Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.

„Keskkonnaülevaade annab selge pildi jäätmetekke mahtudest, suundumustest ning suurimatest jäätmevaldkonna kitsaskohtadest. Koondatud andmestik aitab mõista olukorda ning julgustab inimesi muutma oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi, ettevõtjaid tegema investeeringuid ringmajandusele üleminekuks,” sõnas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist väljakutset. Näiteks tekkis 2020. aastal ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.

Kuigi olmejäätmeid tekkis meil 2022. aastal 27% vähem kui ELis keskmiselt, ei väärindata nendes sisalduvat ressurssi piisavalt. Jäätmetes võib väärtuslike materjalide sisaldus olla kohati isegi suurem, kui kaevandatavates looduslikes maakides. See teeb jäätmetest olulise ressursi uute materjalide ja toodete jaoks. 2022. aastal jõudis ringlusse vaid kolmandik olmejäätmetest, mis jääb alla nii ELi keskmisele (48%) kui ka kehtestatud sihttasemele (50%). Ringlussevõttu pärsib eelkõige madal liigiti kogumise tase. Kõige suurema mõjuga olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on biojäätmete, plastpakendi ning paberi ja papi liigiti kogumine. Kolme riikliku sortimisuuringu tulemused näitavad, et segaolmejäätmete liigiline koostis perioodil 2008 – 2020 oluliselt ei muutunud, kuid arengud on väga vajalikud.

Euroopa Komisjoni algatatud ringmajanduse õigusaktide paketi ja Eesti jäätmereformiga luuakse eeldused arenguhüppeks, liikumaks pikemate sammudega ringmajandusliku majandusmudeli suunas. Muudatused hõlmavad nii üldist jäätmetekke vähendamist kui ka ringlussevõttu soosivaid rahalisi, õiguslikke ja muid abinõusid. „Kvaliteetsed ja mõõdetavad andmed teevad võimalikuks nende muutuste teadmistepõhise juhtimise, et ühtaegu võidaksid sellest nii meie majandus kui ka keskkond,” rõhutab teabe olulisust Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Taust: Keskkonnaülevaade hõlmab koondvaadet Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest koos võrdlusega ELi või globaalse tasemega. Keskkonnaülevaates on toodud ajakohane teave, mis on suunatud nii avalikkusele kui poliitikakujundajale. Kõiki valdkondi puudutav täismahus ülevaade avaldatakse 2024. aasta jooksul. Jäätmete ja ringmajanduse peatükiga saab tutvuda SIIN.

Tänavu kevadel avaneb Kredexi korteriühistutele suunatud korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor. Paljud korteriühistud planeerivad renoveerimisel lisaks toetusele kasutada omafinantseeringuna ka pangalaenu ning see tekitab kortermajade elanikes mitmeid küsimusi. Riho Treumuth SEBst vastab viiele küsimusele kortermaja renoveerimislaenu kohta.  

1. Kui pikaks perioodiks saab KÜ laenu võtta? Mis on mõistlik periood?  

 Korterelamu renoveerimislaenu tähtajad on võrreldavad eluasemelaenude tähtaegadega, küll tuleb arvestada, et maksimaalsete pakutavate tähtaegade eelduseks on, et maja tervikrenoveerimisel saavutatakse vähemalt C klassi energiamärgis.

Laenuperioodi määramisel tuleb lähtuda kortermaja elanike tahtest ja maksevõimest, kuid meie soovitus on pöörata tähelepanu laenu kogukuludele. Ühe osa laenu kulust moodustab intressimarginaal ning teise osa baasintressimäär, milleks on reeglina kuue kuu Euribor, mis tähendab, et intressimäär võib muutuda kaks korda jooksva aasta jooksul, sõltuvalt rahvusvaheliste rahaturgude arengust. Oluline on vaadata, kui suur on laenu kogukulu, mis tuleb laenuperioodi lõpus tasuda. Laenu kogukulu omakorda mõjutab võetava laenu tähtaeg – pikem laenuperiood võimaldab vähendada  igakuist remondifondi makset, kuid paraku suurendab kogukulu.

2. Kas lihtsam ei oleks koguda remondifondi piisavalt raha ja siis renoveerida etappide kaupa? Miks? 

 Vanemate korterelamute rekonstrueerimine on paratamatu ning mida kauem maja korrastamisega oodata, seda reeglina kallimaks see muutub. Ühelt poolt laguneb maja aja jooksul järjest enam ja tööde maht suureneb, teisalt võivad ehitushinnad kallineda. Nii võib juhtuda, et ehituseelarve on remondifondi kogumise ajal oluliselt suurenenud ja kogutud summast ei piisa.

Oluline on mõelda ka sellele, et sääst küttekuludelt tekib eelkõige tervikrenoveerimise puhul – keskeltläbi on oodatav sääst ligi 50% küttekuludelt. Seega võimaldab korralik renoveerimine koheselt kulusid kokku hoida. Lisaks kaasneb kütte- ja ventilatsioonisüsteemi kaasajastamisega kortermaja elanike elukvaliteedi tõus.

3. Kas on mõistlik kortermaja renoveerimisega koos teha ka korteris remont? Kas renoveerimistööd kahjustavad korterit? 

 Need tegevused ei ole otseselt seotud. Kortermaja renoveerimise käigus võivad teatud tööd nõuda ka sisetöid korterites, kuid seda püütakse teha korteriomandit võimalikult vähe kahjustades. Teostatud removeerimistöödel on korteriomandi väärtusele  pigem ikkagi positiivne mõju.

4. Milline on panga roll ehitaja valikul? Kas pank ei võiks ise välja pakkuda mingit ehitajat, keda ta usaldab, et töö saaks korralikult tehtud?  

 Ehitaja leidmiseks tuleb siiski läbi viia ehitushanked. Kindlasti tuleb kaasata ka omaniku järelvalve, ilma milleta on keeruline saavutada kvaliteetset lõpptulemust. Ka omaniku järelvalve leitakse hanke teel.

 Ehitaja valimise puhul tasub arvestada lisaks pakutavale hinnale ka varasemat kogemust, referentse ja ka finantsilist suutlikkust täita nii lepingulisi kui ka hilisemaid garantiilisi kohustusi. Ka pank annab valitud ehitaja osas oma hinnangu, kuid peamine roll nii ehitaja valikul kui ka tervikuna korrektse hankeprotsessi läbiviimisel on ikkagi ühistu juhatusel või tema poolt palgatud konsultandil.

5. Mis saab siis, kui kõik elanikud ei suuda või ei ole nõus laenumakset tasuma? 

Laenu taotlemine on alati vastutustundlik tegevus, mistõttu tuleb sellega kaasnevad riskid hoolikalt läbi mõelda. Ühelt poolt võib renoveerimissoov tuleneda elanike tahtest parandada elukvaliteeti, kuid teiselt poolt ka otsesest vajadusest, näiteks on kortermaja fassaad amortiseerunud või kommunikatsioonisüsteemid vajavad kaasajastamist.

 Otsus renoveerimise alustamiseks ja laenu võtmiseks võetakse vastu korteriühistu üldkoosolekul ja sellel peab olema enamuse toetus. Vastuvõetud otsused on kohustuslikud kõikidele korteriühistu liikmetele. Seega laenumaksete tasumisest otseselt keelduda ei saa, kui ühistu enamuse poolt otsustatu on vastuvõetamatu, siis paraku kõige loogilisemaks lahenduseks on müüa oma korteriomand ning otsida enda jaoks sobivamaid lahendusi.

Kui ühistu liikmetel tekivad võlgnevused ühistu ees, peab nendega tegelema ühistu juhatus või majahaldur, ajutiste võlgnevuste puhul on kõige loogilisem tee mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe saavutamine koos võlgnevuse tasumise graafiku kehtestamisega. Kui võlgnevused on süsteemsed või esineb pahatahtlikkus, on üsna levinud võlgnevuse sissenõudmise viisiks maksekäsu kiirmenetlus. Alati võib pöörduda abi saamiseks ka vastavate juriidiliste  asjatundjate poole.

Digiriigile kohaselt on ka vanglad astunud sammu digitaalse tuleviku suunas – 2023. aastal said kinnipeetavad enda kasutusse 200 tahvelarvutit, millele puhul on Riigi IT Keskus (RIT) tehniliselt taganud, et vangidel on võimalus turvaliselt vajalikule infole ligi pääseda.

„Kinnipeetavatele e-teenuste võimaldamine on oluline osa nende taasühiskonnastamisest, sest see soodustab seda, et nad ka vabaduses rohkete e-teenuste keskel hakkama saaksid. Seega on oluline, et nad harjuksid e-teenuseid juba vanglas kasutama,” ütleb Justiitsministeeriumi vanglate osakonna IT-juht Priit Post.

Kinnipeetavatele võimaldatakse tahvelarvutitest ligipääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Lisaks on tahvelarvutid kinnipeetavatele praktilised abilised, mille abil saavad nad vaadata enda vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha jääki ning uue teenusena saavad nad vangla e-poe vahendusel vajalikke asju osta.

„Digilahenduste kasutamine hoiab kokku suure osa halduskoormusest nii kohtutele kui ka vanglaametnikele, kes saavad nüüd veelgi rohkem tegeleda oma põhitegevusega ja kinnipeetavaid toetada nende õiguskuulekamal ühiskonda naasmisel,” selgitab Post.

Seadistatud spetsiaalselt kinnipeetavatele

„Tahvelarvutite lahenduse loomine kinnipeetavatele ei tähendanud ainult tahvelarvutite ostu ja nende seadistamist, vaid lisaks oli vaja välja ehitada ka kõikides vanglates vastav taristu ja paigaldada lisaseadmed, et kinnipeetavatel oleks võimalus ka internetti pääseda,” selgitab mahukat protsessi vanglate IT-juht.

Vanglate tahvelarvutite erilahenduse tehnilist poolt tagava Riigi IT Keskuse arvutitöökohateenuse osakonna juhi Risto Seegeli sõnul on kinnises vanglas ligipääs internetile siiski piiratud. “Ligipääs tahvelarvutitest on võimaldatud vaid selleks ettenähtud veebilehtedele ja teenustele. Tehniliselt on ka tagatud, et tahvelarvutit ei saaks kasutada millekski, milleks see mõeldud ei ole – seadmetesse ei saa paigaldada iseseisvalt lisatarkvarasid ega muuta seadistusi,” räägib Seegel.

Digitaalne kohtumenetlus ka vangidele

Kõikide kohtuistungite puhul ei ole enam füüsiline kohalolek oluline ja kinnipeetavaid ei transpordita alati kohtusaali. „Istungitel on võimalik osaleda ka läbi videokonverentsi seadmete ning tulevikus on ka tahvelarvutite kaudu võimalus osaleda istungitel,” tutvustab Seegel. “Teenus areneb pidevalt ja töötame koos partneritega selle nimel, et istungitel oleks tulevikus võimalik kasutada ka sünkroontõlget,” tutvustas RITi arvutitöökohateenuse osakonna juht tulevikuplaane.

Vanglate digitaliseerimise projekt aitab potentsiaalselt kaasa ka kohtumenetluse tähtaegade lühendamisele, kuna infovahetus kohtu ja kinnipeetava vahel saab nüüd toimuda hetkega. Oluliselt väheneb ka vanglate ja kohtute halduskoormus, kuna dokumentide liikumine on elektrooniline.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm andis täna üle Võrus 2. Jalaväebrigaadis toimunud medalitseremoonial Ameerika Ühendriikide 1-187. pataljoni sõjaväelastele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medalid.

„Praegusel murrangulisel, strateegilise vastasseisu ajal on meie ühtsus ja otsustavus tähtsam kui kunagi varem. Ameerika Ühendriikide vägede ja teiste NATO liitlaste kohalolek Eestis on selge märk meie tugevast strateegilisest koostööst, pühendumusest kollektiivkaitsele ning liitlaste territooriumi kaitsele. Mul on hea meel, et saame alati loota Ameerika liitlaste toetusele. Teie kohalolek siin on selle partnerluse ilmne tõestus,” ütles kantsler Kusti Salm oma kõnes medalitseremoonial.

Ameerika Ühendriikide üksus teenib Võrus möödunud aasta novembrist 2. jalaväebrigaadi juures, tegemist on USA armee 101. õhudessantdiviisi 187. jalaväerügementi kuuluva 1. pataljoni („Leader Rakkasans”) sõjaväelastega.

Valitsus kiitis tänasel, 18. aprilli istungil heaks ning saatis Riigikogule arutamiseks sotsiaalhoolekandeseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille olulisim muudatus on päeva- ja nädalahoiuteenuse kehtestamine seaduses. Lisaks luuakse rahvastikuregistri seadusesse erandid elukoha registreerimisel nüüdseks suletud erihooldekodudes elanud inimestele.

Uus päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele

Alates 2025. aastast kehtestatakse sotsiaalhoolekandeseaduses erihoolekandeteenuste loetelus päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes äärmuslikult suurest toetusvajadusest tulenevalt vajavad päevasel ajal või ka ööpäevaringselt erihoolekandeteenust, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus.

Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata  intellektipuudega inimesed, kes vajavad suures mahus hooldust või järelevalvet. Seni on mainitud inimestel olnud võimalik tuge saada teise riigieelarvelise erihoolekandeteenuse (igapäevaelu toetamise teenus) raames, kuid riigieelarve eesmärgipärasema kasutamise ja suures mahus toetuse vajajate parema toetamise eesmärgil luuakse sihtrühmale eraldi teenus ja sätestatakse muuhulgas, et teenuse  kasutamise üheks eelduseks on inimese vajadus teenust kasutada vähemalt kümnel päeval kuus (pärast 6-kuulist kohanemisperioodi). Eelmainitu aitab tagada teenuse ligipääsetavust äärmusliku toetusvajadusega inimestele ja seeläbi vähendada nende lähedaste hoolduskoormust. Inimestele, kes vajavad toetust vähem kui 10 päeva kuus, leitakse edaspidi neile individuaalselt sobiv teenus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast. Päeva- ja nädalahoiuteenust saab ühes kuus kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitab uus teenus vähendada lähedaste hoolduskoormust. „Muudatustega tahame lähedastele pakkuda suuremat tuge ning kergendada nende hoolduskoormust. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline arendada paindlikke hooldusteenuseid, mis samas võimaldaks erivajadustega inimestel sotsialiseeruda ning nende lähedastel tööturul osaleda,” sõnas Riisalo.

Eelnõuga seoses täiendatakse käibemaksuseadust, rahvatervise seadust ja riigilõivuseadust. Teenuse reguleerimisega seaduses soovitakse tagada teenust saavatele isikutele riigi abi ühetaolise ja kvaliteetse teenuse osutamise näol.

Erandid elukoha registreerimisel

Lisaks tekitatakse erand elukoha registreerimisel nendele, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust pakkuvates hoolekandeasutustes ja  kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu. Muudatusega saab nende inimeste uue elukoha omavalitsus registreerida inimese elukoha KOV-i/linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri.

Haritava maaga tehti 2023. aastal 1067 ostu-müügitehingut ning võrdluses 2022. aastaga on tehingute arv vähenenud neljandiku võrra. Tehingute koguväärtus moodustas 2023. aastal 80,5 miljonit eurot, mis tähendab, et aastaga on koguväärtus vähenenud 20,5 miljonit euro võrra.

Tehingu osapoolte profiilis on näha jätkuvat trendi haritava maa turu koondumisel juriidiliste isikute kätte. Nii eraisikud kui ka riik müüsid haritavat maad 2023. aastal mõnevõrra rohkem. Ostjatest moodustavad endiselt valdava enamuse juriidilised isikud, kuid teist aastat järjest on kasvanud ka eraisikute osakaal.

Tehinguaktiivsuse poolest paistavad silma Lääne-Viru, Tartu, Harju ja Pärnu maakond, kus tehti vastavalt 105, 101, 99 ja 96 tehingut. Madalaima tehingute koguarvuga piirkonnad olid Hiiu ja Valga maakond, kus tehti vastavalt 18 ja 26 tehingut. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju, Järva, Tartu ja Lääne-Viru maakonnas, kus see oli vastavalt ligikaudu 15, 9, 8 ja 8 miljonit eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2023. aastal 6500 eurot ning aastane hektari hinnakasv on seejuures ligikaudu 23%.

Möödunud kahel aastal on haritava maa hinnakasv märkimisväärselt kiirenenud ning viie aasta tagusest ajast püsib hektari mediaanhind koguni 90% võrra kõrgemal. Aastases võrdluses on ainult Valga maakond, kus hektari mediaanhind on madalam kui eelnenud aasta tase. Hektari mediaanhind oli kõrgeim Põlva maakonnas, olles 8000 eurot. Mediaanhinna aastane kasv on suurim Lääne maakonnas, kus see oli 40%. Boniteedist lähtuvalt olid müügiks kõige paremad põllumaad Lääne-Viru ja Järva maakonnas, kus müüdud haritava maa kaalutud keskmine reaalboniteet oli vastavalt 49 ja 47 (perspektiivne boniteet 51 ja 52). Üle keskmise maid müüdi veel Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas. Põllumaa saab kõige odavamalt kätte Hiiu maakonnas, kus hektari mediaanhind oli 3019 eurot.

Põhjalikum ülevaade on leitav siit.

Valitsus kinnitas täna riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2024. aastaks. Otsuse järgi laekub riigieelarvesse 151,8 miljonit eurot dividende, mis on 15,6 miljoni eurot rohkem, kui sügisel planeeriti.

Dividendiettepanekute tegemisel on lähtutud riigieelarves kavandatud numbritest, valdkonnaministrite ettepanekutest ja äriühingute eelmise aasta majandustulemustest, aga ka finantsprognoosidest.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on riigiettevõtete panus riigieelarvesse oluline, ent silmas tuleb pidada, et summa oleks jõukohane ning finantsnäitajate ja -tegevuste vahel säiliks optimaalne tasakaal. „Osa riigiettevõtetest tegi 2023. aastal head majandustulemused ning kuue äriühingu finantsvõimekus võimaldab jaotada planeeritust suuremat dividendi. Nendeks on Riigi Kinnisvara AS, Elering AS, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, AS tallinna sadam, AS Eesti Loto ja Teede Tehnokeskus AS,” nimetas ta.

Otsus puudutab äriühinguid, kus riigil on vähemalt otsustusõigus. Dividendid kinnitati kogusummas 158 118 740 eurot, millest riigieelarvesse laekub 151 786 865 eurot.

   Dividendid 2024

Äriühing	Dividendi summa (€)	sellest riigieelarvesse (€)
Eesti Energia AS	72 000 000	72 000 000
Riigi Kinnisvara AS	34 300 000	34 300 000
Elering AS	20 000 000	20 000 000
AS Tallinna Sadam	19 199 000	12 869 537
AS Eesti Loto	12 456 230	12 456 230
AS Teede Tehnokeskus	80 000	80 000
AS Vireen	48 000	48 000
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS	36 075	33 662
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus	25 000	25 000
AS KredEx Krediidikindlustus	0	0
AS Eesti Post	0	0
KOKKU	158 118 740	151 786 865

Erinevus riigile laekuva ja kogusumma vahel tuleneb osalusest – riik ei ole kõikide ettevõtete ainuomanik ning eelarvesse laekub osalusele vastav osa. Näiteks kuulub Tallinna Sadamast kuulub riigile 67% ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollist 93%.

Tabelis ei kajastu AS Ökosil ega AS Levira, sest neis puudub riigil otsustusõigus. Eraldi otsusena tuleb veel kinnitamisele Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendisumma.

Korraldus „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2024. aastaks” võeti vastu riigivaraseaduse § 77 lõike 1 alusel, mille alusel kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma.

Rahandusministri määruse kohaselt kannavad riigi äriühingud dividendid osaluse valitseja e-kontole viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

Kas Eesti kliimaseadus peaks meile samuti tagama majanduskasvu, sellele seaduse algatajad kahjuks selget vastust ei anna. Ebatäpselt sõnastatud eesmärk muudab aga lahenduste üle peetava diskussiooni mõttetuks. Kliimaseaduse arutelusid ühendavaks jooneks on seega pigem Sex Pistolsi laulust „Anarchy in the UK” tuntud salmirida „Don’t know what I want, but I know how to get it” („Ma ei tea, mida ma tahan, aga ma tean, kuidas seda saada”), kirjutab ERR-i veebis Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.

11. aprilliks oli juba tuhat Euroopa tööstusettevõtet ja organisatsiooni andnud toetusallkirja Antwerpeni deklaratsioonile, mis kutsub üles Euroopa Komisjoni ja liikmesriike algatama koheselt tööstuskokkulepe perioodiks 2024-2029 eesmärgiga luua eeldused rohepöörde läbiviimiseks ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks. Eesti avalikus ruumis kajastust mitte leidnud deklaratsioon kutsub üles väga tõsiselt suhtuma Euroopa võimekusse arendada oma majandust ja täita võetud eesmärke. Euroopa on saanud aru, et õhinapõhiselt seatud visioonid on liikunud tegelikest võimalustest oluliselt kaugemale.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi peab ka piiratud teovõimega isik tagastama laenuandjale tühise lepingu alusel saadu. Siiski ei pruugi niisuguse lepingu alusel saadu alati kvalifitseeruda laenuandja arvel alusetult rikastumiseks.

Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt. Nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohus selgitasid, et selline piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta sõlmitud laenuleping on tühine.

Seega ei pea laenu võtnud piiratud teovõimega isik täitma lepinguga seotud kõrvalkohustusi, näiteks maksma intressi. Hoolimata lepingu tühisusest tuleb tavaolukorras tagasi maksta lepingu alusel saadud raha.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et piiratud teovõimega isikul on muude isikutega võrreldes siiski laiem võimalus esitada rikastumise äralangemise vastuväide, millega end kaitsta juhul, kui saadu on ära kulutatud. Näiteks, kui piiratud teovõimega isik on saadu arvel teinud kulutusi, mida mõistlik seaduslik esindaja ei oleks sarnases olukorras põhjendatuks pidanud, ja kulutuste eest ei ole vastusooritust saadud või selle väärtus ei ole säilinud, võib rikastumine olla ära langenud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium lisas, et seejuures tuleb arvestada, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, millega ta on saadu ära kulutanud, võib omakorda olla tühine. Sel juhul on piiratud teovõimega isikul võimalik nõuda tehingu alusel üleantu tagastamist.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Võru maakond väärtustab õpetajaid ja hariduselu eestvedajaid. Sel aastal esitati Võru maakonnast rekordiline arv ettepanekuid aasta õpetaja konkursile – kokku 51. Kõige enam nominente on esitatud aasta klassiõpetaja (11) ja aasta lasteaiaõpetaja (8) kategoorias.

Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõivu sõnul esitati kandidaate rohkem nii võrreldes eelmise aastaga kui ka teiste Kagu-Eesti maakondadega. „Kandidaatide arv pole kõige olulisem. Küll aga märgib kandidaatide arvu rekord, et hariduse eestvedajaid ja õpetajaid väärtustatakse meie piirkonnas kõrgelt, mille üle on hea meel,” ütles Kõiv.

Iga kategooria maakondliku laureaadi valib välja maakonnas moodustatud komisjon, kuhu sel aastal kuuluvad erinevate haridustasemete (alus-, põhi- ja keskhariduse) ja tugiteenuste esindajad. Maakondlikud hariduselu tunnustused antakse üle 25. septembril pidulikul vastuvõtul Võrus.

Iga kategooria maakondlik laureaat saadetakse edasi riiklikusse komisjoni, kes teeb valiku riiklike preemiate saajate osas. Tunnustus antakse üle 5. oktoobril Jõhvis.

Haridus- ja teadusminister saatis 2024/2025. õppeaasta põhikooli ja gümnaasiumi eksamite ning tasemetööde ajakava partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Varasemate õppeaastatega võrreldes toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, kuid arvestusega, et eksamite ajad ei kattu põhikoolis ja gümnaasiumis.

Minister Kristina Kallase sõnul polnud protsess õppija vaatest loogilises järjekorras – sisseastumiseksamid toimusid varem kui põhikooli lõpueksamid. „Pikk ja pingeline eksamiperiood ning dubleerivad eksamid mõjutavad laastavalt noorte vaimset tervist. Me muudame süsteemi õppijasõbralikuks – lihtsamaks, loogilisemaks ja sujuvamaks.”

Lõpueksamite periood algab aprilli lõpus, gümnaasiumi ja põhikooli eksamid ajaliselt ei kattu. Õppeasutused saavad arvestada põhikooli lõpueksamite tulemusi sisseastumisel ning kavandada vastuvõtuprotsess selliselt, et täiendavalt viiakse läbi vaid vestlusi ning testimist vastavalt oma kooli või õppesuuna spetsiifikale.

Muudatus on osa õppimiskohustuse ea pikendamise plaanist, millega toetame ühise vastuvõtuprotsessi kaudu õpitee jätkamist. Vastuvõtt nii gümnaasiumisse kui kutsekeskhariduse õppesse toimub peale põhikooli lõpueksameid. Kõigis õppeasutustes, kus jääb keskhariduse õppesse peale esmast vastuvõttu vabu õppekohti, tekib kohustus avada jätkuvastuvõtt. Eesmärk on toetada neid noori, kes esimese vastuvõtuga sobivat õpiteed ei leia.

Koolidel võib muudatustega seoses tekkida vajadus korraldada mõnevõrra ringi õppetegevust põhikooli viimases klassis. Kooli tasandil vajab tähelepanu ka põhikooli lõpuklasside tunnijaotusplaan kevadsemestril, kus on tarvis leida sobiv ja õppijale jõukohane jaotus nii põhikooli lõpueksamiteks piisavaks ettevalmistuseks kui teiste õppeainete õpitulemuste omandamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium pakub muudatuste elluviimisel koolidele tuge ja koostab ka eksamiaegade muutmise rakendamist toetava juhise koolidele, kus on toodud soovitused õppetöö korraldamiseks.

Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Õpetajate Liidule. Tagasisidet oodatakse 10 tööpäeva jooksul.

• Lõpueksamite kalendervaade 2025 aprill-mai
• Määruse eelnõu Eelnõude Infosüsteemis

Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad:
1) eesti keel (kirjalik) – 22. aprill 2025. a;
2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 21. aprill 2025. a;
3) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 22.-24. aprill 2025. a;
4) matemaatika (kirjalik) – 07. mai 2025. a;
5) valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses (kirjalik), inglise keeles (B1-tasemel, kirjalik), prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik ja suuline) – 12. mai 2025. a;
6) valikeksam inglise keeles (B1-tasemel; suuline) – 12.–14. mai 2025. a;
7) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik ja suuline) – 12. mai 2025. a;
8) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (suuline) – 13. mai 2025. a.

Riigieksamite vormid ja ajad:
1) eesti keel (kirjalik) – 14. aprill 2025. a;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 15. aprill 2025. a;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 15. –17. aprill 2025. a;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 05. mai 2025. a;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 05.–09. mai 2025. a;
6) matemaatika (kirjalik) – 21. mai 2025. a.

Inglise, prantsuse ja saksa keele riigieksamid on asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega samas keeles ning nende eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 25. maiks 2024. a teatavaks ministeeriumi veebilehel.

Prantsuse keele rahvusvaheliste keeleeksamite (Diplôme d’études en langue française A2-, B1- ja B2-tase), Saksa II astme keelediplomi eksami ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele ja matemaatika eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 30. septembriks 2024. a teatavaks ministeeriumi veebilehel.

Riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad:
1) eesti keel (kirjalik) – 26. mai 2025. a;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 27. mai 2025. a;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 27. –28. mai 2025. a;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 29. mai 2025. a;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 29. –30. mai 2025. a;
6) matemaatika (kirjalik) – 04. juuni 2025. a.

Inglise, prantsuse, saksa riigieksamid on asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega samas keeles ning nende lisaeksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 25. maiks 2024. a teatavaks ministeeriumi veebilehel.

4. klassi tasemetöö õppeained, vormid ja ajad:
1) eesti/vene keel (kirjalik) – 07. –09. oktoober 2024. a;
2) A1-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik ja suuline) – 27. september; 30. september – 03. oktoober 2024. a;
3) matemaatika (kirjalik) – 09. –11. oktoober 2024. a;
4) loodusõpetus (kirjalik) – 23. –25. september 2024. a.
7. klassi tasemetööde õppeained, vormid ja ajad:
1) eesti/vene keel (kirjalik) – 24. –26. september 2024. a;
2) A2-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik ja suuline) – 14. –18. oktoober 2024. a;
3) matemaatika (kirjalik) – 03. oktoober; 07.–08. oktoober 2024. a;
4) loodusõpetus (kirjalik) – 30. september – 02. oktoober 2024. a.

III kooliastme tasemetööde õppeained, vormid ja ajad:
1) A2-keeletasemel inglise keel (kirjalik) – 29. oktoober 2024. a;
2) A2-keeletasemel inglise keel (suuline) – 30. oktoober – 01. november 2024. a;
3) A2-keeletasemel saksa keel (kirjalik ja suuline) – 14. –15. jaanuar 2025. a;
4) A2-keeletasemel vene keel (kirjalik ja suuline) – 14. –15. jaanuar 2025. a.

Erivajadusega täiskasvanud on abi otsides üksi jäetud ning vajaks märksa selgemat juhendamist, leidis Riigikontroll täna avaldatud ülevaates. Sotsiaalministeeriumil tuleks oluliselt vähendada sotsiaalhoolekande süsteemi killustatust ja abivajajate jooksutamist erinevate asutuste vahel.

„Abi vajav inimene ei pea olema sotsiaalhoolekandesüsteemi eriteadlane,” ütles riigikontrolör Janar Holm. „Kui inimene ei tea, milline abi on olemas, kust ja kuidas on võimalik seda saada, jääb ta sellest abist tõenäoliselt ilma.”

Abi saamise korraldus jaguneb tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövõimesüsteemide vahel. Sarnaste nimedega teenuseid pakutakse kolmest eri süsteemist erinevatel tingimustel ja osalt kattuvale sihtrühmale. Ka abiandjatel ei ole ühtset ülevaadet inimese tegelikest vajadustest ja talle juba pakutud abist.

„Sotsiaalministeeriumil tasuks sotsiaalhoolekanne ümber korraldada nii, et mitte erivajadusega abivajaja ei pea otsima oma teed süsteemi eri lülide vahel, vaid väljaõppega spetsialist, kel on ka ligipääs asjakohasele infole, suunab ta vajalikku kohta,” ütles Janar Holm.

Riigikontroll leiab, et abi leidmise teekonda aitaks lühendada see, kui kaks sarnast ja paralleelset süsteemi – töövõime hindamine ja puude tuvastamine – liidetakse ühtseks tegutsemisvõime hindamiseks.

Üks probleeme on ka see, et abi ja toetuste saamiseks peab inimene laskma oma olukorda korduvalt hinnata, kuid pakutav abi ei muutu neile korduvatele hindamistele vaatamata tema vajadustele vastavamaks. Hinnatakse pigem seda, kas inimese olukord vastab toetuse või teenuse saamise tingimustele. Tuleks välistada olukord, et inimene peab esitama omavalitsusele andmeid, mille ta on riigile juba esitanud. Oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikas kohtlemine.

Riigikontroll leiab, et eraldi tähelepanu alla tuleks võtta inimeste abini jõudmise teekond, sest see on osa riigi toest. Ülevaate tegemise käigus selgus, et ehkki Sotsiaalministeerium on parasjagu kavandamas sotsiaalhoolekandes mitmeid väiksemaid muudatusi, pole ta võtnud ette reforme, mis aitaks süsteemi olulisemalt ümber korraldada.

