Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kevadisel ajal saabub linnadesse nii-öelda tolmuhooaeg, mil õhus lendleb tavapärasest enam saasteosakesi. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnul on siiski õhk läinud Eestis viimase 15 aasta jooksul puhtamaks ja valmiv eurodirektiiv annab inimestele õiguse nõuda veel puhtamat õhku.

Ühes varasemas uuringus leidis Orru, et Eestis võib õhusaaste põhjustada üle tuhande enneaegse surma aastas. Kevaditi tänavatel lendava tolmu osakesed on samas suuremad ja nii sügavale hingamisteedesse ei jõua. „Mõni aasta tagasi oli meil Tallinnas uuring, kus vaatasime suurema tolmu õhusaastemõju suremusele. Õnneks me seal seda mõju ei näinud,” ütles professor saates „Vikerhommik”.

Tolmu suhtes tundlikul inimesel soovitas Orru eelistada võimalusel väiksemaid tänavaid ja liikuda aegadel, kui liiklust on vähem. „Vaatasin ka seireandmeid ja pärastlõunal oligi saastet kõige rohkem: kusagil 14–16 ajal. Inimesed, kellel on kroonilised haigused, võiksid neid tunde vältida,” soovitas ta. Õhukvaliteeti oma piirkonnas saab igaüks järele vaadata veebilehelt ohuseire.ee.

Kui varem peeti peamiseks terviseprobleemide põhjustajaks südamehaigusi, siis on reedel avaldatud uuringu põhjal esikoha endale napsanud närvisüsteemi mõjutavad haigused nagu insult, migreen ja dementsus.

Ameerika Tervise Mõõtmise ja Hindamise Instituudi (IHME) poolt juhitud analüüsis leiti, et 2021. aastal kannatas neuroloogiliste haiguste käes üle 3,4 miljardi inimese ehk 43 protsenti maailma elanikkonnast. Seda on märkimisväärselt enam kui varem arvatud, vahendab Sciencealert.

Keskkriminaalpolitsei algatas justiitsminister Kalle Laaneti suhtes väärteomenetluse.

„Juhtumi osas alustas keskkriminaalpolitsei väärteomenetluse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb toimingupiirangu rikkumist (KVS § 19),” teatas PPA pressiesindaja Annika Maksimov ERR-ile.

Eesti Ekspress kirjutas laupäeval, et Kalle Laanet on nii oma praeguses ametis justiitsministrina kui ka varem kaitseministrina üürinud oma kasupojalt Tallinnas korterit ja lasknud kulud riigil hüvitada.

USA võimud võivad riigis Tiktoki keelustada ning see võib kaasa tuua tulised kohtulahingud. Ajaleht Wall Street Journal kirjutab, et valitsus peab siis kohtus tõestama, et Hiina rakendus ohustab riiklikku julgeolekut ning selle keelustamine ei ohusta ameeriklaste sõnavabadust.

Hiljuti võttis USA esindajatekoda vastu eelnõu, mis sunnib videojagamisplatvormi katkestama sidemed oma Hiina omanikfirmaga või olema silmitsi keeluga Ühendriikides. Eelnõu vajab veel USA senati heakskiitu, vahendab ERR.

Norras viibiv prantslane polnud kiiruskaamerate olemasolust teadlik ning sai 19 päevaga 25 liiklustrahvi. Seetõttu sattus prantslane kolmeks nädalaks Norra vanglasse.

23-aastane prantslane viibis Norras veidi üle kuu, enne kui lõpetas trellide taga. Norra meedia teatel oli mees tulnud riiki tööd otsima. Ükskord sõitis prantslane 70 alas kiirusega 113 kilomeetrit tunnis. Kiirust armastavat prantslast märkas aga kiiruskaamera, vahendab ERR.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas määruse, millega suunatakse 5 miljonit eurot ettevõtete digitaliseerimise teekaartide loomisesse.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.”

Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused; tööstusrobootika ja robotite kasutuselevõtt; andmeanalüütika ja AI lahendused, sh kvaliteedikontrollimisel ja tootlikkuse parandamisel; ettevõttesisene tootmisvoogude juhtimine ja automatiseerimine alates seadmete paigutusest kuni autonoomsete robotsüsteemideni.

Toetus on suunatud ettevõtetele, et toetada digitaliseerimise teekaardi ehk kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokumendi loomist, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja ülevaadet vajalikest investeeringutest kitsakohtade kõrvaldamiseks, hinnangut nende tasuvusele ning mõjule ettevõtja majandustulemustes.

Teekaardi koostamine on meeskonnatöö, mida juhib väline nõustaja. Meeskonnas osalevad ettevõtte töötajad saavad protsessi käigus ka nõustamist teekaardi järgi digitaliseerimise elluviimiseks. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostamiseks on aega kuni kuus kuud ning toetuse suurus on kuni 10 000 eurot.

Toetuse osakaal abikõlblikest kuludes on Tallinna, Harjumaa ja Tartu piirkonnas 50 protsenti ja väljaspool neid  piirkondi 70 protsenti. Toetuse saamiseks peab ettevõtte aastane müügitulu olema vähemalt 200 000 eurot.

Kui teekaart on valmis, siis võimalik EASi ja KredExi ühendasutusest taotleda ka kuni 300 000 euro ulatuses digipöörde toetust, et teekaardi elluviimiseks vajalikke investeeringuid teha. Vaata täpsemalt: Ettevõtete digipöörde toetus – EASi ja KredExi ühendasutus

Toetuse taotlemine avab EASi ja KredExi ühendasutus 18. märtsil. Rohkem infot kodulehel: Digitaliseerimise teekaardi toetus – EASi ja KredExi ühendasutus

Toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Ukrainlased kolivad Võrust ära, sest nad ei talu seda, mis toimub, ütles Võru linnavolikogu liige Kertu Luisk veebiraadio saates „Lihtsalt&Keerutamata”.

Luisk rääkis veebiraadio saates, et Ukraina perekond rääkis talle, et nad lähevad ära, sest nad ei talu seda, mis Võrus toimub. Ukrainlased rääkisid, et nad näevad, et see, mis Võrus toimub on sama, mis toimus Ukrainas enne olukorra eskaleerumist.

„Nad lähevadki ära ja praegu toimuva eesmärk on meid siit jalust ära saada,” rääkis Luisk. Ta kirjeldas, et olukord on päris jube, käib pidev paugutamine, etteantud graafikust ei peeta kinni ning kopterid lendavad seitsme kaupa üle majade.

„See ei ole kaitsevõime jaoks,” ütles Luisk, „et need tuhanded, viis tuhat on siia planeeritud, et nad on siin meid kaitsmas. Kes neid oma silmaga näinud on, siis peab ikka pagana hea fantaasia olema, et nendes mingit kaitsevõimet näha. See on nagu getost siia lihtsalt toodud lennukite kaupa. Minu jaoks täiesti probleemne kontingent.”

Kertu Luik ütles, et arvestades, mida nad on korda saatnud, siis ei saagi neist midagi muud arvata. Ta räägib, et tahaks nagu midagi positiivset näha, aga ainule positiivne asi on see, et need paugud, mis Võrus majad värisema panevad on nagu äratuskellad: Rahvas, see valitsus ja omavalitsused, nad teevad ilusasju lastele, palun väga, aga no linnas enam varsti elada ei saa. Nad teevad ilusaju selleks, et inimesi eksitada, räägib Luisk.

„Nad ei seisa meie eest,” räägib Luisk, „nad on täiesti ära ostetud.”

Luisk räägib ka ühe nalja. „Keegi just kirjutas, et Kaja valitseb ja Kaja otsustab. Kui Kajale ülemus ütleb, et mine näita riigikogule tisse, siis arvake ära, kas tal on ruumi keelduda. Kaja ei otsusta siin mitte midagi. Ah, mina ei lähe Karise vastuvõtule. Ah, mis te mind kiusate. Ta kuidagi ülbitseb ja sellega siis oma ego nagu vatitupsuga tupsutab. Ei, mina siin ikka olen tegija. Reaalsus on see, et temal ei ole mitte mingit vabadust. Meil siin on väga palju rohkem vabadust kui neil, kes on ennast maha müünud, loonud igasugu komprat, mistõttu neil pole ruumi ka eemale astuda sellest mängust. See on päris karm koht, kus olla, kus nad täna on. Ma üldse ei kadesta.”

Siin on video asja kohta:

Kas mäletate vana kõnekäändu „raha räägib ja rikkus sosistab”? Paljud ei tea seda. Vähemalt nii võib arvata pärast mõningast TikToki videote vaatamist.

Sotsiaalmeedia platvorm on täis rikkaks saamise gurusid, kes uhkeldavad oma pangasaldodega, kuid nende salakaval vihje on sageli kõige populaarsem. Nende parim näpunäide luksuslikuks eluks? Saa rikkaks mitte teenides, näiteks online casinos, vaid abielludes.

Üks neist, 22-aastane Dixie D’Amelio, 57-miljonilise fännibaasiga suunamudija sai populaarseks videoga, milles ta kaebab, et peab töötama ja otsustab, et abiellub hoopis rikkaga. Ta pole ainuke. Hashtagiga How To Marry Rich (Kuidas abielluda rikkaga) on platvormil 3,9 miljonit vaatamist ja terve veebitööstus lubab valjuhäälselt aidata just seda teha.

Dixie ja tema sarnased pole esimesed, kes plaanivad raha pärast abielluda. Aga kui kunagi sosistati nõuannet diskreetselt, siis see viisakus on tänapäevastes subtiitritega TikToki videotes kadunud.

Kuid asi pole ainult selles, et nad pole diskreetsed. Nad ka ilmselgelt eksivad. Ainuüksi raha pärast abiellumine ei taga lihtsalt õnne ja seda teavad hästi need, kes elavad oma elu naiste keskel, kes on seda teinud.

Mu abikaasa teab, et olen alati hinnanud rahalist sõltumatust ja selle ohverdamine vaba aja veetmise nimel ei ahvatlenud mind kunagi. Muidugi olen nautinud puhkust Maldiividel esimese klassi salongis, Knightsbridge’i butiike ja Michelini tärniga pärjatud lõunasööke, kuid ma pole kunagi seda elustiili enda pärast taga ajanud. Ja ma pole kunagi mehe peale lootnud, kirjutab kirjanik Shruti Advani väljaandes Daily Mail.

Kui mul oleks kunagi olnud kiusatust omaenda teenimisvõimest loobuda, oleks selles olukorras olevate naiste suhtes avaldatud eelarvamused ja pilkamine mind liiga palju vihastanud, et saaksin seda tõeliselt nautida, märgib ta.

Võib ette kujutada, et teda kirjeldatakse kui „trofee naist”, see oleks meelitav, koos kõige selle dekadentliku glamuuri varjundiga. Kui esimest korda arvati, et ma olen selline, tabas mind see, kui tühiseks inimesed mind pidasid, kuni nad küsisid, mida ma teen.

Olen kirjanik, spetsialiseerunud finantsajakirjandusele, kuid liiga sageli ei viitsi inimesed küsida. Naine, kes „abiellub rikkaga”, nagu TikTokkerid nii halastamatult propageerivad, kaotab oma identiteedi ja temast saab lihtsalt ​​osa oma mehe saatjaskonnast, lisab ta.

Mäletan meest, kes parkis Kensingtonis minu maja ette ja ütles mulle, kui palusin tal edasi liikuda: „Ära laena mehe autot, kui ta ei näita sulle, kuidas seda parkida, kallis.” Kunstigaleriis St James’s öeldi mulle, et see on hea, kui tahan pildi reserveerida, kuni mu abikaasa on selle heaks kiitnud.

King’s Roadi mööblipoe müüja juhtis abivalmilt tähelepanu sellele, et nad on nädalavahetusel avatud, kui mu abikaasa võib vabalt sisse astuda ja minu valikud heaks kiita. Väikeste alanduste nimekiri on pikk.

Muidugi võib see tunduda ebaoluline põnevust otsivate noorte tüdrukute jaoks, keda võrgutab jõuka mehe glamuur. Miks nad hoolivad sellest, mida teised arvavad, kui nad oma mehe raha näppavad ega pea kunagi päevagi tööd tegema? Kuid lubage mul lisada mõni hoiatussõna.

Olen oma elu jooksul tundnud palju Tuhkatriinusid ja vähesed, kui mõni neist, saavad oma õnneliku lõpu, nagu casinos online. Jah, võib tunduda, et see algab hästi. Suvine pulm Toscana lossis on tõepoolest otse muinasjutust välja tulnud, nagu ka couture kleit ja kümnekaraadine teemantsõrmus.

Olen tundnud naisi, kelle abikaasad on andnud neile abieluea jooksul 10 000 naela nädalas kulutamiseks.

Mida rikkused ei osta, on muidugi emotsionaalne stabiilsus või meelerahu. Ei neile ega nende abikaasadele. Peaaegu pidev hirm, et pole piisavalt hea või et teda asendab keegi, kes on parem, tagab, et kumbki pool pole õnnelik.

Sageli on vaid aja küsimus, millal eradetektiivid abikaasadele või advokaadid raha jälitama kutsutakse. Kui suhtute suhetesse tehingupõhiselt, taotlete, et teid koheldaks kui kaupa.

Paratamatult hakkab viltu minema. Ja kui rahakraan kinni keeratakse, nõuavad mõnikord meeleheitlikumaid või leidlikumaid meetmeid naised, kes abielluvad raha pärast ega teeni oma raha.

Brompton Roadil asub pood, mis pakub sularaha disainerkäekottide eest, mis on ostetud ühest paljudest läheduses asuvatest luksusbutiikidest. Naised, kes ei taha oma mehele digitaalseid jälgi jätta, võivad sisse astuda tuhandete naelte väärtuses Hermesi või Chaneli käekotiga, mille eest on makstud tema krediitkaardiga, ja lahkuda sularahaga.

Kellel vaja, saab niimoodi korraliku varanduse üles ehitada, ilma et abikaasa (või tõenäolisemalt tema raamatupidaja) kahtlustaks. See on jahedust tekitav meeldetuletus rahalisest sõltuvusest ja raudkindlast abielueelsest lepingust.

Dixie ja tema fännid peavad samuti tunnistama, et üks asi on abielluda raha pärast ja hoopis teine ​​asi sellest kinni hoida, kui peaks tulema lahutus.

Lisaks murele kõnealuste naiste pärast, on mure ka meeste pärast, kes teavad või ei tea selles nõmedas äris osalejaid.

Samas muretsevad emad oma poegade pärast, keda vaadatakse vaid kui elustiili uuendusi. Selle asemel, et kahtlustada, et keegi jahib poisse nende raha pärast, võiks kirjutada pigem tšeki ja saata noor naine asju pakkima.

See võib tunduda karm (ja lihtsalt veidi neurootiline), kuid pikas perspektiivis päästab see mõlemad osapooled probleemidest ja südamevaludest. Nõuanne noortele meestele on sama, mis noortele naistele. Abielluge sellepärast, et soovite, mitte sellepärast, et soovite inimestele muljet avaldada.

Kui ükski neist nõuannetest ei veena TikToki noori naisi mitte järgima oma „rikkaga abiellumise” plaane, võib soovitada neil töötada selle nimel, et arendada Kardashiani enesekindluse taset.

Ilma selleta võivad nad kaotada nii reaalsuse haarde kui ka auhinnasaagi. Petturi sündroom on magamistoas viibiva naise jaoks sama kurnav kui koosolekuruumis viibiva naise jaoks.

Iga pilk ja iga neile öeldud sõna käivitab ebakindluse, mida toidab hirm – või usk –, et nad ei kuulu nende hulka. Et nad ei vasta standarditele, mille puhul nad ette kujutavad, et neid hinnatakse. Sellega kaasneb meeletus olla peenem, ilusam, viisakam, naljakam – mis iganes see on, mis teie arvates aitab teil lõpuks sobituda.

Tunned, et väärid oma vastleitud staatust ja säilitad seetõttu tõenäolisemalt selle. See on julm ja lõpuks ebaõnnestunud mäng. Sellesse sattunud naised panevad end läbi lakkamatu piitsutamise ja enesetäiendamise režiimi ning jooksevad alati kiiremini, et oma kohale jääda.

Mõned maksavad selle enesekindluse kasvatamise eest. Londonis, nagu ka New Yorgis, Pekingis või Dubais on piisavalt selgeltnägijaid, personaaltreenereid, esteetikuid või etiketitreenereid, et aidata haavatavatel noortel naistel saada selliseks versiooniks iseendast, nagu nad arvavad, et nad peavad olema, vabastades nad samal ajal suurtest summadest.

See kõik on teeseldud. Neile naistele öeldakse, et kondiitrikahvli segi ajamine magustoidulusikaga või väljakäigu küsimine tualettruumi asemel on iga staatuseotsija surma suudlus. Kuid tõde on palju vähem keeruline. Ole see, kes sa oled, ja maailm aktsepteerib sind sellisena, nagu sa oled.

Tegelikult annab teeskluse puudumine sulle sageli koha laua taga.

Sageli arvatakse, et edukatel inimestel on kinnisideeks staatus ja see, keda nad oma seltskonda sisse lasevad või sellest eemal hoiavad. Kuid ka see pole tõsi. Nad ei pane oma valduste vahele takistusi, valvates, millal järgmine inimene sõnas Magdaleena g hääldab.

Lahkus või head kombed takistavad enamikul inimestel teise tegelikele või väljamõeldud puudujääkidele märku andmast. Ja head kombed, nagu peaaegu kõik muu elus, tulevad kergesti neile, kellel on terve enesehinnang.

Niisiis, nõuanne neile TikTokkeritele, keda ei saa rikka mehe tagaajamisest kõrvale lükata, on keskenduda oma enesehinnangu tugevdamisele. Ilma selleta võivad noored naised tunda end ohustatuna või paljastatuna ning asuda kaitsma.

Ülimalt suure netoväärtusega inimesed ei kogu sõpru ega romantilisi partnereid põhjusel, et nad on neile kasulikud. Nad ei otsi tulevast naist, kes räägib mandariini keelt või mängib professionaalset tennist. Kui nad soovivad töö jaoks kontakti luua, on neil abiks ärivõrgustikud. Kui nad soovivad kutset erasaarele või kosmosereisile, pöörduvad nad oma uksehoidja poole.

Kõigi vahepealsete segaste asjade jaoks tahavad nad partnerit selle sõna otseses tähenduses. Aga siis ka meie kõik.

Miljardäriks pürgivatel naistel oleks hea seda meeles pidada, kui nad järgivad viimast samm-sammult miljardäri võrku püüdmise juhendit. Parim näpunäide? Valige mees, kes teeb teid õnnelikuks, mitte see, kes teie arvates teeb teid rikkaks.

Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.  

Kasvuhoonegaaside heitkogust hinnatakse iga-aastase inventuuriga, mis äsja Euroopa Komisjonile esitati. Inventuuriaruanne selgitab põhjalikult Eesti KHG heitkoguseid perioodil 1990-2022.  Inventuuri alusel hinnatakse kliimaeesmärkide täitmist.  

Viimaste andmete järgi peab Eesti jätkuvalt astuma lisasamme, et 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke täita. „Kasvuhoonegaaside heite vähendamine on kliimamuutuste pidurdamisel võtmetähtsusega. Eestis on suurimaks heitjaks energeetikasektor, kuid keskkonna hoidmise peavad eesmärgiks võtma kõik valdkonnad. Mõistlike lahenduste leidmiseks olemegi algatanud kliimaseaduse loomise protsessi. Kliimaseadusega sätestatakse kasvuhoonegaaside sihttasemed ja sektoriteülesed põhimõtted koos toetavate meetmetega, et üleminekut lihtsustada,” ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas 

Inventuuri koostamise eestvedaja, Keskkonnauuringute keskuse nõuniku Cris-Tiina Pärna sõnul näitavad inventuuri tulemused, et kasvuhoonegaaside vähenemine on toimunud tempokamalt neis valdkondades, mis on osa heitkogustega kauplemise süsteemist. „Heitele konkreetse rahalise väärtuse andmine selgelt motiveerib oma keskkonnamõjude vähendamisele mõtlema,” ütleb Pärn.  

63,9% Eesti kasvuhoonegaasidest tuleneb energeetikast. Sellest enamus pärineb põlevkivi kasutusest. Seejuures on olulise mõjuga põlevkiviõli tootmisest tulenev heide – 2022. aastal moodustab see Eesti koguheitest 11,2%.  

Suuruselt teine kasvuhoonegaaside heitja on transpordisektor, kus 2022. aastal paisati õhku 2,6 miljonit tonni ehk 18,5% kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordisektoris tuleneb enamus kasvuhoonegaaside heitest maanteetranspordist. Kuigi autod on järjest keskkonnasõbralikumad ja saastavad vähem, läbitakse siiski järjest rohkem kilomeetreid, mis suurendab kasvuhoonegaaside õhku paiskamist ning mõju keskkonnale.  

Heitkoguselt kolmandal kohal on põllumajandussektor, kust pärines 11,1% koguheitest. Põllumajandussektori heide suurenes eelmise aastaga võrreldes minimaalselt. Valdkonna oluliseks mõjutajaks on kariloomade arvuga kaasnev heide. 

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor ehk LULUCF on ainus sektor, kus arvestatakse aastast süsinikuvaru muutust süsinikuvaru suurenemist mõistetakse sidumise ja vähenemist heitena. Siin näeme, et metsamaa on jätkuvalt sidumise poolel, kuid ei suuda ülejäänud sektori heidet kompenseerida, seega LULUCF tervikuna on väikese heite poolel, kuid võrreldes aasta varesema perioodiga on heitkogus vähenenud. 2022. a netoheide LULUCF sektoris oli 339,29 tuhat tonni CO2 ekvivalenti.   

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre selgitas, et Eesti metsanduse ja maakasutuse sektor jätkuvalt seob kasvuhoonegaase, kuid arvestust peetakse süsinikuvaru muutuse üle, mida mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas muutused metsamaa pindalas, metsade vanuselises struktuuris ja raiemaht. „Raadamise suurenemise ja metsastumise vähenemise tõttu ei laiene enam metsamaa pindala. Meie metsade vanuselises struktuuris on suurenenud väga noore ja vanema metsa osakaal, samas raiemaht on olnud suhteliselt stabiilne. Nende tegurite koondmõjuna on metsamaa sidumine ja heide enam-vähem tasakaalus,” ütles Seedre. Puittoodete osas on samuti toimunud mõningane muutus. Kuigi puittoodete panus süsiniku sidumisse on jätkuvalt suur, on saematerjali tootmise vähenemise ja Repo puitlaastplaadi tehase sulgemise tõttu toimunud sidumises mõningane langus. 

Eesti on strateegias „Eesti 2035” seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. 2022. aastaks oli kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud umbes 59,2%. Kui me ei võta arvesse maakasutust ja metsandust, siis oli kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud 65,4% võrra. 

Inventuuri detailsete tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel kasvuhoonegaasid.ee.

Pühapäeval, 17. märtsil andis rotatsiooni lõpetav kontingent vastutuse üle hiljuti Iraaki saabunud järgmisele Eesti kontingendile, mille koosseisus jätkavad kaitseväelased järgneva viie kuu jooksul ülesannete täitmist baasijulgestuse, kiirreageerimise, isikute lähikaitse ja nõustamise operatsioonidel.

Jalaväekompanii Estcoy-19 ja rahvuslik toetusüksus andsid ülesanded üle kompaniile Estcoy-20 ja uuele toetusüksusele. Kontingendi ülema kohustused võttis kolonelleitnant Vladimir Kolotõginilt võttis üle sõjalise nõustamise grupi koosseisus teeniv major Marek Leiner. Esmaspäeva hommikul heisati Erbili õhubaasis eestlaste paiknemisalal Camp Bulldog´is juba Estcoy-20 lipp.

Ameerika Ühendriikide juhitava operatsiooni Inherent Resolve eesmärk on nõustada ja toetada Iraagi julgeolekujõudusid riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel, et nad suudaksid iseseisvalt alistada islamiäärmuslikke rühmitusi ning tagada riigis rahu ja stabiilsust. Islamiäärmuslus ohustab turvalisust Euroopas ja kogu maailmas.

