad Venemaa ühiskonda valeteadetega halastamatult karistada” vanglasse saatmisega. „Nüüd näeb selliste naljade eest, kui need ei toonud kaasa inimese surma, ette karistusseadustik ainult trahvid, kuid usun, et tänapäeval tuleks artiklisse jätta ainult vanglakaristused, ilma alternatiivita,” ütles Žuravljov.

Aseesimehe seisukohalt tuleb nn telefoniterroristidele kehtestada ranged karistused vähemalt kuni sõja lõpuni Ukrainaga. Küll aga leiab ta, et vanus ei tohiks karistuste langetamisel olla kergendav asjaolu. „Kui need on alaealised, siis on nende jaoks kolooniad – nad peavad mõistma, et nad satuvad sinna ja nende jaoks lõpeb normaalne elu,” märkis Žuravljov.

Tema arvates mõtlevad valeinfo levitajad seaduse vastuvõtmise korral „tuhat korda”, enne kui „venelasi oma meelelahutuseks hirmutavad” või „Ukraina eriteenistuste käsul”. Aseesimees lisas, et sellised üleskutsed hajutavad õiguskaitseorganite tähelepanu, kes on kohustatud igale sellisele signaalile reageerima, selle asemel, et suunata jõupingutusi nende kaitsmiseks, kes seda tõesti vajavad.

25. märtsil evakueeriti Moskvas Pirogovi nimelise riikliku meditsiini- ja kirurgiakeskuse (NMHC) Izmailovski konsultatsiooni- ja diagnostikakeskusest 900 inimest. Asutuse pressiteenistus teatas, et põhjuseks oli teave pommi kohta. NMHC postkasti saadeti vastav kiri – seal teatati 40-minutilise taimeriga fosforlõhkekehadest, mis väidetavalt olid peidetud hoone põrandatele seljakottidesse. Mashi andmetel on Crocuse kontserdimaja terrorirünnaku ohvrid haiglas.

24. märtsil evakueeriti plahvatusohu teadete tõttu Peterburis asuv London Malli kaubandus- ja meelelahutuskompleks. Pommiähvardusest teatas 18-aastane polütehnikumi esmakursuslane pärast pisihuligaansuse eest kinnipidamist. Seetõttu algatati tema suhtes kriminaalasi terrorirünnakust teadlikult valeteate andmises eesmärgiga destabiliseerida võimu. Üliõpilast ähvardab kuni 8-aastane vangistus.

Samal päeval Moskva Šeremetjevo lennujaamas ütles üks Jerevani suunduva lennu reisija lennuki pardal, et tema seljakotis on pomm. Kohale kutsuti politsei, koerajuhid ja lennujulgestus. Naine peeti kinni ja viidi jaoskonda, ta nentis, et tegu oli naljaga.

Lennujaam nimetas reisija tegu „vastuvõetamatuks tahtlikuks tegevuseks riikliku leina päeval” Crocuse terrorirünnaku ohvrite jaoks ja lubas võtta kõik vajalikud meetmed „maksimaalse vastutuse toomiseks” Venemaa seadusandluse raames.

13. Wagneri-sse värvatud endine süüdimõistetu, kes naasis Ukraina sõjast ja tappis julmalt oma elukaaslase, peeti Moskvas kinni, vahendab Moskovski Komsomolets. Kuritegu oli Bibirevo piirkonnas Konenkova tänaval. Uurijate sõnul lõikas 51-aastane Wagneri liige oma 42-aastasel elukaaslasel kõrva maha, pussitas teda seejärel enam kui 15 korda ja helistas ise politseisse.

Endise palgasõduri nimi on Sergei Mironov, kirjutab sotsiaalmeedia Telegrami kanal „VChK-OGPU”. Kinnipeetav oli varem korduvalt karistatud. Enne Wagnerisse värbamist oli Mironov vangis raskete kehavigastuste tekitamise eest, mis lõppes surmaga. Ta võitles Ukrainas 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta aprillini ning sai seejärel president Vladimir Putinilt armu ning naasis Moskvasse, kus asus elama koos Svetlana K-ga. Kanali allikate sõnul toimus mõrv konflikti tõttu. Naine suri mitmete noahaavade tõttu kohapeal. Sel hetkel viibis korteris tema 15-aastane tütar.