Taustaks

Riigikontrolli aruanne keskendus erivajadustega täiskasvanute ehk 18-aastaste või vanemate erivajadus(t)ega inimeste abi saamise teekonnale. Aruandes käsitleti kõiki erivajadusi sõltumata sellest, kas Sotsiaalkindlustusamet on need tuvastanud või mitte.

Riigikontroll koostas auditi „Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel” põhjal kaks aruannet. Täna avaldatud aruanne keskendub riigi tegevusele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Järgmisel kuul avaldatav aruanne keskendub omavalitsuste tegevusele erivajadustega inimeste toetamisel.

Aruande täisteksti leiab siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19391&AuditId=6570

Rahvusvahelise politseioperatsiooni PhishOFF käigus suleti üks suurimaid õngitsuskelmidele teenuseid pakkunud LabHost platvorme ja üle maailma peeti kinni 37 kurjategijat. Ligikaudu kümme neist tegid õngitsuspettusi Eesti suunal.

EUROPOLi koordineeritud politseioperatsioon PhishOFF kestis viimased kolm päeva kokku 18 riigis. Ükski kahtlustatav Eestis ei viibinud.

Operatsiooni ettevalmistused kestsid enam kui aasta ning selle nädala algusest on Eesti kriminaalpolitsei kogutud teabe alusel erinevates riikides kinni peetud 37 kurjategijat. Kinnipidamistega koos suleti ka seni suurim õngitsusteenuste platvorm LabHost. Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel väljastatud kohtumääruse alusel suleti veel 213 aktiivset õngitsuslehekülge, mis olid tehtud LabHosti poolt.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et üksus hakkas ligi kaks aastat tagasi uurima massiliste õngitsuslinkide lainet, kus kasutati ära Eestis tegutsevate pankade nimesid. „Jälgede kogumine ja andmete analüüs viis meid õngitsussüsteemini LabHost, mis pakkus teistele kurjategijatele tasu eest andmepüügi komplekte. Kaasasime teisi riike, kes alustasid samuti uurimised ning tulemuseks on seni ühe suurima sellise platvormi sulgemine,” rääkis Kelt.

LabHost oli avalik platvorm, kus kurjategijad said paarisaja euro eest ligipääsu andmepüügi komplektile, millega kelmusi toime panna. Komplekti kuulusid ka kümnete riikide suuremate pankade ja teenuste võltsitud veebilehed, millega kurjategijad said reaalajas inimestelt välja petta autentimisandmeid ja varastada pangakontodelt raha.

Rahvusvahelise uurimise käigus tuvastati vähemalt 66 000 veebilehte, mida ligi 10 000 kurjategijat kasutas kannatanute andmete või raha välja petmiseks. Üle maailma sai selle platvormi kaudu kannatada üle miljoni inimese. Välja petetud raha liikus erinevate pangakontode kaudu ning võeti sularahas välja, mistõttu on selle tagasi saamine praktiliselt võimatu.

Eesti inimeste suunal tegi platvormi kaudu õngitsusründeid kuni 30 kurjategijat, kellest ligikaudu kümme aktiivsemat peeti erinevates riikides kinni.

„Sellises mahus rahvusvahelised operatsioonid nõuavad väga head koostööd ja koordineerimist. Ühise pingutusega sulgesime platvormi, mis lõi väga paljudele kelmidele tegutsemiseks eeldused. Paraku ei ole tegemist ainukese sellise keskkonnaga ning politsei koostöö kelmide peatamiseks jätkub. Kelmus on globaalne kuriteoliik ning ka väga suure platvormi sulgemine ei too lõplikku mõju, sest kurjategijad on väga motiveeritud uusi kelmuste viise looma ja kasutama. Sellepärast on tähtis, et iga inimene neid ohte teaks ning ei vajutaks saadetud linkidele, ei logiks telefonikõne peale kuhugi sisse ega teeks ülekandeid,” ütles Kelt.

Kolmapäeval, 17. aprillil kella 11.03 ajal lahvatas Tartus Turu tänava äärses parklas tõenäoliselt gaasiseadme rikke tõttu paugatuse saatel leekidesse sõiduauto Volvo esiosa.

Päästjad hoidsid ära tule leviku auto salongi ja kõrvale pargitud BMW-le. Selgus, et hiljuti oli põlenud auto gaasiseadet remonditud.

Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub Keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.

Karulauk on Eestis paiguti levinud ja heades kasvukohtades tavaline liik, kuid tema seisund vajab jälgimist. Selleks, et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks, on looduskaitseseaduses sellega ümber käimisele sätestatud piirangud.

Nii nagu teistegi kaitsealuste liikide puhul, on ka loodusest korjatud karulaugu ning sellest valmistatud toodete ostmine ja müümine keelatud. Samas ei ole keelatud kaubelda koduaias või aiandis kasvatatud karulauguga.

Keskkonnaameti inspektorid käivad karulaugu müügikohti pisteliselt kontrollimas. „Meie inspektorid kontrollivad kõiki vihjeid ebaseadusliku tegevuse kohta, sealhulgas ka karulaugu müügikuulutusi sotsiaalmeedias. Vajadusel tuleb karulaugu müüjal kasvukoht aiandis või oma aiamaal ette näidata,” ütles Keskkonnaameti strateegia- ja analüüsiosakonna järelevalve arendusbüroo peainspektor Piret Reinsalu.

Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kontrollide ja trahvide eesmärk ei ole rikkujaid karistada, vaid rikkumised lõpetada, müügikuulutused kustutada ja müümine lõpetada. See on oluline, et kaitsealuse liigi looduslikud kasvukohad saaksid meie looduses elujõulisena püsida.

Kuidas korjata karulauku nii, et tema kasvukoht saaks säilida?

• Ühelt taimelt korja kuni paar lehte. Kindlasti ei tohi igalt taimelt kõiki lehti ära korjata, muidu taimed hukkuvad.
• Kui näed, et ühelt kasvualalt on karulauku juba korjatud, siis mine taimelehti korjama mujale. Nii saab karulauk edasi kasvada ja paljuneda ning kasvukoht säilib ka järgmiseks aastaks.
• Karulauku korjates püüa teisi taimi võimalikult vähe tallata. Tallamine nõrgestab taimi ja kahjustab karulaugu kasvukohta.

Elektriautode kasutamise soodustamiseks näeb seadus ette kohustuse paigaldada teatud hoonete juurde autode laadimiseks vajalik taristu. Kui esialgu puudutas vastav nõue üksnes uusehitisi ja rekonstrueeritavaid hooneid, siis alates 2025. aastast kehtib elektriauto laadimispunkti rajamise kohustus ka paljudele vanematele ärihoonetele.

„Ehitusseadustiku kehtivate nõuete kohaselt piirdub laadimistaristu väljaehitamise kohustus üksnes hoonetega, millele on ette nähtud enam kui kümme parkimiskohta,” ütleb advokaadibüroo RASK ehitus ja kinnisvara valdkonna kaasjuht Marina Lapidus. Nõuded kehtivad nii uutele kui ka rekonstrueeritavatele hoonetele, kui tööd hõlmavad parklat või hoone või parkla elektrisüsteemi.

Ärihoonete puhul tuleb Lapiduse sõnul vähemalt igale viiendale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu ning vähemalt ühele laadimispunkt. Elamuhoonete puhul tuleb igale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu (üksnes kaablikaitsetoru). Selle, kas tegemist on elamu või mitteelamuga, määrab ehitusregistrisse kantud hoone peamine kasutusotstarve.

Laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Samuti hoonetele, mille laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest.

„Samuti läheb erandi alla näiteks ärihoone, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ehk ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive ei ületa aastas 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa aastas 43 miljonit eurot. See erand kohaldub siiski vaid juhul, kui ärihoone omanik ka ise hoonet kasutab. Seega ei kohaldu erand olukorras, kus hoone omanik annab pinna üürile,” selgitab Lapidus.

Lisaks jäävad kohustusest kõrvale hooned, mis asuvad üliväikeses eraldatud võrgus ehk millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (näiteks Ruhnu). Samuti ei kohaldu nõue, kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust.

Alates 2025. aasta algusest peab olema vähemalt üks laadimispunkt ka nende vanade ärihoonete juures, mille teenindamiseks on ette nähtud enam kui 20 parkimiskohta ning mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. „Nõue kehtib ka nendele hoonetele, mille ehitusdokumentatsioon ei ole leitav, kuid mis olid faktiliselt olemas enne seaduse jõustumist 2020. aasta juulis,” lisab Lapidus. Küll ei kohaldu nõuded avalikele parklatele, mis ei ole ette nähtud olemasolevate ärihoonete teenindamiseks.

Seaduse seletuskirja kohaselt on laadimistaristuga seotud nõuete täitmata jätmisel tegemist rikkumisega, mille eest võib karistada rahatrahviga, mis on kehtiva seaduse alusel füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot.

Mida on oluline jälgida kortermajade juurde elektrilaadijate paigaldamisel?

Mida rohkem tekib elektrilaadijaid ärihoonetele ning mida populaarsemaks muutuvad elektriautod, seda enam soovitakse laadijaid ka elumajade lähedusse. Kaasomandis kinnistute puhul võib see advokaadibüroo RASK advokaat Ken Kaarel Grossi sõnul tingida aga mitmeid keerulisi olukordi, mida tasub ennetada.

„Muuhulgas puudutab see mitmeid kortermaju, kuna üldjuhul on nende parkla ja hoov kõikide korteriomanike kaasomandis,” ütleb ta. Seetõttu tuleb Grossi sõnul igal kaasomanikul silmas pidada, et seaduse kohaselt toimub kinnisasja valdamine ja kasutamine kõikide kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse alusel. „Seega võib elektrilaadija paigaldamiseks olla vajalik saada kõikide kaasomanike nõusolek või võtta vastu sellekohane kaasomanike enamusotsus,” selgitab ta.

Teatud erisustega kehtib eeltoodu ka siis, kui hoone on jagatud korteriomanditeks ja korteriomanikud kasutavad parkimiskohti erikasutusõiguse alusel. „Elektrilaadija paigaldamine hõlmab üldjuhul ka teataval määral ehitustöid ning kinnistu ja hoone kui terviku elektrisüsteemi sekkumist. Mida suurem on sekkumine, seda tõenäolisemalt tuleb vajalikud tegevused kooskõlastada teiste kaasomanikega,” lisab Gross.

Laadijate paigaldamisel tuleks hinnata ka seda, kas parkimiskoha ja laadija kasutamiseks on olemas vajalik kasutuskord ehk kaasomanike vaheline kokkulepe või kinnistusraamatusse on kantud asjakohane erikasutusõigus. Seda sõlmides tuleb ühtlasi arvestada, et näiteks pärijate ja tulevaste omanike suhtes kehtib üksnes kasutuskord (erikasutusõigus), mis on sõlmitud notariaalselt ja kantud kinnistusraamatusse.

Õigusekspertide sõnul on kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine asjakohane ka näiteks juhul, kui kaasomanikud soovivad kulude kokkuhoiuks paigaldada parklasse ühe või mitme kaasomaniku parkimiskohale ühise elektrilaadija. „Vastava kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmine on soovitatav isegi siis, kui olemasolevad kaasomanikud kõikide kaasomanike kasutusõigust ja väljakujunenud kasutustavasid praktikas aktsepteerivad, kuna tulevased kaasomanikud ei pruugi sellise korraga nõustuda,” selgitab Gross.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. aprill 2024:

võimalik, et üks punane joon ületati (miskit olulist Venemaal ära lasti) ning kahjuks mõni vene poole edenemine 87 rünnaku järel lisaks tuli…

1. Kogu Ukraina on kremlile sõjaline sihtmärk (120).

2. Venemaal läks õite palavaks…

3. Kupiansk-Kreminna: lisandus uus rünnakusuund.

4. Siversk: vene pool pisu edasi sai Bilohorivka juures.

5. Bahmut: muutusteta, kuigi surumine käib tugevalt.

6. Donetsk: Avdiivkast loodes vene poole edenemine jätkus.

7. Lõunarinne: järjest vene poole surve tõuseb ja mõned murelikud kõlakad.

8. Herson: muutusteta.

9. putin kiitis heaks hübriidsõja plaani läänega.

10. VTB juht kutsus üles „tapma SWIFTi” pärast pankade massilist keeldumist Venemaale maksete tegemisest.

11. Ukrainast naasnud vene soldatid panid toime üle saja mõrva.

12. Prantsusmaa konfiskeeris putini eksabikaasa villa.

13. Rindele värvatud vene vangide keskmine eluiga lühenes kahe kuuni.

Ukrainale antava abi hääletus USA Kongressis toimub laupäeval, 20. aprillil ning kahjuks jätkuvad Euroopas kemplused, kes ja kui palju õhutõrjevahendeid peaks Ukrainale andma…

1. Kolmapäeva, 17. aprilli hommikul tabas Venemaa Tšernihivit kolm korda rakettidega: raketirünnaku tagajärjel ohvrite arv ulatub üle 60, hukkus 17 inimest. Nagu ikka, tabati kortermaju. Njah, vene pool andis teada, et tabasid sõjaväelaste kogunemis/paiknemiskohti…

Täna öösel ja hommikul ründasid vene okupatsiooniväed ründedroonidega Ukrainat, plahvatused toimusid Hmelnõtski ja Ivano-Frankivski oblastis. Kuna viimased plahvatused toimusid enne kella seitset, siis infot loo kirjutamise ajaks rohkem polnud.

Piiri ja rinde lähedus ikka väga eluohtlik.

2. Venemaal Voronežis ründasid Ukraina luure peadirektoraadi droonid väeosa nr 75044 territooriumil asuvat 866. kütusehoidlat. Kohalike elanike sõnul oli Voronežis kohaliku aja järgi kella 21 paiku kuulda plahvatusi kütusehoidla territooriumil. Seejärel hakkasid Venemaa Telegrami kanalitesse ilmuma fotod ja videod tulekahjust Voroneži sõjaväeosa nr 75004 territooriumil, kus asub kütuseladu. Kohalikud või föderaalvõimud ei ole droonitabamuse kohta ametlikke teateid saanud. Samal ajal, nagu märkis Voroneži piirkonna kuberner, droon „avastati” ja „peeti kinni”.

Ukraina ründas Mordvamaal asuva 590. raadiotehnilist üksust sõjaväeosas 84680, teatasid allikad riigi kaitseministeeriumi luure peadirektoraadist (GUR) Ukrainska Pravdale. Droonide rünnaku alla sattus Kovõlkinos asuv radar 29B6 „Container”, mis suudab tuvastada sihtmärke kuni 3 tuhande km kaugusel ja enam kui 100 km kõrgusel. See on osa kosmoserünnakute luure- ja hoiatussüsteemist (SPRN).

Venemaa kaitseministeerium teatas eile hommikul drooni hävitamisest Mordva kohal. Vabariigi kuberner Artem Zdunov täpsustas, et droon ründas taas teatud objekti. Droonid lendasid esimest korda Mordvasse 11. aprillil. Nagu Astra kirjutas, oli siis sihiks sama sõjaväeosa 84680. Kannatada sai hoone, kus varem asus komandopunkt. Rünnaku video postitati kohalikele avalikele lehtedele. Ühes neist on kuulda plahvatust ja näha on suitsusammas. Kaugus Ukraina piirist hävimispaigani on umbes 680 km.

Rünnates Venemaa varajase hoiatamise süsteemi, võis Ukraina ületada ühe Moskva „punase joone”, kirjutab Newsweek. Kui radar sai tõepoolest kahjustada, võib see vastata ühele tuumarelva kasutamise võimalust määravale tingimusele, mis sisaldub presidendi dekreedis. Me räägime „vaenlase mõjust Vene Föderatsiooni kriitilistele riigi- või sõjalistele objektidele, mille rivist väljaviimine toob kaasa tuumajõudude reageerimistegevuse katkemise”.

Lisaks võib varajase hoiatamise süsteemide kahjustamine teoreetiliselt takistada „usaldusväärse teabe saamist ballistiliste rakettide väljalaskmise kohta”, samuti „vaenlase tuumarelva või muud tüüpi massihävitusrelvade kasutamist Vene Föderatsiooni ja (või) selle liitlaste territooriumil”.

2019. aastal väitis kaitseministeerium, et tänu Mordva radarile suudetakse jälgida lennukite õhkutõusmist Läänemerel, Mustal ja Vahemerel, samuti tiib- ja hüperhelikiirusega rakettide starte Venemaa sihtmärkide pihta. Radarijaama peadisainer Mihhail Petrov teatas, et sellel pole maailmas analooge ja see on võimeline avastama lennukeid 3 tuhande km kaugusel.

Droonid ründasid Tatarstanis asuvat Kaasani Gorbunovi lennukitehast, mis toodab ja remondib sõjalennukeid, sealhulgas strateegilisi pommitajaid Tu-22M ja Tu-160M. Operatsiooni viis läbi Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat, ütlesid luureteenistuste allikad RBC-Ukraine’ile. Nende sõnul sai tehas löögi 17. aprillil kella 10 paiku. Umbes samal ajal teatas kohalik sotsiaalmeedia Telegrami kanal „Kaasan maksimaalsel kiirusel”, et ettevõttes on sisse lülitatud sireen ja töötajaid evakueeritakse. Sarnased meetmed võeti kasutusele Kaasani helikopteritehases.

Business Online’i allikad ütlesid, et KAZi ja KVZ töötajad saadeti pommivarjendisse, kus nad veetsid umbes tunni ja naasid seejärel tööle. Lisaks peatati õhuhäire tõttu ajutiselt töö ja evakueeriti töötajad Alabuga erimajandustsoonis. Sama juhtus ka Taneco ja Siburi naftatöötlemistehastes, kirjutas „Ettevaatust, uudised”.

Samal ajal suleti ajutiselt lennukite vastuvõtuks ja väljumiseks Kaasani, Nižnekamski ja Nižni Novgorodi lennujaamad. Föderaalne lennutranspordi agentuur teatas, et piirangud kehtestati ohutuse tagamiseks. Telegrami kanali 112 andmetel oli põhjuseks droonirünnak. Kell 11.20 teatas kaitseministeerium drooni hävimisest Tatarstani kohal. Keskpäevaks olid piirangud lennujaamades tühistatud.

Gorbunovi lennukitehase pressiteenistus kinnitas Tatar-informile, et võtsid seoses ohuga kasutusele vajalikud meetmed personali ohutuse tagamiseks, kuid kahjudest ei teatanud. Nad märkisid, et pärast olukorra normaliseerumist naasid kõik töötajad oma tööülesannete juurde ja tehas jätkas tööd tavapäraselt.

Esimest korda pärast sõja algust lendasid Ukraina droonid Tatarstani ja ründasid 2. aprillil tööstusettevõtteid. Jelabugas sai löögi Iraani Shahedi droonide tootmiskoht ja Nižnekamskis Tatnefti naftatöötlemistehas. Vigastada sai vähemalt 14 inimest.

Tatarstan asub Ukraina piirist 1200 km kaugusel. Varem teatasid nad Kiievis droonide loomisest, mille lennuulatus on üle 1000 km.

Eile hommikul Venemaal Samara linnas Krõaži lennuväljal hävitati helikopter Mi-8, edastab GUR.

Vene miliblogija Rybar väidab, et Ukraina tabas eile hommikul Krimmis Džankoi õhubaasi 12 ATACMS-tüüpi raketiga, pihta oli saanud nii kolm S-400 kui kaks S-300 õhutõrjesüsteemi, mitmed lennuvahendid, hooned jne. Peaks vist olema veelgi lihtsam uusi sihtmärke Krimmis tabada…

Väidetavalt tegutses eile päeval Krimmis Jevpatorija lähedal õhutõrje. Teatatakse rakettide väljalaskmisest. Kertši sild suleti õhurünnaku ajaks.

Belgorodi linnas toimus täna öösel tugevam plahvatus droonirünnaku käigus, mis täpsemalt, polnud veel hommikuks teada.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool alustas tugevate rünnakutega Svatovest edelas rinde keskmises osas sillapeas teisel pool Zerebetsi jõge Novo Serhiivka küla suunas. Hetkel rohkem infot pole.

Ternõ suunal tugev vene poole surve pole juba pikemat aega muutusi rindejoones toonud.

4. Siversk: Bilohorivkast kagus asuvas tööstusalas on vene pool lõpuks saanud kanna maha ala külapoolses servas (u 500 m küla äärmistest hoonetest).

5. Bahmut: eile vene poole tugevad ponnistused vilja ei kandnud. Rünnati kogu rindel läänesuunal ja kokku neid Ukraina üle 20-ne loendas.

6. Donetsk: kahjuks vene poole edenemine Avdiivkast loodes ja põhjas jätkus. Esmalt suudeti Novokalõnove külla (Avdiivkast põhjas) sisse saada ja piki üht tänavat (eramajad ikka kahel pool) üle kilomeetri edeneda.

Avdiivkast loodes raudtee lähistel laiendab vene pool oma rünnakukoridori ning kuna mujal vene pool edasi ei saa, siis vist siia järjest ressurssi juurde suunatakse suurema läbimurde tegemiseks. Kahjuks on endal teadmata, kui palju siin sektoris Ukrainal kaudtulemoona jagub, aga tundub, et mitte piisavalt. Pisu annab aimu sellest ka droonide tegevus, sest üksikuid vene soldateid jahitakse nende väikeste droonidega, kui odavam oleks lasta sihtmärk ära näiteks miinipilduja või kahuri lasuga.

Mujal vaatamata hullule surumisele rindejoone muutusi ei tuvastanud.

7. Lõunarinne: murelikke kõlakaid.

Berdjanski suund: hetkel vaid kõlakad, et tõusnud surve vene poolelt siin rindel võis tuua rindejoones muutusi.

Tokmaki suund: vene pool andis teada ühest väiksemast Ukraina vasturünnakust Verbove juures ning ikka jätkus sisenemine Robotõne tapa-alasse ning kanda seal vene soldat seni maha saanud pole. Jagub kurtmist, et Ukraina on tuntavalt üle siin oma EW vahenditega ning tegevat paremat koostööd erinevate relvaliikide vahel (droon-kaudtuli).

Melitopoli suund: muutusteta.

8. Herson: vene blogija andis teada, et olla pisu kasvanud Ukraina sõdurite arv Dnepri idakaldal Krõnkis. Seni siiski pole vene poole blogijad suutnud selgitada oma lugejatele, miks seda väikest koosseisu pole suudetud likvideerida…

9. Vene propaganda USA-s ja Euroopas, vene välisministeeriumi agressiivne poliitika, flirtimine globaalse lõunaga, et tekitada lääne suhtes vaenulikku suhtumist ja sundida seda toetama Venemaad tema soovis maailmakord enda jaoks ümber kujundada ja sõbralikud autoritaarsed režiimid – kõik need on osa Venemaa kõrgeima juhtkonna poolt heaks kiidetud plaanist.

„Kõik läänesuunalised tegevused peavad olema allutatud ülesandele luua tingimused, et kollektiivne Lääs loobuks oma venevastasest kursist ja astuks kooselu mudelisse, mis tagab Venemaa ja tema liitlaste julgeoleku,” seisab Venemaa välisministeeriumi dokumendis ametlikuks kasutamiseks, sõnastades „prioriteetsed töövaldkonnad … Venemaa Föderatsiooni uue välispoliitika kontseptsiooni heakskiitmise valguses”.

putin kinnitas kontseptsiooni dekreediga 31. märtsil 2023. Selles öeldakse: „Venemaa välispoliitika on rahumeelne, avatud, etteaimatav, järjekindel, pragmaatiline, mis põhineb rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamisel ning soovil teha võrdset rahvusvahelist koostööd. ühiste eesmärkide lahendamiseks ja ühiste huvide edendamiseks.” Kuid 11. aprillil võeti välisministeeriumi juhtkonna koosolekul vastu otsus, mis jagab ministeeriumi keskaparaadile, välisasutustele ja allorganisatsioonidele hoopis teistsuguseid korraldusi.

Tegelikult kirjeldab üks Euroopa luureteenistustest Washington Postile (WaPo) edastatud dokumendi hübriidsõja suundi, mida Venemaa peab lääneriikide vastu:

Oluline on luua mehhanism nende (ebasõbralike riikide) välis- ja sisepoliitika haavatavate punktide väljaselgitamiseks, pidades silmas praktiliste sammude väljatöötamist Venemaa vastaste nõrgestamiseks. Ebasõbralike riikide laiaulatuslik ohjeldamine tuleb läbi viia ründavate teabekampaaniate ja muude osakondadevahelises formaadis kokkulepitud meetmetega, mis hõlmavad sõjalis-poliitilist, kaubandus-majanduslikku, infopsühholoogilist, väärtuste ja muid valdkondi.

putini ja tema režiimi vallandatud sõda Ukraina vastu käsitletakse resolutsioonis osana ülemaailmsest hübriidsõjast, mis peaks viima maailma loomiseni, mis ei põhine USA hegemoonial. „Sõjalise erioperatsiooni tulemus määrab suuresti tulevase maailmakorra piirjooned,” öeldakse dokumendis.

Diplomaate nähakse selles sõjas vene armee teise osana. Ülemaailmsel erioperatsioonil edu saavutamiseks tuleb nende probleemide lahendamiseks ümber suunata „Välisministeeriumi personal, rahalised ja organisatsioonilised ressursid”.

Ministeeriumi juhtkonna antud juhiste hulgas oli „töötada välja dokumendi eelnõu koodnimetusega „Multipolaarse maailmakorra kontseptsioon”, mis visandaks Venemaa nägemuse rahvusvahelise koostöö tuleviku arhitektuurist erinevates valdkondades, et tugevdada Venemaa intellektuaalset juhtpositsiooni ühendav ja konstruktiivne tegevuskava maailmaareenil. Diplomaadid demonstreerivad intellektuaalset juhtimist, püüdes seada „absoluutseks prioriteediks, et süvendada suhtlemist riikidega, kes toetavad „Ukraina erioperatsiooni” või tunnevad sellele kaasa”, tugevdada Aasia, Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide suveräänsust, et ületada oma neo-koloniaalsõltuvus läänest, rajada finants- ja majandusmehhanismide võrgustik ilma lääne osaluseta ja nii edasi.

Dokumendis räägitakse ka vajadusest hinnata „lisaväärtust”, mida Venemaa saab rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest ning antakse juhised koostada ettepanekud „vormingu muutmise, nende töös osalemise ja rahastamise peatamise või lõpetamise võimaluse kohta, lähtudes sellest, millist lisandväärtust saab Venemaa. selliste struktuuride kasulikkust meie riigi rahvuslikele huvidele”. Hiljutiste sündmuste põhjal otsustades peeti KRDV tuuma- ja raketiprogrammide ning vastavate sanktsioonide täitmist jälgiva ÜRO ekspertide rühma tööd kasutuks ja võib-olla Venemaa „rahvuslikke huve” kahjustavaks.

2024. aasta märtsis blokeeris Venemaa, kes on praegu Kim Jong-uni režiimiga sõber ja ostab sellelt mürske ja rakette, 15-aastase komisjoni töö pikendamise. Venemaa esindaja ÜRO-s Vassili Nebenzja ütles, et Moskva vastab Washingtoni ja tema liitlaste „üha jultumatele süüdistustele” väidetava Põhja-Korea tuumaohu kohta nii: „Selline ohtlik sündmuste pööre piirkonnas õõnestab Vene Föderatsiooni põhihuve riikliku julgeoleku valdkonnas. Komisjoni töö mängib üha enam lääne lähenemiste kätte”.

Vene juhtiv akadeemik, kellel on tihedad sidemed kõrgete Vene diplomaatidega kinnitas WaPo-le: otsus ÜRO ekspertide rühma kohta on „selge signaal”, et salajases resolutsioonis sisalduvaid juhiseid juba täidetakse.  Välisministeeriumi valitsemisalas olevale Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudile (MGIMO) tehti ülesandeks „tagada, et uuendatud välispoliitika kontseptsiooni võetaks haridus- ja teadustegevuses järjepidevalt arvesse”.

10. Rahvusvaheline maksesüsteem SWIFT, millest on välja lülitatud peaaegu kõik Venemaa suured riigipangad, tuleks „tappa”, ütles VTB (Venemaa suuruselt teine pank) tegevjuht Andrei Kostin kolmapäeval. Tema sõnul peab Venemaa finantssektoris suveräänsuse saavutamiseks üle minema digitaalsetele maksetele. “„Selles suunas liiguvad ka meie vastased. SWIFT teatas, et hakkavad peagi ka digimakseid läbi viima enda kaudu. Kuid me peame oma arvutustes SWIFT-i tapma, sellest täielikult eemalduma ja kaasama sellesse ka oma sõbrad,” sõnas Kostin.

Alates 2022. aasta veebruarist USA sanktsioone blokeerinud Venemaa varade poolest teise riigipanga VTB juht kurtis eelmisel nädalal, et välispangad blokeerivad massiliselt makseid Vene Föderatsioonile. Kostin ütles, et selgitusteta keeldumised on sagenenud, peamiselt „sõbralike jurisdiktsioonide” krediidiasutustelt.

„Kui aasta tagasi seisime silmitsi ülesandega jätta SDN-i osalejad tehinguteedelt välja (need, kes langesid kõige karmimate sanktsioonide alla) ja mitte kasutada SWIFT-i, siis nüüd on keskseks probleemiks saamas geograafia ise. Kohe, kui kaup siit või sealt läheb (Venemaalt või Venemaale), süttib stopp-tuli,” rääkis VTB juht.

Sõja esimesel aastal sai VTB RAS-i andmetel oma ajaloo rekordilise kahjumi summas 757 miljardit rubla. Pank teenis eelmisel aastal kasumit (432,2 miljardit rubla), mis kattis aga vaid veidi üle poole tekkinud kahjudest.

11. 2023. aastal mõisteti Venemaal mõrvas süüdi 116 sõjaväelast, millest sai ajalooline rekord, vahendab Mediazona viidates ülemkohtu andmetele. Aasta varem anti selle artikli (kriminaalkoodeksi 105) alusel kohtu alla 13 sõjaväelast. Üldiselt ei ületanud nende arv aastatel 2017–2022 21.

98 ajateenijat ja lepingulist sõjaväelast mõisteti mõrvas raskendavate asjaoludeta, veel 18 sõjaväelast mõisteti süüdi raskema kvalifikatsiooni alusel, nähes ette karistuseks kuni eluaegse vangistuse. Jutt käib konkreetselt tahtlikust mõrvast – riigikohus ei võta statistikasse relvade ja sõjatehnika hooletu ümberkäimise juhtumeid, mis viisid inimese surmani. Lisaks on 2,5 korda kasvanud sõjaväelaste põhjustatud raskete kehavigastuste juhtumite arv (kriminaalkoodeksi artikkel 111). 2023. aastal mõistsid kohtud selliseid karistusi 133, aasta varem 50.

Meedia hinnangul panevad enamiku kuritegude toime endised vangid, kes on värvatud sõjaks Ukrainaga. Näiteks mullu augustis Karjalas pussitas rindelt naasnud Igor Sofonov koos kaaslasega surnuks kuus inimest. Nagu selgus, tuli ta sõtta kolooniast. Sofonov postitas oma sotsiaalvõrgustikesse foto kaitseministeeriumiga seotud üksuse Storm Z logoga.