Eesti kaitseväe kontingent panustab operatsioonile alates eelmise aasta aprillist. Mandaat on 110 kaitseväelast. Eesti näitab oma osalemisega, et on valmis toetama oma liitlaseid ning panustama julgeoleku tagamisse just seal, kus asuvad suured julgeolekuohud Euroopa ja NATO liikmesriikide jaoks.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 18. oktoobri 2023 õigeksmõistva otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas Hillar Tederi, Mihhail Korbi ja MTÜ Keskerakonna mõjuvõimuga kauplemises süüdi.

Kohus mõistis Hillar Tederile karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Kohus määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Hillar Teder ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus mõistis Mihhail Korbile karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele kui Mihhail Korb ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

MTÜ-le Keskerakond mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 750 000 eurot. Kohus suurendas uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 5. septembri 2019 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 250 000 euro võrra. Seega MTÜ-le Keskerakond mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 1 000 000 eurot.

Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on ebaõiguskokkuleppe sõlmimine ehk mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe 9. veebruaril 2020. Seejuures oli mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe piisavalt konkretiseeritud, st tegu mida oodati oli kindlaks määratud ning tegemist ei olnud mingi abstraktse kokkuleppega. Hillar Tederi poolt kohtumisel pakutud annetus Keskerakonnale oli vastuteene Mihhail Korbi poolt Hillar Tederile lubatud linnapea mõjutamise eest. Ka oli Mihhail Korb väljendanud nn annetuse vastuvõtmist sel eesmärgil. Seega olid pooled vähemalt üldjoontes kokku leppinud, kuidas ja millise eesmärgi nimel tuleb kellelgi tegutsema hakata.

Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et Hillar Teder pakkus läbi MTÜ Eesti Keskerakonna juhtivtöötaja Mihhail Korbi erakonnale vara selle eest, et Mihhail Korb ning MTÜ Eesti Keskerakond kasutaks mõjuvõimu linnapea üle selleks, et OÜ Porto Franco saaks Tallinna Linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise.

Kohus märkis, et mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe võib olla, kuid ei pea olema sõnaselge, see võib olla ka kaudne, kuid peab olema objektiivselt tajutav. Antud asjas oli 9. veebruaril 2020, kui Hillar Teder pakkus Mihhail Korbiga kohtumisel MTÜ-le Keskerakond nii nimetatud annetust, selline kokkulepe kohtu hinnangul üheselt tajutav. Kohus leidis, et olukorras, kus tegemist oleks tavapärase ehk maailmavaatelise annetusega MTÜ Keskerakonnale Hillar Tederi poolt, puudunuks igasugune vajadus kaalutleda ja mõelda, et seda ei seostaks eelnevate kokkulepetega. Samuti ei oleks olnud vajadust kasutada peale annetuse tegemist mõistuväljendeid.

Maakohtu otsus jäi muutmata osas, millega tagastati MTÜ-le Eesti Keskerakond 120 000 eurot, mis on vabatahtlikult kantud Riigiprokuratuuri tagatiskontole. Seda põhjusel, et apellatsioonis ei taotlenud prokuratuur kohtult MTÜ-le Eesti Keskerakond kuuluva annetuse 120 000 euro konfiskeerimist ning ringkonnakohtul puudus õigus apellatsiooni piiridest väljudes konfiskeerida, kui seda ei ole taotletud.

Hillar Tederilt, Mihhail Korbilt ja MTÜ-lt Keskerakond mõisteti igaühelt välja sundraha 1230 eurot.

Kohus mõistis Eesti Vabariigilt Hillar Tederi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 3074,40 eurot, Mihhail Korbi kasuks 3601,51 eurot ja MTÜ Keskerakond kasuks 5416,80 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Otsuse võib vaidlustada Riigikohtus 30 päeva jooksul.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern:

Tallinna Ringkonnakohus andis tänase otsusega kindla sõnumi, et mitte kellelgi ei tohi suhtluses riigi või kohaliku omavalitsusega tekkida teiste ees ebaausat eelist seetõttu, et ta kedagi tunneb või rahaliselt toetab.

Ringkonnakohus nõustus prokuratuuri seisukohtadega, mis olid samal kujul kõlanud ka maakohtus. Seega nõustus ringkonnakohus prokuratuuriga selles, et sisuliselt seisma jäänud servituuditasu taotlusega saavutati edu alles siis, kui Hillar Teder ja Keskerakonna esindaja Mihhail Korb olid omavahel kokku leppinud, et Teder toetab rahaliselt Keskerakonda ja vastutasuks kasutab Keskerakond servituudiküsimuse lahendamiseks mõjuvõimu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti üle.

Kohus pidas süüdistust tõendatuks ja tunnistas kohtupraktikas esmakordselt erakonna süüdi korduva ning katseajal toime pandud kuriteo eest. Selle eest karistas kohus Keskerakonda kohtupraktikas haruldase miljoni euro suuruse rahalise karistusega.

A. Le Coq Premium Liigas mängivad jalgpalliklubid kandsid nädalavahetuse mängudel HPV teadlikkuse teemalinte. Teemanädalal astuvad Eesti Vähiliit, onkoloogide, günekoloogide ja infektsioonhaiguste arstide erialaorganisatsioonid ühiselt inimese papilloomiviirusest ehk HPVst põhjustatud vähkkasvajate vastu sõnumiga: „HPV on välditav!”

Meeskonnad näitasid toetust HPV teadlikkuse eesmärgil laupäeval ja pühapäeval. Narvas toimus mäng Narva Transi ja Tartu Tammeka vahel ning Paides läksid vastamisi kohalik Paide Linnameeskond ning tiitlikaitsja FC Flora. Pühapäeval kohtusid Pärnu Vaprus vs FC Kuressaare omavahel Pärnus.

„Mul on hea meel, et möödunud nädalavahetusel nägime Paides, Narvas ning Pärnus lisaks põnevatele vutilahingutele ka jalgpalliklubide toetust niivõrd olulisele eestvedamisele nagu seda on HPV teadlikkuse nädal,” sõnas Soccernet.ee tegevjuht Jonas Grauberg. „Paljud on ilmselt kuulnud sellest, et HPV põhjustab emakakaelavähki ning tekkinud on teadmine nagu see oleks vaid naisi puudutav viirus. Tegelikult on HP-viiruste teadlikkuse tõstmine oluline ka meeste seas, sest antud viiruse tagajärjel võivad erinevad vähkkasvajad tekkida ka meestel. Koostöös A. Le Coq Premium Liiga, Paide Linnameeskonna, FC Flora, Pärnu Vapruse, FC Kuressaare, Narva Transi ning Tartu Tammekaga püüdsime eelkõige seda sihtgruppi silmas pidades teadlikkust tõsta.”

Eestis on iga 26-s pahaloomuline kasvaja põhjustatud  HPV poolt, millesse nakatumine on tänapäeval vaktsiiniga välditav. HPVst on tingitud mitmed vähkkasvajad nagu emakakaela-, tupe- ja lahklihavähk naistel, sugutivähk meestel ning suuneelu- ja pärakuvähk meestel ja naistel.

Tänavu on Eesti jaoks HPV ennetuse teemal oluline aasta. See eeldab elanikkonna teadlikkust HPVga seotud terviseriskidest ja riigi poolt pakutud ennetusvõimalustest.

Alates veebruarist saavad sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega HPV vastu vaktsineerimise teel viiruse vastu riigi poolt kaitse mitte ainult tüdrukud, vaid ka poisid. Vaktsineerimine toimub oluliselt laiemas vanuserühmas kui varasemalt, nüüd saavad end tasuta vaktsineerida noored vanuses 12-18 eluaastat (varem vaid tüdrukud vanuses 12-14 eluaastat).

Eesti Vähiliidu presidendi ning PERH-i onkoloog-ülemarst, dr Vahur Valvere sõnul on vähi puhul oluline kõik, kuid kõige tähtsam on ennetus. „Seetõttu on  HPV nakkuse vähendamine ühiskonnas oluline osa riiklikust vähiennetuse kavast, mille eesmärgiks on nende haiguste elimineerimine,” lausus dr Valvere.

Eesti Onkoloogide Seltsi tegevjuht PERH-i üldkirurg-ülemarst, professor Jüri Teras tõdes, et

HPV-positiivsed vähid on oluline terviserisk nii meestel kui naistel. Võimalus saada viiruse vastu kaitse läbi vaktsineerimise on maailmas kättesaadav juba üle 15 aasta ning paljud riigid lülitasid HPV vastase vaktsiini oma riiklikesse programmidesse juba enam kui kümme aastat tagasi. „Kui algust tehti tüdrukutega, et vältida emakakaelavähki haigestumist, siis tänaseks on pea kõik Euroopa riigid lisanud vaktsineerimisprogrammi ka poisid,” lisas dr Teras.

Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi tegevjuht, Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogia vanemarst-õppejõud ning Tartu Ülikooli lektor, dr Marju Kase sõnul tõdevad onkoloogid täna HPV-st põhjustatud vähkkasvajate olulist kasvu.

„HPVst tingitud pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosi saanud patsient on pigem noor, 30-40-dates aastates tervisliku eluviisiga naine või mees, kellel on väikesed lapsed, töö ning hobid,” tõdes dr Kase ja lisas, et onkoloogidel on ühine reaalne eesmärk, et kestev HPV nakkus, mis on välditav, vähipatsientide arvu ei kasvataks.

HPVst põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst talituse juhataja, dr Mait Altmets.

HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.

Dr Altmets lisas, et HPV vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.

Kõige tõhusam on vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik.

„Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada,” lisas dr Altmets.

Rahvusvahelist HPV teemapäeva peetakse juba seitsmendat aastat Rahvusvahelise inimese papilloomviiruse Seltsi eestvedamisel. HPV teadlikkuse nädal Eestis toimus tänavu esmakordselt 11- 17. märtsil, et pöörata tähelepanu ja tõsta teadmisi ennetusvõimalustest.

Teemanädala eestvedaja on Eesti Vähiliit koostöös HPV ennetusega seotud arstide organisatsioonidega: Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Onkoteraapia Ühing, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Kolposkoopia Ühing, Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts.

Pühapäeva, 17. märtsi õhtul kell 18.09 ajal andsid Valgas Heina tänaval Nublu suitsuanduri häirele reageerinud turvatöötajad häirekeskusele teada elumajas süttinud põrandast.

Põrand oli süttinud küdevast ahjust välja kukkunud briketi süsidest ning seda oli aknast näha. Elanikke kodus ei olnud ja uks tuli jõuga avada.

Algjärgus tulekahju kustutasid päästjad veega ja jäänused pühiti kokku. Omanikku kätte ei saadudki, kuid kohale tuli tema isa, kelle andmetel oli pererahvas veekeskusesse läinud.

Päästjad juhivad tähelepanu, et ahju järelevalveta küdema jätmine on äärmiselt vastutustundetu ja ohtlik. Suur õnn, et seekord tänu andurile tulekahju märgati, kohe päästjatele teada anti ning tulekahju õnnetus kustutada enne selle kaugemale levikut.

Pühapäeval, 17. märtsil kell 13.32 teatati häirekeskusele, et Võrus Tallinna mnt on elumajast kuulda suitsuanduri häiret ning hoone aknad on tumedad ning kuumad.

Kuue minutiga kohale jõudnud Võru päästekomando meeskond väljastpoolt tulekahju tundemärke ei näinud, kuid ruumides oli suitsu ning näha tugevaid kuuma- ja tahmakahjustusi. Kohe sisenesid suitsusukeldujad ruumidesse, kust esimeste minutitega leiti teadvuseta naine ja seejärel mees. Kahjuks elustamine tulemust ei andnud ja kiirabi meedikud konstateerisid nende surma. Lisaks leiti majast kaks hukkunud koera.

Päästjate esialgsel hinnangul ja kogutud andmete põhjal võis tulekahju alguse saada hooletust voodis suitsetamisest. Suitsuanduri häiret ei olnud elanikud miskipärast õigeaegselt kuulnud või suutnud sellele reageerida.

Ohutusjärelevalve peainspektor Kaido Voori täiendaval uurimisel leidis kinnitust, et tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest magamistoas. Käivitunud oli suitsuanduri häire elutoas, kuhu suits hiljem jõudis. Magamistoa suitsuandur oli sulanud ja laest alla kukkunud, kuid patareid seadmes ei olnud ning nõnda sellest kasu ei olnud. Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et suitsuanduri patarei tuleb tühjenemisel kohe vahetada, mitte seda edasi lükata. Patarei tühjenemisest annab andur märku lühikeste üksikute piiksudega.

Päästeamet hoiatab, et hooletu suitsetamine või muu lahtise tule kasutamine võib lõppeda väga ränkade tagajärgedega. Ohutum on suitsetada eluruumidest väljas. Peale kohustusliku  ühe suitsuanduri, soovitavad päästjad tungivalt elamutesse ja suurematesse korteritesse paigaldada mitu suitsandurit. Need peaks asuma eri ruumides ja ruume ühendavas koridoris.

Tänavu on Eestis tulekahjudes hukkunud juba 20 inimest. Eelmise aasta samal perioodil oli hukkunuid 9.

Kuvatõmmis.

Ööl vastu eilset pühapäeva, 18. märtsi kella 3.54 ajal hävis Põlva vallas Akste külas tulekahjus eelmisel õhtul köetud väike saun.

Päästjad kustutasid sauna.

Võru linnavalitsus kutsub taas Võru kesklinnas asuvate ajalooliste hoonete omanikke osalema LIFE IP BuildEST projektis. Taotlusi projektis osalemiseks saab esitada kuni 12. aprillini 2024 (k.a).

LIFE IP BuildEST on projekt, mille käigus otsitakse parimaid lahendusi, et hoogustada ja ellu viia hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke Eestis, st vähendada kodude energiakulusid ja parandada hoonete kliimakindlust.

Võru linnavalitsus koostöös projekti LIFE IP BuildEST partneritega on välja kuulutanud konkursi ajalooliste hoonete leidmiseks kodukonnahüppe renoveerimise õpilaborisse. Tegu on V vooruga, et leida õpilaborisse täiendavaid hooneid. I voor toimus 2022. aastal, II voor 2023. aasta kevadel, III voor sügisel ja IV voor selle aasta alguses.

Viie vooru peale kokku saab õpilaboris osaleda kaheksa hoonet. Kui varasemates voorudes oli alaks vaid kesklinn, siis uues voorus on alaks kogu linn.

Koostöös omanike ja erinevate ekspertidega soovitakse leida parimad meetodid Võru linnas asuvate ajalooliste hoonete energiasäästlikuks tervikrenoveerimiseks.

Hoonele seatud tingimused:
* Asub Võru linnas
* Eraomandis olev hoone, mis on ehitatud enne 1944. aastat.
Konkursi täpsemad tingimused ja kesklinna määratluse leiad:  https://www.voru.ee/et/buildest, LIFE IP BuildEST renoveerimise õpilaboris HOONETE LEIDMISE V KONKURSS (2024).

Sooviavaldus tuleb esitada hiljemalt 12. aprill 2024 e-posti teel info@voru.ee või Võru linnavalitsus, Jüri tn 11, Võru.

Konkursi tingimusi tutvustav infoseminar toimub 27. märts 2024 algusega kell 17.30 Ideekoja I korrusel, kasitüü seminari tares (Vabaduse 12/2, Võru).

Eesootaval kolmapäeval, 20. märtsil hakkab Rõuge Valla Rahvamaja taas kino näitama. Kinoseansid on Rõuge rahvamajas esialgu korra kuus kahel päeval.

Rõuge Valla Rahvamaja soetas eelmise aasta lõpus Samsoni fondi toel suure kinoekraani, blu ray-mängija ja kinokõlarid. Kinoekraan paigutatakse Rõuge rahvamaja saali keskele ja publik saab end filmide vaatamiseks istuma sättida rahvamaja tribüüni pehmetele toolidele. Nii tekib Rõuge rahvamajja seitsmekümnekohaline pea seitsme meetri laiuse ekraaniga korraliku ümbritsetud heliga kinosaal.

Tegevuse eesmärgiks on taastada Rõuge rahvamajas kinotraditsioon. „Kes seda nüüd enam täpselt mäletab, millal viimane film Rõuge rahvamajas linastus, nüüd aga oleme jõudnud taaskord sinnamaale, et meil on olemas enam-vähem korralikud tehnilised võimalused, et pakkuda Rõuge valla rahvale suurepärast kinoelamust,” sõnas Rõuge Valla Rahvamaja juhataja Kristjan Kurm.

Kuna kinotehnikat esialgu veel statsionaarselt paika panna ei saa, näitab Rõuge Valla Rahvamaja filme esialgu korra kuus kolmapäeval ja neljapäeval, mõlemal päeval kaks seanssi. Kolmapäeval kell 17.00 näidatakse mõnda laste või perefilmi ja õhtul kell 19.00 on mõne uue Eesti filmi esilinastus Rõuges. Neljapäeval jääks varasem seanss dokumentaalfilmile ja õhtune mõnele juba varem linastunud, kuid mitte veel Rõuge kinno jõudnud filmile.

Kinopäevad käivituvad Rõuges 20. märtsil kell 17.00 kogupere animafilmiga „Meisterkokk Mary”, millele järgneb kell 19.00 draama „Elu ja armastus”. Filme näidatakse kahel järjestikul päeval. 21. märtsil kell 17.00 on kinolinal dokumentaalfilm „Vara küps” ja kell 19.00 komöödia „Vigased pruudid”.

Kinopilet lastele ja pensionäridele on 5 eurot ning tavapilet 6 eurot. Pileteid saab osta kohapeal nii sularahas kui kaardiga või eelmüügist Fienta keskkonnas:

Rõuge kinoprojekti vedas käima endine Rõuge rahvamaja juhataja Iiris Haiba. Toetajana panid õla alla inimesed, kes osalesid mullu ekraani soetamiseks korraldatud oksjonil.

Jälgi Rõuge Rahvamaja Facebooki lehte ja hoia end toimuvaga kursis: https://www.facebook.com/rougerahvamaja

Kredex avab sel kevadel väikeelamute rekonstrueerimistoetuse uue vooru, millega on võimalik toetust küsida ka väikeelamutele päikesepargi rajamiseks. Eksperdid selgitavad, millistel tingimustel saab eramule päikesepaneelid paigaldada, milline on nende tootlikkus ja mõju energiakuludele. 

Kredexi väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärk on väikeelamute terviklik rekonstrueerimine, energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine, energiakulude vähendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. Kuigi Kredexil ei ole eraldi päikeseenergia meedet eramutele, saab väikeelamutele päikesepaneele soetada vastava rekonstrueerimistoetuse abil. Kredexi toetusmeedet saab kasutada üksikelamu, kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamu või ridaelamu puhul.

Päikesepaneelid sobivad taastuvenergia lahendustega tegeleva Ampere arendusjuhi Mihhail Korbi sõnul enamikele eramutele, kas katuse- või maapargina. Samuti on päikesepargi rajamine muutunud ajaga soodsamaks, sest nii paneelide, inverterite kui ka salvestite hinnad on langenud ja tehnoloogia muutunud veelgi paremaks. „Reeglina on päikesepargi loomise tingimuseks, et katuse kandekonstruktsioon oleks piisava tugevusega ja katusekatte materjal oleks sobiv ehk plekist, kivist või uuemast eterniidist. Vanemale eterniidile saab küll päikesepaneelid paigaldada, kuid on oht, et eterniitkatus puruneb ja sel juhul tuleb katusekatte materjal osaliselt asendada uuega. Lisaks on täna turul ka väga erinevaid lahendusi, näiteks katusesse integreeritavad paneelid ja olemasolevale katusekattematerjalile kleebitavad paneelid,” selgitas Korb päikesepaneelide võimalusi.

Päikesepargi tootlikkuse saab enne paigaldamist välja arvutada

Päikesepaneelide tootlikkus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas päikesevalguse intensiivsusest, ilmast, katuse suunast, kaldest ning võimalikest varjudest. Korbi sõnul on võimalik enne päikesepaneelide paigaldamist alati tootlikkus välja arvutada. „Kuigi Eesti ilm võib olla kohati pilvine, suudavad päikesepaneelid pea alati toota piisavalt energiat, et eramu saaks 6-8 kuud aastas tarbida ainult omatoodetud energiat ning võrgust seda mitte osta. Selle eelduseks on, et süsteemi on lisatud ka salvesti, et päeval toodetud energiat öösel kasutada. Siinkohal tuleb muidugi arvestada iga majapidamise energiatarbimise eripäradega,” tõi Ampere arendusjuht välja.

Ta lisas, et salvestuslahenduse kasutamine teeb talvised elektriarved palju soodsamaks, kuna tark juhtimissüsteem oskab ise hinnata, millal on soodne osta võrgust ja millal salvestist energiat võrku müüa. „Seda, kas teatud piirkonnas saab päikesepaneelidest saadavat energiat ka võrku müüa, saab kontrollida Elektrilevi lehelt. Kui antud piirkonna tootmissuunaline võimsus on täis ja Elektrilevi hinnangul ei saa antud piirkonnas võrku müüa, siis oma tarbeks on päikesepaneelidega võimalik energiat ikka toota ning salvestiga toodetud energiat kasutada just siis, kui tekib vajadus,” selgitas Korb.

Inbanki kaartide ja laenude müügijuhi Evelin Rahkema sõnul on Kredexi toetuse puhul vajalik ka omafinantseeringu olemasolu. Näiteks, kui toetus on 30%, siis omaosalus on 70% päikesepargi kogumaksumusest ning omafinantseeringu katteks on võimalik kasutada pankade poolt pakutavaid roheenergia laenusid „Päikesepargi rajamine võib esmapilgul kulukas tunduda, siiski võib pikas perspektiivis võit tänu roheenergiale säästetud kuludelt olla suurem kui laenu tagasimakseks kuluv summa. Kuna päikesepargi kasutusiga on pikk, saab ka laenu tagasimaksmise hajutada kuni kümnele aastale,” tõi Rahkema välja.

Energiasalvestid aitavad säästa nii võrgutasude kui elektrihinna pealt

„Kui Kredexi toetuse abil on lisaks päikesepaneelidele soov ka muul meetodil hoone energiatõhususe parandamine, saab omafinantseeringu rahastamiseks kasutada roheenergia laenu ka teiste taastuvenergia lahenduste rajamiseks, näiteks küttesüsteemide renoveerimiseks või maakütte paigaldamiseks. Samuti kinnisvara energiatõhususe parandamiseks, õhksoojuspumba paigaldamiseks või energiasalvesti soetamiseks,“ kirjeldas Inbanki ekspert roheenergia laenude võimalusi.

Ampere arendusjuht selgitas, et kogu päikesepaneelidest toodetud elekter, mida ei suudeta samal hetkel kohapeal ära tarbida, salvestatakse esialgu energiasalvestisse ning kui see saab täis, siis müüakse ülejääk võrku. Iga võrku müüdud elektriühiku kWh eest saab vastavalt sellel tunnil kehtinud elektri börsihinnale tasu. „Näiteks, kui elektri börsihind on 0.15€/kWh ja tunnis suunatakse võrku 10kWh päikeseenergiat, on saadav tasu 1.5€ (sellest tuleb lahutada tagasiostu marginaal, mis on iga elektrimüüja juures kohati erinev ligikaudu 0.004- 0.007€/kWh). Kui osta sama kogus energiat otse võrgust, tuleb tasuda võrgutasu ja maksude eest, mis moodustavad elektrihinnast 30-40%. Elektrit energiasalvestisse salvestades ja seda hiljem tarbides saab säästa nii võrgutasude kui elektrihinna pealt, mis on üldiselt õhtustel tundidel kallim,” selgitas Korb.

Ta lisas, et kui päikesepaneele ei saa katusele paigaldada, võib kaaluda alternatiivseid võimalusi. Näiteks paigaldada päikesepaneelid fassaadile, mõnele muule hoovis olevale katusele või maapinnale. „Kui need valikud ei tule kõne alla, siis saab oma kulusid optimeerida just nimelt salvestuslahenduse soetamise ja targa juhtimise seadmega. Nii on võimalik soodsatel tundidel või hoopis miinushindadega tasuta soetada börsilt elektrit salvestisse ja kasutada seda kallitel tundidel, hoides sellega kokku jällegi võrguarvetelt, mis näitab, et salvesti kasutamine tõstab ka päikesepaneelidest toodetud energia väärtust,” lausus Korb.