Mironov anti kohtu alla juba pärast sõjast naasmist, eelkõige mõisteti ta süüdi vara tahtlikus kahjustamises. Ta veetis mitu kuud eeluurimisvanglas, seejärel vabastati. Pärast oma elukaaslase mõrva arreteeriti Wagneri liige uuesti.

2023. aastal olid endistest vangidest Wagneri palgasõdurid osalised vähemalt 192 kriminaalasjas. Neist 31-le esitati süüdistus mõrvas, mõrvakatses ja raske kehavigastuse tekitamises.

Hiljem töötas Riigiduuma välja uue seadusandliku mehhanismi vangide sõtta saatmiseks, mis ei nõua presidendi dekreeti armuandmise kohta. Nüüd antakse neile kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingu eest „tingimisi vabastamine”, kuid nad peavad teenima nn „sõjalise erioperatsiooni” lõpuni, mitte aga kuus kuud nagu varem.

14. Vähem kui nädal pärast seda, kui Jeemeni huthid leppisid kokku Venemaa ja Hiina diplomaatidega, et nad ei ründa nende laevu, sattus mõlema riigiga seotud tanker huthide tulistamise alla. See ei ole esimene kord, kui huthid on omanike muutumise tõttu laeva valesti tuvastanud.

Laupäeval tulistasid huthid raketi Hiina ettevõttele kuuluva laeva M/V Huang Pu pihta, vahendab Bloomberg. Selle löök põhjustas väikese tulekahju, kuid inimohvreid ei olnud. Tanker tuli ühest Venemaa sadamast ehk ilmselt vedas vene naftat.

Huthid on korduvalt öelnud, et nad sihivad Iisraeliga seotud laevu. Tõenäoliselt kasutavad nad või neid abistav Iraan laevade omandiõiguse andmebaase, kuid see pole põhimõtteliselt kuigi läbipaistev valdkond. Lisaks saab laevu edasi müüa ja registreeringut muuta. Ilmselt mängisid need tegurid praeguses juhtumis rolli, arvas 20-aastase kogemusega laevandusanalüütik ja Taani konsultatsioonifirma Vespucci Maritime asutaja Lars Jensen.

Üks andmebaas näitab, et M/V Huang Pu oli kunagi Briti laev. Kuid teistest allikatest pärit teabe kohaselt tühistati selle registreerimine Ühendkuningriigis veebruari keskel ja tanker oli nüüd Venemaa oma, märkis Jensen:

Seni näib, et huthid tegutsesid aegunud teabe põhjal. Samas andsid nad mõista, et isegi kui oleks kokkulepe ohutu läbipääsu tagamiseks, ei saa seda usaldada.

Eelmisel neljapäeval teatas Bloomberg, et Omaanis peetud kõnelustel huthide ühe poliitilise liidri Muhammad Abdul-Salamiga lubati vene ja Hiina diplomaatidele Adeni lahel ja Punasel merel mitte rünnata nende laevu. Vastutasuks lubasid Moskva ja Pekingi esindajad toetada huthisid sellistes organisatsioonides nagu ÜRO Julgeolekunõukogu, väidavad mitmed aruteludega kursis olevad inimesed.

Varem mõistis Venemaa välisministeerium hukka USA ja Suurbritannia selle eest, et nende sõjalaevad hakkasid huthidele lööke andma, et teha lõpp laevade pommitamisele maailma ühel tähtsaimal kommertslaevaliinil. Venemaa ja Hiina teatasid, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei andnud sellisteks rünnakuteks luba. Peking on ka mitmel korral avalikult kutsunud üles lõpetama kaubalaevade pommitamist.

Aasta alguses tulistasid huthid kahel korral vene naftat vedanud tankereid ning teisel juhul sai pihta ka varem Suurbritannias registreeritud laev ning selle müümise ja ümberregistreerimise järel laeva andmeid registris kiiresti ei muudetud.

Märtsis tabasid võitlejad kaubalaeva True Confidence, nimetades seda Ameerika omaks. See tõi kaasa esimesed inimohvrid – hukkus kolm meeskonnaliiget. Varem kuulus laev tegelikult Ameerika riskifondile Oaktree Capital, kuid viidi hiljuti üle mitte-Ameerika ettevõttele, rääkis olukorraga kursis olev inimene Bloombergile.