Venemaa kaitseministeeriumi esindajad hakkasid 2023. aasta kevadel kolooniates ringi sõitma, et otsida neid, kes on valmis presidendilt armuandmise eest rindele minema. Enne seda tegeles sellise tegevusega Wagneri PMC, mille palgasõdureid ei peetud Vene armee karjäärisõjaväelasteks. Mõned rühmituse endised võitlejad sõlmisid aga lepingud ka kaitseministeeriumiga pärast selle asutaja Jevgeni Prigožini surma.

Sõja üle elanud süüdimõistetud kantakse jätkuvalt kuriteoteadetesse. Tänavu veebruaris juhtus jakuudi külas Kutanas topeltmõrv: rindelt naasnud Viktor Savvinov murdis eramajja ja lõi raudkangiga joomakaaslase pea lõhki ja tappis seejärel kirvega 64-aastase Valentina Fedorova (konkursi „Venemaa parim õpetaja” võitja). Ohvri tütar ütles, et kinnipeetav mõisteti varasemalt kolm korda süüdi ja 2023. aastal „läks ta teenima”.

12. Prantsuse võimud konfiskeerisid Biarritzi lähedal asuva villa Suzanne (alias Rêverie), mille omanik on ettevõtja Arthur Otšeretnõi, kes on putini eksabikaasa Ljudmilla abikaasa, kirjutab Challenges. Biskaia lahe kaldal Angletis asub 450 m² suurune art deco stiilis villa koos 0,5 hektari suuruse pargi, basseini ja golfiväljakuga. Selle eeldatav maksumus on 5,4 miljonit eurot. Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse jäeti kinnistu maha.

Väljaande andmeil arestiti villa eelmise, 2023. aasta 6. detsembril. See juhtus pärast korruptsioonivastase valitsusvälise organisatsiooni Transparency Internationali kaebust, mis nõudis selle ostmiseks raha päritolu kontrollimist. Uurimise viis läbi organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse Pariisi prokuratuur. Asutuse ametnikud otsisid häärberi läbi.

Ljudmilla Putina uue abikaasa nimele registreeritud prantslaste villast rääkis esimesena organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimiskeskus (OCCRP). Ta sai teada, et ost leidis aset pärast lahutust presidendist 2013. aastal. Hiljem kirjutas Current Time, kuidas oma perekonnanime Otšeretnajaks muutnud Ljudmilla isiklikult koos oma noorima tütre Katerinaga, keda ümbritsesid mitmed valvurid, tuli maja vaatama. Villa Suzanna kõrval asub villa Altamira, mis on registreeritud Katerina Tihhonova endisele abikaasale Kirill Šamalovile.

2022. aastal avaldas Aleksei Navalnõi meeskond uurimise putini endise naise elu ja luksuskinnisvara kohta. Seal oli kirjas, et Ljudmilla ja tema uus abikaasa Arthur Otšeretnõi saavad Moskva linnavalitsuselt, Gazprombankilt ja teistelt ettevõtetelt miljoneid rublasid ning omavad kortereid ja villasid Prantsusmaal, Šveitsis ja Hispaanias.

Varem teatati, et sõja ajal teenis putini eksnaine tänu mikrokrediidiorganisatsioonile CarMoney miljard rubla: äri sai hoogu riigi halveneva majandusolukorra taustal, mille tulemuseks oli „palgapäevalaenude buum”.

13. Venemaa kaitseministeeriumi värvatud vangid surevad keskmiselt kaheksa nädala jooksul pärast sõtta Ukrainaga saatmist. Varem, 2022. aasta juunist 2023. aasta jaanuarini, kui Wagneri PMC värbas kolooniatesse „vabatahtlikke”, oli nende eluiga kolm kuud, selgitas BBC Russian Service. Ajakirjanikud jõudsid sellisele järeldusele pärast 9327 Ukrainas surnud vangi järelehüüde uurimist. Neist 1910 inimest võitles kaitseministeeriumi Storm üksustes ja 7417 Wagneri ERK-s. Selle asutaja Jevgeni Prigožini juhitud palgasõdurite rühma eksisteerimise ajal võisid rindele sattunud vangid ellu jääda keskmiselt kuu aega kauem.

Väljaanne toob selle tendentsi tõenäolise põhjusena välja vähese väljaõppe kaitseministeeriumis. Seega ei olnud Wagnerisse värvatud vangide hulgas neid, kes surid kahe esimese nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist, mis oli määratud väljaõppeks. Ja Storm üksustes oli selliseid juhtumeid.

Teine põhjus on värvatute kehv varustus. Vangide ütluste kohaselt andis kaitseministeerium nad pärast värbamist isehakanud „LPR” ja „DPR” võimude alluvusse ning nad keeldusid sageli isegi elementaarseid asju väljastamast. Süüdimõistetud ei saanud kätte ei kaevikute kaevamiseks vajalikke sapöörivahendeid ega esmaabikomplekte ning relvad võisid olla rikkis.

„Paljudel sõduritel olid lahinguks sobimatud kuulipildujad ja kui tuli käsk, et nad peavad need välja vahetama, ütlesid nad, et see on võimatu: kuulipilduja oli juba inimesele määratud,” ütles Z-blogija Vladimir Grubnik, kes aitas Storm üksusi.

Wagneri PMC oli kõigi oma sõdurite varustamisel palju vastutustundlikum. „Eratöövõtja ei saa liigsetest kahjudest kasu – see teeb haiget taskule, nii et Wagnerid on varustatud hea suletud side, kaasaegsete droonide, soomuskaitseseadmete ja muuga,” ütles nüüdseks surnud vene armee seersant Andrei Morozov.

Kuid nii Wagner kui ka kaitseministeerium kasutasid vange nn liharünnakutes – frontaalrünnakutes positsioonidele, ilma soomusmasinate ja muud tüüpi vägede toetuseta, mistõttu kandsid sellised üksused suuri kaotusi. Lisaks harjutasid PMC-d hukkamisi distsipliini rikkumise, taganemise või ülesande täitmisest keeldumise eest. See tõi vangide seas kaasa täiendavaid ohvreid.

Alates 2023. aasta kevadest tegeleb kolooniate saadetistega rindele eranditult kaitseministeerium. Kuni selle aasta augustini tingimused ei muutunud: vangidele anti presidendilt armu ja nad naasid pärast pooleaastast rindel oldud aega koju. Selle skeemi järgi läks rindele ligi 50 tuhat venelast, ütles Prigožin. Sama arvu kinnitasid ka ajakirjanike arvutused. Selle tulemusena pöördusid kümned raskete vägivallakuritegude eest süüdi mõistetud inimesed tagasi oma endisesse elukohta.

Nüüd viiakse vangid pärast kuueks kuuks lepingu sõlmimist „vabatahtlikena” rindele, kuid armu andmise asemel antakse neile „tingimisi vabastamine”. Selle tulemusena võitlevad kolooniatesse värvatud samadel tingimustel kui tavalised lepingulised või mobiliseeritud sõdurid, kes ei tohi putini mobilisatsioonimääruse tõttu enne sõja lõppu koju naasta. Kõiki nende lepinguid uuendatakse automaatselt pärast aegumist.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Tänase neljapäeva, 18. aprilli varahommikul juhtunud raskes liiklusõnnetuses hukkus jalakäija.

Teade raskest liiklusõnnetusest laekus häirekeskusele täna hommikul kella 5 ajal. Esialgse info kohaselt liikus 35-aastase mehe juhitud sõiduauto Volkswagen mööda Laagna teed, kui sõitis otsa kõnniteel liikunud jalakäijale. Jalakäija sõi õnnetuses sedavõrd raskeid vigastusi, et hukkus sündmuskohal.

Politsei tuvastas, et auto roolis olnud mees oli raskes joobes. Kõik muud õnnetuse asjaolud on alles selgitamisel.

Laagna tee on alates Mahtra tänavast linnast väljuval suunal suletud ning seal suunavad liiklejaid ümbersõidule politseipatrullid. Liiklejatel palutakse seal kandis liigeldes arvestada ümbersõiduga ning varuda oma sõitudeks aega.

Räägib Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Kevin Enni:

Praegu teadaolevalt liikus sõiduauto Volkswagen mööda Laagna teed linnast väljuval suunal, kui sõitis otsa ülekäigurada ületanud jalakäijale. Jalakäija, 60-aastane naine sai õnnetuses raskelt viga ning hukkus sündmuskohal.

Avariipaika saabunud politsei tuvastas, et auto roolis olnud mees oli raskes joobes, ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning viidi kinnipidamiskeskusesse. Avariiline sõiduk teisaldati politseiparklasse.

Ülekäigurada õnnetuspaigas on reguleeritud fooridega ning edasises menetluses selgitame lähemalt, kas foorituled sel momendil töötasid. Lubatud maksimaalne kiirus sel teelõigul on 70 km/h. Õnnetuse hetkel oli väljas veel pime. Nähtavus avariipagas on hea ning sel momendil põles ka tänavavalgustus.

Raske õnnetuse täpsemad asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses.

Ilm kisub talviseks ja lumiseks, järgmise nädala algul on oodata lund ja tuisku.

Homse neljapäeva, 18. aprilli hommik on pilves, üksikute selgete laikudega ja sajuta. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi. Ennelõuna on pilvisem, õhtupoolikul tekib pilvkattesse selgemaid laike. Suuremat sadu ei tule. Õhutemperatuur on päeval põhjarannikul 2–3 kraadi. Lõunaosas 4 kuni 8 kraadi, vahendab ERR.

Reede öö on selgem, sajuta ja miinustes. Päev on napilt plussis, aga lõõtsuvas põhjakaare tuules üsna kõle. Peipsi taha jõuab madalrõhkkond ja toob Eesti idaserva lund.

Laupäeval poetab lund ja lörtsi Eesti ida- ja põhjaserva. Pühapäev on sajuta. Ööd on miinustes, päevad napis plussis.

Uus nädal algab lumiselt, võib tulla tuisku.

Uus töötushüvitise kord võib kaasa tuua töötuskindlustuse maksu tõusu, sest töötukassa koormus kasvab 45 miljoni euro võrra aastas, aga raha selleks ei jätku.

Majandusministeeriumis koostatud eelnõu kaotab riigi makstava töötutoetuse ja jätab alles vaid töötukassa poolt makstava töötuskindlustushüvitise. Viimast kogutakse töötuskindlustusmaksega vastavalt 1,6 protsenti töötajalt ja 0,8 protsenti tööandjalt. Seadusemuudatusega hüvitise saajate ring osaliselt laieneb, lisanduvad töötutoetust saanud inimesed. Selliseks muudatuseks on aga raha puudu. Töötukassa juht Meelis Paavel ütles „Aktuaalsele kaamerale”, et 2025. aastal vajaks töötukassa selle muudatuse tagajärjel täiendavalt 23 miljonit ja sealt edasi umbes 45 miljonit eurot aastas.

Võru linnas on liiklusmärkidest saanud tuulelipud, mis edasi-tagasi liiguvad. See võib olla päris ohtlik.

Üks märk on eriti ohtlikult viltu vajunud. Olgem tähelepanelikud, linnakodanikud ja külalised.

Siin on pildid:

Tänavuse, 2024. aasta veebruaris ostis Leedu Venemaalt 12 200 tonni teravilja 1,95 miljoni euro eest, jätkates ostmist pärast kuuekuulist pausi.

Lisaks suurendas Läti talve lõpus oma importi, ostes Venemaalt 58 800 tonni teravilja 10 miljoni euro eest, vahendab Ukrainska Pravda.

Veebruaris ostsid Euroopa Liidu riigid 92 600 tonni Venemaa teravilja 16,9 miljoni euro eest.

Leedu peatas Venemaa teravilja impordi enne seda 2023. aasta mais. Viimane saadetis tehti sama aasta juulis.

Pole mingit kahtlust, et Venemaa valmistub lisaks Ukrainale ka mujal iseenda algatatavaks sõjaks, sõnas kaitseväe juhataja Martin Herem täna Tallinnas.

Herem ütles Teaduste Akadeemia aastakoosolekul peetud kõnes, et Venemaa valmistub täna raudselt sõjaks, selles pole minul mitte mingit kahtlust. „Ma olen näinud NATO plaane, mitte ükski neist pole selline, kus sinised jooned läheksid üle piiri enne tema agressiooni. Ta võiks olla väga kindel, et NATO ei ründa, ometi valmistub ta sõjaks. Milliseks sõjaks ta siis valmistub? Tõenäoliselt selliseks, mida ta ise alustab,” ütles Herem.

Herem ütles, et Venemaa võib Eestit kasvõi kohe rünnata.

„Venemaal ei ole Ukrainast väljatulemise järel vaja mitte taastuda, vaid ette valmistada. Sõltuvalt sellest, mida ta tahab saavutada, ütlen ma, et tal ei ole vaja kolme aastat. Tänane sõjamasin Venemaal töötab nii hästi, et kui ta tahab teha lihtsalt ühe kuuajase sõjalise operatsiooni Eesti, Läti või Leedu vastu – tekitada siin väga inetuid pilte, teades isegi, et ta sõjaliselt kaotab -, ei ole tal vaja mingisugust erilist ettevalmistust,” leidis Herem.

„Selle tulemuseks võib olla Eesti sõjaline võit – ühel pool 20 000 kaotajat ja teisel pool ainult tuhat -, ent meie sõjaline võit võib olla niivõrd inetu, et enamus teist ütleks, et kaitseväe juhtaja oli täitsa loll; et poliitikud ei andnud piisavalt raha; me läheme omavahel tülli; me ütleme, et lätlased olid liiga aeglased, sakslastest rääkimata, kuigi nad tegid täpselt kõik plaani järgi. See võib olla Venemaa eesmärk, mida ta hiljem ekspluateerib,” jätkas ta.

Herem ütles, et ohu märgid on üleval. Venemaa hoiab tüli pidevalt üleval. Kuu aega tagasi pidas Kaitsepolitsei kinni 12 või 13 sabotööri, kes olid Venemaa eriteenistuste poolt palgatud ja juhendatud, et panna neid tegema akte, mis ühiskonnas tõenäoliselt keeravad üles pinged. Lööme sotsiaaldemokraatide juhi autoaknad sisse ja ütleme, et seda tegi EKRE. Põletame mõne lao maha, mida nad ei jõudnud teha, ja ütleme, et laol on venelasest omanik ja Isamaa põletas. Sellised asjad ei maksa väga palju. Lööd kaikaga vastu õunapuud ja vaatad, palju õunu alla kukub. See hoiab tüli kogu aeg kuumas. Venemaa ei tee seda ainult Eestiga, vaid ka teiste Balti riikide ja Poolaga.

Herem ütles, et rahvusvahelises pildis tuleb pidevalt pilku peal hoida erinevatel konfliktiohu kolletel kogu maailmas. „Sõda Taiwanil – Ameeriklaste tähelepanu on kohe seal. Rahutused Balkanil – sakslaste-prantslaste tähelepanu seal. Kui lisada veel Israel, siis avanebki võimaluste aken.”

Eesti ettevalmistused koos NATO-ga ei pruugi aga Heremi hinnangul midagi ära hoida. „Nagu ütleb Iisrael: sa ei saa hullumeelset heidutada. Sa ei saa öelda, et sa lähed vangi, sa saad surma, kannad kaotusi – teda see ei huvita,” sõnas kaitseväe juhataja.

Heremi sõnul on näha, et NATO heidutus ei tööta. Ukrainasse sissetung sai võimalikuks mitte ainult seetõttu, et Venemaa nägi, et Ukraina ei valmistu, vaid ka NATO ei valmistu. Venemaa teadis, et NATO-l pole Ukrainale midagi anda.

Heremi sõnul puudusid seni konkreetsed plaanid, kuidas Eestit kaitsta, sest loodeti heidutuse peale. Nüüd tuleb aga kiiresti tegutseda, aga kõik võtab aega, ettevalmistused, materjalide ja varustuse hankimine, vähemalt 3 aastat.

Herem puudutas oma kõnes ka aastat 2028, mil peaks vahetama oma positsiooni Hiina liider Xi Jinping, kes on öelnud, et tahab oma ametiajal Taiwani asja ära lahendada.

„Kes kurat ütleb, et Putin, Jinping, siis see kutt Koreas, Khomeini ja kes veel omavahel asju kokku ei lepi ja järk-järgult seda ellu ei vii,” sõnas ta.

Heremi sõnul ei saa seda aega ootama jääda, vaid tuleb tegutseda. Tuleks heita kõrvale kõik ilusat jutud murrangulistest tehnoloogiatest ja investeerida sellesse, mis on tappev võimekus. „Hea sõna või kübervõimega me Venemaad eemale ei hoia oma piiridest, Ukraina näitel, selleks on ainult üks vahend – tappev jõud,” märkis Herem.

Heremi sõnul on Eestil tõsine probleem sellega, mis teeb pauku ehk laskemoonaga. „Meil on sellest puudus suures osas,” ütles Herem, „ja isegi, kui meil oleks raha, siis mingite asjade puhul saaksime need kätte 2028-2029. aastal. Ma arvan, et see võib täna olla vastutustundetu ja liiga hilja.”

Et saada kiiremini mingeid asju, peaks pöörama pilgu Eestisse ja laskma Eestis teha midagi sellist, mis pole nii usaldusväärne, aga Ukraina näitel töötab ka, selle asemele, et panna laskemoonale kuluvat raha Hispaaniasse või Prantsusmaale, ütles Herem.

Üks näide on rakett Spike SR, mis lendab 5 kilomeetrit otsenähtavusega kusagile metsa taha. Selle tõenäosus on 80 protsenti, et ta tankile pihta saab. Selle asemele võib aga teha drooni, millele pannakse 2 kg lõhkeainet külge ja me teame, et Ukrainas on see tõenäosus 20 või isegi vähem protsenti. Droon maksab 2000 eurot, Spike SR maksab 120 000. 5-10 drooniga võiks tankile pihta saada. Ukrainas see töötab. Täna me võime unistada tipptehnoloogiast 2029l või 2030. aastal, 2027. aastal meil sellest mingit kasu ei ole.

Sama kehtib ka sidesüsteemide kohta, mis on kallid ja saavad valmis alles 2030. aastal, ütles Herem. Samas liigub Ukraina sõjaline info pilves avalikes võrkudes, kuna tähtis on kiirus. Kui vaenlane midagi teada saab, on juba hilja. Samamoodi käitub ka Venemaa. Eesti aga püüab ehitada väga turvatud süsteeme.

Kaitseväe juhataja avas ka sõjaplaane. „Kõik need punktid, kust Venemaa kavatseb Eestit 50 või 100 kilomeetri pealt mõjutada, nagu see täna toimub Ukrainas ja millele neil rohtu ei ole, need me laseme puruks! Me ei hävita neid mitte Rakveres või Narvas vaid Ivangorodis, Petseris või kuskil seal,” märkis ta.

Suwalki koridori teemal leidis Herem, et see ei ole probleem. Eestil, Soomel ja Rootsil tekib tema sõnul agressiooni esimest hetkest alates õigus olukord Läänemerel oma kontrolli alla võtta ning jätta Venemaa igasugusest õigusest seal otsustada. „Venemaa jääb võimaluseta tuua Läänemerele ka õhu- ja laevatõrjet ja vedada kartulit Peterburist Kaliningradi,” sõnas kindral.

„Kui liiguvad legendid, et me oleme Ameeriklastelt või Iisraelilt ostnud asju, millega me ei tohi üle piiri lasta, siis see ei vasta tõele,“ ütles kindral.

Eesti kasutuses oleva laskerelvastuse osas tõi Herem näiteks K-9 haubitsa 155-millimeetrise laskemoona Vulcano, mis on juba testitud ja osa sellest saabub aasta lõpus – laseb see 70 kilomeetrit ühe meetri täpsusega.

Teiseks 90-kilomeetrise lennuraadiusega tapjadroonid Mini Harpy – aasta lõpuks saab osa neist kätte – neil on võime sihtpunktis 20 minutit objekte otsida ja ükski tank nende vastu ei saa, rääkimata väiksematest asjadest

NATO liitlaste brittide ja ameeriklaste varustuses on täna juba Eestis (enda omad tulevad järgmisel ja ülejärgmisel aastal) üle 300-kilomeetrise laskeraadiusega HIMARS süsteemid ning lõpuks Eestis samuti olemas olevad BlueSpear laevatõrjeraketid 280-kilomeetrise laskeulatusega.

Heremi sõnul ongi Eesti peamine eesmärk hankida täna võimalikult palju laskemoona, et hävitada vaenlast endast kaugemal.

Mis puutub õhutõrjesse, siis ütles Herem, et see ei aita alati kõige vastu. Ta tõi näite Ukrainas Venemaa poolt kasutatavatest rakettidest S-300, mis lendavad sellise kiirusega, et ükski õhutõrje pole siiamaani sealt vahelt midagi ära võtnud.

„Ka 500-kiloste liugpommide vastu ei aita mitte midagi muud, kui lasta õhku taristu, kust lennukid stardivad,” ütles kaitseväe juhataja.

Samuti on õhutõrje väga kallis, et seda kasutada droonide alla tulistamiseks. Keegi ei jõua toota 1000 õhutõrjeraketti, et alla tuua 1000 ründedrooni Shahed, mida Venemaa kasutab. Selle asemel on Eestis droonitõrjeks ümber seadistatud mõned 23 mm õhutõrjekahurid Sergei, aga neid peaks olema rohkem.

Video on siin:

Tänases riigikogu infotunnis ei saanud välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) vastata Isamaa fraktsiooni liikme Aivar Koka küsimusele, sest EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets hüüdis talle pidevalt vahele. 

Kokk ütles, et ligi 150 tuhat inimest saavad Eestis valida, kes on Vene või Valgevene kodanikud või nn hallipassi inimesed, kes võivad toetada Vene režiimi või Putinit ja see on väga ohtlik. Kokk ütles, et näiteks Tallinna värskelt valitud linnapea Jevgeni Ossinovski on mittekodanikelt hääleõiguse äravõtmise vastu. Samuti on Koka sõnul hull see, mis kirikutes toimub. Teda huvitas, milline on praegu seis selles osas, kas leitakse lahendus.

„Väga olulisi teemasid puudutasite. Tõepoolest, me peame vaatama kõiki teemasid läbi julgeolekuprisma. Me oleme siin Venemaa naaberriik ja Venemaa proovib toimetada ka Eesti riigis. See ei ole mingi saladus, et üle kümne inimese on Eesti julgeolekuorganite poolt vahistatud seoses sellega, et Venemaa organiseerib meie territooriumil segadust, kasutades julgeolekuasutusi Venemaal, et rünnata meie avalike isikute vara. Ega need asjad ei peatu, me peame väga karmilt tegelema,” rääkis Tsahkna.

Vene ja Valgevene kodanikke ning nende valimisõigust kommenteerides lausus Tsahkna, et nende lojaalsus ei käi mööda kodakondsust. „Siinsamas saalis täna kuulsin selliseid narratiive ja tehti selliseid lõbusaid nägusid sel ajal, kui me rääkisime tuhandetest inimestest, kes Ukrainas hukkuvad ja Ukraina toetamisest. Lojaalsus ei käi ainult läbi kodakondsuse, vaid see on ka kultuuri küsimus,” sõnas Tsahkna.

EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets hüüdis üle saali Tsahknale: „Lõpetage ära! Lõpetage ära!” Selle peale kõlistas riigikogu esimees Lauri Hussar saadikule rahunemise märguandeks spiikrikella.

Tsahkna jätkas: „Nagu me näeme, siin saalis on ka harjutud ja toodud siia kultuuri, kus inimesed karjuvad.”
Poolamets karjus edasi: „Lõpetage ära!”

Selle peale reageeris ka kaitseminister Hanno Pevkur (RE), kes koputas lauale ja ütles: „Ära karju”. Hussar kõlistas samal ajal rahunemiskella ja ütles, et Poolamets laseks Tsahknal lõpetada.

„Ma olen olnud pikalt riigikogus, alates 2007. aastast ja see kultuuritus on tulnud siia selle seltskonnaga. Ma Antit tunnen juba pikka aega, aga ma ei uskunud sinust elu sees, et ma seda näen siin riigikogu saalis, kus sa karjud,” osundas Tsahkna Poolametsale.

„Häbiväärne!” hüüdis Poolamets. „Ärge tulge sõimama riigikogu liiget,” jätkas ta.

„Head kolleegid! Head kolleegid! Head kolleegid, palun riigikogu saalis rahu!” palus Hussar. „Head kolleegid, palun jääge viisakaks ja palun lubage küsimusele vastamine lõpetada. Hea kolleeg Anti Poolamets! Härra minister lõpetab ja me lõpetame selle infotunni ära,” lausus Hussar.

Ent Poolamets karjus edasi Tsahkna peale.

„Anti Poolamets, palun lahkuge sellisel juhul saalist, kui te segate istungit. Palun, härra minister!” pöördus Hussar nüüd Tsahkna poole.

„Kui me räägime väärikusest, siis see, mida me praegu nägime siin otse-eetris, see kindlasti ei olnud väärikas. Kurb on see, et omaenda sõnade peale inimesed vihastavad, kui neid nimetatakse õigete nimedega. Kremli narratiivi ja lugu mina Eesti riigis ei lase viljeleda. Kuna mul natuke läks aega siin selle ebaväärika teo kuulamiseks, siis ma palun natuke lisaaega vastamiseks,” ütles Tsahkna.

Hussar ütles selle peale, et ta teeks lühidalt, sest lisaaega pole võimalik eriti anda.

Tsahkna ütles, et usuvabadus on väga tähtis, aga küsimus on selles, mis on juhitud Kremli poolt. Vastav avaldus on plaanis teha riigikogu poolt ja valitsus vastavalt sellele avaldusele ka käitub, ütles Tsahkna.

Sellega oli infotund lõppenud.

Video on siin, kõnealune lõik algab 1:50:28:

11. aprillil pidasid PPA Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud Narvas kinni 49-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuse kaudu teistelt inimestelt saadud raha pakiautomaatidest välja võtmises.

Tänaseks on politsei välja selgitanud, et ajavahemikul 5.-8. aprill helistasid kelmid inimestele ja tutvustasid end Elisa või Eesti panga töötajatena. Näiteks väitsid petturid kannatanutele, et nende telefoninumbri leping on lõppemas ja selle pikendamiseks on vaja nende isikukoodi. Seejärel lõpetati kõne ning järgmisena helistasid kannatanutele väidetavalt Eesti Panga turvateenistuse töötajad, kes ütlesid, et pangakontol olevad rahalised vahendid on ohus ning nende kindlustamiseks tuleb tegutseda etteantud suuniste järgi. Nii pidid kannatanud võtma kogu sularaha välja ning panema selle Omniva pakiautomaati. Viimasel ajal oleme saanud ka teateid, kus kelmid helistavad videokõnes ja esitlevad end vormis politseiametnikena.

Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja tuletab meelde, et telefoni teel ei tohi nõustuda ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega. „Kelmuskeemi kohaselt käib kõik täpselt juhiste järgi ning petturid on pidevalt telefoniteel ühenduses. Inimestele dikteeritakse saatja ja saaja andmed, telefoninumbrid ning kood, mis on saadetud eeltasutud hoiu või pakisaatmisteenuse eest. Sellepärast on raskendatud ka pakkide jälgimine, sest inimene üldjuhul ei mäleta neid andmeid ja ei pildista kontakte. Kusjuures saatjaks ei ole kannatanu,” selgitab Vodja. Ta lisab, et kahjud ei vähene, vaid suurenevad, sest pettused on muutunud usutavamaks.

Välja petetud raha väljavõtmiseks kasutas kelmuses kahtlustatav mees mitut viisi. Osadel juhtudel võttis ta raha välja pakiautomaadist, mille teenus oli eeltellitud ning kasutati hoiukapina või siis oli raha edastatud Ida-Virumaalt Tallinna pakiautomaati ning seal välja võetud. Hetkel on teada, et mees tekitas kahju kogusummas vähemalt 15 600 eurot.

Kriminaalteabetalituse juhi sõnul oli kinnipeetud mees üks paljudest ning tegemist on organiseeritud grupiga. „Tänaseks on selgunud, et tegemist on välismaalt saabuvate Euroopa riikide elamisluba omavate inimestega, kes on väljakoolitatud pettuste läbiviimiseks ning teavad täpselt, mida nad siia Eestisse tegema tulid.. Haavatav grupp on eeskätt vene keelt kõnelev elanikkond. Eesmärk on üks – võimalikult palju raha inimestelt välja petta, kasutades selleks kõikvõimalikke manipuleerimisviise. Parim viis nendega võitlemiseks on inimeste enda teadlikkus ning telefonivestluse kohene katkestamine,” lisas Vodja.

„Kuna meil oli teada, kes käib petetud raha pakiautomaadist välja võtmas, siis jagasime seda infot omavahel jooksvalt. Tänu operatiivsele koostööle märgatigi meest vabal ajal Narvas, kus me ta kohe kahtlustatavana kinni pidasime. Tänaseks on mees kohtu poolt vahistatud ning menetlustoimingud jätkuvad,” selgitas kriminaalteabetalituse juht.

Siinkohal tänab politsei kõiki pangatöötajaid ja kõrvalisi inimesi, kes on julgelt sekkunud ning seeläbi hoidnud ära pettuse. Tänu neile on inimestel jäänud enda raha alles!

Kui keegi tunneb ära, et on sel ajavahemikul samasuguse pettuse ohvriks langenud, siis palutakse sellest teada anda meiliaadressil ida.vihje@politsei.ee

Mehe suhtes on alustatud kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu eesmärgil.

Täna ilmunud Eesti kohtute aastaraamat on pühendatud kohtusüsteemi arengule ning lugeda saab nii senise kohtuhaldusmudeli kujunemisest, selle muutmise plaanidest kui ka kohtute arengukava vajalikkusest. Samuti arutletakse teemal, kas ja millisel määral on võimalik kohtupidamises kasutada tehisintellekti.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul võiks naljatledes öelda, et möödunud aasta oli töörühmade aasta, kuna toimus lugematu arv kogunemisi, kus heideti pilk kohtusüsteemi kõikidele tahkudele. „Seejuures pole töö sugugi lõppenud – tänavu jõuame esimeste vahekokkuvõteteni ja eesmärk on panna kirja sihid, kuhu võiksime kohtusüsteemiga aastaks 2030 jõuda, ütles Kõve.

Endiselt on teravalt päevakorral kohtunikkonna ulatuslik põlvkonnavahetus ja raskused, mis sellega kaasnevad. „Möödunud aastal asus kohtusüsteemi tööle 18 uut kohtunikku ja praeguseks on ametis olevatest kohtunikest enam kui viiendik alustanud oma tööd viimase nelja aasta jooksul,” rääkis Kõve.

Ta lisas, et „kohtunike järelkasvu tagamise ja kvalifitseeritud tööjõu leidmise taustal oleme kohtusüsteemis tabanud end üha enam mõtisklemast, milline on kohus tööandjana, ning laiemalt, kas kohtusüsteem ja ‑menetlus on optimaalne, et vastata ühiskonna ootustele”. Need kohtusüsteemile olulised arutelud on leidnud oma koha ka aastaraamatu veergudel.

Selleaastases väljaandes intervjueerisid riigikohtunikud Nele Siitam ja Vahur-Peeter Liin emeriitkohtunik Tambet Tampuud, kes jagab lugejatega oma mõtteid kohtunikuametist. Samuti tutvustatakse tõlketeenistuse töökorraldust ning koolitusjuhi rolli ja ülesandeid.

Nagu igal aastal, leiab kohtute aastaraamatust kokkuvõtted kohtute eelmise aasta tööd peegeldavast statistikast ning ülevaated Eesti Kohtunike Ühingu,Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi, koolitusnõukogu, eetikanõukogu, kohtute haldamise nõukoja ja kohtunikueksamikomisjoni tegemistest.