Euroopa päeva eel korraldasid Europe Direct Lõuna-Eesti Võru keskus ja Võru Pensionäride Päevakeskus koostöös eakatele suunatud Euroopa Liidu teemalise seminari.

Võru eakad pidasid oluliseks, et seminaril kõneleks keegi, kel on Euroopa Parlamendis töötamise kogemus ning võimalusel ka kohalik taust. Sellest tulenevalt võeti ühendust Ivari Padariga, kellel on lisaks mitmekülgsele avaliku- ja poliitikavaldkonna kogemusele ka kogemus Euroopa Parlamendi saadikuna aastatel 2009 – 2014.

Kuulajatele pakkus eeskätt huvi Euroopa Liidu kui institutsiooni toimimine. Täiendavate teemadena ka otsustamine ja lobitöö. Küsimustele andis fooni uudishimulikkus selle kohta, kuidas asjad „päriselt” on ning  võimalik oli küsida huvipakkuvaid küsimusi ja uurida täiendavalt päriselulisi näiteid.

Lõuna-Eesti Võru Europe Direct keskuse juhi Kristiina Valgu sõnul oli rõõmustav, kuivõrd avatud on Võru linna ja piirkonna eakad sellistele koostöödele ja Euroopa Liiduga seonduvatele teemadele. „Kohtumisel osales ligi 40 eakat, arutelud olid innukad ning kinnitust sai mõistmine, kuivõrd mitmekülgselt oluline on Eesti kuulumine Euroopa Liitu”.

Käesoleva aasta juunis on tulemas Euroopa Parlamendi valimised. Lähiajal kuulutatakse välja ka erakondade valimisnimekirjad. Lähemalt saab kõikide erakondade juhtivate kandidaatidega tutvuda Euroopa päeval 9. mail Võru keskväljakul, kui aset leiab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt korraldatav vastavasisuline debatt.

Üleilmsed aktsiaturud jätkasid veebruaris hoogsat tõusu, kuigi samal ajal kahandati tänavust peamiste keskpankade intressilangetuse ootust umbes poole võrra.

See, kuidas aktsiaturud intressilangetuse tõenäosuse ümberhindamist täielikult ignoreerisid, jätab õhku küsimuse, kas majanduse tegelik seis ongi parem, kui investorid varem kartsid, või elatakse turul luuludes ja krabatakse aktsiaid kinnisilmi. Makronäitajad viitavad siiski sellele, et majandus tasapisi kosub, ilma et see inflatsiooni kiirendaks, ja turgude hea meeleolu pole veel aktsiamulli tekitanud. Me jälgime majanduse tervise ja inflatsiooniga seotud riske tähelepanelikult, kuid käesoleva aasta vaates oleme turgude suhtes mõõdukalt optimistlikud.

Majanduses käib reaalne taastumine. Selle aasta algusega võrreldes on intressiturud märgatavalt muutnud Föderaalreservi intressikärbete prognoosi, oodates tänavu varasema kuue asemel nüüd vaid kolme 0,25%-list langetust. Aktsiaturg on seni suutnud seda märkimisväärset muutust täielikult eirata ja liikunud võrreldes võlakirjaturuga vastassuunas. Tahes tahtmata tekib küsimus, kas USA majandus on nii tugev, et ei vajagi taastumiseks intressikärpeid. Praegu tundub see olevat nii. Ka üleilmne majandus näib paranevat kiiremini, kui turud ootasid. Globaalne tootmissektori ostujuhtide indeks kerkis veebruaris esimest korda viimase poolteise aasta jooksul neutraalse 50 punktini ja mitmed kindlustunde indikaatorid viitavad selle edasisele tugevnemisele. Andmed näitavad tööturu vastupidavust ja tarbijate kindlustunne paraneb. Börsiettevõtete 2023. aasta neljanda kvartali tulemused olid samuti igati korralikud, sest MSCI World indeksisse kuuluvad ettevõtted saavutasid keskmiselt ligi 7% suurema kvartalikasumi, kui analüütikud olid prognoosinud.

Inflatsiooni aeglustumine on pidurdunud. Majanduse kiirem taastumine selgitaks, miks hoolivad aktsiaturud intressimäärade liikumisest senisest vähem. Aga majanduse hoogsamast toibumisest on kasu üksnes kuni teatud piirini: ootamatult tugev majandus võib pöörata inflatsiooni aeglustumise trendi ümber ja sundida keskpanku intressikärpeid veelgi edasi lükkama või need selleks aastaks üldse tühistama. Baasinflatsiooni mõõdik, mida Föderaalreserv enim jälgib, on 12 kuu arvestuses endiselt langev, kuid kolme kuu baasil mõõdetuna on see näitaja hakanud taas tõusma. Hoolimata kõrgetest intressidest osutus USA majandus eelmisel aastal kardetust tugevamaks, seda eriti aasta teises pooles, mil kvartaalne majanduskasv ulatus aastases võrdluses 3%-ni. Arvestades aga USA tootlikkuse paranemist, ei peaks niisugune kasvutempo veel takistama inflatsiooni edasist aeglustumist. Selle aasta esimeses pooles muutub USA majanduskasv tõenäoliselt siiski aeglasemaks ning jahtuv tööturg surub alla ka palgainflatsiooni. Sellisel juhul saab Föderaalreserv ikkagi alustada baasintressi kärpimist aasta keskel ja sama teed läheb eeldatavasti ka Euroopa Keskpank.

Euroopa peaks aktiveerima eelarvepoliitika. Seni toetab üleilmse majanduse kosumist peamiselt USA majandus. Euroala 2024. aasta majanduskasvu prognoosi on viimase kuue kuu jooksul kärbitud 1%-lt 0,5%-le, samal ajal kui USA prognoosi on kergitatud 0,6%-lt 2,1%-le. Euroopa majanduse nõrkus tuleneb osaliselt sellest, et pärast pandeemiat on eelarvepoliitikat karmistatud, samas kui USA-s ja Hiinas on seda hoopis leevendatud. Euroopa Keskpank on pühendunud eelkõige inflatsiooni ohjeldamisele ja pole seni majandusele omapoolset tuge pakkunud. Paraku suurendab euroala majanduse kiratsemine ka poliitilisi pingeid, mille tagajärjeks võib olla mõni üllatus juunis toimuvatel europarlamendi valimistel. Selleks et majandus saaks ummikseisust väljuda, tuleks tõenäoliselt riigipoolseid investeeringuid ajutiselt suurendada.

Tehisaru ei ole veel mulli tekitanud. Globaalse majanduse ja turgude edasise liikumise positiivse prognoosi üks oluline eeldus on see, et tehisaru võimaldab lähiaastatel tootlikkuse kasvu kiirendada samamoodi, nagu seda tegi interneti levik 1990-ndate keskel. Seda potentsiaali on praegu väga raske hinnata ja jääb risk, et tehisaru edu on mingis osas lihtsalt mull. Samas lisas näiteks tehisaru kiipe tootva NVIDIA neljanda kvartali aruanne kindlust, et selle ettevõtte tulemused toetavad aktsiahinna senist kõrget lendu. On selge, et peamised tehisaru arendajad teevad praegu tohutuid investeeringuid, mis võimaldaksid suurendada tehisaru käitamiseks vajalikke arvutusvõimsusi. See ei pruugi aga kohe tähendada tehisaru laialdast rakendamist majanduses ega kasvatada tootlikkust nii kiiresti, nagu praegu loodetakse. Tehisaruga tegelevate tehnoloogiafirmade viimase kvartali tulemused vähendasid meie hirme võimaliku mulli ees, kuid selle sektori aktsiahindade edasise tõusu suhtes tuleks olla ettevaatlikum.

Trend on su sõber, kuni ta kestab. Investorite sentiment on viimastel kuudel selgelt paranenud. Samas pole see nii äärmuslikult positiivne, et annaks lausa vastupidise signaali ja vihjaks, et käes on hea hetk aktsiate müügiks. Meeleolu võib püsida neutraalsest kõrgemal pikema aja jooksul ning tugevale trendile viitab ka raha jätkuv sissevool aktsiafondidesse. Taustal näitab maailmamajandus pärast kerget tagasilööki taastumise märke. Tootlikkuse kasv paistab kiirenevat, mis tähendab, et majanduse taastumisega ei pea kaasnema inflatsiooni kiirenemine. Selline keskkond, kus majandus võtab jalgu alla rahapoliitika leevenemise ajal, on ajalooliselt olnud aktsiatele soodne. Siit võib järeldada, et kuni aktsiatele puhub tugev pärituul, võib lasta sel ennast kanda. Samas tuleb hoida tähelepanu riskifaktoritel, sealhulgas inflatsioonil, likviidsusel ja geopoliitikal, mis võivad käivitada trendi murdumise. Kuigi intressilangetuste edasilükkamine vähendab lühemas perspektiivis võlakirjade tõusupotentsiaali, ootame selles varaklassis aasta kokkuvõttes samuti korralikku tulemust. Sellest lähtuvalt peame praegu mõistlikuks jätkata investeerimisportfellides tasakaalustatud paigutustega, hoides neutraalset aktsiate ja võlakirjade osakaalu.

Sander Danil

SEB privaatpanganduse strateeg

Töötaja küsib: Meil ei ole tööl eraldi puhkeruumi. Puhata ja teed või kohvi saame juua töökoja ühes nurgas, aga seal on ühe riiuli peal nõud ja alumisel riiulil taimekaitsevahendid. Lisaks ei ole meil pesemisruumi. Kas meil on õigus nõuda, et oleks eraldi puhkeruum ja tööl oleks võimalus ennast pesta?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Taimekaitsevahendi puhul on enamasti tegemist ohtliku kemikaaliga, mille käitlemisele on kehtestatud nõuded, et töötajate tervis ei saaks kahjustada. Lisaks tavapärastele ohutusmeetmetele – isikukaitsevahendite kasutamine ning töötajate juhendamine ja väljaõpe – on oluline ka hügieeninõuetest kinnipidamine. Hügieeninõuetest kinnipidamine on oluline mistahes kemikaali kasutamisel.

Töötajatele peab olema puhkeruum, näiteks kui töötajad teevad rasket füüsilist tööd, töötavad müras või välitingimustes. Puhkeruum peab olema puhkamiseks sobiv, seal peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Kindlasti ei sobi puhkeruumiks kohandada töökoja nurka, kus muuhulgas hoitakse ohtlikke kemikaale. Eriti, kui neid kemikaale ladustatakse samal riiulil, kus on ka toidunõud. Lisaks on osade taimekaitsevahendite ohutuskaardil kirjas, et neid tuleb hoida eemal söögist, joogist ja loomasöödast.

Töötajatel, kes puutuvad kokku taimekaitsevahendietega, peab olema ka pesemisruum, sest pärast taimekaitsetöö lõpetamist tuleb end üleni pesta ja riided vahetada. Lisaks on oluline, et taimekaitsetöö vaheajal pestakse nägu ja käsi.

Taimekaitsevahendiga kokku puutunud riided tuleb pesta iga kord pärast kasutamist. Ehk lisaks sellele, et töötajatel peab olema võimalus ennast peale tööd pesta, st olemas on riietus- ja duširuum, peab tööandja organiseerima ka tööriiete pesemise.

CV.ee tööportaali andmeil asub aina rohkem naisi tööle traditsiooniliselt mehelikeks peetud ametikohtadele ja valdkondadesse nagu inseneeria, logistika, IT ja ehitus. Logistikaettevõtte DPD Eesti palgal töötab igapäevaselt 31 naiskullerit, kelle arv on viimastel aastatel tõusuteel.

„Viimaste aastatega oleme aina rohkem värvanud naisi kulleri töökohale. Kulleri amet on sellele eelnenud ajal olnud võrdlemisi meestekeskne amet,” kinnitab DPD Eesti personalijuht Annika Oruaas.

DPD Eesti on tänaseks oma kollektiivi värvanud 31 naiskullerit, kontori ja sorteerimiskeskuse poolel töötab aga lisaks 116 naist. Kokku töötab ettevõttes 506 töötajat.

„Kulleriamet ei ole tänu mitmetele tööd lihtsustavatele abivahenditele enam ammu amet, millega kaasneb raske füüsiline töö. Meie kogemus näitab, et naised saavad oma tööga suurepäraselt hakkama ega eristu siin kuidagi meeskulleritest. Ajas on muutunud paljud töötingimused, mis soodustavad seda tööd teha kõigil, sõltumata soost – keskmine pakikaal on langevas trendis juba mõnda aega,” selgitab Oruaas, tuues ühe tööd lihtsustava abivahendina näiteks transpordikärud.

Enim DPD kulleritena töötavaid naisi on vanuses 30-39 eluaastat, noorim on 20 aastane ning DPD Eesti kõige vanem naiskuller on 59-aastane. Kõige pikema tööstaažiga naine sõidab Põlvamaa piirkonnas ja on ettevõttes tööl olnud peagi 10 aastat. Enim naisi sõidabki DPD-s Lõuna-Eesti piirkonnas, kus on tööl ligi pool kõigist ettevõttes tööl olevatest naiskulleritest.

Eesti tööturult on kadunud nähtus, et ettevõte tooks töökuulutuses välja soolise eelistuse, keda täitmist vajavale ametikohale otsib. „Sellist praktikat tänapäeval õnneks enam ei kohta, kui just ei räägita mingi kindla rolli täitmisest näiteks näitleja või modelli rollis,” kinnitab CV.ee tööportaali turundusjuht Karla Oder. Tema sõnul ei ole see esiteks EL-i seadustega kooskõlas ning teiseks mõjutab see üldist tööandja kuvandit.

„Üldiselt liigub kogu maailm selles suunas, et kõik töökohad on võrdselt kõigile. Vaid vanad ja ajale jalgu jäänud tööandjad mõtlevad veel teisiti. Julgen öelda, et diskrimineerimine on ajas kaduv nähtus ja uus generatsioon võitleb väga jõuliselt selle eest,” leiab Oder.

Sektoritest, milles kandideerib tööle enim naisi, toob Oder välja teeninduse, ilu-, aga ka tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaaltöö valdkonnad.

N-ö mehelikemate ametite ja valdkondade puhul märgib Oder seda, et seal on naiste osakaal järk-järgult tõusnud läbi väga tugeva valdkondliku nõudmise. „Kuna nendes sektorites on nõudlus kvalifitseeritud spetsialistide järele suur, siis valdkondlikud esindajad teevad head teavitustööd, et naisi sektorisse juurde meelitada. Usun, et statistika toetab seda väidet, et naiste proportsioon on vaikselt tõusmas. Kahjuks ilmselt mitte nii kiiresti, kui sektoril vaja oleks. Teiselt poolt kindlasti aitab naiste aktiivsemale tööturule tulekule kaasa ka kõrge palgatase, mis meelitab naisi antud valdkondi õppima,” lisab Oder.

Pühapäeval, 17. märtsil avastasid piirivalvurid Setomaal ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse.

Sündmusele reageerinud piirivalvepatrull pidas inimesed kinni ning nad toimetati kordonisse.

Ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ületanute näol oli tegemist kolme välismaalasega, kes tahtsid Vene piiriposti juures pilti teha.

Rikkumise eest määrati igale neist 80-eurone rahatrahv.

Komisjoni reedel tehtud ettepanekud on seotud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade ja tingimuslikkusega ning nende eesmärk on vähendada ELi põllumajandustootjate halduskoormust ja anda neile suurem paindlikkus teatavate keskkonnatingimuste täitmisel.

Ettepanekud on vastus põllumajandustootjate, esindusorganisatsioonide ja liikmesriikide esitatud taotlustele ning täiendavad põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamiseks juba võetud lühiajalisi meetmeid.

Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile ka aruteludokumendi, milles tehakse mitu ettepanekut põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks toiduainete tarneahelas. Välja pakutud meetmeid arutatakse põllumajandusministritega järgmisel nõukogu istungil.

ELi põllumajandustootjate toetuspakett on kooskõlas Euroopa Ülemkogu viimaste järeldustega, milles kutsuti komisjoni ja nõukogu üles tegelema ELi põllumajandussektori probleemidega.

Nõuete kohandamine uute oludega

Praeguse ÜPP rakendamisperioodi (2023–2027) esimesel aastal oli ELi põllumajandustootjatel raskusi mõnede keskkonna- ja kliimanõuete järgimisega (nn head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, GAEC), millega on seotud enamik põllumajandustootjatele antavaid ÜPP toetusi.

Nüüd teeb komisjon ettepaneku leevendada teatavaid ÜPP strateegiakavade määruses esitatud nõudeid.

Lisaks nendele muudatustele teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võivad vabastada teatavad põllukultuurid, mullatüübid või põllumajandussüsteemid mullaharimise, taimkatte ja külvikorra/mitmekesistamise nõuete täitmisest (nõuded 5, 6, 7). Samuti võib teha erandeid, et lubada kündmist Natura 2000 aladel püsirohumaa taastamiseks, kui see on röövloomade või invasiivsete liikide tõttu kahjustatud (nõue 9).Erandid võib strateegiakavades ette näha kogu ÜPP rakendamise perioodiks. Neid peaks kehtestama piiratud aladel ja ainult juhul, kui need on vajalikud konkreetsete probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon vaatab vajalikud muudatused läbi, et erandid kinnitada ja säilitada kooskõla strateegiakavade üldiste keskkonnaeesmärkidega.

Äärmuslike ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis ei võimalda põllumajandustootjatel oma tööd teha ja nõudeid täita, võivad liikmesriigid kehtestada ka ajutisi erandeid. Need erandid peaksid olema ajaliselt piiratud ja neid tuleks kohaldada üksnes mõjutatud toetusesaajate suhtes.

Selleks et ELi liikmesriigid saaksid oma ÜPP strateegiakavasid muutuvate tingimustega sagedamini kohandada, teeb komisjon ettepaneku kahekordistada aastas lubatavate muudatuste arvu.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku vabastada väikesed põllumajandusettevõtted, mille pindala on alla 10 hektari, tingimuslikkuse nõuete täitmisega seotud kontrollidest ja karistustest. See vähendab märkimisväärselt kontrollidega seotud halduskoormust väikepõllumajandustootjatele, kes moodustavad 65% ÜPP toetusesaajatest.

Põllumajandustootjatele parem positsioon toidutarneahelas

Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas on üks ÜPP põhieesmärke. ELi tasandil on juba kehtestatud mitu meedet, et tagada suurem õiglus ja kaitsta põllumajandustootjaid ebaausate kaubandustavade eest.

Põllumajandusministrite ja Euroopa Parlamendiga käimasolevate aruteludega seoses esitles komisjon mitut võimalikku meedet, millega võiks lähimas ja keskmises perspektiivis edasi minna.

Esiteks loob komisjon põllumajanduslike toiduainete tarneahela tootmiskulude, marginaalide ja kauplemistavade vaatluskeskuse, mis koosneb tarneahela kõigi sektorite, liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Vaatluskeskuse eesmärk on suurendada tarneahela kulude ja marginaalide läbipaistvust, et tugevdada usaldust sidusrühmade vahel ja koostada olukorrast ühine ülevaade. Esimene koosolek on kavas suvel.

Teiseks pakub komisjon välja võimalused, kuidas tugevdada põllumajandustoodete ühise turukorralduse loomist käsitleva määruse sätteid. Näiteks on kavas karmistada põllumajandustootjate ja toiduainetööstuse või jaemüügi ostjate vaheliste lepingute suhtes kohaldatavaid eeskirju ning tugevdada tootjaorganisatsioone, et põllumajandustootjad saaksid teha paremat koostööd teiste toiduainete tarneahelas osalejatega. Eesmärk on tasakaalustada tarneahelat ning säilitada samal ajal turule orienteeritus. Samuti pakub komisjon välja võimaluse kehtestada ebaausate kaubandustavadega võitlemiseks uued piiriülese jõustamise eeskirjad. Praegu on vähemalt 20% ühes liikmesriigis tarbitavatest põllumajandustoodetest ja toiduainetest pärit teisest liikmesriigist. Vaja on tõhustada riiklike täitevasutuste koostööd, eelkõige teabevahetuse ja karistustega seoses.

Kolmandaks hindab komisjon põhjalikult ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi, mis hakkas kehtima 2021. aastal. Esimene aruanne esitatakse 2024. aasta kevadel, milles tehakse ülevaade direktiivi rakendamisest liikmesriikides. Seda aruannet kasutatakse seejärel üksikasjalikumas hinnangus, mille komisjon esitab 2025. aastal ja millega võivad vajaduse korral kaasneda seadusandlikud ettepanekud.

Taust

Eelmisel aastal nägi komisjon ette erandid külvikorda ja kesapuudutavatest nõuetest. Tänavu 13. veebruaril kinnitati 2024. aastaks ELi põllumajandustootjatele osaline erand seoses kesaga. Lisaks sellele võttis komisjon 22. veebruaril rea lühiajalisi meetmeid, mille rakendamine on praegu pooleli või mis on juba rakendatud. Näiteks võeti 12. märtsil vastu muudatus püsirohumaa pindala arvutamisel, et võtta arvesse nende põllumajandustootjate olukorda, kes lähevad üle kariloomadelt põllukultuuridele.

7. märtsil algatas komisjon ELi põllumajandustootjate seasveebiküsitluse, et teha kindlaks võimalused ÜPP eeskirjade ning muude ELi toidu- ja põllumajanduseeskirjade lihtsustamiseks. Samuti korraldas komisjon 15. märtsini kestnud veebiküsitluse, milles koguti põllumajandustootjate ja väiksemate tarnijate arvamusi ebaausate kaubandustavade kohta.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Ilmade soojenedes on Valga linnas võimalik hakata liikumiseks rentima Bolti elektrilisi tõukerattaid. Eeldatavalt jõuavad tõukerattad tänavatele sel nädalal.

Bolti elektritõukeratastele tuleb linna kuus kuni seitse laenutus- ja parkimiskohta. Tõukerataste kiirusepiirang linnas on 25 kilomeetrit tunnis, välja arvatud aeglasema kiirusega määratud tsoonides, mis võivad asuda näiteks lasteaedade ja koolide ümbruses, edastab Valga vallavalitsus.

Tõukeratta rendi hinnaks Valga linnas on esialgu planeeritud 16 senti minutis, hooaja vältel tõstetakse hinda vastavalt nõudlusele, tõenäoliselt kuni 20 sendini.

Bolti elektritõukerattaid saab kasutada mobiilirakenduse kaudu.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. märts 2024:

72 vene poole rünnakut ja pisu jälle edeneti, aga vähe ja suurte kaotuste hinnaga.

1. 140 Ukraina asulat metallisajus.

2. Nii droonidest kui rakettidest ja mürskudest Venemaa territooriumil vene pool teada andis.

3. Kupiansk-Kreminna: olla hoopis Ukraina initsiatiiv tõusmas rinde lõunalõigus.

4. Siversk: infot polnud.

5. Bahmut: vene poole rünnakute arv hakkaski tõusma.

6. Donetsk: hull rünnakute surve jätkus ning hallis alas paar vene poole edenemist.

7. Lõunarinne: üks vene poole edenemine.

8. Herson: muutusteta.

9. Kuidas hääletati mujal maailmas putini vastu.

10. Ka miskit vana lendab.

11. CIA endine juht soovitas Ukrainal mobilisatsiooni kiiresti laiendada.

12. Tšehhi Vabariik leidis Ukraina jaoks maailmast 1,5 miljonit mürsku.

13. Lühiuudised

1. Ukraina Sumõ piirkonna elanikke hakati Venemaa massiliste rünnakute tõttu viima turvalistesse kohtadesse. Piirkonna sõjaväevalitsuse andmetel toimus ainuüksi 17. märtsi ööl ja hommikul 19 tulistamist ning registreeriti 98 plahvatust. Tabamuse said Belopolskaja, Krasnopolskaja, Velikopisarevskaja, Novoslobodskaja ja Esmanskaja kogukonnad. Sumõ piirkonna 22 asulast evakueeriti üle 4,5 tuhande inimese, sealhulgas 829 last.

Täna öösel toimusid plahvatused droonirünnaku tagajärjel Krivõi Rihs, Krementšugis ja Hmelnõtski piirkonnas. Harkivi oblasti tuletõrjele tehtud raketirünnaku tagajärjel sai vigastada päästja.

Väga tihe pommisadu piiri- ja rindelähedastes Ukraina asulates jätkus.