Vene ja Hiina laevad sõidavad jätkuvalt Punasel merel, saates mõnikord transponderite kaudu Jeemeni piirkonnas signaale nagu „Hiina laev”, „Iisraeliga mitteseotud laev” ja sarnaseid signaale, teatas eriväljaanne The Maritime Executive. Paljud Lääne vedajad peavad seda marsruuti endiselt ohtlikuks (seda teatas reedel eelkõige Taani Maersk) ja saadavad oma laevu ümber Aafrika.

15. Lühiuudised

Venemaa suursaadik ei tulnud Poola välisministeeriumisse pärast seda, kui okupantide rakett lendas Poola ja ta välja kutsuti.

Iga ETV-s esineva Eesti sõjaväelase esinemine jõuab ka Ukraina uudistesse ja seekord oli esinejaks Kaitseliidu Peastaabi ülem kolonel Eero Rebo, kes rääkis drooninduse kasvavast võrdsustumisest Ukraina rindel.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby nimetas kremli propagandaks Venemaa väidet, et terrorirünnak Moskva oblastis Crocuse kontserdimajas on seotud Ukrainaga.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba arutas EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelliga võimalusi tugevdada võimalikult kiiresti Ukraina õhutõrjesüsteeme lisasüsteemidega nagu Patriot.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sel nädalal asuvad Eesti Parima Toiduaine konkursil võistlema väikeettevõtete tooted, kelle hulgas jahib piirkonna parima tiitlit 55 uut kodumaist toiduainet.

 Enim on tooteid hindamisele esitanud Põhja-Eesti ettevõtted (17 toiduainet), järgnevad Virumaa 14, Lääne-Eesti 12 ja Lõuna-Eesti 12 tootega. Nelja erineva piirkonna lõikes selgitab hindamiskomisjon ka parimad uued väikeettevõtete tooted.

„Valik on seekord eriti põnev ja kirev. Kui mingeid ühisnimetajaid otsida, siis võiks välja tuua omanäolised, huvitavate maitsekombinatsioonidega ja tervislikud käsitööjoogid ning maitsetena küüslaugu ja trühvli,” räägib Toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Ökoloogilise fermenteeritud küüslaugu kõrval kandideerivad näiteks röstitud küüslaugu hummus või maitsestatud viin musta küüslauguga. Võistlevad ka taimne pasteet musta trühvliga, trühvlimajonees, jäätunud õuntest tehtud siider ja mango-citra humala kombucha ehk teeseenejook,” toob Potisepp näiteid tänavusest huvitavast tootevalikust.

„Väikeettevõtted erinevates piirkondades üle Eesti väärtustavad kohalikku toitu ja hoiavad piirkonna traditsioone. Sageli on tegemist pereettevõtetega, kel pole viimastel aastatel olnud kerged ajad – üheltpoolt on tarbija hinnatundlikum, teisalt on väikeses mahus tootmine kulukam,” selgitab Sirje Potisepp. „Hindamistulemustest saavad ettevõtted oma uudistoodetele väärtuslikku tagasisidet. Edu konkursil võimaldab olla nähtav laiemale tarbijaskonnale ja avab enamasti väiketootjale ukse ka suurte kaubanduskettide sortimenti,” valgustab Toiduliidu juht võidutoodetele avarduvaid väljavaateid.

Toiduliidu eestvedamisel tänavu juba 30. korda toimuvale Eesti Parima Toiduaine konkursile sai üles seada tooteid, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul. Suurtööstused esitasid hindamiseks 94 ja väikeettevõtted piirkondlike parimate selgitamiseks 55 toodet. Konkursitooteid hindab toiduekspertidest koosnev komisjon.  Parimad piirkondlikud tooted avalikustatakse neljapäeval.

2024. aastal Eesti Parima Toiduaine konkursil tiitlile „Eesti Parim Toiduaine Väikeettevõttelt” kandideerijad piirkonniti: 

Lõuna-Eesti

Lääne-Eesti

Põhja-Eesti

Virumaa

Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman rõhutas, kui oluline on teisipäeva hommikul ees ootav linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamine ning Keskerakonna 20 aasta järel pealinna juhtimisest eemale tõrjumine.

„Tervitan sotsiaaldemokraatide esmaspäevast otsust umbusaldamisega ühineda. Isamaa rõhutas juba kaks ja pool aastat tagasi, pärast kohalike omavalistuste valimisi, et Keskerakonnast vaba Tallinna valitsemine on võimalik. Mul on hea meel, et see märgiline samm on lõpuks teoks saamas,” sõnas Solman.