Aastaraamatu tänavusse toimetuskolleegiumi kuulusid peatoimetaja riigikohtunik Nele Siitam, riigikohtunik Vahur-Peeter Liin ja tegevtoimetaja Riigikohtu esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto.

Kohtute elektroonilist aastaraamatut saab lugeda veebist.

Kuna õpetajate alampalga 1820 euroni tõstev määrus on veel riigikogu menetluses, pole suur osa kohalikke omavalitsusi õpetajatele varasemast suuremat palka välja maksnud. Palgalisa pole saanud ka suurima omavalitsuse Tallinna õpetajad.

Valitsus on kokku leppinud, et õpetajate töötasu alammäär on sel aastal 1820 eurot ning kõik õpetajad ka selle palga kindlasti saavad, ütles ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonijuht Mari Annus.

Tallinna börsil olevate ettevõtete juhtidest teenis eelmisel aastal kõige suuremat tasu Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink, kelle kogutasu küündis 600 000 euroni ehk 50 000 euroni kuus. Keskmiselt teenis Tallinna börsil oleva ettevõtte juhatuse liige eelmine aasta aga 260 000 eurot ehk ligi 22 000 eurot kuus.

Börsiettevõtetel on juba kolmandat aastat kohustus avaldada ühes eelneva majandusaasta aruandega ka ülevaade sellest, kui palju nad oma juhatuse liikmetele tasu maksid, vahendab ERR.

Tervisekassa tuletab meelde, et Eestis ravikindlustatu saab vajaminevat arstiabi ka  viibides ajutiselt mõnes teises Euroopa riigis. Selleks tuleks reisile minnes kaasa võtta isiklik Euroopa ravikindlustuskaart.

Tervisekassa Euroopa Liidu teenuste juht Tiina Toming

Kes ja kuidas saavad Euroopas reisides arstiabi?

Puhkusele minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mille ettenäitamisel osutatakse Eesti ravikindlustatutele Euroopa Liidus ja lisaks ka Ühendkuningriigis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Selleks peab nendes piirkondades reisides olemas kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, mida on võimalik taotleda Tervisekassast ning mille saab kätte hiljemalt 10 päeva jooksul avalduse esitamisest. Euroopa ravikindlustuskaardi tellimiseks on järgmised võimalused:

• riigiportaali eesti.ee kaudu;
• saates taotluse digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile info@tervisekassa.ee
• saates taotluse postiga aadressile Lastekodu 48, Tallinn 10113;

Taotluse vorm on leitav Tervisekassa koduleheküljelt.

Kui Sul on Euroopa ravikindlustuse kaart olemas, siis enne reisile minemist tuleks lisaks kontrollida ka ravikindlustuse kehtivust, sest Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. Ravikindlustuse kehtivust saab samuti kontrollida terviseportaalis, riigiportaalis eesti.ee, saates digiallkirjastatud päringu info@tervisekassa.ee või helistades Tervisekassa infotelefonile 669 6630. Ravikindlustuskaardi kehtivusaeg on märgitud kaardi esiküljele.

Kui reis algab enne Euroopa ravikindlustuskaardi kättesaamist või kui viibid mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ning tekib ootamatu vajadus arstiabi järele, kuid Euroopa ravikindlustuskaarti ei ole kaasas, on Tervisekassast võimalik tellida asendussertifikaat. Sarnaselt ravikindlustuskaardile on asendussertifikaadi tellimiseks järgmised võimalused:

• riigiportaali eesti.ee kaudu, teenus Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi tellimine
• saata taotlus aadressile info@tervisekassa.ee. E-kirja teel esitatud asendussertifikaadi taotluses palume ära märkida isikuandmed (isikukood, nimi), kellele asendussertifikaati soovitakse ja telefoninumbri.
• helistada klienditelefonile +372 669 6630 E–N 8.30–16.30; R 8.30–14.00.

Riigiportaalist tellitud sertifikaat saadetakse Sinu riigiportaali postkasti. E-kirja või telefoni teel tellitud asendussertifikaadi saab vastavalt tellija soovile kätte e-kirja või posti teel.

Rohkem infot Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi kohta leiab siit. Iga liikmesriigi Euroopa Ravikindlustuskaardi eest vastutava asutuse kontaktid on leitavad Euroopa Komisjoni kodulehel. Igas Euroopa Liidu liikmesriigis on vähemalt üks asutus ehk riiklik kontaktpunkt, mis aitab inimestel leida infot, kuidas saada välismaal vajaminevat arstiabi. Eestis täidab riikliku kontaktpunkti ülesandeid Tervisekassa. 

Miks on Euroopa Liidus reisides vajalik lisaks ka erakindlustus?

Juhime tähelepanu ka sellele, et Euroopa ravikindlustuskaart ei kata kõiki kulutusi, mis võivad vajamineva arstiabiga kaasneda. Eri riikides on vajamineva arstiabi saamiseks erinevad tingimused ja võimalused, sealhulgas ka omavastutustasud ning patsiendil tuleb maksta omavastutustasusid (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hinnakirja alusel, mis võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Lisaks ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelist transpordikulu ega eraarsti juures tehtud kulutusi.

Seetõttu soovitame ka Euroopas reisides sõlmida erakindlustusfirmas meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuslepingu. Sõltuvalt kindlustusleppest katab erakindlustus üldjuhul ka need kulud, mida Tervisekassa ei kata.

Mida peaksid teadma, kui reisid väljaspool Euroopa Liitu?

Reisides väljaspool Euroopa Liitu tuleks  kindlasti sõlmida erakindlustusfirmas meditsiiniabi kaitsega reisikindlustusleping, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib patsiendi tehtud kulutused vajaminevale arstiabile.

Soovitame enne reisikindlustuslepingu sõlmimist tutvuda reisikindlustuse tingimustega, sealhulgas kindlustuskaitse meditsiiniabi maksimum ulatusega.

Kui inimesel puudub Euroopa Ravikindlustuskaart ja ta satub Euroopa Liidus haiglasse – kas ta võetakse kaardi puudumisel vastu ning kuidas kaetakse tema kulud?

Kui inimesega juhtub õnnetus, võetakse ta raviasutusse ravile ning seejärel on võimalik tellida inimesel või tema lähedasel asendussertifikaat. Kui inimesel ei õnnestu asendussertifikaati tellida, tuleb esmalt tasuda välisriigi raviasutusel raviarve. Seejärel saab vastava raviarve esitada Tervisekassale, kes hüvitab inimesele tervishoiuteenustega seotud kulud asukohamaa hinnakirja alusel.

See eeldab, et inimesel oli meditsiiniliselt põhjendatud arstiabi vajadus ning kehtiv Eesti ravikindlustus. Samuti peab tervishoiuteenus olema osutatud riikliku ravikindlustussüsteemiga hõlmatud raviasutuses.

Kui inimesel on Euroopa ravikindlustuskaart, aga see jäi maha – kas välisriigi tervishoiuasutus saab kontrollida kaardi olemasolu või tuleb tellida asendussertifikaat?

Välisriigi tervishoiuteenuse osutaja ei oma infot Eestis kindlustatute kohta. Sellises olukorras tuleks inimesel tellida asendussertifikaat.

2024. aasta esimeseks pooleks jagas Kultuuriministeerium riiklikke spordistipendiume 75 sportlasele kogusummas 67 500 eurot. Stipendiume jagatakse kaks korda aastas, et toetada sportlike tipptulemuste saavutamist.

Spordistipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Ühe riikliku spordistipendiumi suurus poolaastas on 900 eurot. Kõigi stipendiumide saajatega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

2024. aasta riigieelarves on spordistipendiumide jagamiseks kokku 139 500 eurot.

Spordistipendiumide välja andmise aluseks on riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord. Lähemalt saab stipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus „Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal.

Seekord viiakse ürituse esmakordselt Tartumaale Rõhu aeda. Seal korraldatakse ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

„Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. „Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: „Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Euroopa parlamendi liikmed esitasid 86 allkirjaga ettepaneku Ülemkogu eesistujale, kõrgele välispoliitika esindajale ning kuue EL liikmesriigi valitsusjuhile Patriot õhutõrjesüsteemide eraldamiseks Ukrainale.

Isamaa erakonna aseesimehe, Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase sõnul on Euroopa riikidel kokku ligi 100 Patriot tüüpi süsteemi, millest Ukrainal on täna hädasti vaja seitset. „Eelmisel nädalal hääletas üle 500 europarlamendi saadiku selle poolt, et lükata edasi Euroopa Liidu Nõukogu eelarve täitmise aruande kinnitamine seniks kuni selle sama Nõukogu moodustavad liikmesriigid on teinud Ukrainale hädavajaliku otsuse õhutõrjesüsteemide osas,” kommenteeris Terras.

Ukrainal on puudus just laskemoonast ja õhutõrjest, millega tagasi tõrjuda pealetungivaid agressorriigi vägesid. Terrase sõnul on Euroopa Parlamendis laiapindne toetus Ukraina abistamisele ja oma kirjaga soovivad Parlamendi liikmed koputada liikmesriikide südametunnistusele, sest Ukraina jaoks on olukord kriitiline ja Patriot süsteemide saatmine aitaks seda leevendada.

Tänase, 17. aprilli hommikul kella 7.29 ajal käisid päästjad Valgas Tartu tn kustutamas lõket, kus põletati prügi ja mille läheduses oli rohkelt süttida võivaid materjale ning hooneid.

Päästjad juhivad tähelepanu, et lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puitu. Ühtlasi on lõkkepõletaja kohustus tagada, et tuli ümbrusele ei leviks. Selleks tuleb lõkke ümbrus süttida võivast kraamist puhastada ning teha lõke hoonetest ja põlevmaterjalist eemale. Lõkkekoha minimaalne kaugus hoonetest ja põlevmaterjali hoiukohtadest peab olema 8 meetrit.

Teisipäeva, 16. aprilli õhtul kella 22.04 ajal süttis Tartus Võru tänaval elumaja keldris asuvas katlaruumis katla juures puitmaterjal.

Päästjad kustutasid põlengu ja kaugemale see õnneks ei levinud.

Hoonest puudusid kohustuslikud suitsu- ja vingugaasiandurid. Majaomaniku ülesandeks jäi kiiremas korras andurite paigaldamine ja katlaruumis tuleohutuse tagamine. Põlevmaterjali ei tohi hoida kütteseadme vahetus läheduses.

Üleilmsed aktsiaturud jätkasid märtsis tõusu, mida toetasid märgid globaalse makrokeskkonna paranemisest. Samas ootavad turud tugevneva majanduse valguses seda, et intressid püsivad kõrgel kauem, kui veel aasta alguses arvati, ning see ootus võib ühel hetkel siiski hakata aktsiahindadele survet avaldama. Majanduse elavnemise perspektiiv on kahtlemata hea uudis, kuid see on ka proovikivi teesile, mis väidab, et kiirenev majanduskasv ei too meile tagasi liigkõrget inflatsiooni. Teisest küljest on aktsiate hinnatase juba praegu päris kõrge, mistõttu oleks tõusutrendi jätkumiseks vaja näha ettevõtete kasumi kasvu. Seni on riskid püsinud enam-vähem tasakaalus ja selle aasta turuväljavaade on endiselt mõõdukalt positiivne.

Makropilt näitab majanduse taastumist. Üleilmseid aktsiaturge kajastav indeks kerkis selle aasta esimeses kvartalis ligi 8% ja eelmise aasta oktoobri madalseisust arvestades koguni 25%. Seega on palju häid uudiseid majanduse käekäigu kohta juba aktsiahindadesse sisse arvestatud. Makronäitajad on üldiselt turge toetanud. Globaalne tootmissektori ostujuhtide indeks näitas märtsis, et sektori ettevõtted ootavad lähemates kvartalites veebruariga võrreldes veelgi paremaid kasvutingimusi. Paranemist toetavad finantstingimuste leevenemine ja tellimuste kasv, mis annavad hea baasi ka teise kvartali tootmismahu suurenemiseks.

Intressimäärade languse venimine pole seni olnud probleem. Paranev makrokeskkond ja märgid, et inflatsiooni aeglustumine on pidurdunud, panevad turge järjest enam ümber hindama sel aastal oodatavate intressikärbete arvu. Sellegipoolest ollakse praegu veendunud, et nii Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank teevad esimese kärpe hiljemalt juulis ning et aasta lõpuks on mõlemalt oodata kokku kuni kolme intressilangetust 0.75 protsendipunkti võrra. Kuigi prognoositav ajastus on nihkunud aasta lõpu poole, viitavad nii turgude ootused kui ka keskpankade sõnumid sellele, et intressimäärad hakkavad tänavu ikkagi langema. Föderaalreservi esimees Powell kinnitas pärast märtsi koosolekut, et Föderaalreserv langetab intressimäärasid isegi tugevneva majanduse tingimustes. USA kaheaastane reaalintress püsib 2% lähedal ja turud on sellise tasemega kohandunud.

Kumb on suurem, kas inflatsioonirisk või majanduslanguse risk? Föderaalreserv näib endiselt olevat päri seisukohaga, et USA potentsiaalne majanduskasv ehk selline kasv, mis ei tekita liigset inflatsiooni, on eelnevate aastatega võrreldes kiirem. Samas saab seda teesi kontrollida alles siis, kui majanduskasv päriselt ka kiireneb. USA tööturu jahtumine on inflatsioonihirme viimastel kuudel küll vähendanud, aga kui üleilmse majanduse taastumise märgid püsivad, siis võib toorainehindade kasv inflatsioonisurvet jälle tõsta. Kuigi inflatsioonirisk pakub praegu rohkem kõneainet, pole majanduslanguse risk ka kuhugi kadunud ja see risk võib aktsiaturu suunda isegi rohkem mõjutada. Siinkohal tuleks eriti jälgida tööturu olukorda. Nagu öeldud, USA tööturg nõrgeneb ja leibkondade uuring näitab tööhõive langust, kuigi ametlik statistika viitab tööhõive jätkuvale kasvule. Föderaalreserv kindlasti jälgib neid muutusi ja tõenäoliselt hakkab intresse langetama enne, kui tööturult saabub mõni tugevam signaal majanduse nõrgenemise kohta.

Aktsiaturud ootavad pingsalt esimese kvartali tulemusi. Majanduse elavnemist oodates on üleilmsed aktsiaturud viimase poole aastaga hoogsalt kerkinud, kuid tugevnev makropilt ei ole ettevõtete kasumit veel märgatavalt suurendanud. Seega on turg tõusnud peamiselt aktsiate suhtarvude paisumise arvel ja need suhtarvud on praeguseks jõudnud juba päris mahlakale tasemele, eriti USA-s. Arenenud turgude aktsiaid koondav MSCI World indeks kaupleb ligikaudu 19-kordse aktsia hinna ja järgneva 12 kuu kasumi suhtarvuga (P/E), mis on ligi viiendiku võrra kõrgem kui viimase kümne aasta keskmine. Võttes arvesse, et erinevalt pandeemiaeelsest perioodist on reaalintressid nüüd positiivsed, ei jäta praegune hinnatase just palju ruumi suhtarvude edasiseks kerkimiseks. Seega oleks tõusutrendi jätkumiseks vaja tuge kasumite kasvust. Loodetavasti annavad ettevõtete esimese kvartali tulemused põhjust järgnevate perioodide kasumiprognoose kergitada.

Turgude korrektsiooni tõenäosus on suur. Teises kvartalis tundub peamine risk aktsiatele seisnevat selles, et reaalintresside tõus või meeleolu muutus käivitab turgudel korrektsiooni. Samas oleks pärast viimase poole aasta rallit mõõdukas korrektsioon igati loomulik ja tervendav ega pruugiks tähendada 2022. aasta oktoobris alanud pullituru lõppu. Iga pulliturg teeb läbi mitu korrektsiooni, aga korrektsioonide ajastust või ulatust on keeruline prognoosida. Turg pöörab suurema langusega karuturuks enamasti siis, kui turu suunamuutus ühtib majanduslangusega, aga seni on see risk suhteliselt madal. Seega pikemas vaates ootame tõusutrendi jätkumist, mistõttu pikaajalised investorid ei peaks võimalikul lühiajalisel korrektsioonil laskma ennast heidutada. Kindlasti tuleb hoida pilk riskiteguritel, millest erilise tähelepanu all on inflatsioon, intressid ja geopoliitika, mis võivad pilti märkimisväärselt muuta. Kuigi intressilangetuste edasilükkamine vähendab lühemas perspektiivis võlakirjade tõusupotentsiaali, ootame selles varaklassis aasta kokkuvõttes

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. aprill 2024:

68 vene poole rünnakut ning muret tegev seis Donetski rindel (mures ka Ukraina blogijad), mitte et mujal lihtne oleks…

1. 110 ja Harkiv purustamine jätkus (vt p10)

2. Brjanski oblastis suurem radarikompleks ja Krimmis sõjaväelennuväli.

3. Kupiansk-Kreminna: lõunas survet jagus, edu mitte.

4. Siversk: vaid Bilohorivka ümber ja seis muutusteta.

5. Bahmut: tugev laine eile muutusi ei toonud.

6. Donetsk: kolm muret tekitavat vene poole edenemist ning murelikud on ka Ukraina blogijad.

7. Lõunarinne: pisu lainetust ikka.

8. Herson: muutusteta.

9. Venemaa intensiivistab Harkivi tulistamist, et põhjustada elanikkonna põgenemist.

10. ENPA kiitis heaks külmutatud Venemaa varade arestimise Ukraina kasuks.

11. Zelenski allkirjastas Ukrainas mobilisatsiooni karmistamise seaduse.

12. Venemaalt naftaeksport isegi kasvas.

13. Rubla kurss langes madalaimale tasemele alates oktoobrist, kuna suurte eksportijate valuutatuludega tekkisid probleemid.

14. Bastrõkin kutsus üles saatma rohkem lapsi erivanglatesse.

15. Moldovas toimub sügisel EL-iga liitumise üle referendum.

16. Ukraina meedia kurdab, et juba pikemat aega pole neil pääsu Hersoni kanti.

President Zelenski tõi PBS-ile antud intervjuus esile mitu Ukrainas käimasoleva sõja võtmepunkti:

11 raketti oli suunatud Trõpilska elektrijaamale, 7 tulistati alla, kuid 4 tabas elektrijaama õhutõrjerakettide puudumise tõttu.

Praegune suhe moonas on 10:1 Venemaa kasuks. Ilma abita ei saa Ukraina võita. Ta nimetas abi eraldamist USA esindajatekojas maailma häbiks ja „puhtalt sümbolpoliitikaks”.

Ukraina esitas läänepartneritele vasturünnaku plaani ja vajaduste nimekirja. „Nad teadsid tehniliselt, mida me vajame.”

Zelenski lükkas ümber argumendi, et Ukrainat ei saa aidata NATO osalemine sõjas, näidates näpuga Iisraelile, kes pole samuti NATO-s.

Eesolev rahutippkohtumine Šveitsis välistab Venemaa, et vältida algatuse takistamist. Zelenski ütles, et putin püüab ainult Ukrainat hävitada.

Vabariiklaste ja Ukraina abikriitik Thomas Massie ütles, et ühineb vabariiklasest kongresmeni Marjorie Taylor Greene’iga tema petitsioonis esindajatekoja spiiker Mike Johnsoni ametist tagandamiseks. Sellest teatab Wall Street Journal (WSJ). Massie kutsus Johnsonit lubama vabariiklaste parteil valida uus spiiker ja seejärel tagasi astuda. Varem tegi sellise ettepaneku USA 45. presidendi Donald Trumpi fänn Marjorie Taylor Greene.

Massey samm tuleneb suure konservatiivide bloki frustratsioonist, et Johnson on korduvalt palunud demokraate, et nad aitaksid vastu võtta seaduseelnõusid valitsuse ja muude oluliste meetmete rahastamiseks. Nagu WSJ kirjutab, näitab üha rohkem vabariiklasi, et nad on Johnsoni juhtimises pettunud. Seadusandjad väljendasid muret tema ettepaneku pärast võtta vastu neli eraldi seaduseelnõu, need ühendada ja saata senatisse. Samas ei olnud 16. aprilli lõpuks tagasiastumise ettepanekuga ühinenud ükski teine vabariiklane ning miski ei viitanud sellele, et mõni seadusandja võiks Johnsoni ametist tagandamise korral välja vahetada.

Johnson ütles ka, et ei astu tagasi. „Ma ei astu tagasi ja minu arvates on absurdne arusaam, et keegi teeks tagasiastumisettepaneku, kui me lihtsalt proovime oma tööd teha,” ütles ta ja lisas, et peab end „sõjaaegseks spiikriks ja see pole lihtne”. 16. aprillil ütles Johnson, et töö ühe neljast eraldiseisvast eelnõust, millega rahastatakse USA abi Ukrainale, Iisraelile, Taiwanile ja teistele riikliku julgeoleku prioriteetidele on endiselt pooleli.

1. 110 ja Harkivi ja selle ümbruse massiline pommitamine. Piiri- ja rindelähedus ikka oma sajuilmas.

2. Ukraina sõjaväelased tabasid Brjanski oblastis 55Zh6U NEBO-U kaugmaaradarit, mille tegevusraadius oli 700 km, teatab RBC oma allikatele tuginedes. Selle radari maksumus on hinnanguliselt 100 miljonit dollarit.

Kurtmist tuli ka Kurski ja Belgorodi oblastist, vene poole sõnul miskit ei tabatud kuigi mõni Ukraina droonivideo siiski muud teada annab. Põhiliselt jahiti piiri läheduses olevat vene sõjatehnikat ning arvatavalt tehti droonidega kaugemale luuret.

Täna öösel kostis ajutiselt okupeeritud Krimmis plahvatusi. Vene propaganda Telegrami kanalid väidavad, et Džankoi linnas sõjaväelennuvälja piirkonnas oli kuulda plahvatusi. Venelaste sõnul toimusid plahvatused pärast õhurünnakuhoiatuse väljakuulutamist. Kohe pärast seda ilmusid fotod ja videod: sündmuskohal oli puhkenud tulekahju ja tõusis paksu suitsu.

Julgeolekujõududega seotud vaenlase ressursid kirjutavad „saabumistest” aktiivsele Džankoi lennuväljale. Okupandid väidavad, et seal paikneb Lõuna sõjaväeringkonna 4. õhuväe ja õhutõrje väejuhatuse 27. segalennundusdivisjoni 39. helikopterirügement, mis koosneb kolmest lennueskaadrist. Lennuväljal baseeruvad sõjaväekopterid Mi-8, Mi-35M, Mi-28, Ka-52, samuti Vene Föderatsiooni FSB riigipiiriteenistuse helikopterid.

3. Kupiansk-Kreminna: ikka veel ei ühtki rünnakut Kupianski suunal aga suurema pealetungi ootel…

Ternõst kuni Siverski Donetsi jõeni vene poole rünnakuid jagus, edu siiski mitte.

4. Siversk: vaid Bilohorivka juures lahinguid jagus ning seni pole külast kagus asuvas karjääris vene pool kanda maha saanud. Miks mujal hoogu maha võeti, on teadmata aga eks alustavad vast täna uuesti surumist. Kuumalaine sinna sisse lõi ja mõnel päeval lausa 27 kraadi lubab…

5. Bahmut: Tšassiv Jari kandis põhiline rünnakutelaine jätkus. Eile ühtki edenemist siiski ei tuvastanud. Pisu vaidlusi Ukraina blogijate vahel on, kas ja kui palju üldse vene pool on saanud kontrolli linnast 500 m kaugusel asuva eraldi linnaosa üle Siverski Donetsi-Donbass kanali idakaldal.

Klisiivka-Andriivka joonel ka muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi Klisiivka juures oli tugeva lennunduse toetusega päris karm rünnakusurve. Eks see üks lõik ole, kus vene lennukid julgevad suht rindejooneni tulla…

6. Donetsk: tugev vene surve tõi siin kolm muret tekitavat edenemist.

Esmalt saadi veelgi edasi u 1,2 km piki Bahmutist loode suunal kulgevat raudteed ja jõuti Ozeretine asulani (kaardilt silmajärgi u paar tuhat elanikku). Lisaks keeratigi osa jõudu kohe peale veekogude liini lõunasse ja hõivati sealtki u km 1km veekogude liini läänekallast ja hakati ohustama Berdõtši küla kaitset. Kahjuks on tunda tõusvat ärevust ka Ukraina blogijate seas ning kõrgemast juhtkonnast tuleb viiteid enamasti USA suunal, et nende abi takerdumise tõttu need vene poole edenemised toimuvadki. Nõustun, et USA esindajatekoja spiikri Johnsoni käed on piltlikult öeldes ikka väga verised ja kreml vist varsti mehele ordeni annab…

Krasnohorivka ründamine läheb järjest marulisemaks ja siingi murekohti jagus. Nimelt sõitis linna sisse ja hiljem tagasi uus vene leiutis (mida ka varem on nähtud), kus tankile on ümber ehitatud eenduv raudplaatidest konstruktsioon, mis pidi tagama parema löögikindluse ja kaitsma EW mõjude eest. Muret teeb, et see elukas vabalt u 500 m linna sisse sõitis ja siis ka tervelt tagasi tuli ja seda üksi.

Lisaks jagus jalaväega soomusüksuste rünnakuid ning mitmel korral päevas õnnestub neil jõuda linna sisse, jalavägi maha panna ja lahingut alustada aga seni tundub, et päris kanda edasi linna maha suruda pole suudetud. Ukriana blogijad andsid ka teada, et siingi juba kummitavat kaudtulemoona puudus (mitte ainult) ja näevad ohtu, et vene pool võib edasi saada.

Veel üks lisandunud vene poole rünnakute edenemine seni vaikses tsoonis: Solodke külast (Novomõhailivkast u 6 km lõunas) edenes vene pool mitme kilomeetri laiuselt vähemalt 1 km edasi üle põlude ja saades enda kontrolli alla mitu uut metsariba nende vahel ja ohustama hakati Vuhledari-Konstiantõnivkat ühendavat kiirteed (sinnani veel u 4-5 km). Õnneks see pole ainuke tee Vuhledari suunal aga sunnib Ukraina kaitset keerama ka siia suunale ning päästvaid veekogude jooni ka kahjuks sobival suunal eriti pole.

7. Lõunarinne: muutusteta

Berdjanski suund: hallis alas pisu lainetas.

Tokmaki suund: no ei saa vene pool Robotõnesse jalga maha ning seni tapa-ala töötab. Verbove juures olla pisu lainetust.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: vene poole rünnakud tavapärases mahus ja tavapäraselt edutult.

Panen siia dva majora (vene oma) kanali soovituse siia rindele lisanduvatele soldatitele:

Tahaksin anda ülevaate olukorrast/soovitustest Hersoni piirkonnas, kuna peagi meie juurde tulevad poisid peavad olukorda täielikult ja täielikult kontrollima, et vältida negatiivseid tagajärgi.

Esimene ja mis kõige tähtsam: vaenlasel õnnestub meie suunas luuret teha ning kamikaze-droonide kasutusulatust on suurendatud kuni 20 kilomeetrini Dnepri kaldast.

Teiseks, varustuse liikumise keeld päevasel ajal ja tegevus kasvõi jalgsi tehti põhjusega, mine välja grillima, sest… keldris/kaevas istumiseks, vabandan ebaviisakuse pärast või mine luurele ( n… nii kaugele minna) viib sama tulemuseni.

Kolmandaks, palun pange tähele, varuge ravimeid, sidemeid, rakmeid ja žgutte, võtke videotunde, lugege raamatuid – evakueerimine on praegustes tingimustes väga raske, võite oodata kaua-väga kaua.

Neljandaks, kehtib ka kolmanda kohta, jälgige oma sammu. Võitluskontakti lähedal on evakueerimine pigem rulett, ärge muutuge 300-ks koormaks ja ärge asetage oma kaaslasi tarbetutele riskidele.

Ja viiendaks, hoidke oma varustust varjualuses, kontrollige iga päev kamuflaaži, nüüd on päikesepaistelised, kuumad päevad, kõik kuivab ja roheline maskivõrk kuivanud okste ja puude taustal on pehmelt öeldes nii-nii.

Need punktid olid mu kaaslaste veres ja higis kirjas, nii et palun pange tähele. ..th motoriseeritud laskurpolk, kompanii…… Minu kutsung on A….z. Olen valmis seda teemat kommentaarides arutama, kuniks võimalust on.

9. Venemaa võib ette valmistada rünnakut Harkivi vastu ja üritab selleks kõigepealt sealt elanikke välja saada. Õhutõrjesüsteemide puudumise tõttu ei suuda Ukraina üksused kaitsta energia- ja kommunaalobjekte, mida vene armee üha enam tulistab. Viimased rünnakud näevad välja katsena katkestada tarneteed ja muuta Ukraina suuruselt teine linn elamiskõlbmatuks, kirjutab Bloomberg Ukraina ja Lääne ametnike hinnangutele viidates.

Harkivi oblasti võimud otsustasid juba eelmisel nädalal sunniviisiliselt evakueerida lastega pered 47 eesliini asulast. See otsus ei kehti Harkovi kohta, kuid pärast 11. aprilli pommitamist kadus elekter mitmes linna piirkonnas, kuhu tulistati üle 10 raketi. Selle tulemusena jäi piirkonnas elektrita üle 200 tuhande inimese.

Samaaegselt mürskudega üritab Venemaa Harkivis paanikat esile kutsuda. Aprilli alguses hoiatas siseministeerium „vaenlase desinformatsiooni” eest – teated elanike arvatavast evakueerimisest linna piiramise tõttu. „vene okupandid, kes ei suuda lahinguväljal oma eesmärke saavutada, üritavad Ukraina ühiskonda paanikat ja kaost külvata,” teatas ministeerium.

USA ja teised lääneriigid usuvad, et Venemaal pole Harkivi ründamiseks piisavalt jõude, ütlesid informeeritud allikad Bloombergile. Ukraina juhtide hinnangutega kursis olevate inimeste sõnul usub Kiiev ka seda, et ilma vene armee suuruse olulise suurendamiseta ei ole võimalik vallutada linna, mille ümber kindlustusi aktiivselt ehitatakse.

Kuid Vestki kõrged allikad Venemaa juhtkonnas rääkisid märtsis kremli soovist oma vägesid oluliselt täiendada, sealhulgas kevadise ajateenistuse raames. Rindeväliste üksuste komplekteerimisel ajateenijatega ja ebakompetentsete reservväelastega, kes on lepingute alusel üle viidud, loodetakse vabastada Harkivi ründamiseks kogenumad sõjaväelased.

„Järgmine on plaani järgi Harkiv koos linna säilimisega. Ja see on võimalik ainult ümberpiiramisega. 300 tuhat soldatit on puudu. Seega on kõik mobilisatsiooniks 2.0 valmis,” ütles Verstkale allikas presidendi administratsiooni sisepoliitilises blokis. Tema sõnul „keegi ei taha [Harkivist] teist Mariupolit teha”, selle eesmärk on näidata tõsiasja, et venelased „oskavad tsiviliseeritud viisil sõdida”.

Kui vene armeel õnnestub korraldada „võimas rünnak”, on tal võime Harkiv „mitme kuu jooksul” vallutada, ütles Rand Corporationi mõttekoja pressiesindaja Newsweekile. Tema sõnul pakub linna asukoht 26 km kaugusel Venemaa piirist tuge edasitungivatele vägedele, mis saavad aeglaselt edasi liikuda tänu suurtükiväe üleolekule ja Venemaa juhtkonna valmisolekule kanda suuri inimkaotusi.