2. Eile öösel teatati droonirünnakust ka Moskvas Domodedovo lennuvälja piirkonnas. Tabati vähemalt üht ladu ning paar plahvatust toimus lennuvälja lähistel.

Vene vabatahtlikud seni ikka kuskil Belgorodi oblastis toimetavad ja olla hõivanud kaks uut küla: Kozinka ja Gorkovski.

Kamikaze droon ründas Transnistrias sõjaväeosa, toimus plahvatus ja tulekahju – edastab Transnistria riikliku julgeoleku ministeerium. Vähemalt üks kopter seal pihta sai.

Jätkuvalt kasvab nii Kurski, Brjanski kui Belgorodi oblastis kurtmine, et kõike ja kõikjale sajab ja kuskilt miskit abi loota pole.

Pisu muhelema pani vene milblogija kurtmine, et naftaettevõtted pole varem juba tegelenud enda õhutõrje võimekuse loomisega. Njah, eks see pisu koomiline ole, sest sellega peaks ju tegelema sõjavägi. Arvatava võib, et seni pole need tehased olnud kremli kaitstavate prioriteetide nimekirjas. Hea on see, et kui hakata kriitilisi infra objekte Venemaal kaitsma õhust tuleva rünnaku eest, siis rindel peaks kiiresti vene poolel mure tulema… sest vahendeid vähem kui kaitset vajavaid objekte…

3. Kupiansk-Kreminna: Ukraina väed tõrjusid Sõnkivka lähedal kaks suuremahulist rünnakut, hävitades märkimisväärses koguses vene vägede varustust ja isikkoosseisu.

Hetkel kõlakad, et Kreminna lähedal on teatud kohtades initsiatiiv isegi üle läinud Ukraina poolele. Eks näis. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

4. Siversk: vene poole rünnakutest info puudus.

5. Bahmut: siin rindel hakkas tõusma vene poole rünnakute arv aga muutusi see rindejoones ei toonud. Kuidas mõjutab protsessi „valimiste järgne periood” on siiski teadmata, aga vähemalt paanilist putinile meeldise soovi vene kindralitel ei peaks hetkel olema enne uut tähtpäeva ja selleks ikka võidupüha mai alguses…

6. Donetsk: Avdiivkast läänes oli „vaid” 13 vene poole rünnakut ning kaks edenemist toimus hallis alas ikka jõejoonest ida pool. Õnneks tuleb järjest videosid, et kaotused vene poolel nii elavjõus kui soomustehnikas jätkuvalt kõrged ning pisu kuuleb ka sealt poolt kurtmist, et lagedal maal on raske end Ukraina mõju eest kaitsta. Eile tuli paar vene edulugu, et suutsid tabada Ukraina seireseadmeid ning vastatikku selline seireseadmete jaht käib.

Kogu Ukraina rinde kuumim lõik asub Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joone, kus eilegi oli 36 vene poole rünnakut. Egas täpselt teagi, miks seni nii valusalt ebaõnnestutakse. Võimalik, et siin lõigul on Ukraina omadel kaudtulemoona prioriteet ning droonegi paistab jaguvat. Seni, kuni Ukrainal kaudtulemoon otsa ei saa, suuremaid vene läbimurdeid tulemas ei tohiks olla.

7. Lõunarinne: üks edenemine vene poolele tuli.

Berdjanski suund: mõni rünnak ikka ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Tokmaki suund: Verbove juures sai vene pool pisu edasi. Robotõnes seni vene pool kanda maha ei saa, kuigi asula keskossa jõuti ja siis kes pääseb see pääseb…

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: jätkuvalt pisu muhelusega loen, et need mõned tähtsusetud Ukraina sillapead, neile ei peaks üldse tähelepanu pöörama ja kolm vene poole rünnakut ka neile miskit teha ei suutnud.

9. Venemaa opositsiooni väljakuulutatud miiting „Keskpäev putini vastu” meelitas Venemaa saatkondade valimisjaoskondadesse üle maailma massiliselt inimesi. Küsitlused näitavad, et putin, kes on viimase sajandi jooksul võimul oldud aja poolest Jossif Stalini järel teine, hääletati välismaal vastupidises suunas,kui näitavad Venemaa valijate ametlikud tulemused.

Nagu näitavad andmed projektis Vote Abroad, mis kogub teiste riikide valimisjaoskondade valimisküsitluste tulemusi, toetas putinit 17,3% valijatest. Need on andmed kuni südaööni 36 saidi kohta 25 riigis. Toetus on kõrge Kesk-Aasia riikides (näiteks Usbekistanis putinil 36%) ja Küprosel (kahes piirkonnas 23% ja 37%). Türgi pealinnas Ankaras toetas putinit 92 inimesest 38%, kuid Istanbulis ja Trabzonis sai ta enam kui 1100 vastajast toetuse vaid 4-5 protsendilt. Samal ajal soovib Tais putinit viiendat korda presidendina näha vaid 10% sealsetest venelastest, Kasahstanis – 8,5%, Leedus – 4%, Soomes – 7%, Serbias – 3%.

Tšehhis toimusid valimised vaid ühel päeval – 15. märtsil. „Ilmselt hoiatas Venemaa saatkond Moskvat tõsiselt tuhandete venelaste eest, kes olid valmis hääletama putini vastu ja demonstreerima igal võimalikul viisil, et tegemist ei olnud valimistega, vaid erivalimisoperatsiooniga putini ümbermääramiseks,” selgitas Ida-Euroopa ekspert ja politoloog Ivan Preobražensk. „Moskvas otsustati takistada Prahas suurt putini-vastast pilti andmast. Sellest hoolimata läks asi korda.” Vesna talituse küsitluse kohaselt vastas Praha saatkonnas umbes 1700 valijast oma valikule 1310 inimest. Neist 4,1% toetas putinit, ligi 25% rikkus sedeli. Umbes 1000 inimest ei saanud hääletada, sest aega nappis.

Venemaal hääletas putini poolt keskvalimiskomisjoni esimestel andmetel ligi 88%.

17. märtsi keskpäeva paiku tekkisid tohutud järjekorrad Venemaa diplomaatiliste esinduste ees Londonis, Berliinis, Pariisis, Milanos, Belgradis ja teistes linnades, kus elab palju venelasi, kellest paljud põgenesid kodumaalt pärast putini sissetungi Ukrainasse, vahendas AP.

Paljud inimesed tulid keskpäeval Venemaa saatkondadesse riikides, kuhu venelased pärast sõja puhkemist ja mobilisatsiooni väljakuulutamist 2022. aastal massiliselt põgenesid. Reutersi korrespondendid lugesid Jerevanis kilomeetripikkuses hääletusjärjekorras kokku umbes 1000 inimest. Kõik, kellega ajakirjanikud rääkisid, ütlesid, et tulid putini ja tema poliitika vastu protestima.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova ütles, et tohututel järjekordadel pole protestiaktsiooniga „keskpäev putini vastu” midagi pistmist. Kui kohale tulnud oleksid selles osalenud, „oleksid nad kõik pärast keskpäeva lahkunud”, kirjutas ta oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis. „Nad tulid häält andma, kasutades ära võimalust, mille neile andis vaatamata kõikidele lääne ähvardustele nende riik – Venemaa. Kelle poolt ja kuidas nad hääletasid, on nende vaba valik. Kuid see, et nad tõrjutute kõned tagasi lükkasid, on kõigile ilmne,” kirjutas Zahharova.

Lesk Julia osales Aleksei Navalnõi toetajate korraldatud meeleavaldusel Berliini saatkonna juures. Venelaste käes oli installatsioon, mis kujutas putinit verevannis suplemas, mille küljele oli maalitud Ukraina lipp. Siin sai putin 10% häältest.

Pariisis hoidsid valijad käes plakateid „Venemaa ≠ putin”, „Vabadus poliitvangidele” jne, Londonis – „putin on sarimõrvar”, Haagis – „Ootame putinit Haagis”, „Ei putinile ja putinismile”.

Liinide 24 ja 28 bussid on täis vene keelt kõnelevaid noori ning ligi kilomeetri pikkune järjekord keerleb ümber tiigi Haagis Venemaa saatkonna juures, kümned meeleavaldajad skandeerivad Navalnõi nime ja karjuvad „Me võidame!”, kirjeldas ajaleht Trouw toimuvat. „Poliitilisest vaatenurgast meie hääled ei mõjuta. Kuid me tahame kogu maailmale näidata, et on palju venelasi, kes on sõja ja putini vastu,” ütles Brabantist hääletama tulnud 21-aastane majandusmagistrant Victor ajalehele.

Haagis sai putin küsitluse kohaselt 3% häältest. Keskpäeva paiku järjekorda seadnud ütlesid siis, et neil pole aega enne kella 20.00 sulgemist kohale jõuda. „Mulle tundub, et see, et me näitasime, kui palju meid on, on lihtsalt uskumatu… Hämmastav ühinemistunne!” võttis üks venelastest kokku.

10. Laskemoona puudus sunnib Ukraina relvajõude laost välja võtma vana tehnikat ja kasutama seda Venemaa sihtmärkide ründamiseks. Möödunud nädalal toimunud rünnakutes Venemaa naftaobjektidele kasutati Nõukogude mehitamata õhusõidukeid Tu-141 ja Tu-143, kirjutab Forbes.

Sotsiaalvõrgustikes ilmunud Brjanski oblastist pärit fotode analüüs viitab sellele, et sealt leiti Tu-143 rusud, märgib väljaanne. Samas piirkonnas „hävitas Vene õhutõrje pühapäeva õhtul kaks mitmeotstarbelist drooni Tu-141 Swift”, teatas TASS viitega Venemaa kaitseministeeriumile.

Need droonid loodi luureks 1970ndatel aastatel ja neid hakati kasutama täpselt 50 aastat tagasi. Mudel Tu-141 toodeti Harkivis; Kokku toodeti 142 seadet, mis olid Nõukogude armee teenistuses kuni 1989. aastani, kirjutab Forbes.

Need on lihtsad, kiired (peaaegu 1000 km/h) ja – kaaluga 7 tonni ja pikkusega 14,3 meetrit – piisavalt suured, et kanda mitusada kilogrammi kaaluvat lõhkepead… Pole üllatav, et neid droone kasutatakse Venemaa rafineerimistehaste töö peatamiseks.

Ukraina relvajõud alustasid Tu-141 ja Tu-143 varudest eemaldamist ning ründedroonideks muutmist juba 2022. aasta märtsis, vahetult pärast Venemaa sissetungi. Esimese sõja-aasta jooksul sai teatavaks vähemalt 14 sellise seadme kasutamine, märgib Forbes. Kuna neid enam ei kasutatud, arvati, et nende mudelite kasutamine on lõppenud, kuid nüüdseks on selge, et see pole nii.

11. Ukraina juhtkond peab meelitama rohkem inimesi rindele, et Venemaale sõjas vastu astuda, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor kindral David Petraeus intervjuus ajalehele La Stampa. Küsimusele, kas Ukrainal on praegu midagi peale relvade ja laskemoona puudu, vastas ta: „Inimesed kohapeal.” „Kiievi juhtkond eesotsas president Zelenskiga peab armeeteenistuse reeglid uuesti läbi vaatama. Ukraina rindel teenivad sõdurid, kelle keskmine vanus on üle 40 aasta. Kiiev peab vägesid roteerima, tagalat täiendama, ajateenistust laiendama,” märkis Petraeus. Kindral nimetas suurenenud mobilisatsiooni „delikaatseks probleemiks” ja „väljakutseks” võimudele, kuid rõhutas, et see probleem „tuleb kiiresti lahendada”.

Veebruaris võttis Ülemraada esimesel lugemisel vastu uuendatud mobilisatsiooniseaduse eelnõu. Teine on kavas 31. märtsil. Dokumendis nähakse ette elektroonilise kutse kasutuselevõtt ja ajateenistuse ea vähendamine 27-lt 25-le aastalt, demobiliseerimine on võimalik pärast 36-kuulist teenistust.

Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul peaks eelnõu määratlema kriteeriumid tänavuseks kuni poole miljoni inimese värbamiseks. 330 tuhat võitlevat sõdurit tahetakse asendada värvatutega. Rahandusministeeriumi hinnangul läheb uus mobilisatsioonilaine riigile maksma 20,8 miljardit dollarit.

Nüüd on suurem osa rindel olevatest vägedest mehed vanuses 40–50 aastat. 2023. aasta lõpus teatas Zelenski, et peastaap ja toonane Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi tegi ettepaneku mobiliseerida veel 400–500 tuhat inimest, et Venemaaga tõhusalt võidelda.

Parlamendi majanduskomisjoni andmetel on riigis registreeritud 11,1 miljonit meest vanuses 25–60 aastat. Neist 3,7 miljonit kuulub mobilisatsiooni tingimuste alla; ülejäänud kas juba teenivad (1,2 miljonit) või on jäänud okupeeritud aladele (2,9 miljonit), on välismaal (1,3 miljonit), on vabastatud ajateenistusest tervislikel põhjustel (1,5 miljonit) või oma töö tähtsuse tõttu (0,6 miljonit).

12. Sidemed Nõukogude minevikust aitasid Tšehhi Vabariigil leida Ukraina jaoks laskemoona, mida lääneriigid ei suuda pakkuda Euroopa piiratud tootmisvõimsuse ja poliitiliste vaidluste tõttu Kiievi toetamise üle USA-s. Selle tulemusel saab Varssavi pakti riigist üks peamisi laskemoona tarnijaid, et võidelda NSV Liidu pärandit ihkava putiniga.

Esimesed kolmandatest riikidest ostetud mürskude partiid hakkavad Ukrainasse jõudma lähinädalatel, kirjutab Wall Street Journal viidates Tšehhi ametnikele. Varsti pärast Venemaa sissetungi hakkasid nad kogu maailmast laskemoona otsima. Nende jõupingutuste tulemused tulid kasuks olukorras, kus eelmisel aastal Ukrainale piisava hulga mürske varustanud USA sõjaline abi peatus ja tootmist suurendanud Venemaa sõjatööstuskompleks edestas märgatavalt Euroopa oma.

Tšehhi Vabariik on juba kokku leppinud 800 000 tuhande mürsu ostmises (300 000 nõukogude ja 500 000 lääne) ning on leidnud veel 700 000, mida on võimalik osta lisarahastusega. 1,5 miljoni mürsu ostmiseks kulub 3 miljardit eurot, ütlevad Tšehhi valitsuse esindajad. Mitmed riigid on juba lubanud eraldada raha 800 000 mürsu jaoks, sealhulgas suurima, 500 miljoni euro suuruse panuse andev Saksamaa, Holland, Kanada, Taani jt (USA selles algatuses ei osale).

Nagu Tšehhi ametnikud WSJ-le ütlesid, hakkasid nad maailmas ringi reisima, pidades läbirääkimisi laskemoona tootvate riikidega mürskude ostmiseks olemasolevatest varudest ja ekspordilitsentsidest. Nõukogude minevik aitas kaasa, jättes Tšehhi Vabariigile suure kaitsesektori klientidega üle maailma ja head suhted paljude globaalse lõunaosa riikidega, mida toetasid NSV Liit ja selle satelliidid Ida-Euroopas ning millel on suured Nõukogude relvavarud või võime neid toota.

Tšehhi läbirääkijad kasutasid ära mõnede arengumaade ambivalentset positsiooni, kes avalikult üritavad võtta Venemaa suhtes sõbralikku seisukohta, kuid on valmis ka eraviisiliselt Ukrainaga tegelema, selgitas asekaitseminister Jan Jires. „Kui tulete rahakotiga, on nad huvitatud ja Tšehhi Vabariiki peetakse erinevalt USA-st neutraalseks riigiks,” kommenteerib Prahas asuva Euroopa julgeolekuväärtuste keskuse direktor Jakub Janda.

Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa riikide esindajate sarnased katsed pidada läbirääkimisi tarnijatega Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas leidsid vastuseisu, tunnistavad lääne ametiisikud.

Tšehhi tegutseb vahendajana, ütles WSJ-le riigi Ukraina eriesindaja Tomas Kopetsny. Praha peab läbirääkimisi riigiga, kellel on mürskude varusid või kes suudab neid toota, ning viib need kokku lääneriigiga, kes esitab tellimuse ja maksab tarne eest. Tšehhi esindajad on seotud ka logistikaga: kaubad toimetatakse Ukrainasse läbi Tšehhi Vabariigi või kolmandate riikide, et mitte paljastada tarnijat ja provotseerida Moskvat talle kättemaksu tegema, selgitab Tšehhi valitsuse riikliku julgeoleku nõunik Tomas Pojar.

Peamine on siin konfidentsiaalsus. Me räägime ja räägime kõigiga, olenemata nende eelarvamustest või poliitilisest positsioonist – väga väikeste eranditega nagu Põhja-Korea, märgib ta.

Lääne sõjaväelaste hinnangul vajab Ukraina umbes 200 000 mürsku kuus, et peatada vene armee edasitung, mis on sel talvel initsiatiivi haaranud tänu oma suurele tulejõule. Lääne luureekspertide hinnangul suudab Ukraina armee nüüd iga 10 Venemaa poole tehtud suurtükilasu kohta vastata vaid kahega.

EL suurendab aeglaselt laskemoona tootmist, kuigi viimastel nädalatel on Euroopa ametnike aktiivsus sõjatööstuskompleksi toetamisel kasvanud. Euroopa Komisjon teatas reedel 500 miljoni euro eraldamisest ASAP (Ammunition Support Act) projekti raames, mis näeb ette 45% mürskude, püssirohu, lõhkeainete ja rakettide tootmise kulude subsideerimist. ASAP-i abi eraldatakse 31 projektile 15 riigis.

„Oleme praeguse võimsuse juures oma tootmislimiidid saavutanud, 2024. aasta aastane toodang kasvab 1,4 miljonilt 1,7 miljonile mürsule, ütles ütles ASAP-i uue rahastamise ELi ametnik Politicole. 2026. aasta alguseks jõuab EL aastase tootmismahuni 2 miljonit mürsku, selgub Euroopa Komisjoni arvutustest. Venemaal on see arv aga juba 3 miljonit igat tüüpi suurtükiväe laskemoona, sealhulgas mitmekordse raketisüsteemide raketid; kuid Ühendkuningliku Kaitseuuringute Instituudi ekspertide sõnul ei suudeta seda mahtu oluliselt suurendada.

13. Lühiuudised

Venemaa siseministeerium algatas valimisrikkumiste tõttu üle 60 juhtumi.

Miitingul „keskpäev putini vastu” peeti kogu Venemaal kinni vähemalt 80 inimest.

putin „võitis” presidendivalimised 87,17% häältega 80,93% sedelite töötlemise tulemuste põhjal, näitavad keskvalimiskomisjoni andmed. Valimisaktiivsus oli 74,22 protsenti.

putini bla-bla-blad ei hakka siia lisama, sest ei miskit uut… njah, Trumpi väljamõeldisi ja lubadusi ei hakka ka lisama…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa – küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.

 Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et Eestist läbirändavate haneliste populatsioon on väga tugevas kasvutrendis ning nende arvukuse tõus on looduskaitseline edulugu. „Liikide kestma jäämise mõistes ei ole heidutusjahil mitte mingit mõju, vaid tegemist on ühe hirmutamise meetmega, et kaitsta Eesti inimeste toidulauda. Näiteks loendati suur-laukhane 2002. aastal Eesti seirealadel ligikaudu 20 000 lindu, 2020. aastal loendati neid Eesti seirealadel ligikaudu 100 000 lindu. 20 aastaga on suur-laukhane arvukus tõusnud niisiis viis korda,” rääkis Vakra. Küttimine on lubatud üksnes külvatud kultuuriga põllumaadel. Ühelt põllumassiivilt on jahimehel lubatud korraga küttida ööpäevas kuni 10 isendit. Kütitud linde ei tohi peale küttimist põllule jätta.

Haneliste heidutus- ja ohjamismeetodite kasutamise kaalumisel on aluseks teadmine lindude tekitatud olulisest kahjust. Keskkonnaametit tuleks kahjudest kindlasti teavitada vastavalt kliimaministri määrusele. Kahjuteates tuleb esitada kultuuri tüüp, põllumassiivi number, kahjustatud ala pindala ja kahju tekitanud linnu liik. Andmete esitamine Keskkonnaametile on eelduseks tulevastel aastatel haneliste ohjamise ja kahjude ennetamise ning hüvitamise otsuste tegemisel.

Riik hüvitab osaliselt kahjude ennetamiseks rakendatud abinõude maksumuse vastavalt loomakahjude komisjoni kehtestatud piirmääradele ja eelarve võimalustele. Määrus seab ka ennetusmeetmete hüvitamisele teatud piirid, nii ei kuulu hüvitamisele tööjõukulu ning heidutusabinõudega kaudselt seotud kulud nagu kütusekulu, sõidukite, droonide soetamine jms. Kindlasti tasub enne kulude tegemist Keskkonnaametiga konsulteerida, kui soovitakse nende hüvitamiseks hiljem toetust taotleda. Kui lisaks muudele (mitteletaalsetele) heidutusviisidele soovitakse taotleda luba ka letaalseks heidutuseks, tuleb ametile esitada vormikohane taotlus.

Selle aasta haneliste heidutusjahi aluseks on Kliimaministeeriumi muudetud jahieeskiri, mis võimaldab haneliste kevadist küttimist ja nägi ette Keskkonnaametile selle täpsema reguleerimise.

Kantar Emori poolt 2023. aasta sügisel 18-65. aastaste naiste seas Balti riikides läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et Läti ja Leedu naised on oma kodupangale lojaalsemad kui Eesti naised. Sellegipoolest on kõigi kolme Balti riigi naised meestega võrreldes konservatiivsemad ja eelistavad pigem panku, kus neil on olnud varasemalt hea kogemus ja keda võib usaldada.

Uuringust selgus, et 38% Eestis elavatest naistest on lojaalsed ühele pangale, 62% naistest aga hoiab oma finantse või kasutab kahe või mitme panga teenuseid ning peab seda praktilisemaks. Lätis on naised ühele pangale lojaalsemad – üle poole (62%) naistest kasutab oma rahaasjade ajamiseks kodupanka ning ainult 38% kasutab mitut panka. Leedus eelistab vaid ühte panka 53% ning kahte või enamat panka 47% seal elavatest naistest.

Lisaks nähtub Kantar Emori uuringust, et kõigi kolme Balti riigi naised on pangavahetuse ja pangateenuste hajutamise osas meestega võrreldes veidi konservatiivsemad. Nad eelistavad  ennekõike panku, kus neil on olnud eelnevalt hea kogemus. Samas, mehed on kõigis kolmes Balti riigis mõnevõrra altimad kasutama uusi panku ja pangateenuseid.

„Üldine trend on liikumas sinnapoole, et kliendid kasutavad mitme panga teenuseid ja neil on erinevad tooted erinevates pankades. Seda kinnitavad ka uuringu tulemused – suur osa kolme Balti riigi meestest, ent ka Eesti naistest ei kasuta enam vaid ühe panga teenuseid, vaid vaatavad rohkem turul ringi, katsetavad ja kasutavad uusi panku, nende teenused või lahendusi,” selgitas SEB teeninduskvaliteedi ja klienditagasiside juht Anniki Toming.

Püsisuhtest kodupangaga ei ole lihtne lahkuda

Eestimaalane on harjunud kasutama oma kodupanka, tihti isegi siis, kui konkurentide juures võib teenuste hind olla soodsam. Üle poole vastanutest (53%) toob välja, et pikaajaline kliendisuhe, harjumus ja mugavus saada kõik vajalik ühe teenusepakkuja juurest on põhjusteks, miks nad soovivad olla vaid ühe panga kliendid. Ligikaudu kolmandik (31%) peab väga oluliseks toodete ja teenuste kättesaadavust ning pea sama paljud (30%) hindavad mugavaid digilahendusi. Ka teistes Balti riikides ollakse kodupangaga püsisuhtes samadel põhjustel. Panka ei vaheta harjumuse tõttu 45% lätlastest ja 40% leedulastest ning teenuste kättesaadavuse tõttu 34% Läti ja 29% Leedu elanikest.