Ta lisas: „Mihhail Kõlvarti umbusaldamine on väärtuspõhine samm. Küsimus pole ainult värskes korruptsiooniasja kohtuotsuses. Olen viimased kaks aastat kurbusega vaadanud, kuidas kõigist linnaosavalitsustest on vaid ühel, sotsiaaldemokraatide juhitud Nõmmel lehvinud lipp Ukraina toetuseks. Samamoodi oleme Tallinnas näinud vastutöötamist täielikult eestikeelsele haridusele üleminekule. Mul on üleskutse kõigile umbusaldajaile: suuname üheskoos linna moraalkompassi õigesse suunda!”

Solman ütles, et Tallinna juhtimises tuleb vastu võtta otsuseid, mis teenivad linnaelanike huve. „Üks ülesanne on raiuda läbi Keskerakonna loodud toiduahel, kus linna eelarvest suunati märgatav osa ühe erakonna liikmete toetamiseks. Aga samas ei saa me ka lubada, et praeguse riigi valitsuskoalitsiooni otsused suurendada kohalikke makse, antaks kanda tallinlastele. See pole Isamaale vastuvõetav!” rõhutas Solman.

Põllumajandusettevõte Scandagra kogus Eesti põllumeestega 10 000€, millega toetati Päästeliidu projekti „AED igasse vabatahtlikku päästekomandosse”.

Tänaseks on annetusest soetatud AED aparaadid jõudnud kogukondadesse ning osad vabatahtlikud päästemeeskonnad on juba läbinud ka Punase Risti poolt esmaabikoolitused.  Automaatne kehaväline defibrillaator (AED) on kerge ja kaasaskantav elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral.

Annetuse tulemusena on nüüd elupäästev võimekus veel seitsmes vabatahtlikus päästekomandos: Koonga Vabatahtlike Päästeselts, Rõngu Vabatahtlik Päästeselts, Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kuusalu Vabatahtlike Selts, Kaberneeme Vabatahtlik Maa- ja Merepääste, Valjala Pritsumehed ning Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing.

Scandagra turundusspetsialist Annaliisa Heinsalu sõnul sõltub põllumajandussektor loodusjõududest ja ettenägematutest sündmustest, kus vabatahtlikud on tihti esimesed, kes sellistele hädaolukordadele reageerivad. „Tehtud annetus on tunnustus päästjate panustatud aja ja väärtuslike pingutuste eest, mis jäävad sageli märkamatuks, kuid millel on hindamatu mõju meie ühiskonna igapäevasele toimimisele,“ ütles Heinsalu.

Päästeliidu juhi Piia Kallase sõnul on AED projekti rahastamisel võimalus päästa kellegi elu: „Scandagra tänuväärse annetusega saab seitse piirkonda üle Eesti veelgi turvalisemaks. Senine kogemus on näidanud, et AED on hädavajalik kogukonna turvatunde tagamisel.”

Päästeliit ühendab ja esindab Eestis päästealal vabatahtlikult tegutsevaid ühinguid. Tänaseks on annetajate toel soetanud vabatahtlikele päästekomandodele 28 AED aparaati ning elupäästva võimekuse arendamine jätkub Eesti elanike ja eraettevõtjate toel.

President Alar Karis osales Maarjamäel Kommunismiohvrite memoriaali juures mälestustseremoonial ning asetas küüditamisohvrite mälestuseks pärja Eesti rahvalt.

Riigipea sõnavõtu tekst:

Minu ema talletas oma päevaraamatusse meie perekonna saatused:

Isapoolne vanaisa Alfred  ja vanaema Maria olid talupidajad Haanjamaal. Et talupidamine ei suutnud paljulapselist peret toita ja koolitada, ostsid nad veski Piusa jõele. Vanaisa suri 1940, vanaema küüditati Siberisse 1949.

Onu Adolf jätkas pärast isa surma veski pidamist, küüditati 1949, onu August aitas Adolfil veskit pidada, küüditati 1949 koos abikaasa Leida ja kahe lapsega – kahe aastase tütre Malle ja kaheksakuuse Einariga.

Emapoolne vanaema, Sadala valla Kilbavere talu perenaine Amalie küüditati 1941 ja suri Siberis 1943. Onu Ants, kes oli pärast isa surma Kilbavere talu peremees, küüditati 1941 ja jäi teadmata kadunuks.