Harkovi oblastis alustati kaitsekindlustuste ehitamist ja remonti alles 1. märtsil. Harkivi oblastivalitsuse esimees Oleg Sinegubov ei osanud märtsi lõpus Politicoga vesteldes tööde valmimise tähtaega ennustada. Kuid endine kõrge sõjaväekomandör ütles väljaandele, et tema arvates ei pruugi Ukrainal olla piisavalt miine, et luua tugev kaitse ja sõdureid positsioonide mehitamiseks. Aprilli keskel võtsid Ukraina võimud aga vastu mobilisatsiooniseaduse.

10. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse külmutatud Venemaa varade üleandmist Ukraina ülesehitamiseks. Poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud 134 delegaati.

Dokumendis tehakse ettepanek luua rahvusvaheline sihtfond, kuhu Venemaalt arestitud vahendid kantakse üle ja seejärel kasutatakse neid Ukraina abistamiseks. Varade jagamine toimub plaanipäraselt rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi raames, mis tuleks välja töötada Euroopa Nõukogu egiidi all.

Otsuse eelnõus märgiti, et Venemaa kui agressorriik on kohustatud „täielikult hüvitama” oma ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju, mis viis Ukrainas inimeste hukkumiseni ja infrastruktuuri hävitamiseni.

ENPA kutsub üles looma erapooletu ja tõhusa rahvusvahelise komisjoni, mis vaataks läbi Ukraina, aga ka sõjast mõjutatud üksikisikute ja juriidiliste isikute esitatud nõuded.

Seni on EL kinnitanud oma valmisolekut kasutada Kiievi abistamiseks ainult Venemaa külmutatud varadest saadavat kasumit. Jutt käib summast 3–4 miljardit eurot aastas. Kasumit toodavad Venemaa Panga poolt 190 miljardi euro eest ostetud võlakirjad, mis asuvad Eurocleari depositooriumis.

USA ja Ühendkuningriik sunnivad aga EL-i kõik rahalised vahendid konfiskeerima ning Belgia on teinud ettepaneku kasutada varasid võlakirjaemissiooni tagatisena. Hiljuti tehti Washingtonis uus algatus, mille eesmärk on kaasata laenatud vahendeid tulevaste tulude vastu.

„Selle asemel, et (Ukrainale) iga-aastast tulu reservidest üle kanda, on kontseptuaalselt võimalik kanda tulu üle 10 või 30 aasta. Nende praegune väärtus on hinnanguliselt väga suur,” selgitas Valge Maja riikliku julgeoleku asenõunik Dalip Singh. Ta ütles, et seda saab teha võlakirjade või laenude emiteerimisega, mis on tagatud reservide tulevaste tuludega.

Venemaa võimud nimetavad varade blokeerimist välismaal ebaseaduslikuks. kreml teatas, et kaalub nende vahendite väljavõtmist Ukraina kasuks „otseseks varguseks” ja ähvardas kohtumenetlusega.

Rahandusministeeriumi juht Anton Siluanov hoiatas vastuseks konfiskeerimisele peegelmeetmete eest. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina rõhutas, et regulaator võtab meetmed oma huvide kaitseks juhul, kui lääs kasutab külmutatud Venemaa varasid. Njah, tegelikult kreml juba täie hooga suuri välismaiseid või välisomanikega Venemaa ettevõtteid natsionaliseerib…

11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjutas alla Ülemraada poolt vastu võetud seadusele mobilisatsiooni tugevdamise kohta Ukrainas, teatab uudisteagentuur UNIAN. Eelkõige eemaldati dokumendist klausel Ukraina relvajõudude ridadest demobiliseerimise kohta pärast kolmeaastast teenistust.

Samuti peavad kõik mobilisatsiooni alla kuuluvad Ukraina kodanikud seaduse kohaselt kaasas kandma sõjaväelise registreerimise dokumente ning esitama need politseiametnike, sõjaväelise registreerimis- ja värbamisameti töötajate ning piirivalvurite nõudmisel. 18–60-aastased mehed peavad oma andmete uuendamiseks kahe kuu jooksul TCC-ga ühendust võtma.

Muude meetmete hulka kuulub riigist lahkumise keeld ja pangakontode blokeerimine kohtuotsusega, sealhulgas juhul, kui rikkuja elab välismaal. Väljaspool Ukrainat asuvad sõjaväeteenistuskohustuslikud isikud vajavad sõjaväelist isikut tõendavat dokumenti. Nende jaoks on kõik konsulaarteenused, näiteks passi asendamine saadaval ainult siis, kui neil on see dokument olemas. Seadus hakkab kehtima 16. maist.

Ukraina relvajõudude juhtkond on varem korduvalt väitnud, et Venemaa agressioonile edukaks vastu seiskamiseks vajab Ukraina rohkem sõdureid. Detsembris ütles Zelenski, et kaitseministeerium palub rindel olnud 330 tuhande sõduri asendamiseks täiendavalt mobiliseerida 500 tuhat inimest.

Vladimir Zelenski ütles 10. aprillil Bildile antud intervjuus, et Ukraina on välja töötanud uue vastupealetungi plaani, kuid selle elluviimiseks on vaja kaasaegseid relvi, sealhulgas USA-lt. Samuti ei välistanud riigipea, et Venemaa alustab peagi suurpealetungi enam kui miljoni elanikuga Ukraina suuruselt teise linna Harkivi vastu. Zelenski seisukohalt on Harkivi hõivamisel putini jaoks „suur sümboolne tähendus”, kuid Ukraina on valmis nendesse plaanidesse sekkuma.

Märtsis esitati Ukraina ülemraadale läbivaatamiseks seaduseelnõu, mis näeb ette nende vangide vabastamise, kes on nõus Ukraina relvajõududega lepingu sõlmima. Eeldatavasti on see võimalus süüdimõistetutel „eriperioodil”.

15. aprillil ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, et vene sõjaväelased on saanud korralduse vallutada 9. maiks Donetski oblastis asuv Tšassiv Jari linn. Nüüd on vene armee tema sõnul koondanud oma jõupingutused Ukraina kaitsejõudude läbimurdmisele Bahmutist läänes, Severski Donetsi-Donbassi kanalini jõudmisele, Tšassiv Jari vallutamisele ja tingimuste loomisele „edasi edasiliikumiseks Kramatorski linnastusse”.

Jaanuaris teatas Financial Times Ukraina ametnike teadlikele allikatele viidates, et Venemaa kavatseb sel suvel alustada Ukrainas ulatuslikku pealetungi. Allikate väitel kavatseb kreml enda kätte haarata nelja Ukraina piirkonna allesjäänud territooriumid, mille annekteerimisest Venemaa Föderatsioon teatas 2022. aasta sügisel: Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporižja oblastid, kuid vene armee võib püüda vallutada ka Harkivi või isegi Kiievi.

2. aprillil kirjutas Zelenski alla mitmetele seadustele, mis on samuti seotud mobilisatsiooniga. Seega kaotati Ukrainas osaliselt ajateenistuskõlbliku staatus. Sellesse kategooriasse kuuluvad mehed pidid üheksa kuu jooksul läbima teise tervisekontrolli. Samuti loodi ajateenistuskohustuslaste elektrooniline register, mis koondab endas infot Ukraina kodanike isikuandmete, sealhulgas nende passide kohta.

12. Ukraina droonirünnakutest Venemaa rafineerimistehastele põhjustatud probleemid naftatoodete tootmisega võisid sundida naftaettevõtteid järsult suurendama toornafta tarneid välismaale. Selle meretranspordi eksport saavutas aprilli teisel nädalal 11 kuu kõrgeima taseme, kusjuures eksport kõigist suurematest sadamatest oli rekordtaseme lähedal, teatas Bloomberg, viidates laevade jälgimise andmetele.

Iganädalane eksport oli 3,95 miljonit barrelit päevas, mis on kõrgeim näitaja alates 2023. aasta maist. Seda taset on sõja algusest saadik ületatud vaid kaks korda. Viimase nelja nädala keskmine, mis tasandab volatiilsust, tõusis samuti jõudsalt, tõustes kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta juuni algusest – 3,66 miljonit barrelit päevas.

Tarned osutusid oluliselt suuremaks kui OPEC+ raames selleks kuuks Venemaale kehtestatud kvoot.

Sadamad töötasid peaaegu maksimaalse võimsusega. Baltikumi sadamas Primorskis laaditi neljast nädalast kolmel nädalal 10 tankerit. Samas ei ole sadam alates 2022. aasta algusest nädalas käidelnud rohkem kui 11 tankerit. Selle aktiivsuse taga võib olla ettevõtete üleminek naftasaaduste asemel toornafta eksportimisele, mille töötlemine langes Ukraina droonilöökidest tingitud remonditööde tõttu 11 kuu madalaimale tasemele, märgib Bloomberg.

Tarnemahtude kasv koos Uurali hinna tõusuga tõi kaasa 14. aprillil lõppenud nädala tooraine ekspordi väärtuse kasvu 2,15 miljardi dollarini eelmise nädala 1,82 miljardilt dollarilt. Naftatulude kasvu kompenseerib aga nende vähenemine naftasaaduste pakkumisest. Näiteks märtsis langesid Venemaa kogutulud mõlema ekspordist veebruariga võrreldes 20% ehk rohkem kui 2 miljardi dollari võrra, teatab Rahvusvaheline Energiaagentuur.

13. Eksporditulude tagastamisega seotud probleemid viivad rubla odavnemiseni – aeglane, kuid kindel.

Dollari kurss Moskva börsil tõusis üle 94 rubla, saavutades haripunkti 94,18 rubla/$. Viimati maksis dollar üle 94 rubla 30. oktoober 2023. Seejärel oli selle kurss langemas: oktoobri keskel kehtestasid võimud devalveerimise peatamiseks eksportijate kohustusliku repatrieerimise ja välisvaluutatulu müügi. Nüüd läheb rubla kurss alla: välisvaluutatulu kohustuslik müük seda enam ei aita – makseprobleemide tõttu ei jõua oluline osa eksporditulust lihtsalt Venemaale.

See on üks rubla tänavuse nõrkuse tegureid: veebruaris-märtsis müüsid eksportijad valuutasid kursi järgi 2-3 rubla võrra alla, märgib GPB privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin. Märtsis kasvas Venemaa eksport veebruariga võrreldes keskpanga andmetel enam kui 10 miljardi dollari võrra, kuid veelgi enam (15,5 miljardi dollari võrra) kasvasid Venemaa ettevõtete välisvarad, mille hulka kuuluvad väliskontodel olevad vahendid.

SberCIB analüütikud juhivad tähelepanu vähenenud kauplemiskäibele. Venemaa eksportijate ja importijate peamine maksevaluuta on viimasel ajal olnud jüaan. Aprilli esimesel poolel oli käive rubla/jüaani paaris 25% väiksem kui märtsis, selgub börsiandmetest (1.-15. aprillil keskmiselt 108,7 miljardit rubla versus 144,4 miljardit märtsis). Madal käive tähendab, et eksportijad müüvad välisvaluutat väikestes kogustes, märgivad SberCIB analüütikud.

Kuu teisel poolel saab rubla tavaliselt maksustamisperioodi toetust, kuid praegu ei tasu selle teguriga arvestada, hoiatab Alor Brokeri investeerimisnõustamise osakonna juhataja Aleksei Antonov: „Maipühade eel eelistavad investorid dollariinvesteeringuid suurendada.” Samuti suureneb nõudlus sularaha järele nende seas, kes reisivad ülemere kuurortidesse. Lisaks ei nõuta eksportijatelt mitte ainult välisvaluutatulu müümist, vaid ka nende toimingute ajakava kooskõlastamist – tänu sellele on müük muutunud ühtlasemaks ja kalendritegur on vähem väljendunud, märkisid turuosalised.

Presidendi määrus eksporditulu kohustusliku müügi kohta kehtib aprilli lõpuni, seega on võimudel aega kaks nädalat otsustada, kas seda pikendada. Valitsus, sealhulgas rahandusministeerium, pooldab pikendamist aasta lõpuni, arvates, et määrus aitas stabiliseerida rubla vahetuskurssi, keskpank on vastu: tema hinnangul mõjutab rubla rahandus poliitika ja olukord väliskaubanduses, sealhulgas arveldustega .

Rahandusministeerium ei kavatse mõjutada teist rubla nõrgenemise põhjust – välisfirmade järeldust, et nad said Venemaa varade müügist kasu. Minister Anton Siluanov teeb ettepaneku säilitada valuuta konverteerimise ja väljavõtmise limiit 1 miljard dollarit kuus.

Keskpank märgib „Vene majanduse mõningast kohanemist maksete ja logistika keerukuse suurenemisega”: eksport taastub, nagu ka valuutatulu, kuid „sanktsioonide mõju võib siiski avalduda ja avaldada väliskaubandust piiravalt”. Kuid eksperdid peavad kohanemist ebapiisavaks ja ootavad rubla edasist langust, eriti pärast seda, kui dollar on ületanud olulise takistustaseme 93,5 rubla/$.

Nüüd võib rubla devalveeruda tasemele 97,5 rubla/$, misjärel, nagu aasta tagasi, võivad võimud toetusmeetmeid tugevdada, ütleb Ari Capital Management Company asutaja Aleksei Tretjakov. MMI analüütikud ootavad ka rubla kokkuvarisemist tasemele 97-98 rubla/$. Rubla kurss langeb pidevalt, kuigi järk-järgult, väidavad nad. Majandusteadlane Dmitri Polevoi juhib tähelepanu endiselt suurele kapitali väljavoolule (1,8 miljardit dollarit veebruaris-märtsis maksebilansi „puhtad vead ja tegematajätmised”).

„Esmapilgul tundub rubla nõrgenemine ebaloogiline: naftahinnad on kõrged, suuremaid eksportijaid ootavad aprillis ees suured maksumaksed,” arutleb Tretjakov. „Kuid samad rubla toetavad tegurid olid olemas ka märtsis, kuid need ei töötanud.”

14. Venemaal on vaja aktiivsemalt kasutada siseministeeriumi alaealiste ajutisi kinnipidamiskeskusi (TCC), et korrigeerida noorukite destruktiivset käitumist varases staadiumis, ütles uurimiskomitee (IK) juht Aleksandr Bastrõkin. „Tuleb laiendada nende laste kategooriaid, keda saab kohtuotsusega sellistesse keskustesse paigutada,” ütles ta intervjuus Komsomolskaja Pravdale. Uurimiskomisjoni juht tõi näiteks noorukid, kes on korduvalt haldusõigusrikkumisi toime pannud. Bastrykini sõnul töötavad keskustes koos nendega psühholoogid ja teised spetsialistid.

Üldiselt tuleb Venemaal siseministeeriumi alaealiste küsimustega tegelevate üksuste rolli „tugevdada”, leiab uurimiskomisjoni juht. Tema sõnul on praegu ennetavas registreeringus üle 400 tuhande teismelise ja umbes 100 tuhat neist rikuvad korduvalt seadust. Kasvab ka alaealiste vastu algatatud kriminaalasjade arv: kui 2022. aastal oli neid 8573, siis 2023. aastal – juba 8757, rõhutas ta. Eraldi juhtis Bastrõkin tähelepanu teismeliste poolt toime pandud raskete ja eriti raskete kuritegude arvu kasvule: 2023. aastal kasvas see kolmandiku võrra.

Ta pani vastutuse laste kuritegevuse kõrge taseme eest Venemaal koolidele, perekondadele, sotsiaalvõrgustikele, videomängudele, aga ka filmidele ja telesarjadele, mis kasvatavad „vägivalda, ükskõiksust eakaaslaste probleemide suhtes ja ebamoraalsust”. Bastrõkin väljendas rahulolematust asjaoluga, et haridusorganisatsioonide töötajad „suruvad sageli alla teismeliste agressiivset käitumist”, eriti „nad ei teavita sellest õiguskaitseorganeid”. „Peame aktiivselt noortega tegelema. Kui ühiskond ja riik seda ei tee, siis tekivad jõud, kes kasutavad oma ressurssi enda huvides,” lõpetas ta.

Varem toetas valitsuskomisjon seaduseelnõu, mis lubaks alla 16-aastaseid venelasi, kes on rohkem kui korra aastas haldusõiguserikkumisi toime pannud, saata Kesksõjaväeringkonda. Neid tahetakse paigutada kuni 45 päevaks spetsiaalsetesse keskustesse. Meedet rakendatakse „avaliku korra ja ohutuse, elanikkonna tervise, sanitaar- ja epidemioloogilise heaolu ning avaliku moraali vastu suunatud rünnakute korral”. Samuti tehakse ettepanek laiendada seda teismelistele ja orbudele, kes on kaks või enam korda kodust või lastekodust põgenenud.

Praegu on Kesksõjaväeringkonda lubatud saata ainult neid süütegude eest kinni peetud lapsi, keda ei saa üle anda oma vanematele või seaduslikele esindajatele. Sama kehtib suletud eriõppeasutuste õpilaste ja alalise elu- või viibimiskohata isikute kohta.

15. Moldova konstitutsioonikohus kiitis heaks riigi eurointegratsiooni referendumi. See võiks toimuda 20. oktoobril ehk samal päeval kui presidendivalimised, lõpliku kuupäeva kinnitab parlament, ütles president Maia Sandu. Tema sõnul esitatakse kodanikele küsimus: „Kas olete Moldova ühinemise poolt Euroopa Liiduga?” Ta kutsus kõiki elanikke üles mitte kõrvale jääma ja hääletama. „Me vajame ühtsust, iga erakonna, ühiskondliku organisatsiooni, kodaniku osalust, et üheskoos tagame moldovlaste rahu ja heaolu,” märkis Sandu.

Kui vabariigi elanikud hääletavad positiivselt, tehakse põhiseadusesse mitu muudatust. Preambulis mainitakse Euroopa identiteeti ja Moldova Euroopa arengutee pöördumatust. Lisaks täiendatakse põhiseadust artikliga „Euroopa integratsioon”. See näitab, et Moldova ühineb EL-i asutamislepingute ja muude ühinemisaktidega. Seejärel on need riiklike seaduste suhtes ülimuslikud. Muudatused ei vaja parlamendi heakskiitu.

EL andis Moldovale kandidaatriigi staatuse 2022. aasta juunis. Samasugune otsus tehti ka Ukraina suhtes. Mullu detsembris teatas Sandu kavatsusest uuesti presidendiks kandideerida. Kui ta võidab, lubas ta teha kõik võimaliku, et Moldova saaks Euroopa Liidu liikmeks. Tema hinnangul parandab selline samm kodanike elatustaset ja kaitseb rahvusvähemusi. Samal ajal tegi ta ettepaneku, et parlament korraldaks Euroopa integratsiooni küsimuses referendumi.

Varem tunnistas Sandu, et Moldova võib ühineda Euroopa Liiduga 2030. aastaks koos tunnustamata Transnistriaga, mida Chişinău veel ei kontrolli. EL ise pole välistanud, et ühinemine toimub järk-järgult. „Võime mõelda sellele, et lubaksime esmalt ühineda paremkaldal, territooriumil, mida kontrollib põhiseaduslik juhtkond ja vasakkaldal hiljem,” märkis Euroopa Liidu suursaadik Moldovas Janis Mažeix. Vabariik loodab alustada läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise üle 2024. aasta juuni lõpuks.

16. „Mediaruh” osalejad, ajakirjanikud ja meedia pöördusid sõjaväe juhtkonna poole palvega kõrvaldada Natalja Gumenjuk OK „Jugi” ühise pressikeskuse juhtimisest. Seda öeldakse meediadetektori veebisaidil avaldatud avalduses. Ajakirjanikud märkisid, et Gumenjuk takistab Venemaa kuritegude kajastamist ega luba ajakirjanikel näidata Hersoni oblasti kaitsjate tegusid. Samuti märkisid nad, et venelased ei lõpeta Hersoni piirkonna ründamist, Hersoni ja Berislavi linnade hävitamist, samas ei näe seda ei ukrainlased ega maailm. Vähetuntud on ka Ukraina sõjaväe saavutus selles suunas ja ajakirjanike arvates on selles süüdi Gumenjuki kommunikatsioonipoliitika. „Me näeme Donetski, Luganski, Harkivi oblasti ja Zaporižja kaitsjate nägusid, kuid me ei näe Hersoni oblasti kaitsjate nägusid,” seisab avalduses.

Meediakogukond kurdab, et sõjakuritegusid on võimalik jäädvustada peamiselt Gumenjuki käsupiirkonnas kehtestatud piirangutest mööda minnes, mitte tema abiga. Ajakirjanikud nimetasid „kõige julmemaks juhtumiks” sissesõidukeeldu Hersoni oblasti üleujutatud linnadesse ja küladesse Kahhovka hüdroelektrijaama plahvatuse päeval. „Siis täitus maailma meedia viidetega vene „sõjaväekorrespondentide” tõenditele, sest meilt polnud peaaegu mingit teavet,” meenutasid nad.

Reporteritele suletud on ka Antonovka küla, Darjevka küla ja osa Hersonist (Korabelnõi rajoon ja Ostrov), kus inimesed kannatavad Venemaa mürskude all. Lisaks, nagu märgib Mediaruh, puudub Hersoni piirkonnas erinevalt teistest piirkondadest juurdepääs haiglatele ja rehabiliteerimiskeskustele, kus ravitakse haavatud kaitsjaid ja tsiviilisikuid.

Ajakirjanikud pöördusid Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, kaitseminister Rustem Umerovi ja Ukraina relvajõudude peastaabi ülema Anatoli Bargilevitši poole palvega asendada Gumenjuk tema ametikohal ja võimaldada ajakirjanikele juurdepääs Hersoni oblasti ja naaberoblastite piirkondadesse.

17. Lühiuudised

NATO liitlasvägede mereväejuhatuse ülema asetäitja V. Adm Didier Maleterre andis välja hoiatuse veealuse infrastruktuuri haavatavuse kohta, rõhutades Venemaa jõupingutusi selliste varade nagu tuulepargid, torujuhtmed ja toitekaablid sihikule võtmises. Maleterre rõhutas, et Euroopa elektri- ja sidesüsteemid, mis sõltuvad nendest veealustest võrkudest, on halvasti varustatud, et taluda Moskva ja teiste NATO vastaste „hübriidsõja” taktikat, mis seab ohtu peaaegu 1 miljardi inimese julgeoleku kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Slovakkia peaminister Fico avaldas oma seisukohta Ukraina ühinemise kohta NATO-ga, teatades, et teeb selle vastu lobitööd. „Ukraina kuulumine NATO-sse on kolmanda maailmasõja jaoks ainult hea. Meile piisab iseseisvast Ukrainast,” ütles ta.

Esindajatekoja demokraatide juhid ütlesid, et nad on valmis omaks võtma spiiker Johnsoni strateegia jagada erakorraline välisabipakett tükkideks, kuid soovivad esmalt kinnitust, et senati poolt vastu võetud seaduseelnõu kõik komponendid on osa tehingust. Hm, miks siiski…

IMF eeldab, et Ukraina majanduskasv on selle aasta lõpus 3,2% ja 2025. aastal kasvab see 6,5%ni. Seda öeldakse aruandes World Economic Outlook, mida esitleti IMFi ja Maailmapanga kohtumisel Washingtonis.

Venemaa kaalub kaasaegsete hävitajate Su-35 ja õhutõrjesüsteemide, tõenäoliselt S-400 üleandmist Iraanile, et kaitsta end Iisraeli ja USA rünnakute eest, kuna Moskva ja Teherani sõjaline koostöö jõudis uuele tasemele.

„Aasta pärast võib olla juba hilja. Enne kui rääkida Ukraina ülesehitamisest, tuleb vältida selle hävitamist. Odavam on osta Patrioti süsteeme kui ehitada uuesti üles venelaste sihikule võetud elektrijaam,” ütles EL-i diplomaatia juht Josep Borrell. Njah, meeldetuletuseks sellele härrale, ainult kaitsega sõdu ei võideta…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Möödunud nädalavahetusel teavitati Keskkonnaametit, et Pakri maastikukaitsealal sõidavad ATV-d väljaspool selleks lubatud teid. Keskkonnaameti inspektorid suhtlesid sõitjatega ning selgus, et tegemist oli kohaliku ettevõtte korraldatud ATV safariga. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks safariteenust pakkunud juriidilise isiku suhtes väärteomenetluse.

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa büroo juhataja asetäitja Kristi Lehtorg ütles, et Harju- ja Raplamaa büroo keskkonnakaitseinspektorid reageerisid teatele koheselt ning tegid kohapeal kindlaks, et kolm ATV-d sõitsid Läänemere ranna piiranguvööndis väljaspool selleks ettenähtud teid. „Lähemal vaatlusel selgus, et ATV-de rajad on sisse sõidetud ka Pakri maastikukaitsealale jäävatele metsamaadele. Tiheda sõitmise tagajärjel on alale tekitatud tugevad ja pikaajalist taastumist nõudvad jäljed. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Maastikukaitseala metsamaadel ning ranna piiranguvööndis ATV safarite korraldamine ei ole kindlasti seal lubatud tegevus. See, kas lisaks piiranguvööndis väljapool teid sõitmisele sõitsid kohapeal kindlaks tehtud isikud ka maastikukaitsealal, selgub menetluse käigus,” selgitas Lehtorg.

Väljaspool teed sõitmisega rikuti looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 nõuet, mille kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks safariteenust pakkunud juriidilise isiku suhtes väärteomenetlust.

Lehtorg lisas, et märkimisväärne on asjaolu, et Keskkonnaamet saatis ATV safarit korraldanud ettevõttele aasta tagasi märgukirja, milles juhtis tähelepanu, et nende pakutavad ATV safarid peavad olema kooskõlas seadustega. „Märgukirjas selgitasime, et vältida tuleb väljaspool teid safarite korraldamist. Ettevõttele selgitati, et väljaspool teid sõidukiga sõitmine on ebaseaduslik tegevus ning rikkumise tuvastamisel toob see endaga kaasa väärteomenetluse, mis sel korral juhtuski,” lausus Lehtorg.

Pinnast peab kaitsma ning kõige parem on mootorsõidukiga sõita seal, kus maaomanik või maavaldaja seda lubab ning loodus kahju ei kannata. Pinnase taastumine on aeglane protsess ning kord juba sisse sõidetud rada hakkavad sageli kasutama ka teised, mis ei anna pinnasele võimalust taastuda. Enne sõidu algust tasub uurida looduskaitse kaardirakendusest, kus asuvad kaitsealad ja nende piirid: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse.

Teisipäeval, 16. aprillil kell 12.22 toimus liiklusõnnetus Tartus Võru tn 37 juures.

36-aastane mees sõitis mootorrattaga Honda XL700VA otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 25-aastasele naisele.

Jalakäija toimetati haiglasse.

Sel kevadel avab Tartu Ülikool doktoriõppes 189 õppekohta. Uusi kandidaate võetakse vastu valdavalt nooremteaduri õppekohtadele, mis loob doktorandile paremad eeldused täiskoormusega teadus- ja õppetööle pühendumiseks.

Igal aastal jõuab Tartu Ülikoolis doktorikraadini enam kui sada lõpetajat. Ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul on doktoriõppesse oodatud kõik, kes on huvitatud teadustöö oskuste arendamisest ja oma valdkonna edendamisest nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

„Doktorikraadiga inimesed on ühiskonnas hinnatud eksperdid. Eestis on üle 85% doktorikraadi omandanutest juhi või tippspetsialisti ametikohal. Riigil on eesmärk suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu nii avalikus kui ka erasektoris. Samuti on nende järele suur nõudlus ülikoolides, kus tuntakse muret akadeemilise järelkasvu pärast,” rääkis Moora.

Arvestades Eesti noorte suhtarvu elanikkonnas, võetakse meil Euroopa keskmisega võrreldes igal aastal vastu 100–150 doktoranti vähem. Seega jääb meil puudu arvestatav hulk tulevasi tippspetsialiste, mis murendab nii majanduse kui ka teaduse konkurentsivõimet.

Tartu Ülikool pakub suurimat valikut doktoriõppe erialasid Eestis. Kandideerida saab 50 erialale, mis on koondatud kaheksa doktoriõppe programmi alla.

Doktoriõpet on võimalik läbida mitmel moel:

• nooremteaduri kohale vastuvõetutega sõlmib ülikool töölepingu ja neil on ka üliõpilase staatus. Ülikool pakub neile võimalust töötada täiskoormusega, kuid doktorandi soovil võib kokku leppida ka väiksemas koormuses;
• vähemal hulgal pakutakse üliõpilase õppekohti, mille puhul töölepingut ei sõlmita;
• oma igapäevatöö ja doktoriõpe on võimalik ühendada teadmussiirdedoktorantuuris, mille õppekoht luuakse pärast koostöölepingu sõlmimist ülikooli ja partnerasutuse vahel.

Välja kuulutatud õppekohtade kohta leiab täpsemat infot ülikooli veebilehelt.

Vastuvõtt doktoriõppesse toimub Tartu Ülikoolis neli korda aastas. Teadmussiirdedoktorantuuri saab astuda ka väljaspool kandideerimisperioode pärast koostöölepingu sõlmimist. Kandidaadid peavad sõltuvalt erialast esitama koos avaldusega doktoritöö kavandi või motivatsioonikirja ning osalema sisseastumisintervjuul.

Olulised kuupäevad

1.–15. mai

– Loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppe avalduste vastuvõtt

– Meditsiiniteaduste valdkonna, sotsiaalteaduste valdkonna ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe väliskandidaatide vastuvõtt

1.–15. juuni

Meditsiiniteaduste valdkonna, sotsiaalteaduste valdkonna ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe Eesti kandidaatide vastuvõtt

Ülikooli veebilehelt leiab doktoriõppesse kandideerimise kohta lähemat teavet.

Patsient sai Rootsis laseroperatsiooni käigus raskeid põletushaavu. Juhtumit kajastavad mitmed Rootsi väljaanded, sealhulgas Aftonbladet ja Läkartidningen, viidates uudisteagentuurile Siren.

Midagi läks väga valesti uinutatud patsiendi häälepaelte operatsiooni ajal, kui patsiendi suu ümbrus ootamatult põlema süttis, edastab Siren. Operatsioon tehti Stockholmi Karolinska ülikooli haiglas veebruari lõpus.

Laseri abil oli hakatud opereerima kõrivähki põdevat patsienti. Lõikuse lõpupoole hakkas aga patsiendi hapnikutase langema ja personal otsustas hapnikutaseme tõsta saja protsendini, selgub haigla aruandest ametivõimudele.

Natuke aega hiljem süttis midagi larüngoskoobi (neelu viidav instrument) ja patsiendi suu ümber, seisab aruandes.

Tulekahju kustutati niiskete käterätikute abil, mida oli operatsiooni ajal kasutatud patsiendi näo kaitsmiseks.

Patsient sai huulte, nina, põskede, lõua ja suuõõne põletushaavu. Ta vajas pikaajalist intensiivravi.

Juba sel laupäeval ja pühapäeval, 20.–21. aprillil, toimub esimest korda arhitektuurisündmus Open House Tartu. Tasuta toimuva festivali programm pakub tegevusi igas vanuses huvilistele: aset leiavad üle 300 ekskursiooni ligi 30 Tartuasupaika, ent ka noortele suunatud erituurid ning töötoad. Open House Tartu on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmist.