„Mitmekesised ja mugavalt kättesaadavad digilahendused on olulised Eestis naiste seas  (30%), Läti ja Leedu naiste hulgas aga vähem, vastavalt 17% ja 12%. Kuigi digitaalsed lahendused on laialdaselt ja kergesti kättesaadavad, on nende kasutamine ja eelistamine individuaalne ja sõltub mitmest tegurist, sealhulgas harjumustest, kättesaadavusest ja töökindlusest. Ühtlasi on erinevus ka vanusegruppide seas. Kuni 35-aastaste hulgas on pigem olulised digitaalsed lahendused, samas kui vanemate seas teenuste mugav kättesaadavus ja harjumus,” kommenteeris Toming. 

Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Maria Vikentjeva sõnul on tänavune esimene entsefaliidi juhtum juba diagnoositud ning eelmisel aastal sai nakkuse koguni 209 inimest. „Kui vaadata varasemaid aastaid, siis on haigestumine puukentsefaliiti märkimisväärselt tõusnud. Kui 2021. aastal registreeriti veel 82 puukentsefaliidi juhtu, siis 2022. aastal oli neid juba 140,” selgitas ta.

Üha tõusva haigestumise trendiga kasvavad ka ravikulud. „Eestis kulub puukide põhjustatud haiguste raviks miljoneid eurosid. Möödunud hooajal ulatusid ravikulud üle kahe miljoni euro,” lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.

Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas.

Ainus viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. „Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist,” rääkis Vikentjeva ja lisas, et märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks esmane kaitse olemas.

Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides ja valitud apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse 41 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida ka endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada. „Eestis on vaktsineerimine tehtud võimalikult mugavaks ning näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit. Juhul, kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel kindlasti terviseportaalist või paberkandjal vaktsineerimispassist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,” selgitas Rootslane.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.

Rahandusminister Mart Võrklaev saatis valitsusse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi liikluskindlustuse direktiivi muudatused, et tagada kahjukannatanute parem kaitse.

Liikluskindlustuse süsteem on nii meil kui mujal Euroopas üldiselt hästi toiminud ja suuri muutusi direktiiv kaasa ei too. Liikluskindlustus on kohustuslik – see kaitseb nii õnnetuses kannatanut kui õnnetuse põhjustanut.

„Panen kõikidele autoomanike südamele, et ilma kehtiva liikluskindlustuseta sõidukiga liiklusesse minek on keelatud. Seda teatakse ja liiklusesse satutakse ilma lepinguta pigem seetõttu, et see on lihtsalt ununenud sõlmida. Selliste olukordade ennetamiseks peavad kindlustusandjad ja -maaklerid edaspidi aegsasti teavitama kindlustuse lõppemisest ja ka tagajärgedest, kui kindlustamata liiklusesse minna,” ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Need, kes teavitusest hoolimata unustavad lepingu sõlmida, koheselt kulukat sundkindlustust siiski ei saa. Kui algselt oli plaanis kaotada 12-kuine kindlustusest vabastuse erand ja sundkindlustus oleks hakanud kehtima kohe peale kindlustuse lõppu, jääb praegune lahendus siiski alles ja sundkindlustus tekib 12 kuud peale viimase kindlustuslepingu lõppu nagu praegugi. „See tagab eelkõige paindlikkuse neile, kes soovivad oma sõidukit kasutada hooajaliselt, kuid siis tuleb kinni pidada ka kohustusest mitte sõidukiga liigelda. Kui seda ometi tehakse ja põhjustatakse ka õnnetus, siis tuleb kahjud omast taskust kinni maksta,” märkis rahandusminister, lisades et kannatanu on siiski alati kaitstud. „Jääme senise paindliku lahenduse juurde, kuid siiski tuleb jätkuvalt jälgida, et kindlustusleping on korrektselt õigel ajal sõlmitud ja ilma kindlustuseta pole vastutustundlik liigelda.”

Direktiivi ülevõtmisega lahendatakse ära mõned seni ilmnenud kitsaskohad liikluskindlustuse regulatsioonis. Igas liikmesriigis luuakse eraldi garantiifond liikluskindlustuse kahjude hüvitamiseks juhtudel kui kahjuhüvitaja on muutunud maksejõuetuks. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid seltsidelt.

Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Nii suureks kujunevad liiklusõnnetuste kahjud siiski harva. Eestis on keskmine asjakahju ca 2000 eurot ja isikukahju 4000 eurot. Aga arvestama peab, et liikluskindlustus katab ka Eesti sõidukitega põhjustatud kahjud välismaal ja seal võivad kahjud paisuda sageli väga suureks.

Muudatustega laieneb ka liikluskindlustuse kohaldumisala ja sellega on hõlmatud pea kõik transpordivahendina kasutatavad sõidukid, kuna direktiivi järgi peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Seega tuleb kindlustada ka osa elektritõukerattaid. Välja jäävad motospordiüritustel eraldi kindlustusega kaetud sõidukid, aga samuti näiteks ka ratastoolsõidukid või muruniidukid. Selleks et lihtsustada otsustamist, kas sõidukil on kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi ka vastava abimaterjali.

Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.

Sel nädalal, 18.-22. märtsini toimub taaskord Võrumaa gümnaasiumide ja kutsekooli ühine õpilasvarjutamise nädal.

Kõigil põhikoolilõpetajatel, kes mõtlevad edasiõppimise peale Võrumaa gümnaasiumides või kutsekoolis, on võimalik tulla õpilasvarjuna kohalike koolidega tutvuma. See tähendab, et 9. klassi õpilastel on suurepärane võimalus veeta üks päev gümnasisti või kutsekooli õpilase kõrval, käia koos temaga tundides ja osaleda koolielus. Nii saab põhikoolilõpetaja parema ettekujutuse, milline näeb välja edasiõppimine kodukoha koolides.

Õpilasvarjutamise nädalast võtavad osa Võru Gümnaasium, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Värska Gümnaasium, Antsla Gümnaasium, Vastseliina Gümnaasium ja Parksepa Keskkool.

Õpilasvarjutamise nädalale registreerus ligi 150 põhikoolilõpetajat. Võru Gümnaasiumiga tuleb nädala jooksul tutvuma kokku 100 õpilast, kes on pärit 12 eri koolist. Õpilasvarju ootab ees „oma“ gümnasist õpilane, kes organiseerib tema koolipäeva; põnevad kohtumised teiste õpilaste, õpetajate ja koolitöötajatega; osalemine tundides ja koolielus; tutvumine koolimajaga; kasulikud nõuanded ja vastused tekkinud küsimustele õpilaselt, kes on igapäevaselt selles keskkonnas.

Õpilasvarjutamise nädal toimub Võrumaal juba neljandat korda.

Sotsiaalmeediasse on pandud video valimistest Venemaal. See meenutab e-valimisi Eestis – suur vend toimetab kuidas tahab sinu salajase häälega.

Pole vist üllatav, et ka Venemaal on e-valimised üha popimad. Põhjus on selge.

Video on siin:

 

View this post on Instagram

 

A post shared by БАЛТА•TODAY 💙💛 (@balta_today)

Elektroonilise sõjapidamise süsteemid Kaliningradis töötavad jätkuvalt täisvõimsusel ja katavad üha suuremat ala, väidab OSINTi analüütik Marcus Johnson.

„Vähemalt 873 lennukil olid navigatsioonihäired. Igaüks neist oli tsiviilkodanikega täidetud reisilennuk,” märkis ta.

„Näiteks Ryanairi lend SP-RKS oli Vilniuses ja sealt väljas vähemalt 2 tundi GPS-ita,” teatab Marcus Johnsoni nime all tuntud uurimisvõrgustiku liige.

Senine president Vladimir Putin võidab Venemaa presidendivalimised 87 protsendiga häältest, selgub uuringufirma VTsIOMi lävepakuküsitluse andmetest.

Küsitleti 466 324 inimest, küsimustele vastas 60,4%, vastamast keeldus 39,6% vastajatest.

1. Vladimir Putin võidab 87 protsendiga häältest
2. Nikolai Haritonov (4,6%)
3. Vladislav Davankov (4,2%)
4. Leonid Slutski (3,0%)

Putini puhul on tegemist rekordiga. Eelmistel valimistel 2018. aastal kogus ta 77 protsenti häältest.

Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, kuidas Vene ajakirjanik ja ühiskonnategelane Ksenja Sobtšak räägib, kuidas toetab presidendivalimistel kandidaati, kes on majandust edasi viinud ja elu parandanud.

Räsitud olemisega Sobtšak märgib, et see inimene on reageerinud palvetele ja ilmselt aitab meid kõiki.

Ta vihjab, et toetab Putinit, tuues välja, et on vaja koonduda ühe liidri taha olukorras, kus riiki ähvardab Süüria või Liibüa stiilis oranž revolutsioon. „Sellepärast võtsin vastu selle raske otsuse,” märgib Sobtšak.

Video puänt on selles, et tegelikult oli Sobtšak kinni seotud, millest võib järeldada, et ta ütles seda, mis tal kästi öelda.

Video lõpus küsib mees, kas jäi kõik peale ja heli oli olemas.

Sobtšaki isa Anatoli oli endine Peterburi linnapea. Putin oli sel ajal tema alluv. Ksenja on Putini ristitütar ja seetõttu pole teda ilmselt puututud, kuigi ta on sarnaselt Aleksei Navalnõiga olnud Putini suhtes väga kriitiline.

Video on siin:

Eesti meeste käsipallikoondis kohtus täna maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooni teises ringis Leedus Ukrainaga. Kolmapäeval Kalevi Spordihallis toimunud mängus võtsid meie riigi pallurid korduskohtumisse kaasa kolmeväravalise edu. Paari võitja kohtub koha eest finaalturniiril Islandiga.

Sarnaselt esimesele mängule väga agressiivse kaitsega alustanud Eesti koondis teenis selle pealt lihtsaid kiirrünnakuid. Juba üheksandal minutil oli vastaste peatreener seisult 2:6 sunnitud aja maha võtma. Selle järel tegid eestlased aga mitmeid pallikaotusi ning ukrainlased karistasid tehnilised vead kiirelt ja tulid Danylo Rahozini värava järel seisule 8:9. Ohtralt vahetanud sini-must-valged jäid poolaja lõpus kaitses hätta vastaste ülekaaluga ning garderoobi mindi seisul 18:18.

„Tulime küll ilusti mängu sisse, kuid kaitses astusime natukene liiga palju valedele meestele vastu. Poolaja lõpp oli natukene parem, kuid viimase lahendusega ei saanud hakkama. Kuigi otsisime liiga palju jooni, siis positiivse poole pealt said pingimehed oma väiksed vead tehtud ja siis juba rünnakuefektiivsus paranes. Võtame valed söödud ära ning kui teise poolaja seis on sama kui hetkel, siis on ju kõik hästi,” rääkis abitreener Janar Mägi poolajal.

Resultatiivselt alanud teisel poolajal võttis Eesti poolt rünnakul ohjad Karl Toom, kes viskas kõik kuus meie esimest väravat ning 42. minutiks juhtisime 28:24. Kuigi eestlased kaitses vastaseid ohjeldada ei suutnud, siis teisel pool õnnestuti siiski hästi ning lõpuks suudeti endale kindlustada veenev 41:33 võit ja pääseti järgmisesse ringi Islandi vastu koondseisuga 73:62.

Eesti resultatiivseimad olid täna Karl Toom üheksa, Hendrik Koks seitsme ning Hendrik Varul kuuega. Ukraina poolelt viskas Danylo Rahozin kuus väravat. „Ühel hetkel suutsime võitluse pealt vastased ära murda. Vastased õnnestusid esimesel poolajal ülekaalus, kuid teisel perioodil suutsime mõned tühja visata. Loodetavasti mehed suudavad nüüd järgmises ringis pingevabamat olukorda Islandi vastu nautida,” analüüsis peatreener Martin Noodla pärast kohtumist.

„Ise lasta 33 endale panna on palju, aga samas rünnakul viskasime ise 41 väravat. Esimesel poolajal ei saanud me hakkame ukrainlaste 7-6 rünnakuga. Teisel perioodil tõstsime agressiivsust ning selle pealt saime mõned tühja visata. Üldiselt ju täitsime oma eesmärgi ning liikusime siit paarist maailma tippriigi vastu,” lisas Karl Roosna.

Eesti meeste koondise mängud maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooni teises faasis:
13.03 19.00 Kalevi Spordihall Eesti – Ukraina 32:29
17.03 15.30 Leedu Ukraina – Eesti

Eesti meeste koondise nimekiri:
Rasmus Ots, Armis Priskus, Tanel Kütt, Karl Kõverik, Mathias Rebane, Sigmar Seermann, Ott Varik, Alvar Soikka, Aleksander Pertelson, Karl Toom, Markus Viitkar, Artur Morgenson, Hendrik Varul, Alfred Timmo, Hendrik Koks, Karl Roosna, Otto Karl Kont, Dener Jaanimaa
Peatreener: Martin Noodla Treener: Janar Mägi

Eile, 16. märtsil toimus Võru Kagukeskuses Kagu-Eesti õpilasfirmade kevadlaat, võttes sel aastal tegutsevate õpilasfirmade laadahooaja kokku. 

Osales 30 õpilasfirmat ning pea 100 ettevõtliku noort Võru-, Valga- ja Põlvamaalt, aga oli ka kaugemaid tulijaid Tartu- ja Harjumaalt. Päeva juhtinud Marek Mekk küsis palju huvitavaid küsimusi, mis aitas laadaostjatel saada veel parem ülevaade, mida õpilasfirma või minifirma tegemine tähendab.

Nagu alustavad ettevõtjad ikka, said ka õpilased rääkida oma õnnestumistest, aga ka kibedamatest kogemustest. Näiteks jagas Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilasfirma Tell Your Story, kuidas esimene partii nende toodetud mängukaarte telliti vales suuruses, mistõttu tuli öö enne laata mõelda välja lahendus. Nii saidki esimesed kaardipakid kaunite metallkarpide asemel pakitud värviliste lintide abil. Noorte ettevõtjate sõnul oli viga tingitud vähesest eeltööst ning kuigi kaartide müük on läinud hästi, soovitavad nad tulevastel õpilasfirmadel kõik põhjalikult läbi mõelda.

Selleks, et tooteid valmistada pidid paljud õppima uusi oskusi. Võru Gümnaasiumi õpilasfirma Ami eestvedaja Kadi-Liis Mäeots rääkis, et nende ettevõte sai alguse tema 8. klassi heegeldamise-teemalisest loovtööst. Õpilasfirma loomiseks õpetas ta heegeldama oma õe, seejärel sõbranna ja ka klassiõe ning koos hakati tootma heegeldatud pehmeid mänguasju. Väikelaste vanemate hulgas populaarseid mänguasju on ostetud nii laatadelt kui ka eritellimustena.

Kui läbi aastate on õpilasfirmade laadal arveldatud peamiselt sularahas, siis sel korral pakkusid õpilasfirmad nii tasumise võimalust pangaülekandena või olid suisa võtnud kaasa makseterminali. Viimast lahendust kasutanud Tallinna 21. Kooli õpilasfirma Kipa eestvedajate sõnul on see müüki oluliselt kasvatada aidanud, sest inimestel ei ole sularaha enamjaolt kaasas. Samuti võis laadal kohata värvikaid sooduspakkumisi, kus soodustuse saamiseks pidi müüjaid võitma näiteks kivi-paber-käärid mängus.  Laatade väliselt müüakse aga ka veebilehtede, sotsiaalmeedia kui ka müügiplatvormide nagu näiteks Yaga kaudu. Samuti on proovitud tooteid ka jaemüüki saada.

Laat näitas, et õpilasfirmad on jõudnud tootearendusest kaugemale ning rõhku pööratakse ka pakenditele. Üks selline ettevõte oli õpilasfirma Valgusvõlu, kes rääkis kuidas pakendeid valmistatakse vanadest ajalehtedest. „Me mitte ainult ei voldi vanadest ajalehtedest paberkotte, vaid valime hoolikalt, et valitud lehekülg oleks humoorikas,” ütles õpilasfirma liige Lisandra Koppel. Ajalehti neil kuskilt eraldi hankida ei ole vaja, sest Lisandra ema on aastate jooksul kogunud neid palju. „Me tihti sorteerime lehti ja naerame asjade üle, mis on toimunud näiteks 2006. või 2011. aastal,” lisas Koppel.

Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuhi ja laada eestvedaja Kadi Kauri sõnul oli näha, kuidas õpilasfirmad on oma müügistrateegiaid aastaga lihvinud ja järjest julgemad. „Mõned õpilasfirmad käisid näiteks kogu keskuses ringi ja jõudsid nii oma toodete tutvustamisega veel rohkemateni,” ütles Kaur. Eriti hea meel oli Kauril selle üle, et ka eelmiste aastate õpilasfirma tegijad olid tulnud laadale uusi õpilaste valmistatud tooteid uudistama.

Laat oli edukas ja kolm õpilasfirmat suutsid ära müüa suisa kõik, mis kaasa oli võetud. Eriti hästi läks Valga Gümnaasiumi õpilasfirmal Stepshine, mis valmistab jalanõude puhastuskomplekte. Sama õpilasfirma oli väga edukas ka Tartus toimunud Rahvusvahelisel Õpilasfirmade võistlusel International Student Company meetup, pälvides seal parima müügiboksi tiitli.

Õpilasfirmade laada korraldasid SA Võrumaa Arenduskeskus ja Võru Gümnaasium ning seda viidi ellu koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”. Õpilasfirmasid toetas energiaampsuga Roosiku Šokolaadivabrik.

Tartu kesklinnas Atlantise klubi juures oli eilse laupäeva, 16. märsti õhtul nii võimas ilutulestik, et inimesed hirmusiud.

Mõned arvasid, et sõda on lahti, sest sellist paugutamist pole olnud isegi aastavahetusel. Inimesed räägivad, et põlevad tükid lendasid mitmele poole laiali.

Samas märgitakse, et see pole veel midagi, sest Võrus käib selline paugutamine iga päev kell 9-19, ja et mingit rahu ega vaikust enam nautida ei saa.

Hirm näitab ka seda, kuidas kardetakse päris sõja tulekut.

Märgitakse, et venelastel on vastlad, ilmselt seetõttu tehti pauku.

Euroopa tegi strateegilise otsuse minna sõtta Venemaaga ja see on väga hea, märkis Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš.

Arestovõtš rääkis sellest otse-eetris koos ajakirjanik Vassili Golovanoviga, kus traditsiooniliselt vastati vaatajate küsimustele ja arutati viimase kahe nädala põhisündmusi.

Selle aja jooksul toimusid maailmas tektoonilised muutused, mille tulemusena muudeti strateegilist raamistikku mitte ainult Vene-Ukraina sõjas, vaid ka Venemaa Föderatsiooni ja Lääne globaalses vastasseisus.

Euroopa tõuseb, märkis Arestovõtš.

Kartused, et Euroopa Liidu riigid ei tee vastuseks Venemaa sõjalisele ohule mingeid otsuseid, olid igati õigustatud ning oli suur tõenäosus, et eskaleerumise või Putini tuumaultimaatumi hirmus lähevad Euroopa liidrid Ukraina kulul sel aastal kompromissile, et mitte sõdida.

Kuid juhtus ime – Euroopa hakkas langetama õigeid strateegilisi otsuseid, märkis Arestovõtš.

Jah, see on aeglane, jah, see on hilja ja ebapiisav, aga algust on tehtud.

Euroopas on juba pikka aega olnud protsessid, mis on seotud Prantsusmaa ja Saksamaa vastasseisuga EL-i juhtpositsiooni nimel.

Alates II maailmasõja lõpust on Euroopa julgeoleku peamine doonor olnud USA. Ent hirmununa Trumpi väljaütlemistest USA lahkumise kohta NATO-st ja vastumeelsusest liitlasi kaitsta, mõistes Putini ohtu, samuti kuuldes paljude ekspertide ja analüütikute häält, asusid Euroopa liidrid tegutsema.

Kuna Olaf Scholz on keerulises poliitilises olukorras ja Saksamaa ise pole kõige paremas sõjalises vormis ning Prantsusmaa saab kaitsta ennast ja teisi, omades täielikku sõjalist tootmistsüklit väikerelvadest hävitajateni ja mis kõige tähtsam – tuumavihmavarju – kasutas Emmanuel Macron hetke ära ja haaras otsustavalt enda kätte Euroopa meistritiitli.

Strateegilised otsused on tehtud ja neid tagasi võtta pole enam võimalik, märkis Arestovõtš.

Euroopas algavad mastaapsed sõjaväeõppused, idapiiridele koondatakse vägesid, vaikselt käivitatakse sõjatööstus, tehakse avaldusi, et ei kardeta Putini armeed ja ollakse valmis otsustavalt tegutsema ka Ukrainas.

Kreml ei jää niisama ootama ja hakkab otsima oma võimalikke lahendusi.

Pole teada, kuidas reageerivad globaalse lõuna riigid Euroopa riikide sõjalisele aktiveerumisele.

Aga juba praegu on selge, et nad Ukrainat ei hülga, mingi abi tuleb, eurooplased Venemaad ei karda ja tegutsevad. Ja see on väga hea, märkis Arestovõtš.

Video on siin:

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. märts 2024:

58 vene poole rünnakut tõi pisu edenemisi vaid Avdiivkast läänes ja Venemaal järjest töötavate naftatöötlemistehaste arv väheneb.

1. 140 Ukraina asulat metallisajus.

2. Venemaal ikka õite palav…

3. Kupiansk-Kreminna: polnudki rünnakuid.

4. Siversk: üks tugevam katse ilma muutusi toomata.

5. Bahmut: muutusteta.

6. Donetsk: vene poole suured kaotused siiski hallis alas paar edenemist tõid.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: muutusteta.

9. Budanov teemal, miks venelased ei karda sõjaväelastega kirste: orjade riik ja mitte mingit muud tööd.

10. Kuleba: Ukraina relvajõudude toetamise jätkamise suutmtus kahjustab tõsiselt USA juhtimist kogu maailmas.

1. Enne keskööd tabas Odessa oblastit uus droonilaine, teatati 6 drooni alla laskmisest 14-st. Samal ajal teatati raketiohust Tšernihivi ja Poltaava oblastis.

Piiri- ja rindelähedased asulad ikka suures ja tihedas pommisajus.

Ukrainal on kriitiline laskemoona puudus ning teated näitavad, et Ukrainal ammenduvad kuu lõpuks oma õhutõrjerakettide varud. See puudus vähendab Ukraina suutlikkust peatada sissetulevaid vene rakette 60 protsendi võrra.

2. Lisa eile öisele droonirünnakule Venemaal: eile kirjutasin, et droonid ründasid Samaara oblastis Sõzrani, aga lisaks veel sealkandis asuvat Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastest. Kokku töötlevad need tehased aastas umbes 25 miljonit tonni naftat ja see on ligi 10 protsenti kogu Venemaa Föderatsiooni nafta rafineerimisest.

Sellega pole Ukraina rünnakud vene naftatöötlemistehaste vastu lõppenud ning täna öösel lisa tuli. Öösel toimus Venemaale ulatuslik droonirünnak. Vähemalt üks droon tabas Slavjanski rafineerimistehast, mis osaliselt põlema läks. Slavjanski naftatöötlemistehas on suhteliselt väike ettevõte, selle võimsus on 4 miljonit tonni naftat aastas. Tehas toodab kütteõli, laevakütust, naftat (rasket bensiini).

Venelased teatasid droonirünnakutest ka teistes piirkondades – Moskva lähedal (Domodedovo, Ramenskoje, Stupino, Kaluga), Belgorodi oblastis (Oktjabrski küla), Jaroslavli oblastis, Rostovi oblastis (Kamensk-Šahtinski lähedal). Üldiselt teatasid Venemaa võimud 35 mehitamata õhusõiduki allatulistamisest; kui paljud jõudsid oma sihtmärgini, pole teada. Kahjudest on veel vähe teada. Kindlasti jäi Kurski linn ilma vooluta. Kaugeim õhuhäire oli Samaaras, Ukraina piirist umbes 900-1000 km kaugusel.

Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et Oktjabrski lähedal said kahjustada elektri- ja gaasivarustusliinid. Lisaks on Belgorod juba mitmes päev metallisajus ja seda ikka kordustega… täna hommikune Belgorodi vaade oli mitme kõrge suitsupilvega…

Vene mässuliste Belgorodi oblastis tegutsemise taustal hakkasid kohalikud elanikud piirkonnast massiliselt lahkuma ja Vene Föderatsioon tõmbas sinna täiendavat sõjavarustust. Sellest annab tunnistust kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi avaldatud kohalike tsiviilisikute vahelise vestluse pealtkuulamine. Ühes pealtkuulatud vestluses ütles üks Belgorodi oblastist pärit naine, et ta kavatseb lahkuda, kuni see on üldse võimalik.

„Räägitakse, et lahkutakse Belgorodist massiliselt – kõik, kes saavad, noh, kes on rikkamad, kellel on ilmselt kuhugi minna,” rääkis venelanna. Ta kurtis, et „siin on hirm sellest, mis toimub”. Naise sõnul on vene sõjavägi Graivoroni linna toonud palju tehnikat. Ta väljendas ka kindlustunnet, et Venemaad ootab ees suurem mobilisatsioon suure hulga tapetud ja haavatud okupantide taustal. Njah, kui palju lahkujaid Belgorodi oblastist on, siiski teada pole…

Vene mässulised kutsusid ka vene Punast Risti appi tsiviilisikute evakueerimisel. Nad ei reageerinud kuidagi, nii et häkkerid häkkisid organisatsiooni veebisaidile ja avaldasid võltsitud evakuatsiooniteate.

Täpsemat seisu seoses vene rahvusest kodanike sõjalise tegevusega Venemaal on keeruline tuvastada. Hetkel kindel vaid selles, et mitmes kohas nad siiski tegutsevad ning arvatavalt kiire asukohtade vahetus on abiks, et vene pool ei saaks suuremate jõududega neid fikseerida. Näeb ka seal aktiivset droonide kasutamist. Pisu peataolekut siiski vene poolelt kumab, sest saata paar tanki küla nn ohutuks tegema ja tegevus piirdus oma elanike eramute pommitamisega…

Ukraina andis teada, et mõned vene poole grupid üritasid eile ka Ukrainasse tungida, aga tagasi olla need löödud.

Igatsugu võtetega hääletuskastide rikkumine on toonud Venemaal juba vähemalt 15 krimasja. Kuna tegu suht sarnaste tegevustega nagu varasemalt, siis neid kordama ei hakka. Küll tegi vene riigiduuma ettepaneku suurendada valimiste ajal süütamise eest määratud karistust 8 aastase vangistuseni.

3. Kupiansk-Kreminna: tundub,et vene pool tegeleb üksuste vahetusega enne suuremat survet, sest Ukraina omad ühestki vene poole rünnakust teada ei andnud. Njah, vene blogijad ikka edusammudest teada andsid…

4. Siversk: üks tugeva üritus Bilohorivka küla suunal, mis edutult jälle lõppes.

5. Bahmut: surve tavalisel tasemel rindejoones muutusi ei toonud. Eks see pisu ikka imestama paneb, et soomust ja isikkoosseisu jagub, kaudtulemoona puudust pole ja ei saada edasi, isegi tihe FAB pommide kasutamine pole edu toonud.

6. Donetsk: Avdiivka lähistel vene rünnakute arv vähenes, aga ikka tõusuteel rünnakuüksuste suurused. Berdõtši ja Orlivka külas maja kaupa vene edenemine jätkus, kuid kumbagi küla veel tervenisti kätte saadud pole. Tundub, et edenemist hallis alas (Ukraina on varasemalt juba küladest taandunud sealse läänepool asuva jõejoone taha) takistab miinide rohkus, droonide jaht ja kaudtuleüksuste töö. Eks seetõttu ka vene poole kaotusi vastavalt. Njah, vene blogijad andisd teada, et suudavad edukalt Ukraina üksusi kulutada…

Hull surumine Marinka-Novomõhailivka juures jätkus ja 28 vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.

7. Lõunarinne: vene poole kiitlemise tulemusi siiski tuvastada ei suutnud.

Berdjanski suund: suht vaikne.

Tokmaki suund: mõned rünnakud muutusi ei toonud.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: kahest vene poole rünnakust Ukraina teada andis ning vene poole blogijate lootusetus „mõne väikse sillapea” likvideerimisel kumas siiski ridade vahelt läbi.

9. Suure sõja alguses ennustati, et venelased hakkavad väidetavalt mässama oma kodanike kaotuste tõttu. Budanov selgitas, miks seda ei juhtunud. Vaatamata venelaste kaotustele sõjas,ei reageerinud Venemaa kodanikud sellele sisemise vastupanuga kremli tegevusele, sest see on „orjade riik” ja paljude jaoks on see ainus viis raha teenida. Seda ütles kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov telesaates.

Ajakirjanik küsis, miks Venemaal sisemist hoogu ja proteste ei toimunud, samas kui täiemahulise sissetungi alguses ütles „kogu sõjavägi”, et väidetavalt juhtub see niipea, kui tsinkkirstud koos tapetud okupantidega hakkavad tagasi tulema.

Budanov vastas, et „kõik” ei ennustanud seda, vaid „teatud arv eksperte”. „Miks seda ei juhtunud? Sellel on kaks põhjust. Esimene on moraalne. Venemaa on tõesti orjade riik. Ja teine on see, et kõik teenivad praegu sellega raha. Pole muud tööd peale relvajõududega liitumise. See on tõesti reaalsus,” ütles luure peadirektoraadi juht.

Kommenteerides mobilisatsiooni okupantide ridadesse ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel ütles Budanov, et praegu pole tegemist eriti laiaulatusliku nähtusega, kuna venelastel pole isikkoosseisuga probleeme – eelkõige varjatud mobilisatsiooni tõttu.

Sõjavangide kohtlemise koordinatsiooni staap teatas, et Venemaa meelitab kaotuste ja mobilisatsiooniraskuste tõttu sõtta Ukrainaga üha rohkem välismaalasi väga madala sissetulekuga riikidest.

10. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba vestles USA ametivenna Antony Blinkeniga – ta teatas kriitilisest vajadusest jätkuvale USA toetusele, et Vene Föderatsioon seda pausi ära ei kasutaks. Kui USA ei toeta jätkuvalt Ukrainat Venemaa relvastatud agressioonile vastupanu osutamisel, õõnestab see tõsiselt USA juhtimist kogu maailmas.

Vestluses tänas Kuleba USA-d hiljutise sõjalise abipaketi eest, kuid rõhutas, et USA ja rahvusvaheline toetus Ukrainale, sealhulgas õhutõrje ja suurtükiväe laskemoon peab jätkuma ja on hädavajalik.

„Me ei saa lubada, et Venemaa kasutab ära abi viivitusi, seades kogu Euroopa ja demokraatliku maailma veelgi suurema sõja ohtu,” ütles Kuleba. Koos Blinkeniga arutasid nad kriitiliselt vajaliku abi heakskiitmise teed.

„Ukraina on viimastel aastatel korduvalt demonstreerinud, et piisava toetuse korral suudame Venemaad lahinguväljal alistada. Ukraina toetamise peatamine õõnestab tõsiselt USA juhtpositsiooni kogu maailmas ja seab ohtu USA riikliku julgeoleku,” ütles välisminister.

Uute USA kaitseabipakettide rahastamine Ukrainale lõppes 2023. aasta lõpus. Sellest ajast peale pole USA Kongress ikka veel lisarahastamist heaks kiitnud. 12. märtsil 2024 teatas USA 300 miljoni dollari suurusest sõjalisest abist Ukrainale, mis sisaldas suurtükimürske ja laskemoona HIMARSi jaoks. Enne seda kirjutas Bloomberg, et Bideni valitsus arutas võimalust kasutada USA sõjalisi vahendeid Ukraina heaks, kuna Kongressi otsust ikka veel polnud.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on  jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas.

Suurem osa Eesti tootvatest tarbijatest on kodumajapidamised ja viiendik on juriidilised isikud. Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et kodumajapidamistel jääb oma elektrivajaduse katmiseks aastas puudu ligi 18,8 megavatt-tundi elektrit, kuid juriidilisest isikust tootvatel tarbijatel on puudu keskmiselt 155,4 megavatt-tundi aastas. „Samas ka selline osaline energiasõltumatus aitab majapidamistel juhtida oma energiakulusid ning panustab väiksema keskkonnajäljega energiamajanduse kujundamisse,” ütles Märt Masso.

Arenguseire Keskuse lühiraportist tuleb välja, et reeglina on kodumajapimiste tootmisvõimsus väiksem, kui juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel, kuid mõlema puhul jääb kõige levinum tootmisvõimsus vahemikusse 5-10 kW. Juriidilisest isikust tootvatest tarbijatest veerand on mittetulundusühistud, sh energiaühistud. Levinud on ka sihtasutuse, mittetulundusühingu või mittetulundusühistuna tegutsevad tootvad tarbijad.

Suurem tootmisvõimsus tähendab reeglina suuremat päevade arvu aastas, mil  jaotusvõrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast kogusest. „Eesti tootvad tarbijad toodavad päikeseenergiat, mille tootlikkus on sõltub tugevalt hooajast. See tähendab, et ainuüksi tootmisvõimsuse kasvatamisest ei piisa majapidamise energiavajaduse katmiseks ning vaja on ka salvestuslahendusi, mis usutavasti muutuvad aasta aastalt rahakotisõbralikumaks,” ütles Masso.

Tootvate tarbijate tootmise ja tarbimise mustrid on samas väga mitmekesised. Näiteks kodumajapidamiste puhul on suurema tootmise ja tarbimise tasakaaluga uuemates ehk peale 2000. aastat ehitatud eluruumides elavad majapidamised. Juriidilistest isikutest tootvate tarbijate puhul on suurema tasakaaluga töötajate arvu või käibe järgi suuremad ettevõtted.

Lühiraport „Kodumajapidamiste ja ettevõtete jaotusvõrku tootmise ning jaotusvõrgust tarbimise ülevaade” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis”. Uurimissuuna eesmärgiks on tuua välja võtmetegurid, millest sõltub tarbijate roll tuleviku energiasüsteemis ning luua stsenaariumid kodumajapidamiste ja teiste mikrotootjate võimalikust mõjust Eesti energiasüsteemile aastani 2040.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib erinevatel teemadel läbi uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

Politsei palub abi Heinu asukoha tuvastamisel. Mees lahkus eile öösel Kastre vallas Aardla külas asuvast kodust ja on seni teadmata kadunud.

Lähedased andsid täna politseile teada, et 85-aastane Heinu lahkus öösel kella 02.30 paiku kodust ja pole siiani tagasi tulnud. Mehe telefon on välja lülitatud.

Heinu on umbes 172 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Peas on tal must nokamüts ja seljas hall kilejope. Mees lonkab kõndides jalga.

Mees on ka varem sarnaselt oma elupaigast lahkunud. Ta võib liikuda ka Ahja, Tabivere või Tartu kandis.

Politseinikud ja lähedased on kontrollinud mehe võimalikke viibimiskohti, sealhulgas otsinud Roiu ja Kurepalu kandis ringi, kuid seni pole õnnestunud meest leida.

Politsei palub kõigil, kel on infot Heinu asukohast või kes on teda näinud, anda sellest teada häirekeskuse numbril 112.

Räägib Lõuna prefektuuri operatiivjuht Kert Kotkas:

Politseinikud on jätkanud täna (pühapäeval) Kastre vallas ja selle ümbruses erinevate aadresside kontrollimist, ent meest ei ole jätkuvalt leitud. Kaasatud on vabatahtlikud, kaitseliitlased, droonid ja koerapatrullid.

Palun eriti Kastre, Ahja, Tabivere ja Tartu inimestel hoida silmad lahti. Samuti ei ole välistatud, et Heinu on istunud bussi peale ja mõnda teise Eesti piirkonda sõitnud. Seega, kui olete Heinut eile või täna kuskil liikumas näinud, siis andke sellest politseile teada. Iga vihje on vägagi teretatav.

Eesti edukaim ärimees, puidufirma Graanul Invest üles ehitanud Raul Kirjanen viib koos partneritega 700 miljoni eurose investeeringu Lätti, kuigi veel paar aastat tagasi kavandati tehast Eestisse.

Fibenol sõlmis reedel koostöömemorandumi Läti majandus-, rahandus-, põllumajandus-, energeetika- ja kliimaministrite ning Läti investeerimis- ja arenguagentuuri (LIAA) vahel, et rajada biorafineerimistehas, milleks tehtav koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni, vahendab ERR.

Justiitsminister Kalle Laanet (RE) otsustas laupäeval pärast peaminister Kaja Kallasega rääkimist meedias ilmunud uudiste valguses tagasi astuda.

„Selleks, et tagada õigusselgus ja valitsuse töörahu, otsustasin täna, et ei jätka justiitsministrina. Teiseks põhjuseks minu tagasiastumiseks on see, et avalikkuses on isikliku rünnaku alla sattunud minu lähedased, kes ei ole seda kuidagi ära teeninud,” ütles Kalle Laanet.

Kalle Laanet täidab enda tööülesandeid justiitsministrina edasi seni, kuni vabariigi president on peaministri ettepanekul uue justiitsministri ametisse nimetanud, vahendab ERR.

Eesti Ekspress kirjutas, et nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on Kalle Laanet küsinud ja ka saanud riigilt korteri üürimise eest hüvitist. Kahe ministriperioodi eest on ministeeriumid tema üüriarveid kinni makstud enam kui 12 000 euro eest. Kentmanni tänaval asuv korter kuulub tema kasupoja Joonas Rõõmu ettevõttele JKG, kellega Laanet üürilepingu sõlmis. Kuna korruptsioonivastane seadus loeb ametiisikuga seotud isikuks ka tema abikaasa lapse, võib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Aivar Sepa sõnul Laanet olla rikkunud korruptsioonivastast seadust.

Märja tugeva lume ning tuule ja jää tõttu ei saanud Oslo Gardermoeni lennujaamas tänase laupäeva, 16. märsi hommikul õhku tõusta ega maanduda ükski lennuk.

Lennujaam jäi suletuks kuni kella 14-ni, vahendab Aftenposten.

Homsest pühapäevast, 17. märtsist on keelatud minna kogu Peipsi järvistu jääle, edastab politsei.

Seoses sulailmadega on Peipsi järvistu jääkate kahanenud ohtlikult õhukeseks, mistõttu keelatakse inimelude kaitseks mistahes moel piiriveekogudele väljumine.

Erandina võivad kuni esmaspäeva, 18. märtsini veel järvistu jääle minna kutselised kalurid, et nad saaksid ära tuua oma kalapüügi vahendid.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. märts 2024:

vene poole tugev rünnakute (78) intensiivsuse tõus tõi ka vastavad kaotuse numbrid ning pisu nende edenemist, Odessas suurem hukkunute arv vene raketirünnaku tagajärjel ning naftatöötlemistehaste süttimine Venemaal jätkus.

Miskit rõõmustavat putinile ette kanda polnud ja tundub, et nende puuduse tõttu ka suurelt blufitakse (Odessa).

1. Odessa rakettide sihtmärgiks oli.

2. Venemaal naftatöötlemistehaste põlemiste seeria jätkus

3. Kupiansk-Kreminna: ikka mõned hooned Tabaivka külas kaotati, aga kuratlikult kallis on see vene poolele.

4. Siversk: seni edutud vene poole rünnakud.

5. Bahmut: miks surve langes, pole teada, aga pigem uut kasvu peatselt prognoosib.

6. Donetsk: ikka üle poole vene rünnakutest siin rindel ja pisu läbi suurte kaotuste edeneti.

7. Lõunarinne: survet Tokmaki suunalt jagub, muutusi rindejoones mitte.

8. Herson: njah, suu vett täis .. ikka vene poolel.

9. Venemaal süüdatakse valimisjaoskondi

10. Venemaa valuutaturul valitseb ebakindlus.

11. Venemaa keskpank tugevdab kontrolli suurettevõtete valuutatehingute üle.

12. Venemaa äri on Microsofti pilveteenustest ära lõigatud.

13. „Nõukogude Liit naaseb.” kreml valmistab venelasi ette putini eluaegseks valitsemiseks.

14. Lühiuudised

1. Venemaa ründas Odessat julmalt rakettidega, tappes 20 ja haavates üle 75 inimese. Njah, vene poolel ringles uudis, et tabati ja hukkus kohalikus sanatooriumis 500 Ukraina sisevägede meest ning nende hulgas kaks kindralit…

Seekord „vaid” 100 Ukraina asulat piiri ja rinde lähedal tabamusi said. Harkiv ikka S-300 rakettide sihtmärgiks on.

2. Eelmisel ööl rünnati veel üht Venemaa naftatöötlemistehast. Seekord rafineerimistehas Kaluuga piirkonnas. Käis päris suur plahvatus. Lisaks teatati droonirünnakust Venemaa sõjaväelennuväljale Voroneži oblastis Buturlinovkas. Rünnaku tulemustest pole aga midagi teada.

Täna hommikul kell 6 kohaliku aja järgi ründasid droonid Venemaa naftatöötlemistehast Samara oblastis Sõzranis. Sõzrani naftarafineerimistehase AVT-6 võimsus on 6 miljonit tonni aastas. Koht asub 800 km kaugusel Ukraina piirist!!!

Eile oli Kurski ja Belgorodi linnas plahvatusi ning kurdeti, et ka mujal neis oblastites olla Ukraina üritanud takistada valimisi.

Vene allikad teatavad vene mässuliste vägede tegevuse taastumisest Bilhorodi oblastis Spodariušino ja Kozõnka lähedal. Piiri lähistelt tulevat tugevaid lahingute helisid.

3. Kupiansk-Kreminna: olla Tabaivka seni osaliselt Ukraina kontrolli all, aga sammhaaval vene pool siin edenevat. Ikka rohkem soomust rünnakuüksuste koosseisus.

Ternõ suunal surve veelgi tugevam, aga miks siin eile edasi ei saadud, jääb jälle teadmata. Tegu rindesektoriga, mis tugeva lennunduse ja kaudtuletöötluse all ning soomuse hulk rünnakutel suur ja no ei saada edasi…

4. Siversk: sarnane seis Ternõ suunaga, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Bahmut: pisu isegi eile vene poole surve langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

6. Donetsk: kokku 50 vene poole rünnakut. Avdiivkast läänes Berdõtši-Semenivka-Tonenke liin peab vastu, kuid venelased üritavad Berdõtši külasse tungida tungida. Võitlus käib küla idaserval asuvate hoonete pärasst ja mõnes neist on suutnud vene pool kanda kinnituda. Kõik siinse lõigu vene poole edenemised üle põldude on seotud arvatava Ukriana taandumisega jõejoone taha.

Ukraina blogija andis teada vene poole jätkuvats kulukast rünnakutaktikast: Algul surub vene pool maha logistika — lähenemismarsruudid, igasuguse varustuse liikumise sõidukite või evakueeritavate transportimiseks jne. Selleks kasutavad nii kaudtuld kui ka droone.

Esmalt saadab vaenlane esimese jalaväe laine umbes rühma suuruse üksusena. Näeb meie tulepunkte ja positsioone, mis tema rünnaku maha suruvad. Siis saadetakse teine laine sarnaste jõududega ja hakkab juba meie tuld maha suruma. Samas tähendab vaenlase jaoks esimeses või teises laines osalemine 95% surma. Allasurumiseks kasutatakse nii kaudtuld, droone kui seireks droone. Siit ka suured kaotuste numbrid, sest rünnakus osaleb koos elavjõuga ka soomustehnika.

Pisu mures Pervomaiskes hoone kaupa vene edenemise pärast. Marinka ja Novomõhailivka juures vene poole edenemisi ei tuvastanud, kuigi pooled rünnakud toimusid siin lõigul.

7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt enamus survet.

Berdjanski suund: muutusteta.

Tokmaki suund: vene pool küll kiitles, et sai Robotõne keskosas kanna maha, aga seda siiski tuvastanud teistest allikatest pole. Ehk siis arvan, et pigem jõudis „tapaalasse” uus seltskond.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: siit suunalt Ukriana sillapeade teema kipub järjest enam vene blogijate jaoks jahtuma, sest kuidagi ei suudeta põhjendada, miks nende väitel pisikesed üksused väikses alas on osutunud püsivateks.

9. Venemaa eri piirkondades toimus valimisjaoskondades vähemalt kuus süütamiskatset. Veel üheksas jaoskonnas valati briljantrohelist või tinti. Kokku luges väljaanne Moscow Times esimesel hääletuspäeval enam kui 15 sellist juhtumit.

Marino valimisjaoskonnas süütas eakas moskvalane hääletuskabiini, misjärel hakkas ta protsessi oma telefoniga filmima. Peterburis viskas 21-aastane neiu Molotovi kokteili koolis nr 358, kus on hommikust saati avatud kaks valimisjaoskonda. Järgmine süütamiskatse toimus Kogalõmi linnas valimisjaoskonnas nr 484. Naine üritas Molotovi kokteiliga hääletuskasti põlema panna. Ivanovos kooli valimisjaoskonnas süütas eakas naine hääletuskasti.

Moskva lähedal Mõtistši linnas kallas 83-aastane naine valimisjaoskonnas nr 1699 bensiini ja süütas hääletamiskabiini. Sverdlovski oblastis Asbesti linnas süüdati selle hoone sissepääs, kus asus jaoskond. Põleng kustutati, keegi viga ei saanud. Tšeljabinskis süütas 80-aastane pensionär tema kotis olnud ilutulestikuploki. „Ruumis algas ilutulestik,” rääkis pealtnägija.

Lisaks kasteti massiliselt briljantrohelisega hääletamiskaste. Selliseid juhtumeid esines Moskvas (kaks korda), Simferoopolis, Rostovis, Karatšai-Tšerkessias, Borisoglebskis, Volžskis, Lõtkarinos ja Sotšis.

Kohapeal peeti kinni kõik, kes üritasid jaoskonda põlema panna või sedeleid briljantrohelisega rikkuda. Pärast Moskvas toimunud hääletuskabiini süütamist algatas uurimiskomitee kriminaalasja Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 141 (valimisõiguste kasutamise takistamine) alusel. Sama artikli alusel algatati kohtuasi ka ühe Mõtistši pensionäri vastu. Kinnipeetuid ähvardab kuni neljaaastane vanglakaristus.

Mitmed süütajad ütlesid, et nad langesid telefonipetturite ohvriks. Nii ütles URA.RU andmetel Tšeljabinskis ilutulestikku lasknud 80-aastane pensionär ülekuulamisel, et võõrad helistasid talle ja „palusid tal aidata tuvastada välisluure agente”.

10. Venemaa valuutaturg tervitas järgmisi presidendivalimisi rubla kursi märgatava langusega. Eile Moskva börsil kaubeldes kallines dollar 1,18 rubla ehk 1,29% võrra – see on enam kui kolme kuu maksimumväärtus. Euro kurss lisas 1,42 rubla ja jõudis 101,22ni, mis on kõrgeim alates jaanuari algusest. Nädala lõpus kallines dollar 2,5%, mis on rekordkõrgus alates eelmise aasta augustist ning euroga paaris elas rubla halvima nädala pärast detsembrit (+2,3%).

„Turg kardab selgelt midagi,” kirjutab CentroCreditBanki ökonomist ja MMI autor Jevgeni Suvorov. Populaarne versioon, märgib ta, on, et pärast valimisi „laseb rubla laht””: keskpank ja rahandusministeerium vähendavad või lõpetavad valuuta müügi reservidest, mille abil nad rublast sügisel „lasksid temperatuuri alla”, kui dollar tõusis hüppeliselt üle 100 rubla.

Koos rublaga langevad Venemaa riigivõlakirjad, mille abil valitsus vähendab eelarvedefitsiiti. RGBI indeks, mis kajastab OFZ noteeringuid, langes reedel madalaimale tasemele alates 2022. aasta aprillist – 116,03 punkti. Kõigi Venemaa valitsuse võlakirjade tootlus hüppas üle 13%. Ja müügiga kaasnesid suurenenud kauplemismahud – 12-18 miljardit rubla, märgib PBS-i analüütik Dmitri Gritskevitš.