Onu Endel abiellus juba gümnaasiumi ajal oma klassiõe Õiega. Küüditati 1941, tuli oma algatusel Eestisse tagasi ja küüditati 1949 uuesti koos naise ja kahe pojaga, hukkus Venemaal.

Ja nii edasi ja nii edasi… Küüditati… Küüditati… Küüditati…

Minu sugulaste lood mahuvad Eesti paljude perelugude mustrisse. See on meie kõigi ühine lugu, meie ühine puudutus. Totalitaarse režiimi murdlaine rebis oma ohvrid teadmatusse otse kodutalust või koolipingist, tõukas nad surma või viletsusse. Kurjus ei teinud vahet, kas ohvriks langesid väikesed lapsed või vanavanemad. Võõras võim hülgas inimlikkuse, murdis elud ja saatused.

Me ei unusta seda ebaõiglust ja me mäletame neid ohvreid. Me teeme seda rahulikult ja enesekindlalt, sest kogu õuduse, valu ja kurjuse kiuste olime meie lõpuks võitjate poolel, kui võtsime tagasi oma riigi.

Täna seisame siin ja mõtleme neile meie omadele, kes jäid sinna kaugele, võõrale karmile maale. Neile sülelastele, väikestele tüdrukutele ja poistele, armastavatele emadele-isadele, vanaemadele-vanaisadele, onudele-tädidele. Austusavaldusena kõigile neile saame uhkusega näha oma rahvuslippu Eestis vabalt lehvimas.

Me ei lase sel lipul enam langeda. Mitte kunagi. Me teame, et nõrkusest astub kurjus üle ja et vägivald inimlikkust ei austa. Aga me teame ka, et kurjus taandub tugevuse ja vägivald kindlameelsuse ees.

Eesti on tugev ja kindlameelne. Olles täpselt siin, kus me oleme ja just selle naabri kõrval, kes meile idas on antud. Kaitstes ennast ja meie liitlasi, et võõras ei julgeks siia enam sõjaga tulla, ning aidates Ukrainal võita Venemaa agressiooni. Ukrainas näeme sama kurjuse julma irvet, mis vaatas Eesti peale täna 75 aastat tagasi. Jälle see kurjus küüditab, vangistab, sandistab ja tapab. Siinsamas Euroopas. Ja demokraatlike riikide võimuses on agressor peatada. Veelgi enam, see on meie kohustus, et kurjus ei saaks edasi tulla.

Ma mõtlen ülima lugupidamise ja austusega kõigile teile, kes te olete Venemaa laagrite ja asumiste põrgust läbi tulnud. Läbi tulnud ning kaasas hoidnud eesti keelt ja kultuuri, armastust Eesti vastu.

Meie maa rahvas pidi võõrale võimule palju ära andma, kuid meile jäi alles meie julgus ja elutahe. Seda aitasite hoida ka teie, totalitaarsete režiimide repressioonide ohvrid. Aitäh! Kutsun kõiki, ka Eesti riigiasutusi seda tänutunnet meeles pidama ja represseeritute eest piskulgi moel hoolt kandma. Sest tõepoolest – me ei unusta ja me mäletame.

Reformierakonna juhi Kaja Kallase hinnangul oli Andrus Ansipi otsuse taga mitte kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel kaalutlus, et küsitlused talle suurt edu ei näidanud.

„Ma arvan, et ta (Andrus Ansip – toim) on nii osav poliitik, et ju ta võttis kuulda uuringuid, mis talle väga suurt toetust ei näidanud,” ütles Kallas esmaspäeval Kadriorus ERR-i küsimusele vastates. Kallas ütles Ansipi esmaspäevahommikust sõnavõttu kommenteerides, et Reformierakonnas on arvamusvabadus. „Eks ole hea näha, et limonaadimasin töötab endiselt,” sõnas Kallas.

Politsei palub abi välismaal kadunuks jäänud 32-aastase Marko asukoha tuvastamisel.

Lähedased olid Markoga kontaktis viimati 20. veebruaril. Vabariigi aastapäeval pidi mees lendama Kuubalt Riiga ning peale seda Eestisse tulema, ent hetkel puudub teadmine, kas mees Riiga jõudis. Tema mõlemad telefonid on välja lülitatud.

Marko on umbes 195 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Mehel on pruunid lühikesed juuksed.