Kahel päeval avavad uksed paljud omanäolised Tartu maamärgid, nende seas nii haridusele – Eesti Lennuakadeemia, Jaan Poska Gümnaasium ja TÜMRI ja Genoomika Instituut – kui ka kogukonnaelule pühendunud asutused nagu Tartu Peetri kirik ja Tartu Saksa Kultuuri Instituut. Kuigi enamik kohtadesse toimuvad ekskursioonid mõlemal päeval, on paiku, kuhu pääseb ainult ühel päeval, näiteks Hotell Lydia ja Haridus- ja Teadusministeerium (sissepääs ministeeriumi vajab kaeelregistreerimist).

Festivali noorteprogramm soovib tekitada noortes huvi arhitektuuri ja linnaruumi vastu juba varakult. Programmi kuuluvad viis põnevat tuuri eri Tartu linnaosades, mida viivad läbi arhitektid ja asjatundjad, kes linnaruumi teemasid hästi tunnevad. Tuuridel on küll oodatav vanus kuni 26, aga loomulikult võivad lapsed ka koos vanematega tuuridele tulla. Koostöös Arhitektuurikooliga viiakse läbi ka kaks töötuba eri vanuses noortele.

Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Briti Nõukogu, Laufen, A. Le Coq, Vaga Mama, Allicater, Tartumaa Tervisespordikeskus ning Tartu Ashtanga Jooga Kool.

Open House Tartu on Open House Tallinna satelliitüritus, mida korraldab Eesti Arhitektuurikeskus. Open House Tallinn on osa Open House Europe koostööprojektist, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Arhitektuurisündmus viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: www.britishcouncil.ee.

Open House on ülemaailmne sündmustesari, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele konkreetse linna põnevaid hooneid ja tuua arhitektuur inimestele lähemale. Open House toimub üle 50 linnas üle maailma, sh Vilniuses, Londonis, Prahas, Melbournis,Taipeis, Santiagos, New Yorkis.

Vaata kogu programmi openhousetartu.ee.

„Eurooplastel seisab juunis ees Euroopa Liidu tulevikku kujundava valiku tegemine – Euroopa Parlamendi valmised. Oluline on kodanike teadlikkuse tõstmine, ei tohi lasta end mõjutada lühinägelikest loosunglikest valimislubadustest. Täna langetatud otsused mõjutavad meid veel pikki aastaid,” tõdes president Alar Karis kohtumisel Saksamaa riigipea Frank-Walter Steinmeieriga Berliinis Bellevue lossis.

Kohtumisel arutati olukorda Ukraina rindel ja nädalavahetusel toimunud Iraani enneolematu rünnakuga seonduvat olukorda Lähis-Idas. „Eri paigus lahvatanud konfliktikolded osutavad pikaajalistele julgeolekuohtudele, millega tegelemiseks peame jätkuvalt ja aina enam investeerima kaitsesse,” märkis president Alar Karis.

Eesti riigipea tänas Saksamaad kaaluka panuse eest Balti õhuturbesse ja NATO idatiiva tugevdamisse. Balti piirkonnas on Saksamaa sõjaline kohalolek keskendunud Leedule, kus Saksamaa on liitlaste suurendatud kohalolu (eFP) juhtriik.

„Ukraina aitamisel saavad määravaks tegelikud teod, mitte kõlavad sõnad. Saksamaa kaalukas abi Ukrainale annab märku sellest, kus asub Euroopa raskuskese,” rõhutas president Karis ja lisas, et kui Lääs suudab üles näidata pühendumust ja suurendada ukrainlastele praegu nii vajalikku abi, on Ukrainal võimalik võita. Ta meenutas, et Eesti kutsub üles oma partnereid aitama Ukrainat 0,25 protsendi ulatuses SKTst.

Eesti riigipea tunnustas Saksamaa plaane Ukraina ülesehituse toetamisel ja kinnitas meie soovi teha koostööd ning osaleda Saksamaa kavandataval Ukraina ülesehituskonverentsil. Eesti toetab seisukohta, et ülesehitusel tuleb lähtuda Euroopalikest põhimõtetest ja standarditest, et see soodustaks Ukraina liitumist Euroopa Liiduga.

President Karis tutvustas Eesti projekte Žõtomõris ja lisas: „Ukrainat külastades olen näinud, kuidas üha enam pööratakse seal tähelepanu korruptsiooniga võitlusele – see on oluline eeldus riigi ülesehituse edukaks kulgemiseks,” märkis Eesti riigipea. Ta soovitas kõigil Ukrainat külastavatel poliitikutel tutvuda Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU) tööga, et näha, kui pühendunult Ukraina riigivalitsemist läbipaistvamaks muudab.

Kohtumisel räägiti veel Euroopa liidu laienemisest. „Oleme samameelsed, kriteeriumite täitmisele tugineva laienemise toetajad,” rõhutas Eesti riigipea. Samuti kõneldi energeetikast. President Karis nentis, et koostöö meretuuleparkide arendamisel ja ühendamisel on üks võimalus lõimida senisest enam Saksamaa Läänemere koostöösse, sarnaselt Saksamaa osalusega Põhjamere piirkonnas.

Hemofiilia on haruldane pärilik veritsushaigus, millest terveks ravida ei ole võimalik. Kui 1960-70ndatel aastatel võis selle haigusega inimese eluiga olla oluliselt lühem ja argitegevused piiratumad, siis täna ei erine hemofiiliaga inimeste eluiga oodatavast keskmisest. Hemofiilikute igapäevane elu võib olla sama aktiivne nagu teistel. 

Eestis on kaasasündinud hüübimishäire diagnoositud 339 inimesel, kuid hinnanguliselt võib neid kokku olla umbes 400 kandis, sest kõik haigusjuhud ei ole diagnoositud. Üks tuntuim pärilik hüübimishäire on hemofiilia. Hemofiilia tähendab, et veri ei hüübi korralikult, sest veres puudub selleks vajalik faktor ning see võib põhjustada raskekujulisi kontrollimatuid verejookse, mis tekivad iseenesest või pärast väikest traumat. Veritsused tekivad kõige enam lihastes ja liigestes, aga võivad tekkida ka siseelundites, mis ei tähenda mitte ainult elukvaliteedi halvenemist, vaid võivad olla isegi eluohtlikud. Hemofiilia ravi seisneb klassikaliselt puudu oleva hüübimisfaktori veenisiseses süstimises, et tekiks katkise veresoone ette tromb ja verejooks lakkaks.

Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogiaosakonna juhataja, hematoloog dr Kadri Saks ütleb, et kuigi hemofiilia ei ole terveks ravitav, võimaldab tänapäevane meditsiin elada võimalikult tavalist elu. „Iga patsiendi ravi on erinev ja sõltub tema haiguse raskusest ning hüübimisfaktori tasemest veres. Vastavalt sellele otsustame, kuidas saame inimest aidata. Variante on selleks erinevaid,” selgitab dr Saks. Üks olulisemaid eesmärke on püüda vältida veritsuste teket ja üle selle kroonilisi luu-, lihaskonna kahjustusi, samuti vältida eluohtlikke verejookse, ehk siis püüame kasutada profülaktilist ravi.

Dr Saks selgitab, et hemofiilia on kogu pere haigus ja seda mitmel põhjusel. Üks põhjus on see, et hemofiilia on sageli ka mõnel teisel sugulasel, vanaisal, onul jne (aga võib ka olla mittepärilik, tingitud juhuslikust muutusest X-kromosoomis). Teine põhjus seisneb selles, et valdavalt avastatakse hemofiilia juba varases lapsepõlves. „Laste puhul on alati terve pere haaratud. Ravi on loomulik osa lapse elust. Kui alguses hoolitsevad lapse ravi eest ehk siis süstimise eest tema vanemad, siis hiljem õpivad nad ise süstima. Ise endale süsti tegema hakkamine on lapsele osa vabadusest ja iseseisvusest,” selgitas dr Saks.

Hemofiiliaga lapsi ei pea hoidma vati sees

Kuigi aeg on edasi läinud ja ravivõimalused muutnud hemofiiliat põdevate inimeste elu oluliselt avaramaks, elavad teatud müüdid endiselt. Näiteks sageli ekslikult arvatakse, et hemofiiliasse haigestunud inimesed ei tohi teha sporti. Dr Saks toob välja, et osa tänapäevasest vabadusest on ka see, et hemofiiliaga inimestel on võimalik elada sama aktiivset elu, nagu teisedki. Arsti sõnul lapsed on lapsed ja on loomulik, et nad tahavad sõltumata oma haigusest olla aktiivsed, joosta ringi, ronida ning käia ka teistega samades trennides. „Hemofiiliasse haigestunud inimesed saavad tänase raviga teha peaaegu kõike, kuid ei tohi haigust päris ära unustada. Kui tekib trauma, siis sõltumata profülaktilisest ravist vajavad nad puuduvat hüübimisfaktorit lisaks. Täpselt samamoodi peavad nad teadma, et teatud hetkedel enne uut profülaktilist ravidoosi võivad tekkida verejooksud kergemini. Kõik on võimalik, kui oma elu hästi planeerida ja teada, kuidas toimetada ning mitte unustada, et vaatamata heale profülaktilisele ravile on haigus endiselt taustal olemas,” räägib dr Saks.

Lapsevanemad saavad suunata oma lapse spordivalikuid, kuid dr Saks mõistab, et see pole alati lihtne. „Näiteks jalgpallifännist poisile on väga raske öelda, et ära mine palli mängima. Teame küll, et näiteks ujumine on kehale leebe ja sobiv, aga kui lapse hing tõmbab muu spordiala juurde? Ei ole õige hoida lapsi pudelis paigal. Selleks, et lapse lihased, luud ja üldised kehalised võimed areneksid, peabki lapsel laskma olla laps, kes hüppab ja jookseb. Seda tänapäevane profülaktiline ravi püüabki lastele võimaldada. Mida tugevam ja osavam on laps, seda paremini arenenud tasakaal, luu-, lihaskond ning väiksem on tõenäosus tulevikus tekkivateks traumadeks,” avab dr Saks lapsevanemate argipäevaseid kaalutlusi ja valikuid. Seega on lapsevanemal oluline teada, kuidas sportlikku elu korraldada nii, et see oleks ohutu. Lapsevanema ja arsti koostöö on siinkohal võtme tähtsusega, sõltuvalt spordiala valikust võib arstil olla soovitusi lapse keha jälgimiseks ning tagasisidestamiseks arstile, kui midagi ei tundu päris õige.

Elu hemofiiliaga enne ja nüüd

Kuigi kõige olulisem on veritsuste ennetamine, siis on dr Saksal hea meel tõdeda, et meditsiini areng läbi aastakümnete on muutunud niivõrd, et kui on juhtunud trauma ja tekkinud veritsus, siis ei ole inimese igapäevaelu enam niivõrd häiritud, kui varem. Dr Saks toob näiteks, et kui tema noore arstina tööd alustas, siis kaasasündinud hüübimishäiretega patsientidel puhul tuli verejooksu korralikuks peatamiseks olla haiglas mitu päeva. Praegu ei ole kergemate traumade puhul haiglasse tulemine ega jäämine vajalik, vaid ravi saab teha kodus. Arvestades, kuidas meditsiin on aastakümnetega paremaks läinud, loodab ta, et ükskord saabub ka see päev, mil teadlased leiutavad viisi, kuidas saaks parandada geene selliselt, et hemofiiliast oleks võimalik päriselt terveks saada. „Maailm on arenev ja huvitav. Üks asi on see, et meil on täna head võimalused aidata hemofiiliaga inimestel elada oma igapäevast elu üsna tavapärasel viisil, aga võibolla tulevikus saaks veel paremini,” vaatab dr Saks lootusrikkalt teadlaste poole.

17. aprillil tähistatakse rahvusvahelist hemofiiliapäeva. Mis on hemofiilia?

Hemofiilia on kaasasündinud veritsushaigus, mis põhjustab raskekujulisi kontrollimatuid verejookse, mis tekivad iseenesest või pärast väikest traumat. Kuigi hemofiiliahaigete verejooksud ei pruugi olla vererohkemad ega veritseda kiiremini kui tervetel inimestel, on nende veritsused pikaajalisemad ning võivad kordumisel tekitada märkimisväärseid kahjustusi, eriti liigestes.

Hüübimatuse põhjuseks on sõltuvalt hemofiilia tüübist kas VIII hüübimisfaktori puudulikkus (A-hemofiilia) või IX hüübimisfaktori puudulikkus (B-hemofiilia). Nimetatud faktorid puudumine tuleneb vigasest või muutunud geenist X kromosoomis. Kõige enam esineb inimestel A-hemofiiliat.

Hemofiilia pärandub X-kromosoomi kaudu. Tulenevalt pärandamisviisist haigestuvad hemofiiliasse peamiselt poisslapsed. Väga harva võivad haigestuda ka tütarlapsed. Naised on hemofiilia geeni kandjad ning ka neil võib esineda veritsuse probleeme. Mõnedel juhtudel võib lapsel avalduda hemofiilia ka perekonnas esmaselt. Sellisel puhul on raseduse käigus lootel tekkinud spontaanne hemofiiliat põhjustav geenimutatsioon.

Vastavalt maailma hemofiilia föderatsiooni (World Federation of Hemophilia) 2022. aasta küsitluse andmetele esineb maailmas hemofiilia 271 359 inimesel. Eestis elab 112 hemofiilia diagnoosiga patsienti. Kokku on Eestis teada 339 kaasasündinud veritsushaigusega patsienti. Haigete huve esindab Eestis Eesti Hemofiiliaühing.

Vene Ladade tootja AvtoVAZ alustab sel suvel Iževski tehases elektriauto e-Largus masstootmist, teatas ettevõte.

Toiduliit tunnustas juba 30. korda parimaid kodumaiseid toidutooteid, kuulutades Eesti Parim Toiduaine 2024 tiitli saajaks Tere AS uudse tofu vanillibatoonikese.

Aasta parimate toidutoodete auhinnad andsid Toiduliidu aastakonverentsil üle Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, regionaalminister Madis Kallas, Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõi välja, et mitte keegi ei taju Eesti inimeste maitsemeelt paremini kui meie oma tootjad. „Toit üleüldiselt on pigem konservatiivne valdkond, kus maitsed ei muutu nii kiiresti. Tänu tihedale üleilmsele suhtlusele levivad teiste köökide road meile küll kiiremini, kuid need kohaldatakse siin kohalikule maitsemeelele – kasutades Eesti tooraineid ja tarbijate seas armastatud maitseid,” rääkis Potisepp. „Traditsioonilise ja uudse ühendamine viib põnevate lahendusteni, mida ka meie juubelikonkursil nägime,” lisas Toiduliidu juht.

„Just kodu lähedane ning tugev ja arenev toiduainetetööstus lisab igale riigile sitkust ja tugevust. Eesti toiduainetööstus – nii toidu kasvatajad kui tootjad – annab meile lisaks lemmikmaitsetele ka kindlustunnet, et Eesti toidujulgeolekuga on kõik korras,” ütles Sirje Karis.

„Kohaliku toidu tootmine on meie jaoks väga oluline ning Eesti toit on osa meie rahva identiteedist. Saame uhked olla selle üle, et Eestis toodetud toit on puhas ning kvaliteetne,” rääkis regionaalminister Madis Kallas. „Selle taga peituvad kohalike põllumeeste, tootjate ja kaupmeeste pingutused. Oluline on selle valdkonna tegijaid märgata ja tunnustada.”

Hindamiskomisjoni esimees toiduteadlane Rain Kuldjärv märkis, et žürii töö oli väljakutsuv ja osa tootekategooriates eristas parimaid vaid kahe komakohaga punktivahe. Konkursi üldvõitjaks osutus Tere AS Deary tofu vanillibatoonike, mis taimse alternatiivina on sarnane tavapärastele kohukestele. Komisjon tõi esile tofuga saavutatud piimatootele sarnast ja suurepärast maitset, samuti valmistamist GMO-vabast sojast ja jätkusuutliku pakendimaterjali kasutamist.

Lisaks jagati konkursi kuldmärgid veel kolmes kategoorias. Eesti parimaks lisandväärtusega toiduaineks tunnistati Kadarbiku Köögivilja hapendatud peakapsa kimchi. „Lisandväärtusega toidutoodete all peame silmas selliseid, mis sisaldavad tervist toetavaid komponente. Selle kategooria võidutoodeon välja töötatud koostöös Eesti teadlastega ja sisaldab karbis üle miljardi elusa piimhappebakteri. Lisaks on maailmaköögist tuntud roog kohandatud Eesti tarbijate maitsemeelele – põhitooraineks on kohalik peakapsas, nuikapsas ja porgand,” täpsustas Kuldjärv.

Ta rõhutas, et kõhutervist toetavate hapendatud toodete võidukäik on nii maailmatrendidele kui tänavusele konkursile iseloomulik – fermenteeritud tooted said auhindu ka hõbemärkide ja parimate piirkondlike toodete väljaselgitamisel. Teise suurema trendina tõi ta välja kvaliteetsete valmistoitude populaarsust, mis tänapäevase kiire elutempoga haakub.

Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli pälvis A.Le Coqi Aura kirsi-banaani-mango supersmuuti odravõrsetega ning  alkohoolse joogi kuldmärk läks Saku Õlletehase Saku on Ice ploomimaitselisele õllele. „Smuuti esindab tänavusel konkursil laiemalt silma jäänud kiireks tarbimiseks mõeldud suunda – väike pakend, mugav kasutada toitvaks vahepalaks. Võitnud õllejoogis on ülimalt õnnestunud õlle ja ploomi maitsete tasakaalus kombinatsioon – vastab igati praegusele trendile, mille kohaselt kiputakse eelistama pigem lahjemaid ja mitte nii tugevate maitsetega alkoholijooke,” kommenteeris žürii esimees.

Konkursile Eesti Parim Toiduaine 2024 said toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul.  Kokku kvalifitseerus konkursile 148 toodet. Tooteid hindas toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon.

Lisaks neljale kuldmärgi saajale selgitati konkursi käigus 11 hõbemärkide  saajat ehk iga tootekategooria parimad, samuti Eesti väikeettevõtete parimad toidutooted piirkonniti. Eesti Parima Toiduaine 2024 konkursil jagati välja ka järgmised eriauhinnad: tiitli Eripärane Toode sai Crafter’s Gin Sensory Potions kinkekarp (Liviko AS), Lemmik Vegantooteks sai ökoloogiline fermenteeritud küüslauk (Vinkymon OÜ), Kaupmeeste Lemmikuks osutusid kaera-apelsinipannkoogid  (Saarioinen Eesti OÜ), Meedia Lemmikuks PÕNN ökoloogiline kuivatatud ploomi püree (Salvest AS) ning Tallinna eriauhinna pälvis  taimne pasteet musta trühvliga (OÜ Vegestar). Rahva Lemmik valiti sotsiaalmeedia hääletusel, kus suurima häältesaagi kogus Taneli klassikaline majonees (Tang OÜ).

Toiduliidu korraldatav Eesti parima toiduaine valimine sai alguse 1994. aastal, toimudes tänavu juba 30. korda.

Eesti Parim Toiduaine 2024 konkursi kuldmärkide saajad

Eesti Parim Toiduaine 2024 on Tere AS Deary glasuuritud tofu vanillibatoonike. Taimse kohukese puhul annab piimatootele sarnase maitse tofu, katteks mõnusalt krõmpsuv veganšokolaad. Ka toiteväärtuse ja valgu sisalduse poolest on taimne kohuke võrdväärne tavapäraste kohukestega. Toodet disainides on igas mõttes läbivaks märksõnaks olnud jätkusuutlikkus. Batoonikesed on valmistatud Euroopas kasvatatud GMO-vabast sojast ja sisaldavad rohkelt valku. Ka pakendatud on nad jätkusuutlikusse pakendisse – tegu on monomaterjaliga, mis on valmistatud 50% ulatuses taaskasutatud materjalist.

Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2024 on Kadarbiku Köögivili OÜ traditsiooniliselt hapendatud peakapsa kimchi. Kui tavaliselt valmistatakse kimchi’t hiina kapsast, siis Kadarbiku kimchi on valmistatud eestimaisest peakapsast, uudsena on kasutatud toote koostises nuikapsast. Toode on kuumtöötlemata ja sisaldab elusaid piimhappebaktereid, kiudaineid ja C-vitamiini. Kadarbiku kimchi on välja töötatud koos TFTAK toiduteadlastega. Fermenteeritud ehk lihtsamini öeldes hapendatud tooted koguvad maailmas üha enam populaarsust nii maitse kui tervislikkuse tõttu. Ühes karbiskimchi’s on üle miljardi piimhappebakteri.

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2024 on A.Le Coq AS Aura kirsi-banaani-mango odravõrsetega supersmuuti. Mahedamaitseline smuutijook odravõrsemahlaga on kõrge kiudainesisaldusega ja sellele on lisatud C-vitamiini. Smuutijoogi mahlasisaldus on 96%, sellele ei ole lisatud säilitusaineid ega suhkrut. Aseptilise villimisliini abil on toode pakendatud steriilses keskkonnas kartongpakendisse, mis kaitseb jooki valguse ja õhu eest ning tagab hea säilivuse. Pakend on valmistatud peamiselt taastuvatest materjalidest ja seda on lihtne taaskasutamise jaoks sorteerida.  Toode sobib ka veganitele.

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2024 on Saku Õlletehas AS Saku on Ice Päikseline Ploom. Ploomi maitse on õllejookide turul unikaalne ja toode pakub põnevat maitsete tasakaalu: ühelt poolt iseloomustab jooki kollase ploomi kergelt magus ja mahlane mekk, teisalt õllemaitse, mis lisab värskendavat kargust. Õllejookide kategoorias on uudne ka pakend: 0,33 L sleek purk, mis  aitab pikendada toote säilivust. Tegemist on kerge õllejoogiga, mille alkoholisisaldus on 4,0% VOL.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal. 

Eesti jahiulukiliikidest kütiti möödunud jahihooajal arvuliselt kõige enam metssigu, kokku 14 293 looma, mis on 768 võrra rohkem kui eelneval jahihooajal. Metssea üldarvukuse suurenemise ärahoidmiseks jäi selline küttimistulemus tõenäoliselt siiski liiga tagasihoidlikuks ning paljudes piirkondades võib oodata ka sel aastal metssea arvukuse tõusu jätkumist. Koos sellega suureneb paraku ka oht uuteks sigade Aafrika katku puhanguteks.  

Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 4 061, mis on 490 isendi võrra vähem kui eelneval 2022/2023 jahihooajal. Ühtlasi on see ka viimase 14 aasta tagasihoidlikuim tulemus. Kuna kütitud loomade arv on üsna ligilähedane 2023. aastal prognoositud juurdekasvule, siis tõenäoliselt see märkimisväärset muutust põdra arvukuses kaasa ei toonud ja asurkonna suurus jäi jahihooaja järel püsima samale tasemele mis aasta varem.  

Metskitsi kütiti möödunud jahihooajal oluliselt vähem kui eelneval kuuel aastal – kokku 12 443 looma. Metskitse arvukus on paari aasta taguse ajaga Mandri-Eestis oluliselt langenud ja selle üheks peamiseks põhjuseks on ilvesest ja hundist lähtuva kisklussurve oluline suurenemine. Arvukuse süveneva languse vältimiseks tuleb Mandri-Eestis küttimissurvet metskitsele eelseisval jahihooajal tõenäoliselt veelgi langetada. Saartel, kus kiskjate mõju on tagasihoidlik, püsib nii metskitse arvukus kui ka vajadus selle piiramiseks jahipidamisega eelnevate aastatega võrreldes üsna sarnasel tasemel. 

Punahirvi kütiti Eestis möödunud hooajal 3 607. Tegemist on järjekordse hirvede küttimisrekordiga. Eelnevate aastatega võrreldes kerkisid kütitud hirvede arvud nii saartel kui ka Mandri-Eestis. Punahirve arvukus on olnud Eestis juba pikemat aega tõusutrendis, ka Mandri-Eestis on nende leviala aasta-aastalt laienenud.

Hundi arvukus küündis 2023. aastal viimase veerandsaja aasta kõrgeimale tasemele ning rekordilised olid ka huntide tekitatud kahjud karjakasvatusele. Sellest tulenevalt tõsteti huntide küttimiseks lubatud kvooti viimase 13 aasta kõrgeimale tasemele. Hooaja kokkuvõttes kütiti riigi mandriosas 149 hunti. Saartel sarnaselt eelneva hooajaga hunte ei kütitud. 

Karu arvukus on Mandri-Eestis kasvanud teadaoleva ajaperioodi kõrgeimale tasemele ja selgelt on suurenenud ka nende tekitatud kahjud mesinikele ja põllupidajatele. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel olnud ka küttimiskvoodid oluliselt suuremad kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti kokku 95, aasta varem 91 pruunkaru. 

Hallhülgeid, kelle arvukus on nii Eesti vetes kui ka Läänemeres laiemalt olnud juba pikemat aega tõusutrendis, kütiti möödunud jahihooajal kokku 25 isendit, lubatud kvoot oli 57 looma. 

Väikeulukitest kütiti varasemaga võrreldes rohkem mäkrasid (294), kormorane (1 557) ja viuparte (1 755). Viimase kahe aastakümne madalaimale tasemele langes aga kütitud rebaste (3 273), kobraste (4 573) ja kodutuvide (274) arv. 

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 66 674 ulukit, kellest 50 349 (76%) moodustasid kahekümne erineva imetaja- ja 16 325 (24%) 33 erineva linnuliigi esindajad. 

Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis. Lisaks on nii maakondade kui ka jahipiirkondade tasemel 2023. jahiaasta küttimisandmed leitavad Keskkonnaportaalist csv tabelitena ning interaktiivsete kaartide ja graafikutena. 

Küttimissoovitused alanud 2024/2025. jahihooajaks avaldab Keskkonnaagentuur juuli alguses ilmuvas ulukite seirearuandes. 

DiscoverEU programm ootab 18-aastaseid noori proovima oma loosiõnne ja kandideerima reisipassile, mille abil mööda Euroopat tasuta rongiga reisida. Kandideerimine algas 16. aprillil kell 13.00 ja lõppeb 30. aprill kell 13.00. 

„Reisi jooksul sain veelgi kinnitust, et isiklik areng toimub mugavustsoonist väljas,” meenutas möödunud aastal DiscoverEU toel rändamas käinud Mirtel Org. „Paar aastat tagasi poleks mul olnud mõtteski ööbida hostelis 12 inimese ühistoas, kuid sel reisil oli tegemist pigem reegli kui erandiga. Tutvusin eri rahvustest inimestega ning kuulsin põnevaid lugusid nende kodumaade kohta – kes teab, võib-olla said neist kontaktid kogu eluks,” lisas ta. 

DiscoverEU on Erasmus+ programmi meede, millega pakutakse noortele võimalust avastada Euroopa mitmekesisust, õppida tundma selle kultuuripärandit ja ajalugu ning suhelda inimestega mujalt Euroopast. Selles voorus saavad kandideerida noored, kes on sündinud ajavahemikus 1. juuli 2005 (k.a) kuni 30. juuni 2006 (k.a). 

Samuti jagatakse noortele ka DiscoverEU Euroopa noortekaarte, mis võimaldab hinnasoodustust kultuuriobjektide külastamisel, õpingute ja spordi ning kohaliku transpordi, majutuse, toidu ja muu sellise jaoks. Valituks osutunud saavad reisida vahemikus 1. juuli 2024 kuni 30. september 2025 minimaalselt ühe ja maksimaalselt 30 päeva. 

Reisida saab kas üksi, koos sõpradega või kombineerida plaane teiste DiscoverEU reisijatega. Puude või terviseprobleemi korral, mis muudab reisimise keeruliseks, saab abi ja toetust.  

Valituks osutunud kandidaatidest saavad DiscoverEU saadikud. Neil palutakse jagada oma reisimuljeid ja -kogemusi sotsiaalmeediakanalite vahendusel, kasutades teemaviidet #DiscoverEU. Samuti võib teha vastavasisulise ettekande kas oma koolis või mõne kohaliku ürituse raames. 

Rohkem infot kandideerimise kohta leiab siit: https://youth.europa.eu/discovereu_et ning eelmiste aastate kogemuslugude saab tutvuda siin: https://euroopanoored.eu/blogi/?tag=discovereu 

Kriisiõppuse „Wõrrosanna segadus” peamine eesmärk on Võru valla ja Võru linna ühendstaabi tegevuste harjutamine, et tõsta kriisimeeskondade ja elutähtsa teenuse osutajate teadlikkust, valmisolekut ning reageerimis- ja koostöövõimet kriisiolukordade lahendamisel.

Võru vald ümbritseb justkui ringina linna ning seetõttu on ka paljud kriisiolukorrad sarnaste või lausa samade tekkepõhjustega. Üheskoos on julgem ja parem kriisidele vastu minna. „Wõrrosanna segadus” kriisiõppus toimub 7. mail 2024 ning sel päeval on mõlemast omavalitsusest seotud õppusega kokku umbes 40 ametnikku, 25 allasutust, 15 ettevõtet ja elutähtsate teenuste toimepidevuse eest vastutajat. Lisaks on kohal Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseliidu esindajad, Võrumaa Arenduskeskus ja veel kolm omavalitsust. Õppuse mängukava eest vastutab Päästeameti elanikkonnakaitse koolituste nõunik Marius Kupper. Õppuse päevale eelneb 18. aprillil seminar, kus räägitakse osalejatele täpsemalt õppuse eesmärkidest, iga osaleja ülesandest ning õppuse korralduslikust poolest.

Võru abivallavanem Juris Juhansoo sõnul ilmnesid eelmisel aastal toimunud õppusel mitmed puudused. „Oleme need kaardistanud, koostanud uue valla ja linna ühendstaabi juhtimisstruktuuri ja juhendid ning soovime neid nüüd testida,” selgitab Juhansoo.

Võru abilinnapea Raul Tohvi sõnul on kriisi ajal äärmiselt oluline hea koostöö partnerite ja naabritega. „Oleme selgelt Võru vallaga koostööst huvitatud ja meil on ühesugune arusaamine kriisi juhtimisest. Õppused peavad andma selguse meeskonna kokkuharjutamisest. Kui hetkel on Võru linnal ja vallal erinevad hädaolukorra lahendamise plaanid, siis õppuse järgselt soovime erinevused välistada ja ühesuguse plaani koostada,” kommenteeris Tohv.

Päästeameti Võrumaa-Põlvamaa päästepiirkonna juhataja Kaino Zilmeri hinnangul on viimaste aastate erinevate kriiside lahendamisega ja olukorra normaliseerimisega tegelemise kogemus Võrumaal näidanud, et koostöö kohalike omavalitsuste ja nende koostööpartnerite vahel on olnud tulemuslik. „Suurte probleemide lahendamiseks ei ole ühelgi omavalitsusel piisavalt ressurssi, et üksi hakkama saada, seega tuleb piirkondlikult jõud ühendada. Võru valla ja Võru linna jõupingutused ühendstaabi arendamisel, et tagada toimiv kriiside juhtimine ning soov koostada ühine hädaolukorra lahendamise plaan, loob eelduse kriisidega paremini hakkama saamiseks kogu Võrumaal,” hindab päästepiirkonna juht.

Esmaspäeval, 15. aprillil sõitsid Tallinnast Miinisadamast välja 13 Eesti ja liitlasriikide sõjalaeva, et ühiselt miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 24 raames leida ja kahjutuks teha ajaloolisi lõhkekehi Eesti vetes.