„Rublale avaldab jätkuvalt survet ekspordi tõenäoline vähenemine kvantitatiivses mõttes,” ütleb BCS-i analüütik Dmitri Babin: Türgi, Hiina ja AÜE pankade kaudu tekkinud arveldusprobleemide taustal langesid Venemaa majanduse eksporditulud aasta alguses tagasi kolme aasta madalaimale tasemele. Keskpanga andmetel tõi kaupade müük välismaale riiki vaid 28,9 miljardit dollarit – 14 protsenti vähem kui aasta varem. Välisvaluuta puudust „süvendavad suurenenud eelarvekulud, aga ka jätkuv suhteliselt suur kapitali väljavool välismaale,” märgib Babin.

Samas kardab turg täiendavaid eelarvekulutusi, märgib Suvorov: oma valimiskõnes Föderaalassambleele andis putin lubadusi 12 triljoni rubla väärtuses, mis tähendab, et võimudel on vaja leida kuskilt 2 triljonit rubla (20 miljardit eurot) majandusse igal aastal lisaraha.

Olles läbi kukkunud peaaegu kõik oma neljanda ametiaja võtmelubadused – vaesuse vähendamisest demograafiani – astub putin oma viiendasse uue riiklike projektide paketiga, mille abil lubab valitsus saavutada 6 aastaga 20% majanduskasvu.

Kuid peamine risk Venemaa jaoks on ebakindlus, märgib Renaissance Capitali ökonomist Sofia Donets. Ta märgib, et sõjamajandus elab reservidest, kuid see allikas hakkab tasapisi ammenduma: riikliku hoolekandefondi 113,5 miljardi dollari suurusest vabast rahast kulutati kahe sõja-aasta jooksul üle poole – 57,6 miljardit dollarit.

Sõjalised kulutused söövad juba kolmandiku eelarvest, mida pole kordagi juhtunud pärast NSVL-i päevi, kuid putin ei kavatse peatuda: ta valmistub pikaks sõjaks läänega ja soovib oma viiendal ametiajal ümber kujundada tema soovidele vastavat maailmakorda, ütlesid viis olukorraga kursis olevat allikat Bloombergile. Isegi kui sõda Ukrainaga lõpeb, pole nende sõnul Moskva suhteid läänega nii lihtne taastada.

11. Mure rubla saatuse pärast sunnib võimu suuremate ettevõtete valuutavooge tähelepanelikumalt jälgima. Keskpangale oma tegevusest aru andvate suurte eksportijate arv on kahekordistunud. Alates 15. märtsist on keskpangale oma varade ja kohustuste kohta infot andvate suurimate eksportijate nimekirjas ettevõtted, kelle eksporditulu või keskmine igakuine võlg mitteresidentidele ületas eelmisel aastal 1 miljard dollarit, andmeid edastavad ka need eksportijad, kelle tütarettevõtted vastavad nendele kriteeriumidele. Keskpank nimekirja ei avalikusta, öeldes vaid, et „selle tulemusel nimekiri kahekordistub”.

Keskpank esitab igakuistes ülevaadetes andmed suurimate eksportijate poolt müüdud valuutatulu suuruse ja osakaalu kohta. Seni oli neid 29. Selgub, et nüüd tuleb neid umbes 60.

Suurimate ettevõtete eksporditulude pärast käib suur lahing. Oktoobris, kui dollar tõusis üle 100 rubla, andis putin välja dekreedi, millega kohustati müüa suurem osa sellest tulust 43 ettevõttele ja nende struktuuridele, kui nende kaudu tehinguid tehakse. Rosfinmonitoringi „volinikud” saadeti ettevõttesse määruse täitmist jälgima. See aegub aprillis ja valitsus tahab seda pikendada, või veel parem – tähtajatuks muuta. Meede on tõestanud oma tõhusust, kinnitas esimene asepeaminister Andrei Belousov ja teda toetas ka rahandusminister Anton Siluanov: „Viimasel ajal oli vahetuskurss üle 100 rubla dollari kohta, ettevõtted hoidsid oma välisvaluutatulu tagasi. Nüüd on vahetuskurss stabiliseerunud, valuutatulu taastub. Stabiilne olukord – kas see on halb, kas keegi kannatab selle all? Keskpank väidab, et eksportijad müüsid juba piisavalt (keskmiselt umbes 80%) ning valuutaturu stabiilsus tuleneb eelkõige tema karmist poliitikast, kuigi teatud rolli mängis ka kohustuslik müük.”

Kapitali väljavool Venemaalt sõja algusest on võrreldav blokeeritud reservide hulgaga. 2022. aastal ulatus see ametivõimudele lähedalseisva makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (TsMAKP) hinnangul 243 miljardi dollarini ning 2023. aasta jaanuarist septembrini majanduskõrgkooli arvutuste kohaselt lisandus veel 48 miljardit dollarit. Põhimõtteliselt on tegemist juriidiliste tehingutega, rõhutas keskpanga esimees Elvira Nabiullina ning hindas 2022. aastal „kahtlastel põhjustel” raha väljavõtmist 1 miljardile dollarile.

12. Microsoft sulgeb Venemaalt pärit klientidele juurdepääsu pilvetoodetele alates 20. märtsist 2024. Ettevõtted, kes neid tooteid kasutavad, said Microsoftilt sellekohase kirja, ütles sellise kirja saanud allikas RBC-le. Microsoft tõi uute piirangute põhjuseks EL-i sanktsioonid, mis muutsid võimatuks „teatud haldus- või disainitarkvara (sh pilvelahenduste) tarnimise Venemaal registreeritud organisatsioonidele”.

Nagu RBC eksperdid selgitasid, on selle põhjuseks eelmise aasta detsembris vastu võetud 12. EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett. See sisaldab äriteabe tarkvara tarnimise piiranguid. Turuosaliste sõnul eeldasid paljud, et selline keeld on võimalik, kuid jätkasid siiski Microsofti toodete kasutamist.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ütles Microsofti president Brad Smith, et korporatsioon vähendab äritegevust Vene Föderatsioonis seni, kuni „sellest pole enam midagi järel”. Samal ajal hakkasid 2023. aasta kevadel Venemaa rahvusvaheliste ettevõtete ja sanktsioonide alla mittekuuluvate juriidiliste isikute esindused Microsoftilt saama pakkumisi oma tarkvara litsentsi uuendamiseks.

13. Olles töötanud neli ametiaega presidendina ja ühe ametiaja peaministrina, purustades kõigi NSV Liidu juhtide peale Jossif Stalini valitsemisaja rekordid, avab 71-aastane putin taas valimisjaoskondade uksed, et seadustada veel 6 aastat oma ametiajast.

Reedel alanud presidendivalimistel peaks putin tsensuuri, repressioonide ja häältelugemise üle totaalse kontrolli tingimustes saama kremli korraldusel regioonides umbes 80 protsenti häältest. See võimaldaks tal ületada oma 2018. aastal püstitatud rekord ja jääda võimule aastani 2030, kauem kui ükski Venemaa valitseja pärast keisrinna Katariina II.

Kuid see pole piir: NSVL poliitbüroo vanemate eeskujul jääb putin võimule eluks ajaks, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad Reutersile. „Ärge eksige, see on eluaegne töö,” ütles üks allikas. Teise kõrge allika sõnul ei ole putini võimul püsimine poliitika vaid üksnes presidendi tervise küsimus. Ja vastupidiselt kuulujuttudele tundub see tugev, märkis Reutersi allikas.

Isegi sõltumatud sotsioloogid näevad, et peaaegu 70 protsenti Venemaa kodanikest on valmis putini poolt hääletama, vaatamata sissetungile Ukrainasse, mis tõi riigile kümneid tuhandeid hukkunuid ja rekordarvu sandistatuid alates Tšetšeenia sõdade ajast. Kontrollimatu DEG-süsteem ning avaliku sektori töötajate ja riigiettevõtete töötajate sundhääletamine on devalveerinud Venemaa valimised fiktiivseks rituaaliks, mille tulemus on ette teada.

Venemaal pole „ei opositsiooni, pole vabadust ega valikut,” kirjutas Euroopa Ülemkogu president Charles Michel reedel. Ta lisas, et õnnitleb putinit võidu puhul „ennetähtaegselt”.

Olles tapnud oma poliitilised vastased ja kirjutanud ümber põhiseaduse, et oma tingimusi muuta, võib putin jääda presidendiks kuni 2036. aastani. Aga vajadusel saab põhiseadust uuesti muuta, ütles vene välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin 12. märtsil. „See võib ja peaks muutuma vastavalt Venemaa ühiskonna praegustele vajadustele ja uutele väljakutsetele,” rõhutas ta, täpsustamata, millistest vajadustest ta räägib.

Kuigi Venemaa opositsioon on teatanud protestidest, kutsudes inimesi 17. märtsi keskpäeval valimisjaoskonda tulema, ei näe kreml putinile probleemi. „putinil pole konkurente – ta on täiesti teisel tasemel. Lääs on teinud väga tõsise vea, sest on aidanud ühendada suure osa Venemaa eliidist ja Venemaa elanikkonnast putini ümber oma sanktsioonide ja sooviga maalida Venemaad kurikaelaks,” ütles üks kõrge allikas Reutersile.

Viies ametiaeg, mille lõpuks saab putin 78-aastaseks ja mis võib teha temast kremli tuhandeaastase ajaloo vanima valitseja – Leonid Brežnevist ja 75-aastaselt surnud Konstantin Tšernenkost – toob paratamatult kaasa uue tsensuuri ja digitaalse kontrolli laine Venemaale. Otsustades Roskomnadzori viimaste kuude tegude põhjal, võidakse sõltumatu meedia ja välismaiste suhtlusvõrgustike järel YouTube ja Telegram Venemaal blokeerida, ütleb Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev. Tema sõnul lõpetas Roskomnadzor alates 4. märtsist keelatud ressursside loendi üleslaadimise ja saab nüüd blokeerimisseadmete abil „teha kõike” ilma oma tegudest teatamata või avalikustamata.

Vahepeal sulguvad järk-järgult lüngad plokkidest mööda hiilimiseks: Kanada pakkuja Windscribe sõnul on VPN-teenuste blokeerimise ulatus Venemaal juba ületanud Hiina oma. Ja kohtadesse, kus Vene internet maailmaga ühenduse loob paigaldavad telekomifirmad vene võimude palvel jälgimisseadmeid, kirjutab New York Times.

„Nõukogude Liit naaseb. Ja sellega kaasneb täielik tsensuur,” ütleb Venemaa VPN Amnezia operaator Mazai Banzaev. Isegi sõda, mis tõi Venemaale enneolematud sanktsioonid ja esimese massimobilisatsiooni pärast Teist maailmasõda, ei pea kreml putini võimu probleemiks. putin ise on kindel, et suudab võidelda veel palju aastaid, ütlesid kolm allikat Reutersile.

14. Lühiuudised

Bulgaaria võimud hakkavad Venemaa kodanikele Schengeni viisasid väljastama alates 1. aprillist, teatas vabariigi saatkond TASS-ile.

Euroopa Komisjon teatas, et on mobiliseerinud 2 miljardit eurot kaitseprojektide ja relvastuse tootmise, ühiste ostude ja teadusuuringutega seotud tehingute jaoks. Üks selle eesmärke on kiirendada tarneid Ukrainasse.

USA parlamendi esindajatekoja esimees Mike Johnson eeldab, et tulevane Ukraina abiseaduse eelnõu võetakse vastu demokraatide häältega ning soovitab Ukrainale ja Iisraelile antava abi jagamist. Ta ütles, et loodab, et see juhtub „peatamiskalendri” protsessi abil, et ületada vabariiklaste vastuseisu.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz avalikustas Berliinis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Poola peaministri Donald Tuskiga kohtumisele järgnenud pressikonverentsil plaanid suurendada Ukrainale relvade hankimist maailmaturult. Ta rõhutas, et Euroopa toetus Ukrainale jääb vankumatuks ning külmutatud Venemaa varasid kasutatakse Ukrainale rahalise abi andmiseks.

G7 riigid on valmis vastama uute karmide karistustega, mis võivad hõlmata Iran Airi lendude keelamist Euroopasse, kui Iraan jätkab lähimaa ballistiliste rakettide üleandmisega Venemaale, ütles USA kõrge ametnik.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres mõistis hukka Venemaa katsed korraldada Ukraina okupeeritud aladel niinimetatud presidendivalimised.

Välisminister Annalena Baerbock üritab kantsler Scholzi kuluaarides veenda, et ta toimetaks Ukrainasse tiibraketid Taurus. Üks võimalus võiks olla, et Saksamaa tarnib Tauruse Ühendkuningriiki, kes annab selle edasi Ukrainale, kuid säilitab kontrolli missiooni ja eesmärkide üle.

Bulgaaria kaitseministeerium teatab, et kõigi 110 BTR-60 üleandmine Ukrainasse on lõpule viidud.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Politsei andis teada, et Põlvamaal Mammaste külas eile reedel, 15. märtsil kadunuks jäänud 81-aastane mees on leitud.

Räägib Lõuna prefektuuri operatiivjuht Kert Kotkas:

„Politsei otsis kadunud meest aktiivselt alates hetkest, kui meile kadumisteade laekus. Kammisime läbi mehe kodupiirkonda ja kasutasime selleks ka droone ning koerapatrulle. Lisaks politseinikele tulid appi ka vabatahtlikud, käis tihe koostöö päästega ja kaasasime otsingule ka PPA lennusalga kopteri. Täna varahommikul saime teate tähelepanelikult inimeselt, kes märkas meest enda krundist mööda kõndimas. Pererahvas kutsus Ülo enda juurde sisse ja turgutas teda sooja joogiga. Praeguseks on Ülo juba kodus ja tema tervisega on kõik korras.”

Kaitseministeerium korraldab 28. aprillist 5. maini enne õppust Kevadtorm esmakordselt reservväelaste nädala, mille eesmärgiks on väärtustada reservväelaste rolli Eesti riigikaitse põhijõuna.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi sõnul sõltub Eesti julgeolek ja riigikaitse meie reservväelaste tahtest ja valmidusest riigikaitsesse panustada ning selles mängib olulist rolli ka ühiskonna toetus – seda nii peredelt ja lähedastelt, aga ka tööandjatel ja ettevõtetelt. „Reservväelaste nädala raames tõstame esile Eesti riigikaitse kõige suuremat lüli, meie reservväelasi. Nädal on ka võimalus ettevõtetel kaasa lüüa ja pakkuda reservväelastele näiteks sooduspakkumisi või toetada neid muul viisil, kuid nädala eesmärk on selgitada mis asi on reservvägi,” ütles kindral Herem.

Reservväelaste nädala raames viiakse läbi erinevaid üritusi ja kampaaniaid, mis on suunatud reservväelastele ja nende perekondadele. Reservväelaste nädala eesmärgiks on tõsta reservväelaste nähtavust ühiskonnas ja rõhutada reservväelaste rolli meie riigikaitses.

Nädal algab 28. aprillil ja lõpeb 5. mail vahetult enne kaitseväe õppuse Kevadtorm algust. Nädala raames on plaanis kaitseväe tehnika ja varustuse väljapanekud eri linnades, algab reservväelaste jalgpalliturniir ning meediakampaania. Samuti pakuvad erinevad Eesti ettevõtted nädala raames soodustusi reservväelastele või toovad müüki erinevad digilaiku kandvaid tooteid, mille eesmärgiks on väljendada ettevõtete toetust reservväelastele õppekogunemise eel.

Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonnajuhataja Martin Reisneri sõnul on reservväelaste nädal võimalus Eesti ettevõtjatel toetada Eesti riigikaitset ja riigikaitsjaid. „Eestis on ligi 90 000 reservväelast, kes moodustavad märkimisväärse osa meie maksejõulisest elanikkonnast. Reservväelaste nädala raames on võimalus ettevõtetel kaasa lüüa ja näidata omapoolset toetust riigikaitsele ning turundada oma tooteid reservväelastele,” lisas Reisner.

Ettevõtted, kes soovivad osaleda reservväelaste nädala kampaanias saavad pakkumistest kaitseministeeriumile teada anda kuni 15. aprillini aadressil kaitsetahe@kaitseministeerium.ee või täites vormi https://forms.gle/mYedEGeqXi61xXGv6. Pakkumisi kuvatakse reservväelastele kaitseväeteenistuse veebis, samuti teavitatakse pakkumistest kõiki reservväelasi enne reservväelaste nädala algust. Lisainfo reservväelaste nädala kohta on leitav kaitseministeeriumi kodulehelt https://kaitseministeerium.ee/et/reservvaelaste-nadal.

Reede, 15. märtsi hommikul kella 09.06 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas Aiandi tee ja kergliiklustee ristmikul.

Jalgrattur, 16-aastane tüdruk eiras liiklusmärgi Anna teed nõudeid ja sõitis jalgrattaga küljepealt otsa sõiduautole Toyota Avensis, mida juhtis 46-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Venemaa president hääletas täna reedel, 15. märtsil alanud valimistel elektrooniliselt.

See käis kähku. E-hääletus on mugav ja see tagab kindla võidu. Sobib eriti riikidele, kus on võitja ette teada.

Sama lugu on Eestis, kus e-valimistel võidab kogu aeg sama erakond.

Siin on video asja kohta:

Täna esitleti superministeeriumis Eesti majanduspoliitika plaani. Plaanis toodud põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus on lihtne olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele tehes seda ministeeriumite ja ettevõtjate koostöös.

Majandusplaani on koondatud üheksa põhimõtet ja lahendust, mis loovad vähem kammitsaid ebavajalike regulatsioonide ja bürokraatia näol ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja mitmekesist majanduskeskkonda.

„Majanduspoliitika põhimõtete all on sõnastatud laia haardega ja ambitsioonikad lahendused, mis annavad tervikuna jõu Eesti majandusele ja ettevõtjatele muutunud keskkonnas kasvada ja haarata uutest võimalustest. Selle elluviimine saab toimuda ettevõtete ja riigiasutuste koostöös,” sõnas majanduse- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. „Teenuste ja tehnoloogia eksport ning töötleva tööstuse arendamine on majanduse vedurid. Nende valdkondadega seotud tegevuste arendamisse peabki riik panustama, et kasvatada majandust 2035. aastaks kaks korda. On selge, et digitehnoloogiad ning andmemajandus on kasvamas, kuid nende kasv ja teenuste eksport ei saa toimuda ilma tööstuseta.”

Kliimaminister Kristen Michal sõnas, et Eesti majanduse tuleviku väärtuspakkumisse liitub tulevikus hulga puhast energiat. „Meie töö eesmärk on elektri soodsam hind, taastuvenergia kasv seda toob. Samuti on tuleviku üks suuri võimalusi meil leiduvate kriitiliste maavarade uurimine ning keskkonnasõbralikult kõrge lisandväärtusega kasutamine. Mõlema võimalusega – puhta ja soodsama energia kasvuga ning maavarade uurimisega juba tegeleme, loodame sellest Eesti rahvale ja konkurentsivõimele kasu sündivat.”

Hanno Lindpere KPMG-st lisas et enamus majanduskasvust pärineb kapitalist, mis on muutunud kallimaks, kättesaamatumaks ja lokaalsemaks. Seetõttu tuleks hoida ka fookust kapitalil ja investeeringutel, mis toob jõukuse ning ka erasektor ja riik peaksid tegema omavahel koostööd, et hoida ära majanduse languse teket.

Majanduspoliitika plaanist saab elav dokument, millest lähtuvat tegevuskava täitmist seirab iga-aastaselt majanduse elavdamise valitsuskomisjon, ettevõtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda. Seetõttu toimus ka esitlusüritusel mõttevahetus ettevõtjate ja tööandjate keskliidu esindajatega.

Paneeldiskussioonis ütles tööstuse valdkonna esindajana Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar, et meil on vaja ühtset suunda kuhu liikuda ja erinevaid valdkondi kokku siduda ja seda ka majanduspoliitika plaan teeb. Võrdselt oluline on nii teadmiste sisse toomine kui Eesti inimeste koolitamine ja ümberõpe.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas tõi välja et, fookust tuleb hoida majanduse konkurentsivõimel, kuna see aitab tagada vajalikke ressursse ka hariduse, tervise ja muude vajaduste katteks. Suurimaks väljakutseks majandusplaani ja majandusleppe osas pidas Aas seda, et valdav osa ettevõtlusliite ja ettevõtjaid ei usu, et plaan reaalset elu muudab. Majanduspoliitikas kokkulepitu võib anda tulemuse vaid siis, kui see on kõigi ministeeriumite ja valitsuse ülene kokkulepe. Samuti tõi ta välja, et ettevõtjad on ka ise võtnud kohustusi eile Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil Tuulelohe lend esitletud majandusleppes.

Iduettevõtete esindajana ütles Asutajate Seltsi president Allan Martinson, et majandusplaan võtab ära pidureid majanduskasvu teelt, kuid see ei taga veel  automaatselt kasvu. Kuid seal võiks olla rohkem kasvu soodustavaid tegureid teadmiste põhise majanduse loomiseks, nii kapitali kui inimeste osas. Martinson lisas, et teadmiste põhise majanduse jaoks vajame teadmistega inimesi ning kui Eestis neid piisavalt ei sünni ega saa ka vajalikku haridust, siis tuleb neid mingil määral ka Eestisse sisse tuua.

Majanduspoliitika plaan sõnastab majanduspoliitika põhimõtted ja avab nende sisu. See on valitsusasutuste ülene põhimõtete kogum, mille täitmiseks tuleb koostööd teha kogu avalikul sektoril. Dokumendis on taaskaardistatud ettevõtjate praktilised ootused, et viia Eesti ettevõtluskeskkond, majanduse tootlikkus, tehnoloogia areng ning eksport uuele tasemele. Süsteemne lähenemine Eesti konkurentsieelistele loob 2035. aastaks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna ning kahekordistab Eesti SKT.

Majandusplaani elluviimine toimub iga-aastase tegevuskava elluviimise kaudu. Tegevusi ja nende elluviimist seirab majanduse elavdamise valitsuskomisjon, ettevõtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda.

Majanduspoliitika plaani ja selles välja toodud üheksa põhimõttega on võimalik tutvuda MKM-i veebilehel: https://mkm.ee/majandusplaan

Esitlusürituse salvestust on võimalik vaadata MKM-i Youtube’i kanalil: https://www.youtube.com/live/Uhx0ns0fzfM?feature=shared

2023. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid Kohtla-Järve lasteaiaõpetaja Aleksandra Danštšikova loodud arendavad õppevideod eesti keeles ning Sulev Kuuse ja Toivo Maimetsa koostatud eestikeelne ülikooliõpik „Rakubioloogia”. Rahvaauhinna võitis noor luuletaja ja laulukirjutaja Eik Erik Sikk.

Ministritest koosnev žürii tõstis 32 kandidaadi seast esile veel kolme mullust keeletegu: Natalja Kitami loodud Facebooki gruppi „Räägi minuga”, Helle Metslangi jt koostatud teost „Eesti grammatika“ ning Asta Õimu koostatud üldharivat raamatut „Eesti keele teetähised”.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnustas silmapaistvate keeletegude tegijaid. „Peaauhinna võitnud keeleõppe videod ja eestikeelne ülikooliõpik on küll erinevatele sihtrühmadele, kuid eesmärk on sama – toetada ja arendada eestikeelset haridust. Nüüd, eestikeelsele haridusele ülemineku algusaastal on sellised õppematerjalid märgilise tähendusega,” ütles Kallas. „Ida-Virumaa õpetaja videote loomise algatus näitab tema tõsist pühendumust ja soovi muuta eesti keele õppimine lastele atraktiivsemaks ja huvitavamaks.”

Eestikeelsed arendavad õppevideod on loonud Kohtla-Järve lasteaiaõpetaja Aleksandra Danštšikova. Videod on tasuta kättesaadavad, lihtsad ja sobivad lastele juba varases eas, kuid neid saab kasutada ka täiskasvanute õpetamisel.

Ülikooliõpiku „Rakubioloogia” koostajad on Sulev Kuuse ja Toivo Maimets ning toimetajad Mart Viikmaa ja Rein Sikut. Õpik toob tippteaduse eesti üliõpilaseni emakeeles. Keele ja mõtlemise lõiming kinnistab rohkem selgeid seoseid eri suundade vahel, kui võimaldanuks mõne võõrkeelse õpiku tõlge.