Politsei palub kõigil, kes on Markot näinud või kellel on infot tema võimalikust asukohast, sellest teada anda helistades numbril 112.

Euroopa Komisjon otsustas algatada digiturgude määruse alusel uurimise kolme pääsuvalitsejaks nimetatud ettevõtte suhtes.

Uurimine puudutab Alphabeti rakendusi Google Play ja Google Search, Apple’i rakendustepoodi App Store ja veebilehitsejat Safari ning Meta nõusolekumudelit „Maksa või nõust”. Komisjon kahtlustab, et nende kolme ettevõtte kehtestatud meetmed ei vasta digiturgude määrusest tulenevatele kohustustele.

Peale selle valmistub komisjon uurima Apple’i uut tasustruktuuri alternatiivsetele rakendustepoodidele ja Amazoni veebipõhise vahendusteenuse järjestamistavasid. Komisjon on kohustanud pääsuvalitsejaid säilitama dokumente, mis võimaldaksid jälgida digiteenuste määrusest tulenevate kohustuste täitmist.

Alphabeti ja Apple’i suunamistingimused

Digiturgude määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt peab pääsuvalitseja lubama rakenduste arendajatel suunata tarbijaid tasuta pakkumiste juurde väljaspool pääsuvalitseja enda rakendustepoode. Komisjon kahtleb, kas Alphabeti ja Apple’i meetmed on selle kohustusega täielikult kooskõlas, kuna mõlemad rakendavad mitmesuguseid piiranguid, mis muu hulgas takistavad arendajatel vabalt suhelda, pakkumisi reklaamida ning otselepinguid sõlmida. Selleks kehtestavad nad ka erinevaid tasusid.

Digiturgude määruse artikli 6 lõike 5 kohaselt ei tohi pääsuvalitseja otsingutulemuste järjestamisel eelistada enda pakutavaid teenuseid ja tooteid sarnastele teenustele või toodetele, mida pakub kolmas isik. Komisjon kahtlustab, et Alphabeti meetmed ei pruugi olla selle kohustuse täitmiseks piisavad. Kahtluse kohaselt kuvatakse Google’i otsingutulemusi selliselt, et Google’i vertikaalseid otsinguteenuseid (nt Google Shopping, Google Flights, Google Hotels jne) eelistatakse automaatselt teistele samaväärsetele teenustele.

Apple’i puhul uurib komisjon, kas ettevõte on teinud kõik selleks, et võimaldada lõppkasutajatel hõlpsasti eemaldada tarkvararakendusi iOS-i operatsioonisüsteemist, muuta selle vaikeseadeid ja valida oma telefonis alternatiivseid vaiketeenuseid, näiteks veebilehitsejat või otsingumootorit. Komisjon leiab, et Apple’i meetmed, sealhulgas veebilehitseja valikukuva kujundus, võivad takistada selle õiguse kasutamist. See on vastuolus digiturgude määruse artikli 6 lõikega 3.

Meta nõusolekumudel „Maksa või nõustu”

Komisjon on algatanud menetluse ka Meta vastu, et uurida, kas hiljuti kasutusele võetud mudel nõusoleku küsimiseks ELi kasutajatelt on kooskõlas digiturgude määruse artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt peab pääsuvalitseja küsima kasutajalt nõusolekut, kui ta kavatseb tema isikuandmeid eri põhiplatvormiteenustes kombineerida või ristkasutada. Meta kehtestatud valik ei pruugi pakkuda tegelikku alternatiivi juhuks, kui kasutaja nõusolekut ei anna.

Muud meetmed

Komisjon kogub ka  fakte ja teavet, et selgitada, kas Amazon eelistab  Amazon Store’is oma kaubamärgiga tooteid, rikkudes sellega digiturgude määruse artikli 6 lõiget 5. Samuti on uurimise all Apple’i uus tasude struktuur ja muud rakendustepoodidele kehtestatud tingimused, mis võivad olla vastuolus digiturgude määruse artikli 6 lõikega 4.

Järgmised sammud

Komisjon kavatseb täna algatatud menetlused lõpule viia 12 kuu jooksul. Pärast uurimist teavitab komisjon asjaomaseid pääsuvalitsejaid oma esialgsetest järeldustest ja selgitab, milliseid meetmeid kavatseb komisjon ise võtta ja mida peaks tegema pääsuvalitsejad, et probleemid lahendada.