„Lisaks merealade turvalisemaks tegemisele ja realistliku väljaõppe võimalusele panustab Open Spirit laiemalt Eesti ja NATO heidutushoiakusse. Miinitõrje on Läänemeres üks võtmeülesandeid mereteede avatuna hoidmisel, et tagada liitlasabi saabumine. Open Spiritiga näitame, et oleme koos liitlastega kohal ja suudame keerukates tingimustes lõhkekehi avastada ja kahjutuks teha,” ütles Open Spirit 24 sihtgrupi ülem kaptenleitnant Ott Laanemets.

Open Spirit 24 toimub Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis 15-26. aprillini. Operatsioonil osaleb 14 laeva, 11 kaldal baseeruvat tuukri ja allveeroboti meeskonda ning kokku üle 700 liitlas- ja partnerriigi ning Eesti mereväelase. Kokku on osalejaid 16 riigist, nende hulgas ka Rootsi ja Soome miinijahtijad.

Open Spirit 24 on Soome mereväe jaoks märgiline sündmus, kuna nende laev on esimest korda osa NATO kiirreageerimisjõududest, kuuludes NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi. „Me oleme varemgi koos NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga miine jahtinud, kuid seilates nüüd Open Spiritil NATO lipu all, on see meie jaoks kahtlemata ajalooline sündmus,” ütles Soome miinijahtija Vahterpää komandör vanemleitnant Henri Savisaari.

Rootsi merevägi, kes on toetanud Eesti mereväge alates 1994. aastast ajalooliste lõhkekehade puhastamisel oma vetest, osaleb tänavusel operatsioonil esimest korda NATO liikmesriigina. „Rootsi on peaaegu igal aastal nendel operatsioonidel osalenud ja meil on hea meel seda traditsiooni nüüd alliansi liikmena jätkata. Samas ei tasu unustada operatsiooni praktilist väärtust, mis seisneb päris lõhkekehade otsimises ja kahjutuks tegemises – see on miinijahtija jaoks asendamatu tegevus ja kogu laeva meeskond on selleks igakülgselt valmis,“ ütles Rootsi miinijahtija Ulvön komandör kaptenmajor Andreas Holmqvist.

1995. aastal alustati Balti riikide koostööd operatsioonil Baltic Sweep, mis 1997. aastaks arenes miinitõrjeoperatsiooniks Open Spirit. See iga-aastane operatsioon toimub rotatsiooni korras Eestis, Lätis või Leedus. Eestis toimus Open Spirit viimati 2021. aastal, esmakordselt aga 1998. aastal.

Lõuna prefektuuri kriminaalpolitseinikud panid veebruarikuus punkti laiaulatuslikule narkoärile, kui pidasid Tartu linnas kinni kolm meest. Kaks neist on tänaseks vahi alla võetud.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Steven Ilves rääkis, et kriminaalpolitseinikud pidasid  27. veebruaril politseioperatsiooni käigus kinni kolm meest, keda kahtlustatakse suhtlusgrupi Telegram vahendusel narkokuritegude toimepanemises. „Politseioperatsiooni käigus saime kätte suures koguses narkootilisi aineid, sularaha ja krüptovaluutat,” rääkis Ilves, kelle hinnangul saanuks ära võetud narkootilistest ainetest tekitada narkojoobe vähemalt 200 000 inimesele.

Ilves märkis, et kahtlustatavate tegevus toimus krüpteeritud suhtlusplatvormil Telegram eksisteerinud grupis, kus vahendati erinevaid narkootilisi aineid. „Aineid hankinud ja neid vahendanud mehed peeti kinni ning kaks neist on tänaseks võetud vahi alla,” lisas ta. Kriminaalmenetlus täpsemate asjaoludes selgitamiseks aga jätkub.

„Ühelt poolt on politsei eesmärk peatada aine levik, ent veelgi tähtsam on säästa inimelusid,” rõhutas Ilves. Ta lisas, et möödunud aasta rekordiline narkosurmade arv, uute ohtlike ainete turule tulek ning narkootikumide kättesaadavuse suurenemine ühiskonnas on muret tekitav, mistõttu on meie prioriteediks uute trendide avastamine ja tõkestamine – näiteks müük internetis, kulleriga või e-posti teel. „Pöörame suuremat tähelepanu nii suhtlusgruppides toimuvale, narkootikumidega seotud transiidi piiramisele kui ka kriminaaltulu konfiskeerimisele,” selgitas Ilves.

Lisaks politseile saavad ainete levikule ja narkokuritegevusele piiri panna ka kõik teised. Narkootikumid on ohtlikud, surmavad ning kui kellelgi on tähelepanekuid taolisest kahtlasest tegevusest või kahtlusi narkokuritegevuse kohta, palume saata sellekohane vihje meiliaadressile louna.narkovihje@politsei.ee.

Prokurör taotleb endisele haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile omastamise eest kuue kuu pikkust vangistust ja kelmuse eest aastast vangistust, nii et kergem karistus arvataks kaetuks raskemaga.

Delfi kirjutas, et Mailis Repsi süüdistuses jõuti esmaspäeval Harju maakohtus kohtuvaidlusteni, mis tähendab, et juba suve hakul võib asi esimeses kohtuastmes otsuseni jõuda. Prokurör taotleb jätta Repsile määratav karistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui ta ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tallinna linnasekretär Priit Lello allkirjastatud käskkirjaga said eelmise linnavalitsuse abilinnapeade nõunikud ja kaks referenti hea töö eest kopsakad preemiad.

Möödunud pühapäeval, kui Tallinna linnavolikogus toimus dramaatiline hääletus uue linnapea Jevgeni Ossinovski ametisse määramiseks, allkirjastas Priit Lello käskkirja, millega määras „ühekordse preemia hea töö eest” lahkuva linnavalitsuse abilinnapeade nõunikele. Suurima preemia sai abilinnapea Vladimir Sveti büroo nõunik Ivan Lavrentjev, kelle hea töö oli väärt 7200 euro suurust preemiat. Teine Sveti büroo nõunik Danel Suurtamm sai 6000 eurot preemiat, vahendab ERR.

Eestlane jääb võrreldes muu Euroopaga järjest vaesemaks, selgus Õhtulehe ülevaatest statistika põhjal ning võrreldes kolme Balti riiki omavahel ja muu Euroopaga.

Eesti SKT elaniku kohta moodustas eelmisel, 2023. aastal ostujõu pariteedi alusel 81 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, veel 2021. aastal oli see näitaja viis protsendipunkti kõrgem. Leedu kihutas meist juba aastaid tagasi mööda – eelmisel aastal oli seal sama näitaja 87 protsenti –, kui Läti jääb endiselt kaugele maha. Nö vanadest liikmesriikidest edestab Eesti ainult Kreekat. Palju aastaid olime eespool Portugalist, ent mullu läksid nad meist jälle mööda. Aastatel 2020–2022 õnnestus olla ees ka suurest Hispaaniast, ent eelmisel aastal jäime juba pikalt maha. Lisaks mainitud Kreekale ja Lätile suutis Eesti olla mullu selle väga olulise näitajaga 27 liikmesriigi hulgas üle vaid Bulgaariast, Horvaatiast, Ungarist, Slovakkiast ning napilt ka Rumeeniast ja Poolast.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Taani pealinnas Kopenmhaagenis süttis täna teisipäeval, 16. aprillil põlema ajalooline börsihoone Børsen.

Hoone on ehitatud 1625. aastal ja see on üks Kopenhaageni sümboleid oma 54-meetrise torniga.

Tegemist on maailma vanima börsihoonega.

Siin on video asja kohta. Teises videos on näha, kuidas torn kukub kokku.

Another old building suddenly catches fire, this time the 17th-century old Stock Exchange in Copenhagen. 😑 pic.twitter.com/K0V4YT1CLu

— THE FLAT EARTHER (@TheFlatEartherr) April 16, 2024

BREAKING: Fire engulfs Denmark’s historic stock exchange building (Børsen) in Copenhagen. Moment the iconic spire collapses#Israel #IsraeliTerrorists #IsraellranWar #IraniansStandWithIsrael #Iranian #Iran
pic.twitter.com/ieQ6Nd3wpR

— Shakeel Ahmed (@shakelahmad0331) April 16, 2024

Eesti Omanike Keskliit viis läbi eluasemekulude võrdluse kahekümne kahes erinevas linnas, alevikus ja külas. Uuringust selgust, et kodutarbijate vee-, soojuse- ja jäätmeveo kulud erinevad piirkonniti 3-kordselt.

Kui näiteks Tallinna 1-toalise korteri omanik maksis jaanuaris tarbitud soojuse eest 99 eurot, siis samas seisukorras oleva, ja suurusega korteri omanik Järvamaal Tarbja külas maksis 250 eurot.

Ka Konkurentsiameti kodulehel olevad andmed näitavad, et eelkirjeldatud ebavõrdsus on Eesti puhul „normaalne”. Riikliku järelevalve tingimustes on kodutarbijate soojusenergia hinnaerinevused 2,5-kordsed ja veeteenuse puhul lausa 4-kordsed.

Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul teeb eluasemekulude mitmekordne erinevus keeruliseks madalama sissetulekuga leibkondade hakkama saamise, määrates tervete asulate saatuse. „Ilmselgelt on monopoolsete ettevõtete hinnajärelevalve ja eluasemepoliitika ebaõnnestunud. Olukorra pööramiseks tuleb riigi poolt pakutavad toetused vastavusse viia kodutarbijate tegeliku vajadusega, milleks on ebavõrduse vähendamine. Paraku ükski tänastest Vabariigi Valitsuse poolt elluviidavast toetusmeetmest antud kriteeriumile ei vasta, vaid hoopis suurendab kodutarbijate ebavõrdust,” ütles Krass.

Politseisse pöördus Põlvamaal elav mees, kes oli märtsikuus saanud telefonikõne politseiametnikuna esinenud petturilt.

Helistaja sõnul püüdnud keegi Põlvamaa mehe nimel laenu vormistada ning pangakonto turvaliseks tagasi muutmiseks pidi mees oma arvutisse paigaldama juhiste järgi Anydesk programmi ning sisestama oma koodid.

Mees talitas petturilt saadud juhiste järgi ning avastas siis ühtäkki, et tema kontolt on tehtud ülekandeid summas 4800 eurot.

Eestlased eelistavad paki kätte saamisel pakiautomaati, mitte kullerit, selgus värskest uuringust.

Omniva tellimusel kolmes Balti riigis läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et pakkide saamist läbi pakiautomaadi peetakse mugavamaks kui kulleriga toomist. 64% Eesti vastanutest kinnitas, et Omniva pakiautomaadid asuvad nende kodule ja igapäevastele marsruutidele lähedal ning 62% jaoks saab neist paki kätte endale sobival ajal.  Samal ajal väitis vaid 20% Eesti vastanutest, et kuller toob paki neile sobival ajal. Sarnane trend on jälgitav ka Läti ja Leedu vastustes.

Omniva innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhi Martti Kuldma sõnul kinnitab värske uuring Omniva enda statistikat, et inimesed eelistavad aina rohkem pakiautomaate kulleritele. Ettevõtte statistika näitab, et esimese ringiga viivad kullerid kätte vaid 40% pakkidest, mis tähendab, et 60% inimeste jaoks see aeg või koht ei sobinud. „Pakiautomaati saabunud pakk jätab tellijale rohkem vabadust otsustada, millal ta sellele järele läheb. Teame ju kõik, et kuller helistab sageli ebasobival ajal ja tekitab pahatihti ühe lisakohustuse enda ootamise näol päeva juurde,” rääkis Kuldma.

Kuldma hinnangul on pakiautomaatide eelistamisel ilmselt suur roll eestlaste ja ka lätlaste ja leedulaste introvertsusel, sest mujal Euroopas kipub kulleriteenus pakiautomaatidest siiski populaarsem olema. „Ilmselt siinsed inimesed ei soovi alati nii palju suhelda ja kuna Eesti kaetus pakiautomaatidega on juba päris hea, siis kaldubki eelistus automaadi poole,” märkis Kuldma.

Pakkide saamine on Balti riikides väga sage tegevus. Eestis on viimase 12 kuu jooksul paki saanud 82, Lätis 84 ja Leedus 87% inimestest. Ise pakki saatnud on 40% eestlastest, 31% lätlastest ja 38% leedulastest.

Omniva kaubamärgist on teadlikud 100% küsitletutest kõigis kolmes Balti riigis. Eestis on 98% Omniva teenuseid viimase 12 kuu jooksul ka kasutanud ning 50% on teinud seda regulaarselt. 67% Eesti küsitletute hinnangul on Omniva teenuseid lihtne kasutada. Rahulolu Omnivaga on eriti kõrge Lätis, kus lausa 70% Omniva teenuste kasutajatest on valmis seda ka teistele soovitama. „Oleme Lätis tõesti väga hea mainega. Näiteks on Omniva nimi läinud seal käibesse pakiteenuse üldnimetajana, räägitaksegi omavahel nii, et lähen Smartposti omnivasse,” ütles Kuldma.

Uuringu viis Omniva tellimusel tänavu veebruaris Eestis, Lätis ja Leedus läbi meediafirma Havas. Igas riigis küsitleti tuhandet 18-74-aastast inimest, kes olid viimase 12 kuu jooksul saanud või saatnud pakki.

Euroopa Komisjon võttis vastu nõukogu rakendusotsuse ettepaneku, millega kiidetakse heaks Ukraina valitsuse reformi- ja investeerimisstrateegia ehk Ukraina kava järgmiseks neljaks aastaks.

See võimaldab teha Ukrainale korrapäraseid ja prognoositavaid makseid ELi 50 miljardi euro suurusest Ukraina rahastust. See aitab Ukrainal riiki käigus hoida, maksta palka ja pensione, osutada põhilisi avalikke teenuseid ning toetada taastumist ja ülesehitamist ajal, mil ta jätkab enda kaitsmist Venemaa agressiooni eest. Kava peab vastu võtma ka ELi nõukogu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Ukraina kavandatud reformid ja investeeringud loovad tugeva aluse, et taastada riik tänapäevase ja jõukana oma teekonnal Euroopa Liitu. Ukraina kava heakskiitmine võimaldab teha Ukraina rahastust regulaarseid makseid. Meie ettepanek näitab taas, et Euroopa seisab Ukraina kõrval nii kaua kui vaja ning et oleme valmis andma riigile hädavajalikku rahalist toetust.”

Ukraina kava sisaldab 69 reformi ja 10 investeeringut, mis on jaotatud 146 kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks näitajaks. Reformid hõlmavad 15 potentsiaalset majanduskasvu valdkonda, nagu energeetika, põllumajandus, transport, rohe- ja digivaldkond, inimkapital, riigiettevõtted, ettevõtluskeskkond, riigi rahandus ja detsentraliseerimine. Nende eesmärk on suurendada Ukraina makromajanduslikku ja finantsalast vastupanuvõimet, parandada juhtimist, suurendada haldussuutlikkust ja -tõhusust, kohtusüsteemi vastutust ja usaldusväärsust, toetada erasektori arengut ja luua kestlikku majanduskasvu soodustav keskkond. Reformid aitavad viia ka Ukraina õigusakte vastavusse ELi õigustikuga, eelkõige avaliku halduse, riigi rahanduse juhtimise, rahapesuvastase võitluse, riigihangete ning transpordi- ja põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas. Investeeringud keskenduvad inimkapitalile, energeetikale, transpordile, põllumajanduslikule toidutööstusele, ettevõtluskeskkonnale ja regionaalpoliitikale.

Järgmised sammud

Komisjoni positiivse hinnangu järel on liikmesriikidel nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmiseks aega üks kuu. Otsuse kiire vastuvõtmine võimaldaks komisjonil teha Ukrainale kuni 1,89 miljardi euro ulatuses eelmakseid, enne kui algavad reformi- ja investeerimisnäitajate rakendamisega seotud korrapärased maksed.

Taust

1. märtsil jõustunud uues Ukraina rahastus on ette nähtud kuni 50 miljardit eurot stabiilset ja kestlikku rahastamist toetuste ja laenudena, et toetada Ukraina taastamist, ülesehitamist ja moderniseerimist aastatel 2024–2027. Sellest kuni 32 miljardit eurot on esialgu ette nähtud Ukraina kavas kirjeldatud reformideks ja investeeringuteks, mille väljamaksmise tingimuseks on kindlaksmääratud näitajate saavutamine. Investeeringute toetuseks võetakse kasutusele ligikaudu 7 miljardit eurot ning ligikaudu 5 miljardit eurot on ette nähtud reformide ja toetusmeetmetega seotud tehniliseks abiks. Ligi 6 miljardit eurot on ette nähtud erakorraliseks üleminekurahastuseks, sellest 4,5 miljardit maksis EL välja juba märtsis.

Kui kõik kavandatud reformid ja investeeringud täielikult rakendatakse, võib Ukraina SKP kasvada 2027. aastaks 6,2% ja 2040. aastaks 14,2%. Kava rakendamine võib aidata vähendada Ukraina võlga 2033. aastaks ligikaudu 10 protsendipunkti.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Esimest korda toimus kogukonnafestival eelmise aasta septembris Rõuge Ööbikuorus. Sel aastal ühendatakse festival traditsioonilise Urbanipäeva laadaga Antsla vallas Urvastes.

„Festivali eesmärk on pöörata tähelepanu mahetoidule ja keskkonda hoidvale eluviisile. Sealjuures korraldatakse seda aga koos meie maakonna erinevate kogukondadega, mis muudab sündmuse igal aastal veidi erinevaks,” selgitas kogukonnafestivali eestvedaja ja Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht Kaja Kesküla.

Kesküla sõnul on festival tegelikult kahepäevane. Kui külalisi lähemalt ja kaugemalt oodatakse 18. mail, siis 17. mail on festivali noortepäev, kus Urvaste kiriku juures toimuvad õpitoad pea 270 Antsla, Kuldre ja Urvaste kooli õpilasele ja lasteaia vanematele rühmadele.

Ka laadapäeval 18. mail saab lisaks laadamelule osa erinevatest loengutest ja töötubadest. Lektoriteks on ülikoolide õppejõud, kes kõnelevad muutuvast kliimast, putukamürkidest, ravimireostusest, mullaelustikust, taaskasutusest ja rahatarkusest. Töötubades saab õppida ise seemneid kasvatama, loodusest söödavaid taimi otsima ning jäätmevaba kööki looma. Loengud ja õpitoad on eelregistreerimisega. Lastealal saab uudistada taluloomi ja sõita poniga, laadalaval astuvad teiste seas üles Egely Sarve Tantsutsooni noored ja ansambel Väliharf.

Hetkel toimuvad festivali ettevalmistused ning registreeruma oodatakse nii müüjaid kui ka vabatahtlikke. „Ootame ainult ise kasvatatud, ise valmistatud või käsitööna valminud tooteid,” rõhutab laada peakorraldaja Airi Hallik-Konnula. Selleks, et pakendeid vähendada tuuakse kirikuparki kotipuu, kuhu laadalised saavad riputada oma ülearuseid kandekotte ja need, kellel vaja, saavad neid sealt jällegi võtta. Samuti ei kasutata ühekordseid nõusid.

Ürituse õnnestumisse saavad panustada kõik. „4. mail ootab Urvaste kogudus kõiki suurele talgupäevale, kus me koos valmistame Urvaste kirikupargi suursündmuseks ette,” ütles kogukonnafestivali eesvedaja Kaja Kesküla.

Kogukonnafestivali „Süämega tettü süük” korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Antsla Vallavalitsus ja Urvaste Külade Selts ning seda korraldatakse koostööprojekti „Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arendamine” raames, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

Vaata lähemalt: vorumaa.ee/kogukonnafestival-2024/

Esmaspäeval, 15. aprillil kell 16.08 teatati, et Põltsamaal Veski tänaval põleb kohvik. Põlesid kaks hoone välisust ja aken väljastpoolt.

Enne päästjaid piiras kohviku teenindaja põlengut pulberkustutiga.

Tulekahju tagajärjel purunes ühe ukse ja akna klaas, tulekahjustusi sai fassaad.

Päästjad jahutasid põlengukohti veega ja eemaldasid tuleohutuse kontrollimiseks akna- ja ukse ääreplekid.

Politsei selgitas põlengu tekkimises kahtlustatavat isikut ja pidas selle raames kinni 33-aastase mehe.

Transpordiameti liiklusregistris tehti arendus ning alates 26. märtsist saavad sõidukijuhid, kellel on autorongi või selle alamkategooria juhtimisõigus, endale juhiloa vahetuse käigus automaatselt ka ratastraktori ehk T-kategooria juhtimisõiguse.

„Ratastraktori ehk T-kategooria sõidueksami praktika on muutunud ning enam ei pea isikud, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus olemas, tegema T-kategooria juhiloale kandmiseks sõidueksamit,” ütles Postimehele Transpordiameti liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna juhataja Ave Smirnov.

Nafta hind võttis eelmisel nädalal suuna üles, kuna Lähis-Idas kasvavad pinged ja Iraan ründas nädalavahetusel Iisraeli. Investorid aga arvestasid, et islamiriik võib Iisraeli rünnata ja nafta hind võttis suuna alla.

Pingete teravnemine Lähis-Idas tõstis hiljuti nafta hinda ning musta kulla hind ületas hiljuti taas 90 dollari piiri. Olukord naftaturul on aga stabiliseerunud, see algas juba nädalavahetusel, vahendab ERR.

Kliimaministeeriumi eelnõuga vähendatakse autode kõnniteedele parkimise õigust ning antakse omavalitsustele võimalus kehtestada elektritõukeratastele piirkonniti piirkiirus.

Kliimaminister Kristen Michal esitas valitsusele liiklusseaduse eelnõu, mis toob olulise muudatuse kõnniteede kasutamise reeglites – tulevikus on kõnniteed jalakäijatele ning autode peatumine on lubatud vaid vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul, vahendab ERR.

Ameerika Ühendriikides oli esmaspäeval kohtuistung eelmise presidendi ja vabariiklaste tõenäolise presidendikandidaadi Donald Trumpi üle.

Kohtuprotsess algab vandekohtunike valimisega, mis ei ole kerge ülesanne, sest leida tuleb inimesed, kelle suhtumine Donald Trumpi sobiks nii süüdistajatele kui ka kaitsjatele. Trumpi süüdistatakse äridokumentide võltsimises, et varjata oma väidetavale armukesele makstud raha vaikimise eest 2016. aasta valimiste eel. See on esimene kord, kui USA presidendi ametis olnud inimene astub kriminaalasjas kohtu ette. Süüdimõistmise korral ähvardab teda reaalne vangistus, vahendab ERR.

Saksa kaubandusketil Lidl on Eestis praegu 13 poodi, kuid lähitulevikus valmivad nende kauplused mitmes väiksemas linnas: esmalt Kuressaares ja seejärel ka Võrus, Viljandis, Valgas ning Keilas.

Aastal 2022 Eesti turule sisenenud Lidlil on kuus poodi Tallinnas ja ülejäänud kauplused asuvad Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis ja Rakveres. Lidl Eesti pressiesindaja Katrin Seppel ütles ERR-ile, et järgmise poe avavad nad Kuressaares. Praegu otsitakse sinna juba töötajaid.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. aprill 2024:

üleeilse pisu rahulikumale päevale järgneski suur rünnakute laine (104) ning mitu muret tegevat vene poole edenemist see tõi.

1. 110 ja droone öös.

2. Krimmis sai juhtimispunkt pihta.

3. Kupiansk-Kreminna: rinde lõunalõigus läks suurem rünnakukonveier jälle töösse.

4. Siversk: siingi jagus rünnakuid tervele rindele ilma muutusi rindejoones toomata.

5. Bahmut: vene poole kinnitusel olla Tšassiv Jari esimene külgmine kvartal vene poole kontrolli all.

6. Donetsk: hull rünnakutelaine jätkus peale väiksemat reorgi ja mitu muret tekitavat edenemist lisandus.

7. Lõunarinne: siingi üks vene poole edenemine.

8. Herson: njah, vene poole blogija andis teada Ukraina edenemisest ja ühest väiksemast vene omast.

9. Venemaal tõusevad hinnad sõjaväest kõrvalehoidmise dokumentide vormistamise eest.

10. Venemaa naftatöölised ei suutnud taaskäivitada kahte kolmandikku droonide poolt kahjustatud rafineerimistehastest.

11. Sevastoopolis avati uppunud ristleja Moskva meremeeste monument aga väga „vaikselt”.

12. Venemaa sõjaväe laevatehased saavad Horvaatia ja Itaalia ettevõtete kaudu jätkuvalt osi, mis lähevad sanktsioonidest mööda

13. Netanyahu andis sõjaväele korralduse koostada Iraani sihtmärkide nimekiri.

14. Pekingi ülikooli professori, endise Valdai klubi liikme arvamus, et Venemaa siiski Ukraina sõja kaotab ja toob välja põhjused miks.

15. TikTok hakkas siiski vähemalt osasid vene propagandakanaleid sulgema.

16. Lühiuudised

Ameerika hävitajad ei osale Venemaa õhurünnakute tõrjumises Ukrainas, nagu nad tegid Iisraeli puhul, aidates tõrjuda Iraani massilist rünnakut 14. aprilli öösel. USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby teatas sellest briifingul. „Erinevad konfliktid, erinev õhuruum, erinev ohumaastik,” ütles Kirby. Ta ütles, et NATO vägede otsene kaasamine konflikti Venemaaga oleks ohtlik eskalatsioon. Kirby rõhutas, et Vene Föderatsiooni täiemahulise Ukraina-vastase sõja alguses andis USA president Joe Biden mõista, et riik sõjategevuses ei osale.

USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator rõhutas, et Washington varustab Ukrainat vahenditega, mida riik vajab oma õhuruumi kaitsmiseks. „Me ei saa seda praegu teha, sest meil pole lisarahastust, mida nad [ukrainlased] nii väga vajavad,” ütles Kirby, viidates USA Kongressis blokeeritud abipaketile.

Njah, kus tegelikult asub nn punane joon ehk siis kartus tegemaks otsust võimaliku tuumaohu tõttu…

Ukraina luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov ja välisluureteenistuse juht Oleg Ivaštšenko teatasid venelaste plaanist hoogustada kevadel ja suvel pealetungi. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski pärast kõrgeima ülemjuhataja peakorteri korralise koosoleku tulemusi.

1. Eile päeval teatati plahvatustest Kropivnitskis (kesk-Ukraina). Vist uitav rakett.

Õhtul alustas vene pool mitme ründedroonide rühmaga lendu Ukraina suunas. Kell 21.09 hoiatasid Ukraina relvajõudude õhujõud droonide rünnakuohu eest Hersoni ja Mõkolaivi oblatsites. Kella 22.16 seisuga liikusid Vene droonid Dnipropetrovski ja Kirovohradi oblastist Poltaavasse ning Mõkolaivi oblasti põhja- ja lõunaosast loodesse.

Kell 22:49 teatas sõjavägi: „Shahedõ” Poltaava oblasti idaosas, liikudes Harkivi oblasti suunas!
„Shahedõ” Mõkolaivi piirkonna põhjaosas – suund loodesse!
Rühm „Shahede” Odesa põhjaosas – suund põhja poole!

„Poltava oblasti märtrid liiguvad Mõrhorodi poole, Mõkolaivi ja Kirovohradi oblasti piiril asuvad märtrid suunduvad loodesse, Odessa oblasti põhjaosas asuv märtrite rühm võtab suuna Vinnõtsja poole,” teatas õhuvägi kell 23.15.

Kell 00.57 teatati ründedroonide rühma liikumisest Vinnõtsjast Hmelnõtskisse.

Kell 2.41 öösel teatasid õhujõud mehitamata õhusõidukite rünnakuohust kõikidele Ukraina piirkondadele.

Esimesed teated plahvatustest tulidki enne kella nelja öösel Hmelnõtski piirkonnast (kesk-Ukraina), kus olla alla lastud esimesed drroonid. Kokku lasti alla 6 oblasti kohal 9 drooni ehk siis kõik.

Piiri- ja rindelähedus siiski tavapärases tihedas sajus.

2. 15. aprilli pärastlõunal sai ajutiselt okupeeritud Krimmi sõjaväeobjektide rünnaku tagajärjel tabamuse Venemaa komandopunkt. Sellest teatas LIGA.neti allikas Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõududest. Ukraina kaitseväe erioperatsiooni üksikasju pole veel avalikustatud. Lisaks töötas õhuhäire Kertši silla juures ja sild oli liikluseks kinni mitu tundi.

Eile said tabamusi mitmed okupeeritud aladel rindest kuni 100 km kaugusel olevad vene sõjaväe objektid. Tundub, et muututi pisu lohakaks ja seda Ukraina ära kasutas.

3. Kupiansk-Kreminna: ikka veel ei ühtki rünnakut Kupianski suunal aga pealetungi ootel…

Ternõ suunal läks vene rünnakutekonveier uuesti tööle ja osa suunda võeti ka Torske poole. Keegi elusalt Ukraina possadeni ei jõudnud ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Ikka arvamusel, et seniks kuni Ukrainal moona ja droone jagub, suurt läbimurret vene poolel ei tule. Njah, Ukraina omadki kannavad suurimaid kaotusi seoses vene lennunduse ja droonidega ning pisu ka kaudtule tõttu. Rinde eesliini alad videodel on pommitamabmusi tihedalt täis ja suurim muutus on, et liugpommide lehtreid järjest lisandub ja need on kordades suuremad teistest nii raadiuselt kui sügavuselt.

4. Siversk: siingi terve rinde ulatuses vene poole rünnakud algasid aga muutusi rindejoones toomata.

5. Bahmut: kogu rinde lääne suund rünnakute all oli ja enamus survet ikka Tšassiv Jari suunas ning hetkel on kinnitamata andmeid (vene blogijate väited), et suudeti linna äärmine kvartal u 500 m laiuselt enda kontrolli alla saada. Miks ei õnnestu vene poole rünnakud Klisiivka-Andriivka joonel on teadmata, sest videosid ja sõnalisi kirjeldusi eriti pole. Tundub, et alates Ternõst kuni Bahmutini on muutunud üheks suureks pealetungi alaks…

6. Donetsk: siingi rünnakukonveier täistuuridel tööle saadi ja see kahjuks toob ka sammhaaval edenemisi ja mõni neist päris kriitline.

Bahmutist väljuv kirdesuunaline raudtee ümber vene poole edenemine eile jätkus ning u 1,5 km edasi kahel pool raudteed teeb järjest murelikumaks, sest võimalus neil laiuvatelt põldudelt lõunasse pöörata on nüüd valla ja see muudab keeruliseks võimaluse ära kasutada kaitseks abistavat veekogude liini Bahmuti suunal.

Berdõtši-Semenivka veekogude joonel teeb muret alanud sillapea laienemine ja olla eile vene pool saanud sisse Semenivka külasse (asubki teisel pool veekogude liini). Küla keskusest olla nad küll tagasi löödud, aga mitte küla servadest. Lisaks jõudis sellele suunal vene pool kõigis sektorites veekogude liinini.

Kaks korda rohkem rünnakuid (30) oli Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joonel.

Krasnohorivkas jätkab vene pool linna serval hoonekaupa edenemist. Video HIMARS-i löögist siin annab aimu, et kaartidel olev seis pole siiski täpne ning vene poole edenemine linnas võib olla jõudnud ka mitmete kvartalite sügavusse. Mujal siiski vene poole edenemisi ei tuvastanud, küll jagus videosid ka üksikute rünnakutest veel ellu jäänud soldatite jahtimisest droonidega ja ikka näeb, et haavatutest või surevatest kaaslastest ei kipu üldjuhul vene soldatid hoolima ehk siis meeskonnatunnet pole piisavalt, mis on lahinguväljal eduka tegutsemise kõige tähtsam komponent.