Rahvahääletusel kogus enim hääli noor luuletaja ja laulukirjutaja EiK, kodanikunimega Eik Erik Sikk. EiK kirjutab laulusõnad eesti keeles ning teeb oskuslikult riime ja sõnamänge. Mullu ilmunud kuuenda albumi „ei lase sul magada“ laule nimetab ta mõtestatud tümakaks, kus kohtuvad punk ja Jaak Johansoni sõnad house-muusika ja peavoolu räpiga.

Grupi „Räägi minuga” lõi Natalja Kitam Facebookis 2018. aastal ja 2023. aasta lõpuks kuulus sinna üle 21 000 inimese. Grupis antakse soovitusi eesti keele õppimisel ning see on kohtumispaigaks kõigile, kes tunnevad huvi eesti keele ja meele vastu.

„Eesti grammatika” on koostanud Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik jt. Viieosaline raamat kirjeldab enam kui tuhandel leheküljel eesti keele ehitust alates häälikutest kuni lausete ja dialoogideni.

Raamatu „Eesti keele teetähised” koostaja on Asta Õim, toimetaja Jüri Valge. Raamat annab ülevaate eesti (kirja)keelest 13.-21. sajandil, keeleloo märgilise tähendusega sündmustest ning eesti keelt mõjutanud uurimustest-ettevõtmistest.

  • Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
  • Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
  • Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.
  • Varasemate aastate laureaadid.

Eesti meeste käsipallikoondis läheb pühapäeval maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooni teises ringis vastamisi Leedus Ukrainaga. Kolmapäeval Kalevi Spordihallis toimunud mängus võtsid meie riigi parimad pojad korduskohtumisse kaasa kolmeväravalise edu.

Kolmapäeval sai Eesti käsipallipublik kaasa elada haaravale kohtumisele, kus üheks vaatajaid sütitavaks teguriks olid kindlasti Islandil palliva Ott Variku efektsed lahendused. Tiimis on suur hulk Viljandist tulnud mängijaid ning neile oli kaasa elama tulnud palju fänne. Vestlesime samast linnast pärit mängumehega emotsioonidest, kohtumisest ning eesootavast otsustavast võitlusest.

„Eks seda sporti ju publiku pärast tehaksegi ning minu ülesanne ongi pealtvaatajatele võimalikult palju emotsiooni pakkuda. Eestis on ikka võimas mängida ning kui asjad õnnestuvad ja inimesed järjest rohkem kaasa elavad, siis see omakorda annab ka meeskonnale tuhhi juurde,” alustas Akureyri-ga Islandi liigas seitsmendal kohal paiknev pallur.

Uurisime, kuidas tuleb mõte efektsetest visetest. „Eks see oleneb olukorrast. Natukene tuleb ka ette mõelda, et selline variant on üldse olemas ja siis mingi osa vaatad õhus olles kuidas väravavaht reageerib sinu liigutustele. See peab olema kõigi jaoks ootamatu ja siis peab lihtsalt leidma õige situatsiooni, kus seda kasutada.”

„Suures pildis õnnestusime oma uue kaitseformatsiooniga. Lasime siiski vastaste ohtlikuimal mängijal Ihor Turchenkol liiga palju palliga toimetada ning 13 väravat visata, kuigi teadsime, et talle tähelepanu pöörama peab. Eks meil on nüüd aega detaile lihvida. Peame üritama vahepeal tekkinud mõõnasid vältida,” jätkas Ukraina vastu kuuest viskest viis väravat visanud paremäär mängule tagasivaatamisega.

Meie paari võitja kohtub järgmises ringis maailmameistrivõistluste koha nimel Islandiga. „Meie tehniline praak karistati kiirelt ära. Et sellest vastasseisust edasi liikuda peame Turchenko kinni saama ning säilitama agressiivset fookust kaitses. Aitame koos väravavahti ning loodetavasti see tagab soovitud tulemuse,” lõpetas Varik.

Eesti meeste koondise mängud maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooni teises faasis:
13.03 19.00 Kalevi Spordihall Eesti – Ukraina 32:29
17.03 15.30 Leedu Ukraina – Eesti

Eesti meeste koondise esialgne nimekiri:
Rasmus Ots, Armis Priskus, Tanel Kütt, Karl Kõverik, Mathias Rebane, Sigmar Seermann, Ott Varik, Alvar Soikka, Aleksander Pertelson, Karl Toom, Markus Viitkar, Artur Morgenson, Hendrik Varul, Alfred Timmo, Hendrik Koks, Karl Roosna, Otto Karl Kont, Dener Jaanimaa
Peatreener: Martin Noodla Treener: Janar Mägi

Euroopa Komisjon teatas täna otsusest toetada ligikaudu 2 miljardi euroga laskemoona tootmist, liikmesriikidevahelisi kaitsevaldkonna ühishankeid ning teadus- ja arendustegevust.

Laskemoona tootmiseks ette nähtud 500 miljonit eurot aitab viia tootmisvõimekuse 2 miljoni ühikuni aastas

Euroopa Liidu eesmärk on suurendada laskemoona tootmise võimsust 2025. aasta lõpuks 2 miljoni ühikuni aastas.

Komisjon on valinud välja 31 projekti, mis aitavad Euroopa tööstusel suurendada laskemoona tootmist ja valmisolekut. Valitud projektid hõlmavad viit valdkonda: lõhkeained, püssirohi, mürsud, raketid ning testimine ja taastamise sertifitseerimine. Projekte rahastatakse 513 miljoni euroga ELi ja Norra eelarvest. See võimendab ka tööstuse lisainvesteeringuid kaasrahastamise kaudu, mille tulemusena investeeritakse tarneahelasse kokku ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Laskemoona tootmise määruse alusel suurendatakse peamiselt püssirohu ja lõhkeainetoodangut: kavas on toetada projekte, millega suurendatakse aastast püssirohutoodangut rohkem kui 10 000 tonni võrra ning lõhkeainetoodangut 4300 tonni võrra. Selleks investeerib EL püssirohutootmisse 248 miljonit eurot ja lõhkeainete tootmisse 124 miljonit eurot.

Tänu juba võetud meetmetele jõudis Euroopa 155 mm suuruste mürskude tootmisvõimsus 2024. aasta jaanuaris 1 miljoni ühikuni.

Toetatakse ettevõtjaid ja nende tarneahelaid kogu Euroopa Liidus ning nii olemasolevaid kui ka uusi tootmisvõimsusi. Projektid suurendavad liidu kaitsetööstuse reageerimisvõimet ja suutlikkust, tagades laskemoona ja rakettide kiirema tarnimise Euroopas. Väljavalitud taotlejatega allkirjastatakse toetuslepingud eeldatavasti 2024. aasta mais.

310 miljonit eurot liikmesriikide ühishangete toetuseks

Kaitsevaldkonna ühishangete lühiajalise rahastamisvahendi(EDIRPA) abil toetab komisjon esimest korda liikmesriikide ühishankeid kõige pakilisemate ja kriitilisemate kaitseotstarbeliste toodete ostmiseks eelkõige seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Nõudluse koondamine tagab prognoositavuse ja võimaldab kaitsetööstusel suurendada tootmisvõimsust ning parandada riiklike relvajõudude koostalitlusvõimet.

Kogueelarve on 310 miljonit eurot ja sellega toetatakse ühishankeid kolmes valdkonnas: 1) laskemoon (nt väikerelvad, suurtükilaskemoon, miinipildujad ja raketid), 2) õhu- ja raketitõrje ning 3) platvormid ning vana tehnika ja süsteemide (nt tankid, soomussõidukid, tugisüsteemid, sõdurisüsteemid, droonid) asendamine. Rahastamisprioriteedid on koostatud koos liikmesriikidega, et rahuldada kiireloomulisi kaitsevajadusi ja täiendada varusid.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. juuli 2024.

1,1 miljardit eurot ELi kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetuseks

Euroopa kaitsetehnoloogia ja -innovatsiooni toetamiseks on komisjon vastu võtnud Euroopa Kaitsefondi neljanda iga-aastase tööprogrammi ja käivitanud projektikonkursid, millega eraldatakse kokku 1,1 miljardit eurot, sealhulgas 225 miljonit eurot innovatsiooni ja kaitsevaldkonna idufirmade toetamiseks ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) alusel. Rahastamisprioriteetides lepitakse ühiselt kokku liikmesriikidega ning neis võetakse arvesse kaitsetehnoloogia ja kaitsevõime vajadusi ning muutunud julgeolekukeskkonnas esile kerkivaid ohte.

Euroopa Kaitsefondi 2024. aasta tööprogramm hõlmab 32 teemat, millest rahastatakse projekte olulistes kaitsevaldkondades, nagu ülihelikiirusega rakettide tõrjumine, mitmesuguste õhus ja maal kasutatavate mehitamata sõidukite arendamine ning turvalise kosmoseside tagamine. Sellega valmistatakse ette uue põlvkonna kaitsesüsteemide (nt helikopterid ja keskmise suurusega kaubalennukid) kasutuselevõttu. Tööprogramm sisaldab ka toetusmeetmeid kaitsealase innovatsiooni ja kaasatuse edendamiseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 5. november 2024.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, kuidas Vene propagandist Vladimir Solovjov rääkis 2008. aastal, et see, kes Ukraianaga sõda alustab on kurjategija.

Solovjov ütles, et Ukrainas elavad venelaste suhtes sõbralikud ja samamoodi mõtlevad inimesed. Sõda nende vastu oleks suurim kuritegu, mida annab välja mõelda.

Solovjov lisas, et pole vaja karjuda: „Sevastoopol on meie. Krimm on meie.” Selle asemel tuleks meelitamiseks Venemaal näidata, et seal on elu parem. Et Venemaa oleks ise nii atraktiivne, et ukrainlased, valgevenelased, moldaavlased, armeenlased ja grusiinid tahaksid ise sõbralikus liidus olla.

Solovjov märkis, et armastama ei saa kedagi panna jõuga.

Video on siin:

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Наталія Моісеєва📍Нерухомість📍Ріелтор📍Харків🇺🇦 (@moiseeva_natta)

Kaitsevägi saadab väljaõppemissiooni Interflex raames Ühendkuningriiki kuni 30-liikmelise tegev- ja reservväelastest instruktorkoosseisu, et toetada Ukraina relvajõudude uute sõdurite baasväljaõpet.

„Ukraina peab juba üle kahe aasta võitlust Venemaa Föderatsiooni täiemahulise agressiooni vastu. Oma iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks toetub Ukraina oma liitlaste toetusele, sealhulgas väljaõppele. Selleks, et Ukraina saavutaks oma eesmärgid, saadame väljaõppemissiooni Interflex raames Ühendkuningriiki kaitseväe tegevväelastest ja reservväelastest instruktorid, et anda seal Ukraina kaitseväelastele sõduri baaskoolitusi, nagu tegevused lahinguväljal, relvaõpe ja laskeoskus,” ütles kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts.

Enne Ühendkuningriiki suundumist osalesid instruktorid Tapal toimunud nädalasel kursusel. „Selle nädala peamine eesmärk oli viia läbi instruktori täiendkursus, kus õpetati peamisi instruktori pädevusi, et meie instruktorid, kes Ühendkuningriiki lähevad, oskaksid ja oleksid valmis Ukraina sõduritele andma kvaliteetset väljaõpet. Eeskätt keskendusime relva käsitlemise oskuste õpetamisele ning meditsiinile,” ütles väljaõppemissioonile suunduva üksuse väljaõppe eest vastutav leitnant Marek Härmask.

Märtsi keskel Ühendkuningriiki suunduv üksus on kuni 30-liikmeline ja koosneb tegevväelastest ning reservväelastest instruktoritest, kes on ise väljaõppemissioonil osalemiseks soovi avaldanud. Ühe väljaõppetsükli pikkuseks on kaks kuud.

„Minu jaoks on suur au, et antakse võimalus ukrainlasi õpetada ja oma kogemusi nendega jagada, sest ma arvan, et praegu on maailmas kõige suurem eesmärk aidata Ukrainal okupandid tagasi lüüa,” ütles reservväelasena väljaõppemissioonile suunduv reamees German Barinov, kes on varem teeninud Ukraina rindel nii jalaväelase kui ka meedikuna kokku 21 kuud.

„Minu jaoks oli tegu vabatahtliku otsusega, nagu kõigil siinviibijatel – me tahame anda oma panuse Ukraina kaitsele,” lisas nooremleitnant Andres Hakmann.

Käesoleva aasta jaanuaris otsustas Eesti liituda Ühendkuningriigi poolt juhitava väljaõppemissiooniga Interflex, mille raames antakse Ukraina kaitseväelastele sõduri baaskoolitust. Lisaks Eestile osalevad Interflexi väljaõppemissioonil ka Põhjamaad, Balti riigid, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Kosovo.

Siin on video:

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder pöördus reedel teiste parlamendierakondade poole ettepanekuga arutada võimalikku põhiseaduse muutmist, et võtta Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.

„Kuigi Vene Föderatsiooni kodanike ja Valgevene kodanike hääleõigus kohalikel valimistel ohustab Eesti sisejulgeolekut, pole saavutatud erakondade vahel kokkulepet hääleõiguse äravõtmiseks muutes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Selles küsimuses lahknevad ka ekspertide arvamused. Osad neist on seisukohal, et Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmiseks ei piisa seadusemuudatusest, vaid on vaja muuta ka põhiseadust,” seisab fraktsioonide esimeestele saadetud kirjas.

„Kuna kohalikud valimised Eestis toimuvad juba järgmise aasta sügisel, oleks Vene Föderatsiooni kodanike ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmiseks vaja leida kiiremas korras õiguslikult pädev ja vajalikule parlamendienamusele sobiv lahendus,” lisas Seeder.

Terviseaminister Riina Sikkut avab arvamusloos ülekaalu probleemi Eestis ning toob esile, mida on kavas teha probleemi leevendamiseks.

Järgneb Sikkuti arvamuslugu:

Laste ülekaalulisus ei puuduta vaid neid noori, kes trepist üles rühkides liigselt hingeldavad ja kes kehalise kasvatuse tundi pelgavad. Keda eakaaslased ülekaalu pärast kiusavad või kes liiga tihti koolipäeva lõppedes suuna poodi magusa järele võtavad. Laste ülekaalulisus on kiires tempos süvenev probleem ning väljakutse kogu ühiskonnale, sest mõtlemapanevaid muutusi tervisenäitajates näeme juba praegu, ent tulevikus on mured veelgi tõsisemad.

1. Pea iga kolmas algkooliõpilane Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal kasvab.

2. Lapsena kogetud ülekaalulisus võib põhjustada tõsist psühholoogilist stressi, mis väljendub madalas enesehinnangus ja mida sageli võimendab kiusamise ohvriks langemine, mille mõju kestab pikaajaliselt.

3. Ülekaalulised lapsed seisavad silmitsi suurenenud terviseriskidega, nagu 2. tüüpi diabeet ja südamehaigused, mis varem olid peamiselt täiskasvanute mured, kuid nüüd varjutavad noorte elu.

4. Sageli jääb lapseea ülekaal püsima – enamik rasvunud noorukitest on ka täiskasvanueas rasvunud, seega on jätkuv tervisemurede kõrgem risk ka hilisemas elus.

Viimaste uuringute järgi Eestis ülekaaluliste või rasvunud laste osakaal üha kasvab. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal 31% esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest ülemäärase kehakaaluga. See on märkimisväärne hulk lapsi, kes seisavad silmitsi terviseriskidega, mis võivad mõjutada nende elukvaliteeti nii lähitulevikus kui ka täiskasvanueas.

Tegu on ülemaailmse murekohaga – pea kõik riigid nuputavad lahenduse kallal, mida veel kuskilt ei paista. Teame, et rasvumise probleem on võimalik langusesse pöörata vaid tõenduspõhiste abinõudega. Üks on kindel – me peame looma keskkonna, mis soodustab tervislike valikute langetamist ning teeb terviseriske kätkevate valikute tegemise mõnevõrra keerulisemaks. Samuti on olulisel kohal asjakohase toe ning nõuannete pakkumine.

Laste liigne suhkrutarbimine sillutab teed ülekaalule ja sellepärast tegin ettepaneku limonaadimaksu kehtestamiseks. Lisaks sellele soovime sel aastal võtta ette lastele suunatud toidu- ja joogireklaamide reguleerimise, laste liikumisharrastuse toetamise ja toidu koostise muutmise. Nimekiri muidugi jätkub, kuid ükski lahendus eraldi pole võluvits, need toimivad koos.

Limonaadimaks on avanud ukse sisukale avalikule debatile, kus tehakse üha rohkem ja rohkem ettepanekuid ülekaalu probleemi leevendamiseks. Näiteks on ühe ettepanekuna rõhutatud vajadust tuua lapsi koolis käies nutitelefonidest välja. Võtamegi ette ja vaatame lähemalt, mida saaks riik siin ära teha. Mida rohkem mõtlevad kõik probleemi lahendamisele kaasa, seda kiiremini saame rasvumise langusesse.

See salakaval limonaad

Limonaadid ja magustatud joogid on selgelt ebavajalik osa meie toidulauast, sest neil puudub kasulik toiteväärtus, need ei sisalda olulisi vitamiine, mineraale ega kiudaineid. Samuti ei teki selliste jookide tarbimisel täiskõhutunnet nagu näiteks koogitüki söömisel ega kustu janu nagu vee joomisel. Seetõttu joome sisse liigselt suhkrut ning sillutame teed hambaaukudele, ülekaalulisusele ning tervisemuredele.

Limonaadimaksu eesmärk on vähendada magustatud jookide tarbimist ja seeläbi suhkru tarbimist. Ühtlasi motiveeriks see tootjaid vähendama jookides suhkru ja magusainete kasutamist, kuna tootjatel on võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.

Maksu alla läheksid joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksust oleks vabastatud osad tooted, näiteks piim ja piimatooted, mahlad (100% mahlad, kuhu ei ole lubatud suhkrut ja magusaineid lisada).

Mõned huvigrupid on toonud esile, et tuleks kaaluda kõikide suhkrut sisaldavate toodete maksustamist. See tähendaks, et kallimaks muutuks leib ja jogurt, mis on osa tervislikust toidulauast. Aga ka küpsised, kommid ja koogid, mis ei ole igapäevase tasakaalustatud toidulaua osa, vaid mõeldud nautimiseks pidupäeval. Praeguse hinnatõusu keskkonnas ei saa toidukorvi kallimaks muuta, seega peab olema maks hästi sihitud ja selle maksmine välditav.

Miks siis ikkagi limonaadid? Sest limonaadid erinevad teistest suhkrustest toodetest – vedelal kujul suhkrute tarbimine on tervisele eriti kahjulik, sest sellisel moel tarbitud suhkrud imenduvad tahkel kujul tarbitust kiiremini. Rohkel tarbimisel võib see mõjutada keha ainevahetust ning limpsilembelised riskivad kõrgema vererõhu ja põletikutasemega. Samuti seostatakse magusaid jooke tõsiste tervisemuredega – 2. tüüpi diabeet, südameveresoonkonna ja maksa haigused, ka suutervise halvenemine.

Seetõttu peame alustama eelkõige selliste toodete tarbimise vähendamisest, mis on tõenduspõhiselt tervisele kahjulikumad. Salakavalate limonaadide ja teiste magustatud jookide maksustamine on siinkohal õige esimene samm, eriti laste tervist ja tarbimisharjumusi silmas pidades. Tarbija tervisekäitumise mõjutamiseks peab maksumäär tõstma toote hinda vähemalt 20%.

Magustatud jookide maks on oma tõhusust tõestanud juba mitmetes riikides. Kui hinnatõusu tõttu tarbimine väheneb, motiveerib see tootjaid oma jookide retsepte ümber kujundama. Seeläbi on maks efektiivne viis, kuidas pakkuda inimestele tervislikumaid valikuid. Aga endiselt – maksust üksi muidugi ei piisa. Üheskoos näiteks lastele suunatud toidu- ja joogireklaamide reguleerimise, laste liikumisharrastuse toetamise ja teistes toodetes suhkru, soola ja rasvade vähendamisega, aitab limonaadimaks kujundada keskkonda, kus kasvavad terved lapsed.

16. märtsil neljandat sünnipäeva tähistavale riigiinfo telefonile on aastate jooksul tehtud üle miljoni kõne. Teenus mängib üha olulisemat rolli just kriiside ajal, jagades inimestele usaldusväärset riigiinfot.

Vabariigi Valitsuse poolt elanikkonnakaitsele neljaks aastaks antud püsirahastus tähendab, et riigiinfo telefon 1247 on nüüd riigieelarveline teenus. 26 riigiinfo telefoni operaatorit üle Eesti pakuvad ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis või vara. Näiteks saab 1247 numbrilt küsida infot riigiteede, keskkonna ja päästealaga seotud küsimustes, politsei töövaldkonda kuuluvates infoküsimustes ning valimiste osas. Keskmiselt tuleb lühinumbrile 610 kõne ööpäevas.

„Täna helistatakse kõige rohkem Politsei- ja Piirivalveameti teemade pärast: dokumentide taotlemise, elamisloa, ajutise kaitse ja piiriületusega seotud küsimuste tõttu ning laialt levivatest petukõnedest ja -kirjadest teada andmiseks. Palju on ka keskkonnaga ehk peamiselt abitus seisus loomade ja lindudega seotud muresid. Teemad on pidevas muutumises sõltuvalt aastaajast ja ühiskonnas toimuvast. Sügis- ja talveperioodil on omajagu teateid seoses riigiteedega – näiteks antakse meile teada teele langenud puudest ning libedatest või hooldamata teedest. Julgustan riigiinfo telefonile helistama ka siis, kui ei ole päris kindel, millise ametkonna vastutusalasse küsimus jääb – Häirekeskuse vilunud operaatorid mõtlevad kaasa ja püüavad anda juhised, kuidas edasi toimetada,” selgitas Häirekeskuse 112 ja 1247 teenuste juht Karmen Oks.

Tehnoloogia areng vajadust infonumbri järele pärssinud ei ole. “Inimeste infovajadus on nüansirohke ja küsimused või probleemid, millega meie poole pöördutakse, on komplekssed. Internetist leiab sekunditega üldist infot, kuidas saab taotleda ID-kaarti, aga inimestel on vaja personaalsemat lähenemist, sest küsimusi ja erisusi on palju. Samuti ei oska kõik inimesed digitaalseid vahendeid kasutada. Selleks ongi meie operaatorid, kes inimesi samm-sammult juhendavad ja aitavad,” rääkis teenuste juht.

Häirekeskusel on kriisides üha suurenev roll

1247 numbrilt saab asjatundlikku infot nii rahu kui ka kriisi ajal. 2023. aastal saatis Häirekeskus esimest korda välja SMS ohuteavituse EE-ALARM. Häirekeskus saadab SMSi välja sündmust lahendava riigiasutuse korraldusel, kes määrab sõnumi sisu ja selle, millises alas viibivad inimesed sõnumi saavad, samuti loovad nad käitumisjuhised. Samal ajal asuvad käitumisjuhiseid elanikele jagama 1247 operaatorid.

„Riigiinfo telefoni alguses jagasime koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud infot ning Ukraina sõja algusest vastasime julgeolekuga seotud küsimustele. Eelmisel aastal käivitasime kriisiinfo jagamise ka viie suure sündmuse tõttu: Jõe tänava gaasiavarii, Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengu, Kuressaare joogiveest tuvastatud kolibakteri, Maardu angaari põlengu ning üleriigilise kriisiõppuse CREVEX23 ajal. Suur-Sõjamäe jäätmejaama tulekahju oligi 1247 jaoks kõige kõnederohkem päev terves aastas – riigiinfo telefonile tuli tol päeval 1900 kõnet,” meenutas Oks. Lisaks jagatakse jätkuvalt infot Ukraina sõjapõgenikele nende siinviibimise ja toimetuleku küsimustes.

Häirekeskuse 112 ja 1247 teenuste juhi sõnul on igast kriisist midagi õpitud. „Iga kriis pakub väärtuslikke õpikohti ning kogemusi, mis aitavad meil tulevasteks kriisideks paremini valmis olla. Iga kord, kui möödunud aastal kriisiinfot jagasime, saime teada midagi uut, mis võimaldas meil oma protsesse parendada ning selle võrra oleme nüüd kiiremad ja efektiivsemad. Positiivne on ka see, et meil on tänaseks suur hulk vabatahtlikke, kellel on valmisolek lühikese aja jooksul tulla appi kriisiinfot jagama,” sõnas Oks.


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181