Rikkumise tuvastamise korral võib komisjon määrata trahve kuni 10% ulatuses äriühingu ülemaailmsest kogukäibest. Korduva rikkumise korral võivad trahvid ulatuda kuni 20%-ni käibest. Lisaks võib komisjon süstemaatiliste rikkumiste korral võtta parandusmeetmeid, näiteks kohustada pääsuvalitsejat müüma ettevõtet või selle osi või keelata tal omandada süsteemse rikkumisega seotud lisateenuseid.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Otepää vallavalitsus sai PRIAlt 2023. aasta mais toetust muusika- ja tegelusplatsi rajamiseks Otepää kultuurimaja parki.

Otepääl on olemas mitmed mänguväljakud, mis on küll suunatud lastele, noortele, sportlastele, aga pigem on need füüsilise keha arendamisega seotud.

Samas ei ole sellist vabamänguala, mis sobib kõigile, olenemata vanusest või võimekusest ning mis pakuks turgutust ka vaimule.

Mujal maailmas on muusikaaedu rajatud juba aastakümneid, ka Eestis on neid paigaldatud erinevatesse paikadesse (Põltsamaa Roosisaar, muusika- ja spordiväljak Kambja lasteaias, Liikuri lasteaed Tallinnas).

Rajatav muusika- ja tegelusplats pakub vahvat ühistegevust ja tõstab meeleolu. Otepää kultuurimaja parki on projekti raames kavas paigaldada erinevad muusika- ja tegelusinstrumendid (multikellamäng, trummid, metallofon, löökpill-kellad, tasakaalumäng, interaktiivne mäng AudioZone), mille kasutamine arendab muuhulgas käte ja silmade koordinatsiooni ning peenmotoorikat.

Nii väikestel kui ka suurtel inimestel on vajadus eneseväljendamiseks ja muusika- ja tegelusplats pakub selleks võimaluse. Paigaldatavad atraktsioonid sobivad kõikidele vanusegruppidele ja ka erivajadustega inimestele. Muusika- ja tegelusplatsi on võimalik kasutada ka lõunapausil vaimu turgutamiseks ja lihtsalt aja veetmiseks.

Täiendavad vaba aja veetmise võimalused tekivad eelkõige Otepää linnas ja vallas elavatele lastele. Kuna Otepää kultuurimaja park asub Otepää kesklinnas, siis kindlasti külastavad seda ka Valgamaa külalised, kes siiakanti satuvad või piirkonnas puhkust veedavad.

Muusika- ja tegelusplats valmib 2024. aasta  juunikuus, selle valmimist toetab Valgamaa Partnerluskogu ja LEADER meede. Projekti kogumaksumus on 37 290 eurot, millest toetuse suurus on 26 997 eurot. Tööd teostab Tiptiptap OÜ.

2023. aastal registreeriti Eestis 99 tuberkuloosijuhtu, neist 80 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 18 retsidiivi- ja 1 muu korduvravijuhtum. See on 30 haigusjuhu võrra vähem kui 2022. aastal. Haigestunutest 73 (73,7%) olid mehed, 26 naised. Vanim patsient oli 90-, noorim 13-aastane.

Tuberkuloosi (TB) haigestumuskordaja oli 2023. aastal 100 000 inimese kohta esialgsetel andmetel 7,2 ja esmashaigestumuskordaja 5,9, mis on kõigi aegade madalaimad tuberkuloosi haigestumuskordajad.

„Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik – kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas,” kommenteeris Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosi registri juht Piret Viiklepp.

Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka (haigestumus alla kümne 100 000 inimese kohta aastas), kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal.

2023. aastal registreeriti kokku 17 multi-ravimresistentset (MDR) TB juhtu, sh 11 uut MDR-TB juhtu, mis on 16,2% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades on 5%. Kõrge MDR-TB levik on püsinud aastaid ja selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui ravimresistentsed tüved hakkasid ühiskonnas levima. Teatud osa elanikkonnast on praeguseks infitseeritud resistentsete tekitajate poolt ning see on ka üks peamisi põhjuseid miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.

Võrdlus Euroopa Liidu riikidega 2022. aasta andmetel: https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/tuberculosis-surveillance-and-monitoring-europe-2024-2022-data

Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud TAI tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee Tuberkuloosi ravimid Eestis on tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad.