7. Lõunarinne: üks muutus siiski oli.

Berdjanski suund: Staromajorski juures suutis pisu üllatusega vene pool hõivata ühed eesmised Ukraina possad edenedes seal u 500 m ja hõivates mitu lõiku metsaribasid põldude vahel.

Tokmaki suund: tavapärane vene poole sisenemine Robotõne tapa-alasse…

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: vene milblogija Romanov kinnitab, et Ukraina relvajõud laiendasid Krõnki sillapead 500 meetrit läände. Kuigi see teave pole uus, paljastab Romanov, et venelased lahkusid sellelt kohalt ilma võitluseta. Ta väidab ka, et venelased tegid Krõnki kesklinnas väikese edusammu.

9. Venemaa sõjaväelise isikutunnistuse (täidetud märkega, et oled piisavalt haige ja on tehtud otsus sinu vabastamiseks sõjaväe kohustusest) hankimise hind Moskva mustal turul on tõusnud 10 tuhande euroni ehk 1 miljoni rublani. Võrreldes eelmise aastaga on summa kahekordistunud, kirjutab Baza.

Sotsiaalmeedia Telegrami kanali andmeil juhtus see ajateenijate karmima kontrolli tõttu, kuna üha rohkem moskvalasi toob tunnistusi samade diagnoosidega: südamepuudulikkus ja seedeprobleemid. Kui varem läbisid ajateenijad komisjoni vaid sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroodes, siis nüüd saadetakse nad ka Jablotškova tänava komissariaati, kus arstid saavad tellida lisakontrolli.

Sellega seoses on sõjaväelise vabastuse saamine muutunud palju keerulisemaks ja hinnad mustal turul järsult tõusnud. Kuid isegi selle raha eest ei garanteeri nad, et inimest sajaprotsendiliselt sõjaväkke ei võeta.

Mõned ajateenijad üritavad raha kokku hoida ja ostavad 600-700 tuhande rubla eest vaid diagnoosi, kuid siis tuleb sõjaväelise registreerimise ja värbamisameti probleemid iseseisvalt lahendada, väidavad avalikud allikad. Samuti ei toimi sagenenud kontrollide tõttu pealinnas enam fiktiivse ajateenistuse skeem, „kui lähed väeossa nagu pansionaati”, kuid Moskva oblastis sellist teenust siiski osutatakse maksab 5 miljonit rubla (50 000 eurot).

Sõjaväe vabastus maksab veelgi rohkem, kui võimud kuulutavad välja uue mobilisatsioonilaine. Samal ajal keelduvad nad töötamast nendega, kes juba teenivad mustal turul, kuna selliseid isikuid kontrollitakse sõjaväehaiglates ja seal on allika sõnul „olukord täiesti erinev”.

Järgmine kevadine ajateenistuse kutse algas 1. aprillil. Vastavalt putini dekreedile mõjutab see 150 tuhat 18–30-aastast inimest, kes ei ole reservis. Kuni 2024. aastani oli värbamise vanus 27 aastat. Vaatamata sellele, et kaitseministeerium lubas Putini nõudmiste tõttu ajateenijaid Ukrainaga sõtta mitte saata, märkis Briti luure, et värbajaid sunnitakse järjest enam selle takistuse kõrvaldamiseks lepingule alla kirjutama. Nüüd saab lepingu sõlmida kuu aja jooksul pärast ajateenistust.

10. Venemaa naftatöölised on seni suutnud taastada vaid kolmandiku jaanuaris, veebruaris ja märtsis Ukraina droonirünnakutes kannatada saanud naftatöötlemistehaste võimsusest, vahendab Reuters olukorra ja tööstuse statistikaga kursis olevatele allikatele viidates. Agentuuri hinnangul olid aprilli keskpaiga seisuga naftatöötlemisüksused, mille võimsus oli 90,5 tuhat tonni ööpäevas, välismõjude tõttu endiselt hädaolukorras – ehk 9,9% Venemaa rafineerimistehaste koguvõimsusest. Märtsi viimasel nädalal ulatus hädaseiskamispeaplokkide koguvõimsus 123 800 tonnini ööpäevas ehk 13,6%ni koguvõimsusest.

Reutersi allikate andmeil lõpetati aprillis Rosnefti suurimas Rjazanis rafineerimistehases remonditööd. Eelkõige Moskvat ja pealinna piirkonda kütusega varustav tehas sai 13. märtsil droonilöögi ja oli sunnitud lõpetama mõlema esmase töötlemisüksuse töö.

Naftatöölistel õnnestus taastada ka Kuibyvševi naftatöötlemistehase töö, mida tabas 23. märtsil droonirünnak. 16. märtsil rünnatud Rosneft Sõzrani naftatöötlemistehases ei ole seni suudetud droonist kahjustatud käitist taaskäivitada. Selle asemel käivitas tehas teise esmase töötlemisüksuse, mis oli drooni reidi ajal tehnilises seisakus. Tehase täielik remont kestab kuni juunini, väidavad Reutersi allikad.

Teised droonirünnakutest tabatud tehased ei ole ikka veel oma tehnilisi probleeme lahendanud. Rosnefti Tuapse rafineerimistehas, ainuke Venemaa Musta mere rannikul, jätkab pärast jaanuari lõpus toimunud rünnakut „seisakut”. Lukoili Nizhegorodnefteorgsintez, kus suurim esmane töötlemisüksus on alates märtsi keskpaigast suletud, jätkab remonti kuni maini, väidavad Reutersi allikad. Nende hinnangul jääb pärast õnnetusi tööle naasnud esmaste paigaldiste tegelik koormus kohati alla nominaalse, kuid valdavalt avariieelsel tasemel.

Reutersi hinnangul said jaanuarist märtsini droonidest kahjustada vähemalt 10 tehast. Selle tulemusena langes Rosstati andmetel märtsi algusest 7. aprillini Venemaal bensiini tootmine 10,1% ja diislikütus 7,6%. Defitsiidi ohu tõttu pöördusid Venemaa võimud abi saamiseks Valgevene ja Kasahstani poole: kreml küsis esimeselt 100–150 tuhat tonni bensiini kuus, teiselt aga 100 tuhande tonni suuruse varu loomist hädaolukorras. .

11. Sevastoopolis avati mälestussammas Ukrainaga sõjas hukkunud pealveelaevade 30. diviisi madrusetele, kellest enamik on raketiristleja Moskva meeskonnaliikmed. Ühe hukkunud meremehe isa Dmitri Škrabets teatas sellest VK-s. „Üritus oli mitteametliku iseloomuga ja paljud surnud laste sugulased said selle toimumisest teate (telefonikõne või Interneti-vestluste kaudu) sõna otseses mõttes üks päev varem, teised aga ei saanud seda üldse,” kirjutas ta. Mälestusmärk avati eelmisel laupäeval, laeva huku aastapäeval.

Tema sõnul avas ürituse Musta mere laevastiku uus ülemjuhataja Sergei Pintšuk. Samas ristleja meeskonnaliikmeid ja laeva endist kaptenit Anton Kuprinit avamisele ei kutsutud. Mälestuskividele on kirjutatud 20 meeskonnaliikme nimed. Shkrabets täpsustas, et Venemaa kaitseministeeriumi teatel oli laeva rünnaku käigus üks hukkunu ja 27 kadunuks jäänud.

„Musta mere laevastiku ülem ütles, et pärast Põhja sõjaväeringkonna võidukat lõppu luuakse Sevastoopolis kindlasti suur mälestusmärk ristlejale Moskva,” lisas ta.

Vestluses agentuuriga täpsustas Škrabets, et mälestusmärk oli paigutatud sadamasse, selle koha vastas, kus ristleja tavaliselt seisis. Monument koosneb kahe meetri kõrgusest ja umbes viie meetri pikkusest plaadist, kolmest hukkunute nimedega kivist, millele on graveeritud raketiristleja kujutis.

Varem teatas Dmitri Škrabets, et uurimiskomisjon peatas laeva hukkumisega seotud kriminaalasja. Juhtum peatati kriminaalmenetluse seadustiku artikli 208 alusel (kahtlustatavad või süüdistatavad põgenesid uurimise eest või nende asukohta ei ole kindlaks tehtud).

„Lisan, et lisaks otsestele süüdlastele on ka teise kategooria süüdlasi – need on need, kes oma tegevusega ja teised tegevusetuse ja saamatusega lõid tingimused ristlejaga Moskvaga juhtunu jaoks võimaldas kaotada lipulaeva ja meie meremehed. Ja selle kategooria kurjategijad on Venemaal!” kirjutas Shkrabets.

Ristleja Moskva uppus 14. aprillil 2022. aastal. Venemaa kaitseministeeriumi ametliku versiooni kohaselt toimus pardal tulekahju, mis tõi kaasa laskemoona plahvatuse ja sellele järgnenud uppumise. Ukraina väidab, et ristlejat ründasid kaks Neptune’i raketti. Moskva teatas algul, et kogu meeskond on evakueeritud, kuid tunnistas hiljem ühe inimese hukkumist ja 27 meremehe kadumist.

12. Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas sanktsiooni saanud Severnaja Verf Peterburis ja Zelenodolski Gorki tehas Tatarstanis on leidnud võimaluse hankida sõjalaevade ehitamiseks vajalikke lääne komponente. Tarnetega on kaasatud ettevõtted Horvaatiast, Itaaliast ja Lätist, selgitas BBC Russian Service.

Mõned neist ettevõtetest kuuluvad karistatud laevatehastele koos partneritega Euroopa Liidust. Samal ajal ei osteta vajalikke tooteid otse, vaid skeemide kaudu läbi vahendajate, näiteks ettevõtte Marine Propulsion Systems tellimusel.

Nii on tolliandmetes Horvaatia ettevõte Adria Winch, mis on spetsialiseerunud tsiviil- ja sõjaväelaevade tekiseadmete tootmisele. Ettevõtte endine juht Milivoj Peruzovic ütles väljaandele, et see on Venemaal töötanud üle 20 aasta. Algselt tegi Adria Winch koostööd Severnaja Verfiga ja seejärel laiendas oma tegevust, luues Zelenodolski tehasega ühisettevõtte – Adria Winch Zelenodolsk. 51% ühisettevõttest kuulub laevaehituskorporatsioonile Ak Bars, kuhu kuulub ka tehas, ja 49% kuulub Horvaatia ettevõttele.

Lisaks on ettevõttel pealinnas filiaal – Adria Winch Moskvas, mis tarnib regulaarselt Venemaa laevatehastele Euroopa komponente. Näiteks ostis ta 2022. aastal Prantsuse Schneider Electricu toodetud hüdraulilise pukseerimisvintsi elektrireleed ja Saksa Spohn & Burkhardti toodetud sildumisvankri varuosi. Viimasel juhul olid seadmed ette nähtud projekti 23120 laevale. Need on logistika tugilaevad. Üks neist – Vsevolod Bobrov – osales lahingutes Ukrainas Zmeinõ saare pärast.

Peruzovitš ütles, et tooteid ei tarnitud Venemaale otse, vaid vahendajate kaudu läbi kolmandate riikide, sealhulgas Türgi ja Hiina. „See oli meie otsus jätkata tööd. Sest sanktsioonid on sanktsioonid ja asjad lähevad tavapäraselt edasi,” ütles ta. Kokku müüsid Adria Winchi ja selle tütarettevõtetega seotud ettevõtted 2022. aasta veebruarist 2023. aasta juulini Venemaa laevatehastele varuosi 1,2 miljoni dollari eest.

Teine ettevõte, mis tegeleb sarnase tegevusega, on Itaalia Melcal. Uurijad leidsid, et ettevõte tarnis kraanasid ja varuosi projekti 20360M mereväe abilaevadele, mille ülesanne on vedada ja laadida laskemoona avamerel laevadele ja allveelaevadele. Praegu ehitatakse Venemaal kahte sellist alust – Gennadi Dmitriev Musta mere laevastikule ja Vladimir Pjalov Balti laevastikule.

Osade peamiseks tellijaks oli Kroonlinna kaubandus-tööstusühistu. Seadmed tarniti Türgi, Hiina ja Hongkongi ettevõtete kaudu. Eelkõige tarniti Venemaa Föderatsioonile tuumalaevade Fjodor Ušakov ja Jevgeni Primakov varuosi. Kokku ostsid Venemaa laevaehitusettevõtted 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta juulini Melcalilt tooteid 255 tuhande dollari eest.

Lisaks tarniti mereväe laevu Lätis registreeritud Marine Systemsi kaudu, mille omanikuks oli 2022. aasta septembris kantud Igor Smolin. Euroopa uurijad on sellest ettevõttest varem kirjutanud. Smolin vabanes Läti varast, kuid kontrollib jätkuvalt Peterburis registreeritud samanimelist Venemaa ettevõtet Marine Systems. Ettevõte ostab aktiivselt Saksamaal, Jaapanis ja USA-s toodetud laevavarustust ning näitas 2023. aastal rekordkasumit 11 miljonit rubla.

13. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on palunud armeel koostada nimekirja sihtmärkidest, millega Iraani vastuseks raketirünnakule lüüa, vahendab Washington Post. Nagu üks aruteluga kursis olev ametnik väljaandele ütles, kaalub Iisrael vastumeetmeid, mis „saataks signaali” Iraanile, kuid ei tooks kaasa inimohvreid. Iisraeli sõjalis-poliitiline valitsuskabinet kaalub kahte võimalust: võimalik rünnak Teheranis asuvatele sihtmärkidele või küberrünnak. „Kõik nõustuvad, et Iisrael peab vastama. Kuidas reageerida, millal reageerida – see on küsimus,” ütles allikas.

Professor Udi Sommer Tel Avivi ülikooli ja New Yorgi linnaülikooli politoloogiakoolist usub, et Iisraeli vaoshoitud reaktsioon Iraani agressioonile võidab riigile punkte maailmaareenil ja aitab taastada suhteid naabritest araabia riikidega. „Kuigi praegu on rasked ajad, on see suurepärane võimalus. Mõnikord saate elus teise võimaluse ja Iisrael lihtsalt sai selle,” ütles professor ja lisas, et riigil on „haruldane võimalus” moodustada Iraani-vastane koalitsioon.

Endine Iisraeli armee peastaabi ülema asetäitja Yair Golan usub, et Iisrael peab tegutsema targalt ja koondama oma liitlased Iraaniga võitlema. „Iisrael on Iraaniga võidelnud erineva intensiivsusega palju aastaid. See ei lõpe homme ega ülehomme. Ja see ei lõpe, kui Iisrael nüüd reageerib. Iraan on sõda eskaleerinud,” lõpetas ta.

Päev varem ütles USA president Joe Biden vestluses Netanyahuga, et Washington ei osale Iraani-vastastes ründeoperatsioonides. Presidendi administratsiooni ja USA kaitseministeeriumi kõrged ametnikud märkisid omakorda Washingtoni muret, et Iisrael võib Iraanile vastulöögi anda, mõtlemata võimalikele tagajärgedele. Samuti kutsusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Iisraeli juhtkonda üles hoiduma vastulöökidest Iraanile, kuna see võib vallandada laiaulatusliku sõja Lähis-Idas.

Ööl vastu 14. aprilli korraldasid Iraan ja selle kontrolli all olevad rühmitused Iisraeli territooriumil ulatusliku tiibrakettide ja kamikaze droonirünnakute seeria. Iisraeli kaitsejõudude (IDF) andmetel lasti välja kokku umbes 350 drooni ja raketti, millest 99% tulistati alla. Rünnak oli vastus Iisraeli löögile Iraani konsulaadile Süürias Damaskuses.

USA president Joe Biden ja G7 liidrid mõistsid Iraani tegevuse hukka ja kinnitasid oma toetust Iisraelile. Plaanis oli ka, et pärast intsidenti teeb Biden pöördumise ameeriklaste poole, kuid Politico teada otsustas Valge Maja sellest ideest loobuda, et mitte „temperatuuri tõsta” ja olukorda veelgi eskaleerida. Väljaande teadlike allikate andmetel on Ameerika president hetkel keskendunud konflikti lahendamiseks diplomaatilise viisi leidmisele ja püüab hoida Iisraeli laialdaste vastumeetmete eest, piirates samal ajal Iraani.

Njah, eks pisu imestama paneb, sest arvatavalt on selline jooksev nimekiri Iisraelil olemas ja lihtsalt poliitilist plusspunkti kogutakse…

14. Venemaa saab Ukraina-vastases sõjas lüüa, ütleb Pekingi ülikooli professor ning Fudani ülikooli Venemaa ja Kesk-Aasia uuringute keskuse direktor Feng Yujun. Eksperdi, kremli rahvusvahelise aruteluklubi Valdai endise liikme sõnul määravad Ukraina sissetungi fiasko putini jaoks neli tegurit.

Esimene on ukrainlaste kõrge vastupanu ja rahvuslik ühtsus. Teine on rahvusvaheline toetus Ukrainale, mis vaatamata hiljutisele langusele on endiselt märkimisväärne.

Kolmandaks teguriks nimetab Feng Yujun kaasaegse sõja olemust, mis sõltub tööstusliku võimu ning juhtimis-, kontrolli-, side- ja luuresüsteemide kombinatsioonist. Venemaal on tema tähelepanekute kohaselt raskusi sõjas Ukraina vastu ja selle põhjuseks võib olla asjaolu, et riik pole veel toibunud pärast NSV Liidu lagunemist kogetud deindustrialiseerumisest.

Viimane tegur on teave. Feng Yujuni sõnul langes putin oma pika diktatuuri tõttu infokookonisse. kremlil puuduvad usaldusväärsed luureandmed ja süsteemil, milles Venemaa juhtkond tegutseb, puudub tõhus mehhanism vigade parandamiseks, tsiteerib Economist ekspertarvamust.

Feng Yujun rõhutab, et Venemaa lüüasaamine nende nelja teguri tõttu on vältimatu ja aja jooksul peab Moskva väed välja viima kõigilt okupeeritud Ukraina aladelt, sealhulgas Krimmist. Venemaa võitu ei garanteeri isegi tema tuumapotentsiaal, usub professor. Näitena toob ta USA, kes pidi vaatamata tuumarelvade omamisele väed välja viima Koreast, Vietnamist ja Afganistanist.

Ukraina sõda sai Venemaa Föderatsiooni jaoks pöördepunktiks, kirjutab Feng Yujun: see pani putini režiimi laiaulatuslikku rahvusvahelisse isolatsiooni ja lõi soodsa pinnase „igasugustele mustadele luikedele”, st erinevatele ettearvamatutele katastroofidele, millega Venemaa valitsus on juba silmitsi seisnud ja seisab ka edaspidi. Näitena toob ta Wagneri PMC ülestõusu, etnilised pinged Venemaal ja hiljutise terrorirünnaku Moskvas.

Samuti veenab Ukraina konflikt endise NSV Liidu vabariike üha enam, et Venemaa keiserlikud ambitsioonid ohustavad nende iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust. „Nad mõistavad üha enam, et Venemaa võit on välistatud ja need riigid eemalduvad Moskvast mitmel viisil: Vene Föderatsioonist vähem sõltuva majanduspoliitika kujundamiselt tasakaalustatuma välispoliitika poole. Selle tulemusena on Euraasia integratsiooni väljavaated, millest Venemaa räägib, tuhmunud,” osutab Feng Yujun.

Samal ajal teadvustas sõda Euroopale tohutut ohtu, mida Venemaa kujutab kontinendi julgeolekule ja rahvusvahelisele korrale. Paljud Euroopa riigid on „loobunud oma illusioonidest” Venemaa Föderatsiooni ja putini kohta. Sõda sundis NATO-t suurendama sõjalisi kulutusi ja paigutama Ida-Euroopasse rohkem sõjavarustust. Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga näitas putini suutmatust kasutada sõda Põhja-Atlandi alliansi laienemise tõkestamiseks.

Feng Yujun tuletab meelde, et Hiina on sõja algusest saati „läbi viinud kaks diplomaatilist vahendusvooru” ja hoolimata asjaolust, et edu pole veel saavutatud, „ei tohiks keegi kahelda Hiina soovis see jõhker sõda läbirääkimiste teel lõpetada”. „See soov näitab, et Hiina ja Venemaa on täiesti erinevad riigid. Venemaa püüab sõjaga õõnestada olemasolevat rahvusvahelist ja regionaalset korda, Hiina aga vaidlusi rahumeelselt lahendada,” märgib Hiina professor.

Kokkuvõttes juhib Feng Yujun tähelepanu sellele, et kui Ukraina konflikt külmutatakse ilma „põhiliste muudatusteta Venemaa poliitilises süsteemis ja ideoloogias”, siis on kremlil võimalus jõudu taastada ja uusi sõdu alustada.

15. Hiina lühivideorakendus TikTok hakkas Venemaa propagandakanaleid blokeerima pärast Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse palvet. „Desinformatsiooni vastu võitlemise keskus on alustanud ametlikku koostööd sotsiaalvõrgustiku TikTok administratsiooniga, et tõkestada Venemaa propaganda levikut võrgus,” seisab avalduses.

Keskuse veebisait sisaldab nimekirja 83 TikToki kanalist, mida Kiiev palub blokeerida. Nende hulgas on Venemaa riigimeedia kanalid, propagandistid Margarita Simonjan ja Vladimir Solovjov, lauljad Shaman, Nikolai Baskov ja Philip Kirkorov. „Praegu rakendab keskus mitmeid meetmeid ülaltoodud lehtede blokeerimiseks Ukraina territooriumil,” märgib keskus.

Märtsi lõpus esitasid Ukraina saadikud seaduseelnõu, mis kohustab Telegrami sõnumitoojat sisu kustutama ja Venemaa propagandaga kanaleid blokeerima.

Seaduseelnõu kohaselt tehakse ettepanek kohustada sõnumitoojat riikliku tele- ja raadioringhäälingu nõukogu nõudmisel kanalitelt sisu eemaldama, samuti kanaleid ja üksikkasutajaid blokeerida. Tehakse ettepanek võrdsustada teabele üldise juurdepääsu platvormide pakkujad üksikute meediavaldkonna üksustega ja kohustada neid avama oma esindused Ukrainas. Lisaks peavad need näitama omandi- ja rahastamisstruktuuri.

Ülemraada sõnavabaduse komitee esimees Jaroslav Jurtšõn märkis varem, et Telegrami administratsioon on seni keeldunud Ukraina võimudega ühendust võtmast ja Venemaa propagandat levitavaid kanaleid blokeerimast.

16. Lühiuudised

Euroopa Komisjon kiitis heaks Ukraina reformikava eraldada 50 miljardit eurot. Organ märkis, et teeb makseid kokkulepitud reformide ja investeeringute elluviimisel ning demokraatlike mehhanismide järgimisel.

Tšehhi Vabariik sõlmis lepingud 180 000 suurtükimürsu ostmiseks edasiseks üleandmiseks Ukrainasse. Sellest teatas riigi peaminister Petr Fiala, tsiteeris Financial Times. Ta märkis, et Tšehhi töötab veel 300 000 mürsu hankimise nimel ja on juba sõlminud lepingud esimese 180 000 ühiku kohta. Poliitiku sõnul toimetatakse suurtükimürsud Ukraina rindele „lähikuudel”. 13. märtsil ütles Tšehhi peaministri nõunik Fiala, et Tšehhi algatusel ostetud laskemoon võib jõuda Ukrainasse suve alguses.

12. aprillil ütles Pavel, et Tšehhi Vabariik leidis oma algatuse raames relvajõudude jaoks üle 1 miljoni suurtükimürsku. Loodan, et siiski varem ja et osa juba kohal…

Tbilisis kogunes mitu tuhat inimest parlamendi ette, kus protestitakse Venemaa stiilis „välisagentide” seaduse vastuvõtmise vastu.

Kreeka ei ole valmis F-16 lennukeid Ukrainale üle andma, kinnitas Kreeka peaminister Mitsotakis. Ta rõhutas, et Kreeka toetas ja toetab Ukrainat ka edaspidi, et kaitsta end Venemaa jõhkra agressiooni eest. Njah, sõnad, sõnad sõnad….

Venemaa riikliku kontrolli all oleva ringhäälingu RT peatoimetaja ja puhas propagandist Margarita Simonjan kutsub üles neid, kes Venemaa poliitikaga ei nõustu, okupeeritud aladel üles pooma.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Aastatepikkuse arendustöö tulemusena sai valmis Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodud mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve. Eesti mee DNA-test on laiapõhjalisemaid kogu maailmas.

Mesi sisaldab DNA jälgi kõigist võimalikest organismidest, kellega mesilased ja mesi kokku puutuvad. DNA analüüs tuvastab meest näiteks erinevaid taimi, baktereid, seeni ja putukaid ning annab igale meeproovile unikaalse ning võltsimiskindla DNA profiili ehk sõrmejälje.

Mee DNA analüüs võimaldab kirjeldada senisest täpsemalt meetaimede koostist ning monitoorida mesilase patogeene ja parasiite. Kahjurite jälgimine DNA tasemel aitab vastavad kolded võimalikult varakult tuvastada, aidates vältida tõsiseid majanduslikke kahjusid. Muuhulgas võimaldab mee kogu DNA profiil tuvastada toote autentsust ja päritolu, andes mesinikule eelise oma mee turundamisel.

Nii võltsingud kui mesilaste haigustekitajad on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) toidu metagenoomika juhi Kairi Raime hinnangul mee tootmisega seotud valdkonnas kõige põletavamad probleemid: „Meie DNA analüüs võimaldab mee abil monitoorida muuhulgas 20 kõige olulisemat mesilaste patogeeni või parasiiti. Oleme maailmas unikaalsed: taolist kõikehõlmavat analüüsi kusagilt mujalt täna tellida ei saa.”

Kui meetaimede analüüsiks on seni kasutatud õietolmuterade analüüsi mikroskoobiga, siis DNA lähenemine analüüsib mett molekulide tasemel ning tuvastab lisaks õietolmutaimedele ka nektari- ja lehemeetaimed liigi tasemel. Ühe meeproovi analüüs põhineb 10-20 miljoni DNA järjestusel, mille abil saab tuvastada kõiki liike, kelle DNA järjestus on tänaseks teada.

Uue DNA põhise lähenemise arendamiseks annetas oma meeproovi rohkem kui paarsada Eesti mesinikku. Nordmel OÜ kutseline mesinik Peeter Matson kinnitas, et juba testi väljatöötamise etapis tuvastati arvukalt kõrgel tasemel võltsinguid, mida seni olemasolevad testid näha ei suutnud. „Vaid siis on lootust ausale mesindusele, kui mee DNA test võetakse laialdaselt kasutusele. Iga tootja südametunnistuse asi on, et tarbijad saaksid osta päris mett. Lisaks võltsingute tuvastamisele on mesinduse sektorile suureks abiks laiapõhjaline teave meetaimede ning patogeenide kohta,” tõi Matson välja olulisema.

Toiduainete valdkond on võltsingutele ahvatlev oma kõrge käibe ning kohati läbipaistmatu tootmise ja tarneahela tõttu. Tervise-TAKi teenuslabori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor Kaarel Krjutškov avaldas heameelt, et lisaks meditsiinile on tipptasemel DNA metoodika jõudnud ka toiduanalüüsi valdkonda. „Tervise-TAKi jaoks omab toidu metagenoomika DNA analüüs avanenud turupotentsiaali, et tagada toiduainete tootja ja edasimüüja jaoks kindlustunne ning aus konkurents,” lisas Krjutškov.

Kairi Raime sõnul on toidu kogu DNA analüüs innovaatiline ning ülekantav ka teistele toiduainetele. „DNA analüüsi rakendamine mee koostise kirjeldamiseks on väga hästi õnnestunud ja saanud mesinikelt positiivset vastukaja. Sarnast lähenemist on võimalik tulevikus kasutada ka teiste toiduainete puhul, et vähendada võimalusi võltsinguteks ning kaitsta ausat tootjat ja lõpptarbijat.”

President Alar Karis kohtub kolmepäevasel visiidil Berliinis Saksamaa riigipea Frank-Walter Steinmeieriga. Kohtumise keskmes on Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl.

„Saksamaa on Euroopa vedur ja Eesti kaalukas partner. Peame veel rohkem kaasama Saksamaad koostöösse Läänemere riikidega, sest kriisirohkes maailmas vajame üksteist,” rõhutas president Karis. Ta viitas, et Saksamaal on Euroopa julgeolekus väga suur roll, sealhulgas on Saksamaa suurim Ukraina toetaja Euroopas.

Eesti riigipea osaleb koos president Steinmeieriga täna õhtul Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema on digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. „Tutvustame Saksamaal Eesti ettevõtjaid ja nende loodud digiriigi lahendusi,“ lisas president ümarlaua kohta. Eesti digikogemust esitletakse ka Euroopa juhtimise ja tehnoloogiakõrgkooli ESMT seminaril „Eesti digitaalsed strateegiad”.

Kolmapäeval osaleb president Karis mainekal Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi.

Riigipea esineb avasõnavõtuga Eesti ja Saksamaa kultuurivaldkonna esindajate kohtumisel, mille eesmärk on viia kokku Eesti ja Saksamaa kultuurielu suunavaid mõjuisikuid. Õhtul osaleb riigipea ka Berliinis toimuval Curly Stringsi kontserdil, mis on osa ansambli Saksamaa-turneest.

Riigipead saatvas äridelegatsioonis on ettevõtete ADM Interactive, Bikeep, Guardtime, Nortal ja Nortal Deutschland, Proekspert, FOB Solutions, Net Group, CGI, R8 Technologies, Cybernetica, CybExer Technologies, birkle IT Estonia esindajad.

Kultuuridelegatsioonis on Rahvusooper Estonia, Eesti Rahva Muuseumi, Arvo Pärdi Keskuse, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Kontserti, Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Eesti Festivaliorkesteri, Tallinn Music Week’i, Tallinna Kunstihoone, Kanuti Gildi SAALi ja Sihtasutuse Vaba Lava esindajad.

Riigipea jõuab Eestisse tagasi neljapäeva õhtul.

Riigikogu rahanduskomisjon arutas esmaspäevasel istungil tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõud, millega kaotatakse ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Juba 2025. aastal võetakse sellega pensionäride taskust 17 miljonit eurot.

„Kaks kõige haavatavamat ühiskonnagruppi Eestis on pered ning pensionärid. Valitsus läks mullu oma kõige esimesel töönädalal halvendama perede kindlustunnet ja seda kiusu on läbivalt oma otsustega jätkatud. Nüüd, kui täitub täpselt aasta valitsuse ametisse astumisest, minnakse ka pensionäride kallale,” ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk.

Isamaa aseesimees rõhutas, et praeguse valitsusliidu koalitsioonileppest leiab sotsiaalpoliitika peatüki esimese punktina lubaduse hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvabana. „Ometi olid just koalitsioonierakondade saadikud need, kes surusid tänasel komisjoni istungil läbi eelnõu, millega võetakse juba 2025. aastal pensionäride käest 17 miljonit eurot ning seletuskirja kohaselt 2028. aastal juba 76 miljonit eurot. Kõik selleks, et Reformierakond ei peaks taganema ainuüksi järgmisel aastal pool miljardit eurot maksma minevast tulumaksureformist,” ütles ta.

„Kuulasin murega ka peaminister Kaja Kallase kommentaare pühapäevases „Aktuaalses Kaameras”, kus ta ütles, et tulumaksureformi tekitatava augu täitmiseks kaalutakse erinevate indekseeritavate kuluridade lahtisidumist elukalliduse tõusust,” lisas Kokk. „Tuletan meelde, et ka pensionid tõusevad iga-aastaselt just indekseerimise läbi.”