24.märtsil tähistati WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 142 aastat tagasi – 24.märstil 1882.aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele TB bakteri avastamisest.

Huvi korterelamute rekonstrueerimise vastu on Võru maakonnas viimastel aastatel kasvanud ning mõned korterelamud on juba ka uue ilme saanud. Sageli venib aga rekonstrueerimise algus pikaks, sest piirkonnas ei ole piisavalt tehnilisi konsultante. 

2023. aastal esitas KredExile taotluse rekonstrueerimist nende toel alustada 15 Võru maakonna korteriühistut. Kortermaja täisrekonstrueerimise toetuse taotlemise korral on tehnilise konsultandi palkamine kohustuslik. KredExi poolt aktsepteeritud ja vastava koolituse läbinud tehniliste konsultantide üle-eestilises nimekirjas seisab praegu 162 nime, kes on valmis tehnilise konsultandi teenust pakkuma.

Kuigi nimekiri pikk, on Võru maakonna korteriühistud jätkuvalt hädas tehniliste konsultantide leidmisega, kes neile reaalselt teenust oleksid valmis ja suutelised pakkuma. Tegutsevad konsultandid on liigselt hõivatud ning uusi konsultante siin piirkonnas pole juurde tekkinud. Selleks, et korteriühistutele toeks olla ja olukorda parandada korraldas Võrumaa Arenduskeskus 22.-23. märtsil tehniliste konsultantide koolituse.

Võrumaa Arenduskeskuse projektijuhtide Jaanus Marki ja Siim Meeliste sõnul on mitmed piirkonna korteriühistute juhatuse liikmed kurtnud, kuidas nad pole ligi paarikümnele välja saadetud kutsele tehnilise konsultandi teenuse pakkumiseks saanud ühtegi vastust. See on omakorda olnud mitmetele korteriühistutele, kes KredExi rekonstrueerimistoetust on soovinud taotlema hakata, takistuseks.

Eesti Korteriühistute Liidu juht ja koolituse avanud lektori Urmas Mardi sõnul otsitakse tehnilisi konsultante tikutulega taga kogu Eestis. Tema sõnul on olukordi ja küsimusi, millega tehniline konsultant korteriühistuid nõustades kokku puutub väga palju ning ka juba tegutsevad tehnilised konsultandid peavad end pidevalt täiendama.

Maakonnas on korteriühistuid, kes leidsid konsultandi endale näiteks Tallinnast, aga see teeb nende sõnul asjaajamise kohmakamaks ja kulukamaks. „Eks vahel peab konsultant käima korteriühistut samuti kohapeal nõustamas, mitte ainult telefoni ja meili teel. Mõistlikum on seda teha kohalikul, kui edasi-tagasi ligi 600 km maha sõitval pealinna spetsialistil,” kommenteeris korterelamu toetusmeetmete konsultant Jaanus Mark.

Projektijuhtide sõnul on oluline, et koolitus korraldati just Võru maakonnas kohapeal, sest mitmetele teenuse pakkumisest huvitatud Võru maakonna ehitusinseneridele on jäänud pealinnas toimuvad koolitused kaugeks ja nad pole saanud erinevatel asjaoludel osaleda. „Oleme sel teemal arutlenud Võru maakonna Koduomanike Kogus ning Kliimaministeeriumi ja erinevate osapooltega Riigikogus kohtumisel eelmise aasta detsembris,” ütles Siim Meeliste. Meeliste sõnul on RenoWave projekt toonud välja palju kitsaskohti, millega korteriühistud kokku puutuvad ning tehniliste konsultantide juurde koolitamine aitab lahendada neist mitmeid.

Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuses toimunud kahepäevase koolituse maksimaalne osalejate arv sai kiiresti täis ning osalejate hulgas oli nii korteriühistute esindajaid kui ka ehitusvaldkonnas juba tegutsevaid inimesi. Koolituse lõpus toimus test, mille sooritas 30 inimest, kes saavad korteriühistutele edaspidi toeks olla ja teenust pakkuda ning seeläbi kortermajade rekonstrueerimisprotsessi piirkonnas kiirendada.

Koolituse viisid läbi Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, Ehitusagentuur OÜ diplomeeritud ehitusinsener ja tehniline konsultant Gerta Reinhold, Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ekspert Kriste Letta, Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) direktor Martin Kikas ja KredEx partnersuhete haldur Jana Toome.